Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maavarinad (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on maavärin?
  • Mis oli siis kellaaeg Eestis?
  • Mida tähendab �kolle oli 244 m sügavusel?
  • Miks tekivad tulekahjud ?

Maavärin - on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine 
Maavärinad
 
 
 
 
Maigi Astok
Maavärina  tekkepõhjused
• Laamade erisuunaline liikumine, 
tekivad maakoore sisepinged
 
•  Vulkaanipursked
• Koobaste varisemine
•  Inimtekkelised  e tehnogeensed 
(veehoidlate surve,  lõhkamistööd
tuumakatsetused)
 
 
http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cf m
Mis on maavärin?
Maavärin on maapinna  vibratsioon  ja  nihked , mis tekivad 
kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise 
protsessis koos kivimite rabenemisega. 
• maavärina kol e 
( fookus ) on koht 
maapõues, kust algab 
kivimite  rebestumine  – 
maavärina murrang.
• maavärina  kese  
(epitsenter) on 
vahetult kolde kohal 
olev koht maapinnal
 
 
Maavärinate esinemispiirkonnad
Punasega  on tähistatud vulkaanide levikualad, kol asega 
 
 
maavärinate pi rkonnad, sinisega laamade pi rid.
Murrangud ja maakoore liikumine
Kerkemurrang
Normaalmurrang
Nihkemurrang
http://soundwaves.usgs.gov/2 009/11/FaultTypesLG.jpg
 
Murrangud
1980. aasta oktoobris toimus 
El Asnamis Alzeerias 7.3 
magnituudine maavärin, 
mil es hukkus enam kui 5000 
inimest. 
Kilomeetrite pikkune 
murrangulõhe, mis on 
tekkinud maakooreplokkide 
tugeva kokkusurumise 
tagajärjel. Fotolt on näha, et 
üks maakooreplokk on teise 
suhtes 3 m võrra  kerkinud
 
 
Murrangud
1992. aastal  California  (USA) maavärinal tekkis ligi 70 km 
pikkune murrang.  Maakoore osad nihkusid üksteisest 
eemale mõne  
s kohas 5,5 m ja vertikaal  
selt 1,8 m. 
San  Andrease  murrang
 
 
pikilained
ristlained
pinnalained
 
 
Seismilised lained
S lained
P lained
Just pinnalained tekitavad purustusi, kuna nende toime on 
aeglasema leviku tõttu kõige pikaajalisem, deformatsioonide 
amplituud  aga kõige suurem.
 
 
Seismograaf
… registreerib maakoore ja kivimite võnkumist. Võimaldab 
mõõta seismilisi  laineid  ja maavärina tugevust,
 st maa-
värinaga vabanenud energiahulka. Mõõtühikuks on 
magnituud . Joonistunud  graafik  on seismogramm. 
Maavärinad üle 5  magnituudi  on purustava mõjuga.

http://www.the-flying-animator.com/tsunami-animation.html
http://adventuresinscience.edub  logs.org/page/3/
 
http://www.ruf.rice.edu/~leeman/P-WAVE.GIF
Mercalli  ja Richteri  skaalade  võrdlus
Pallid  Mercalli skaala järgi Magnituud Richteri skaala järgi
1 - 3
0 - 4,3
4 - 5
4,3 - 4,8
6 - 7
4,8 - 6,2
8 - 10
6,2 - 7,3
11 - 12
7,3 - 8,9
•Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides (1-12 palli) ja seda 
tehakse eelkõige purustuste põhjal.
•Richteri skaala järgi maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides kasutatakse
 logaritmilist skaalat. Näiteks 5-magnituudise maavärina võimsus on 10 korda suurem 
4-magnituudisest, 100 korda suurem 3-magnituudisest jne.
 
