Maavärinad (0)

MAAVÄRINAD
11.kl.
MAIGI   ASTOK
 
Maigi Astok
20.sajandil toimunud 
loodusõnnetuste seas on 
maavärinatel kindel  esikoht . 
 
Maigi Astok
 
Maigi Astok
MIS  ON  MAAVÄRIN?
   Maavärin on maapinna vibratsioon  
ja  nihked , mis tekivad kivimites 
kuhjunud elastsete pingete 
lahendumise protsessis koos 
kivimite rabenemisega /murranguga/
  Maavärin levib seismiliste lainetena.
 
Maigi Astok
Mis on maavärin?
•  maavärina  KOLLE  
(fookus) on koht 
maapõues, kust algab 
kivimite rebestumine – 
maavärina murrang.
• maavärina KESE 
( epitsenter ) on 
vahetult  kolde  kohal 
olev koht maapinnal, 
kus maavärin on kõige 
tugevam.
 
Maigi Astok
 Kui võtta arvesse ka nõrgad 
maavärinad magnituudiga alla 4, 
siis toimub aasta jooksul kogu 
maailmas vähemalt 100 000 
maavärinat. 
Jaava  
 
Maigi Astok
Kolme tüüpi murrangud
Sõltuvalt pingete  suunast  maapõues võivad kivimiplokid 
piki maavärina murrangut  libiseda  külgsuunas, üles või 
alla. 
murrang
ulatus
 
Maigi Astok
http://www.iris.edu/gifs/animations/faults.ht m
 
Maigi Astok
MAAVÄRINAID ERISTATAKSE 
TEKKE PÕHJAL:
 tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged
 vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega 
 langatuslikud, mida põhjustavd koobaste 
varisemine 
 tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus 
  (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, 
lõhkelaengu plahvatus). 
 
Maigi Astok
Maavärinad levivad seismiliste 
lainetena.
 Eristatakse keha- ja pinnalaineid
  Kehalained  levivad maapinnas kiiresti 
kerapinnalaadsete frontidena. 
  Pinnalained  levivad piki maapinda epitsentrist 
eemale nagu virveringid vees.
 Suuri purustusi tekitavad pinnalained, kuna 
nende toime on aeglasema leviku tõttu kõige 
pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga 
kõige suurem.
 
Maigi Astok
  Seismilised lained
Murrangu tekkega vabanevad  kivimitest  elastsed  pinged , 
mis levivad seismiliste lainetena maavärina koldest eemale.
Eristatakse kehalaineid ja pinnalaineid. Kehalainete seas 
eristatakse:
  kiiremad P- laineid  ehk pikilaineid, mis levivad 
keskkonnas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena 
li kumise suunas.
•  aeglasemad S- laineid  ehk 
ristilaineid, mis levivad 
keskkonna li kumissuunaga 
risti deformeerivate 
impulssidena.
 
Maigi Astok
 
Maigi Astok
1. Maavärina võimsuse hindamiseks 
kasutatakse Richteri skaalat
 Mõõdetakse maavärina võngete 
tugevust magnituudides.
 Kasutatakse  seismograafi
 
Maigi Astok
2. Maavärina tagajärgede hindamiseks 
kasutatakse ka Mercalli skaalat
 Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate 
tugevust pallides (1-12 palli) ja seda tehakse 
eelkõige purustuste põhjal vaatluse teel. 
Hinnangud  võivad olla väga erinevad.
 Purustusi on aga raske üksteisega võrrelda, sest 
need sõltuvad hoonete paiknemise tihedusest, 
ehitiste kvaliteedist jms.
 
Maigi Astok
Kuidas teha kindlaks maavärina 
toimumiskoht?
Eri kohtades paiknevad 
seismograafid 
registreerivad seismiliste 
lainete kohalejõudmise ja 
arvutuste abil on võimalik 
kindlaks teha, kus on 
maavärina epitsenter. 
http://www.seismo.unr.edu/ftp/
pub/ louie / class /100/seismic-
waves.html
 
Maigi Astok
Millest sõltub purustuste ja 
ohvrite  hulk?
 Maavärina tugevusest, ulatusest ja 
toimumise kellaajast.
 Rahvastiku tihedusest piirkonnas.
 Ehitiste  materjalidest  ja konstruktsioonist.
 Infosüsteemi arengust, päästeteenistuse 
tasemest.
 
