Maavärinad (0)

Maavärinad
(loodusõnnetustest 50,9% on maavärinad, üleujutused 29,7% ja troopilised tormid 16,8 %, vulkaanipursked 1,9%, hiidlained 0,5%, maalihked 0,1%)
Maavärinad tekivad :

• laamade äärealadel
  

Mis on maavärin ?
Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad kivimites kuhjunud elastse pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega/murranguga. Maavärin levib seismiliste lainetena.

• maavärina kolle ( fookus ) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang
  
• maavärina kese ( epitsenter ) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal , kus maavärin on kõige tugevam
  

Maailmas toimub aasta jooksul vähemalt 100 000 maavärinat mille magnituud alla 4.
Magnituut – energia vallandumine
Pallid – silmaga nähtavad purustused
Kolme tüüpi murrangud :
Maavärinad eristatakse tekke põhjal :

• tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged
  
• vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega
  
• langetuslikud, mida põhjustavad koobaste varisemine
  
• tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus ( nt. veehoidla surve, maa- alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus)
  

Maa värinad levivad seismilste lainetena.
Kehalained
Pinnalained
Levivad maapinnas kiiresti kerapinnalaadsete frontidena
Levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu virveringid vees

S- lained ( risti lained ) on aeglasemad

P-lained ( piki lained ) on kiiremad

S- lained ( risti lained ) on aeglasemad

P-lained ( piki lained ) on kiiremad
Tekitavad suuremaid purustusi , pikaajalisem
Richteri skaalat kasutatakse mida mõõdetakse magnituutides. Mõõdetakse seismograafiga.
Mercalli skaalat kasutatakse vaatluse teel 1-12 pallides. Purustusi on raske võrrelda, sest need sõltuvad hoonete paiknemise tihedusest, ehitiste kvaliteedist jms.
Kindlaks tegemise koht.
Eri kohtades paiknevad seismograafid registreerivad seismiliste lainete kohalejõudmise ja arvutuste abil on võimalik kindlaks teha, kus on maavärina epitsenter.
Millest sõltub ohvrite ja purustuste hulk ?

• maavärina tugevusest, ulatusest ja toimumise kellaajast.
  
• rahvastiku tihedusest piirkonnas.
  
• ehitiste materjalidest ja konstruktsioonist.
  
• infosüsteemi arengust, päästeteenistuse tasemest.