 
Maavärinatega kaasnevad protsessid 
• Maakoorelõhed, ülangud, 
alangud
• Varingud, rusuvoolud, 
maalihked , lumelavi nid
• Vulkaanipursked
• Tsunamid
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:FEMA_-_264_-_Photograph_by_FEMA_News_Photo_taken_on_10-01-989_in_California.jpg
http://commons.wikimedia.org/wiki  /File:Ferguson-slide.jpg
 
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/98/Lawine.jpg
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:ElSalvadorslide.jpg
Tsunami
e hiidlaine tähendab “laine sadamas”. 
Tekib, kui maakoore murrang toimub 
ookeani põhjas, mis  surub  veemassi 
üles.
Kuidas mõjutab ranniku kuju 
tsunami kõrgust ja ulatust? 
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:2004_Indonesia_Tsunami_Complete.gif
http://japan-earthquake.org/wp-  content/uploads/2011/03/tsunamis.gif
http://ca.wikipedia.org/wiki/Tsuna mi
 
Sendai  maavärin
11. Märtsil 2011 kell 14.46 (kohalik aeg) toimus Jaapanis 
viimase 140 aasta tugevaim maavärin, mille võimsus oli 9,0 
magnituudi. Kolle asus 24,4 m sügavusel. 
Tekkis ~10 m kõrgune tsunami
.
Mis oli siis kel aaeg Eestis?
Mida tähendab “kol e oli 24,4 m sügavusel”?
 
 
http://www.bbc.co.uk/news/world-asia-pacific-12715415
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/8/81/Jaapani_maav%C3%A4rin.png
 
 
Maigi Astok
Tsunami muudab loodust
• Ujutatakse üle suured alad, 
laine võib ulatuda  rannikust  
üle 10 km kaugusele
• Hävib  taimkate  ja muutub 
ranniku pinnamood
•  Mullad  ja siseveekogud 
soolduvad
• Hävivad  korallrifid  ja rannale 
paisatud mereelustik
• Ookean reostub maismaalt 
lainega merre  kantud  
jäätmetega
Mis tagajärjed võivad ol a 
nimetatud muutustel?
Jaapani  maastikud  enne ja pärast
http://ca.wikipedia.org/wiki/Fitxer:20  04-tsunami.jpg
 
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:SendaiAirportMarch16.jpg
Selgita piltide põhjal maavärinaga kaasnevaid otseseid ja 
kaudseid tagajärgi. Miks tekivad  tulekahjud ?
http://imageshack.us/f/859/smostpowerfulearthquake.jpg/
http://commons.wikimedia.org/wi  
ki/File:Haitian_clearing_Port-au-Prince_road_2010-02-02  .JPG
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Buckled_train_tracks_near_Kaiapoi.jpg
Purustused  ja hukkunute arv sõltub ...
• Maavärina tugevusest
• Kaugusest epitsentrist
• Asendist  sisemaal  või 
rannikul
• Asustustihedusest 
•  Ehitusmaterjalide  ja 
ehitiste kvaliteedist
• Piirkonna arengu-
tasemest
Arutle  ja too näiteid
http://commons.wikimedia.org/wiki/File  
:Boat_washed_ashore.jpg
 
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:FEMA_-_13322_-_Photograph_by_Marty_Bahamonde_taken_on_12-24-2003.jpg
Kahjustusi saab leevendada
• Hoonete pürami djas kuju
• Tugevdatud vundament
• Vedrustussüsteemid korruste ja 
vundamendi vahel
• Tugevdatud sil ad ja viaduktid
• Tulekindlad  ehitusmaterjalid
• Tulekaitsemüürid hoonetes ja nende vahel
•  Kaldakindlustused
• Toimiv päästeteenistus, varjendid
• Õppused elanikele
• Seiresüsteem 
Transameerika 
Püramiid  
Californias
http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A  
4%D0%B0%D0%B9%D0%BB:TransamericaPyramidFro  
mTI.jpg
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Vertical_configuration_control.gif
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Earthquake_Early_Warning_%28Japan%29.jpg
Maavärinad Eestis 
• Seni teadaolevaist tugevaim maavärin oli 25. oktoobril 
1976. aastal Osmussaarel, mida tundsid inimesed suurel 
osal Eestimaast..
• Osmussaarel maavärina tugevuseks mõõdeti 4,75 
magnituudi. See põhjustas saare kirderanna järsul pangal 
ulatuslikke lausvaringuid.
 