Maigi Astok
Kuidas vähendada või vältida 
maavärinatega kaasnevaid 
purustusi?
 Ehitada vastava konstruktsiooniga maju.
 Eriõppega päästeteenistus.
 Õpetada elanikkonda, kuidas maavärinate 
korral käituda.
 Rajada korralik jälgimisteenistuse ja  hoiatus - 
süsteem.
 
Maigi Astok
 Subduktsioonivööndid: 
kõige suuremate 
(magnituud ~9 
võimalik) ja 
destrukti vsemate 
maavärinate asukohad
 
Maigi Astok
Pildid: USGS
 
Maigi Astok
      TSUNAMI
 Tsunami on 
maavärina, 
maalihke või 
vulkaanipurske 
tagajärjel 
tekkinud 
hiiglaslik  
merelaine. 
 Vaata pilte: 
http://www.tsunamis.co m
/tsunami-pictures.html
 
Maigi Astok
 
Maigi Astok
32 m laine …
 
Maigi Astok
 
Maigi Astok
 
Maigi Astok
Indoneesia  2004
 
Maigi Astok
 
Maigi Astok
 
Maigi Astok
Itaalia 
 
Maigi Astok
6,3-palline maavärin Itaalia keskosas 
Abruzzo  maakonnas .
Aprill 2009
 
Maigi Astok
 
Maigi Astok
Sumatral 
 
Maigi Astok
Jaapanis  
 
Maigi Astok
Kobe  1995
 
Maigi Astok
 
Maigi Astok
Chuetsu 2004
 
Maigi Astok
Sumatra maavärin 2004
 Katastroof   toimus   mõni päev enne 
aastavahetust (2004/2005) ja  tabas   mitmeid 
Kagu- Aasia  piirkonna riike 26.detsembril 2004. 
Tsunami tekkis 9 pallise veealuse   maavärina 
järgselt. Hi gelveelaine pühkis rannikul kõik oma 
teelt.
 Ainuüksi Indoneesias registreeriti 2005.aasta 
5.jaanuariks umbes 100 000 hukkunut, piirkonnas 
kokku ohvreid 250 000 kuni 300 000 (täpsed 
rahvusvahelised andmed puuduvad). 
 
Maigi Astok
 
Maigi Astok
 
Maigi Astok
                       Indoneesia 2009
 
Maigi Astok
Maavärinad Eestis
 Seni teadaolevaist tugevaim maavärin oli 25. oktoobril 
1976. aastal Osmussaarel, mida tundsid inimesed 
suurel osal Eestimaast..
 Osmussaarel maavärina tugevuseks mõõdeti 4,75 
magnituudi . See põhjustas saare kirderanna järsul 
pangal ulatuslikke lausvaringuid
 21.09.2004 tundsid tal inlased ja ka teiste maakondade 
elanikud maavärinat. 
 Maavärina epitsenter oli 40 kilomeetri kaugusel 
Kalingradist sel e tugevuseks mõõdeti 5,3 
magnituudi Richteri skaala järgi. 
  Tartumaal  Vasula külas asuv seismograaf registreeris 
tõugete tugevuseks vi s magnituudi. 
 
Maigi Astok
Animatsioone
Seismiliste lainete levik
http://www.classzone.com/books/earth_science/terc/cont
ent/visualizations/es1009/es1009page01.cfm?
chapter_no=visualization
Videoklipp maavärinast
http://www.classzone.com/books/earth_science/terc/cont
ent/visualizations/es1005/es1005page01.cfm?
chapter_no=visualization
P ja S lained
http://www.classzone.com/books/earth_science/terc/cont
ent/visualizations/es1002/es1002page01.cfm?
chapter_no=visualization
 
Maigi Astok
Kasutatud materjalid
  http://ansatte.uit.no/kku000/webgeology/webgeology_files/estonian/maavarinad2.html
 Ü.Li ber Üldmaateadus gümnaasiumile
 Ivi Olev ppt
 Ü. Liiber eksamiülesanded
 staap. kolhoos .ee/stories/storyReader$127
 www.egk.ee/vanaveeb/tartureg/seismo/mv.html 
  http://www.iris.edu/gifs/animations/faults.ht m
  http://science.howstuffworks.com/tsunami2.ht m
 Guardian Unlimited 
http://www.guardian.co.uk/flash/0,5860,1121610,00.ht m
  http://www.pbs.org/wnet/savageearth/animations/earthquakes/main.html
 
Maigi Astok
Küsimused, parandused ja 
täpsustused palun saata:
Maigi Astok
[email protected]
+372 5016405
TÄNAN!
 
Maigi Astok

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37
• Slide 38
• Slide 39
• Slide 40
• Slide 41
• Slide 42
• Slide 43