Tōhoku maavärina iseloom oli soodne väga tugeva tsunami tekkimiseks. Nagu 2004. aasta India ookeani maavärin, koosnes see hulgast tõugetest, mis toimusid kümmekonna minuti jooksul ning mille epitsentrid paiknesid enam-vähem ühes 400-500 kilomeetri pikkuses reas piki murranguvööndit. Osa tekkinud lainest oli suunatud otse Jaapani poole. Hiidlained, mis purustasid kõik oma teel piki enam kui 200 kilomeetrist rannikuriba, tabasid Tōhoku piirkonda üksnes paarkümmend minutit pärast maavärina peamisi tõukeid. Maale paiskuva veemassi paksus oli mitmetes paikades kuni kümme meetrit. Nõnda määratletud veekihi paksus on pinnalainete kõrguse analoog. Tsunami puhul ei ole sageli võimalik kasutada tavalisi pinnalaineid või tõusu-mõõnalaineid iseloomustavaid suurusi. Mitmeid tsunami omadusi, eriti selle kõige ohtlikumate aspektide kujunemist, saab siiski teatavates piirides iseloomustada lineaarse laineteooria abil (vt Tarmo Soomere artiklit „Märatsev meri: Kagu-Aasia
TSUNAMI Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi, kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel võib tsunami kiirus olla isegi 700 km/h, kuid ta on ohutu, sest laine on üsna madal. Madalasse vette jõudes aga laine aeglustub ning avamerelt kiirelt järele tulevate veevoolude mõjul muutub üha kõrgemaks. Ranniku ääres madalas vees surutakse veemassid kokku ja lained võivad kerkida mitmekümne meetri kõrguseks. Kuigi lained liiguvad kiiresti, ei ilmu nad tänapäeval nii ootamatult kui ma
asteroidid. Sõna tsunami tuleb jaapani keelest ja tähendab lainet. Kõige rohkem esineb tsunamisid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Kõige tihemini põhjustavad tsunami veealused maavärinad. Kõige tihedamini tekitavad veealuse maavärina laamade kokkupõrked, kus ookeaniline laam libiseb mandrilise laama alla. Tekib veealune maavärin, mis tekitab lained. Need lained sööstavad kiirusel 800 km/h ja võivad liikuda väga kaugele. Lainepikkus on tsunamil 200 km , tavalisel lainel 100 meetrit. Alguses võivad lained asuda üksteisest väga kaugel ja on ainult mõni meeter üle merepinna. Need on ainult tohutute veemasside tipud. Kui tsunami jõuab madalamasse vette, tema hoog raugeb umbes 80 kilomeetrile/h, lainepikkus väheneb 20 kilomeetrile, aga kõrgus kasvab. Olevevalt ranniku kujust võib tsunami rünnata ühe kõrge lainena või lainete seeriana. Tsunamid on tohutu jõuga ja tekitavad kohutavaid purustusi
Tasu nami Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Sõna "tsunami" on pärit jaapani keelest ja tähendab lainet või laineid sadamas (jaapani keeles ei ole mitmust). Ka asteroidid ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel võib tsunami kiirus olla isegi 700 km/h, kuid ta on ohutu, sest laine on üsna madal. Madalasse vette jõudes aga laine aeglustub ning avamerelt kiirelt järele tulevate vee
Litosfäär Eleryn raudsepp 10 K-2 1. Maa siseehitus Maa kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide hulka, mis koosnevad põhiliselt hapniku-, räni- ja rauaühenditest. Kaugemad planeedid, alates Jupiterist , koosnevad seevastu eelkõige vesinikust, heeliumist ja teistest kergetest, põhiliselt gaasilises olekus olevatest elementidest. Maapinna ja Maa tuuma omavaheline kaugus on rohkem kui 6000km aga isegi tänapäevane tehnika ei anna meile võimalust puurida sügavamale kui 15 km. Nagu teada jagatakse ma neljaks suureks kihiks: makoor, vahevöö, välistuum ning sisetuum. On ka kaks erinevat maakoore tüüpi: ookealine ja mandriline.
1 Eessõna. Loodusjõud on midagi, mille vastu inimene on täiesti võimetu. On seda olnud aegade alguses saadik ja on siiani. Inimesel on maailmas palju võimalusi surma saada. Enamusi varjante aga annaks head ja puhast elu elades vältida. Kui sa ei osale liikluskeeristes, ei sõdi, ei suitseta jne on võimalus surra just läbi loodusõnnetuste, mille alla kuuluvad ka tsunaamid. Tänu tehnika tohutule arengule 20 saj. On tänapäeval võimalik
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Turismikorraldus 2 LOODUSKATASTROOFID Referaat Liina Orav Juhendaja: Hilda Leppik Olustvere 2011 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................3 Looduskatastroofid............................................................................................................... 4 Orkaanid............................................................................................................................... 4 Maavärinad....................................................................
GEOGRAAFIA Litosfäär 1. Milline on maa siseehitus? a. Kihid -Sisetuum -Välistuum -Vahevöö-astenosfäär ja litosfäär -Maakoor b. Astenosfäär Vahevöö ülaosas olev plastiline kiht- basaltne magma. Lühiajaliste pingete korral käitub tahke elastse keskkonnana, juhtides seismilisi laineid. c. Litosfäär -Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö jäiga osaga - Jaguneb litosfääri laamadeks 2. Mandriline VS ookeaniline maakoor MANDRILINE OOKEANILINE a. Paksus Paksem-U 40 km Õhem- U 7 km b. Tihedus Väiksema Tihedam tihedusega Koosneb tard-ja Koosneb tard-, settekivimitest moonde- ja
Kõik kommentaarid