• 21.09.2004 tundsid tallinlased ja ka teiste maakondade 
elanikud maavärinat. 
• Maavärina epitsenter oli 40 kilomeetri kaugusel 
Kalingradist, 
selle tugevuseks mõõdeti 5,3 magnituudi Richteri skaala 
järgi. 
•  Tartumaal  Vasula külas asuv seismograaf registreeris 
tõugete tugevuseks viis magnituudi. 
 
 

Document Outline

  • Maavärinad
  • Slide 2
  • Maavärina tekkepõhjused
  • Mis on maavärin?
  • Maavärinate esinemispiirkonnad
  • Murrangud ja maakoore liikumine
  • Murrangud
  • Slide 8
  • San Andrease murrang
  • Slide 10
  • Seismilised lained
  • Seismograaf
  • Slide 13
  • Maavärinatega kaasnevad protsessid
  • Tsunami
  • Sendai maavärin
  • Slide 17
  • Tsunami muudab loodust
  • Slide 19
  • Purustused ja hukkunute arv sõltub ...
  • Kahjustusi saab leevendada
  • Maavärinad Eestis
Vasakule Paremale
Maavarinad #1 Maavarinad #2 Maavarinad #3 Maavarinad #4 Maavarinad #5 Maavarinad #6 Maavarinad #7 Maavarinad #8 Maavarinad #9 Maavarinad #10 Maavarinad #11 Maavarinad #12 Maavarinad #13 Maavarinad #14 Maavarinad #15 Maavarinad #16 Maavarinad #17 Maavarinad #18 Maavarinad #19 Maavarinad #20 Maavarinad #21 Maavarinad #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Avon Smithies Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

3 4 maavarinad
22
ppt

3 4 maavarinad

Maavärin- on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine Maavärinad Maigi Astok Maavärina tekkepõhjused · Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged · Vulkaanipursked · Koobaste varisemine · Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine ­ maavärina murrang. · maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Murrangu

Geograafia
Maavärinad
43
ppt

Maavärinad

MAAVÄRINAD 11.kl. MAIGI ASTOK Maigi Astok 20.sajandil toimunud loodusõnnetuste seas on maavärinatel kindel esikoht. Maigi Astok Maigi Astok MIS ON MAAVÄRIN? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega /murranguga/ Maavärin levib seismiliste lainetena. Maigi Astok Mis on maavärin? · maavärina KOLLE (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine ­ maavärina murrang. · maavärina KESE (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal, kus maavärin on kõige tugevam. Maigi Astok Kui võtta arvesse ka nõrgad maavärinad magnituudiga alla 4, siis toimub aasta jooksul kogu maailmas vähemalt 100 000 maavärinat. Jaava Maigi Astok Kolme tüüpi murrangud Sõltuvalt pingete suunast maapõues võivad kivimiplokid piki maavärina murr

Geograafia
Maavärinad
88
ppt

Maavärinad

Maavärinad http://www.gi.ee/geomoodulid/ Koostanud Ülle Liiber Maavärina tagajärjed Islandil Maavärinad • 20. sajandil täiustusid seismiliste lainete mõõtmisvahendid ja hakati rohkem seismograafe kasutama maavärinate registreerimiseks. • Üleilmne seismojaamade võrk rajati 1960. aastatel, mis võimaldas registreerida kõik maavärinad. •Tänu sellele selgus, et suurem osa maavärinaid toimub vaid teatud piirkondades – peamiselt laamade äärealadel. Maavärinate esinemispiirkonnad 1954. aastal avaldas prantsuse seismoloog J.P. Rothé sellise kaardi, kus on näidatud maavärinate peamised esinemisalad. Maavärinate registreerimine • http://earthquake.usgs.gov/eqcenter/index.php Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Mis on maavärin? • Maavärin on maapinna lühiajaline ja äkiline

Pinnavormid



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun