Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aasia tsunami 2004 (0)

1 HALB
Punktid
Suur Sumatra
Andamani maavärin
Toomas
Le 209
Mis asi on Suur Sumatra
Andamani maavärin ?
Suur SumatraAndamani maavärin on
viimase aja suurim ja laastavaim
looduskatastroof mis tõi endaga kaasa
hiigel tsunami
Andmed
India ookeani maavärin ehk suur Sumatra Andamani maavärin leidis aset 26 detsember
2004 kell 00:58:53 maailmaaja järgi (7.58 kohaliku aja järgi)
Maavärin tekitaski tsunami mida nimetatakse aasia tsunamiks. Tsunami laastas
Indoneesia, Sri lanka, India, Tai ja teiste maade randu. Lained jõudsid ka Aafrica
idaarannikule 4500 km kaugusele epitsentrist.
Maavärina võimsus oli 9,0 magnituudi kanamori skaala järgi. See oli võimsaim
maavärin. Randu üleujutavate lainete kõrgus oli kuni 30 meetrit. Tsunami tagajärjel
hukkus üle 225 000 inimese.
Maavärina epitsenter ning selle liikumine India
ookeanis.
Maavärina epitsenter oli India ookeanis Sumatra põhjaosast lääne
pool. Maavärina põhjustas subduktsioon
NOAA_2004_Indian_Ocean_Tsunami_Simulation_[www.keepvid.com].mp4
Dreaming of surfing? Here`s
your chance!
Kahju
Miljonid inimesed 11 nest riigist jäid koduta,
mistõttu loetakse seda tsunamit kõige
hävitavaimaks tsunamiks ajaloos. Rahaline
kogu kahju ulutub miljarditesse dollaritesse.
Kõige suurema hoobi tsunamilt sai Sri Lanka
riik. Selle riigi rannaäärne linnake jäi ilma
kõigest 100m raadiuses olevatest majadest,
puudest, ja isegi suurtest struktuurilistest
ehituskonstruktsioonidest.
Andmed hukkunutest
Sri Lanka: 46 tuh surnut
Indoneesia: 100 tuhat
India: 15 000 (s.h Andamani saared hinnanguliselt kuni 7000)
Tai: 1000 tuhat
Somaalia: 120
Malaisia: 65
Maldiivid: 32
Birma: 90
Tansaania: 10
Bangladesh: 2
Lisaks Lääne turistidest jäid eelkõige löögi alla
sukeldumisretkedel olevad isikud. BBC teatab üle 100 kaduma
läinud sukeldujast
Pildid
Pildid
Pildid
Video
Kokkuvõtteks, jäta meelde, et :
Suur Sumatra andamani maavärin võib
teadlaste sõnul üllata veel võimsama
magnituudilise jõuga mõne aasta pärast, nii et
ma ei soovitaks teil sinna lähedusse oma
tulevase naisega mesinädalatele minna.
Jätsid meelde ? Siis tänan vaatamast !
Kasutatud materjalid:
http://walrus.wr.usgs.gov/tsunami/indianocean.html
http://et.wikipedia.org/wiki/2004._aasta_India_ookea
ni_maav%C3%A4rin
http://news.nationalgeographic.com/news/2005/01/01
07_050107_tsunami_index.html
www.google.ee
www.youtube.com
Vasakule Paremale
Aasia tsunami 2004 #1 Aasia tsunami 2004 #2 Aasia tsunami 2004 #3 Aasia tsunami 2004 #4 Aasia tsunami 2004 #5 Aasia tsunami 2004 #6 Aasia tsunami 2004 #7 Aasia tsunami 2004 #8 Aasia tsunami 2004 #9 Aasia tsunami 2004 #10 Aasia tsunami 2004 #11 Aasia tsunami 2004 #12 Aasia tsunami 2004 #13 Aasia tsunami 2004 #14 Aasia tsunami 2004 #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liisa Hunt Õppematerjali autor
Looduskatastroof.
Slideshow

Sarnased õppematerjalid

Tsunami ehk hiidlaine
8
doc

Tsunami ehk hiidlaine

elades vältida. Kui sa ei osale liikluskeeristes, ei sõdi, ei suitseta jne on võimalus surra just läbi loodusõnnetuste, mille alla kuuluvad ka tsunaamid. Tänu tehnika tohutule arengule 20 saj. On tänapäeval võimalik mingilgi määral ennetada ette katastroofe ja läbi selle ohvreid vähendada. Küll aga näitab vastupidist eelmise aasta lõpus Taimaal toimunud suur katastroof mis oli läbi aegade ühe suurima ohvrite arvuga. Selle põhjustas maavärina tagajärjel tekkinud hiidlaine ehk tsunami. See oli ka üks põhjusi, miks valisin oma teemaks just tsunamid. Kui üks asi on nii võimas, et suudab maailmama muuta ja panna keskenduma aint ühele asjale, hakkab huvitama, et mis seda sis põhjustab, mis jõud selle kõige taga on. Kagu-Aasia katastroofist räägiti uudistes ja lehtedes nii palju, nagu see oleks esimene omataoline läbi aegade, ometi on ju neid toimunud koguaeg läbi maailma ajaloo. Miks siiski ei suudeta selliseid asju piisavalt pikalt ette ennustada ja näha

Geograafia
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Riigid, kus portugali keel on ametlik riigikeel: Angola, Cabo Verde, Guinea-Bissau, Mosambiik, São Tomé ja Príncipe Aafrikas, Brasiilia Lõuna-Ameerikas ja Ida-Timor Aasias. Portugali keelt kõnelevaid kogukondi on ka teistes riikides: suur hulk hiljuti ümber- asunuid elab Euroopas (Prantsusmaa, Luksemburg ja Saksamaa), Ameerikas (Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Venetsueela), Aafrikas (Lõuna-Aafrika) ja Aust- raalias; samuti on väikseid portugali kogukondi endisest Aasia asumaades. Märkimisväärne hulk portugallasi valdab inglise, prantsuse ja hispaania keelt. Rahvusvahelised suhted: Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu liige alates 1976.aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali keelt kõnelevate riikide ühenduse asutajaliige (1996). Portugalil on diplomaatilised suhted rohkem kui 180 riigiga kõigil kontinentidel. Religioon:

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun