50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
k2tlin92
Õppematerjali autor
ta päästeti rusude alt. Tsunaamid Tsunamiks nimetatakse veealuse maavärinaga kaasnevat hiidlainet. Tsunamit võib põhjustada ka maalihe, vulkaan või suure meteoriidi kukkumine ookeani. Lained väljuvad tsunami tekkekohast (epitsentrist) kiirusega kuni 800 km/h ja nende kõrgus on 0.5 m kuni 1 m. Sellised väga suure lainepikkusega ja väikese järskusega lained pole merel laevadelt nähtavad. Ranna lähedal võib laine kõrgus kasvada kuni 40 meetrini. Tsunami võib tungida kaugele mandrile ja tekitada suuri purustusi. Tsunamid esinevad kõige sagedamini Vaikse ookeani rannikul. Vaatlused on näidanud, et enamiku suurte tsunamid algavad veetaseme langusega ranna ääres, mis kestab 10 - 15 minutit: meri lahes, sadamas või rannas äkitselt taandub, jättes kalad ja paadid kuivale - see on märguandeks, et järgneva 5 - 30 minuti jooksul võib tsunami rannale jõuda. Seejärel algab veetaseme tõus - saabub pika laine hari. Olenevalt
elades vältida. Kui sa ei osale liikluskeeristes, ei sõdi, ei suitseta jne on võimalus surra just läbi loodusõnnetuste, mille alla kuuluvad ka tsunaamid. Tänu tehnika tohutule arengule 20 saj. On tänapäeval võimalik mingilgi määral ennetada ette katastroofe ja läbi selle ohvreid vähendada. Küll aga näitab vastupidist eelmise aasta lõpus Taimaal toimunud suur katastroof mis oli läbi aegade ühe suurima ohvrite arvuga. Selle põhjustas maavärina tagajärjel tekkinud hiidlaine ehk tsunami. See oli ka üks põhjusi, miks valisin oma teemaks just tsunamid. Kui üks asi on nii võimas, et suudab maailmama muuta ja panna keskenduma aint ühele asjale, hakkab huvitama, et mis seda sis põhjustab, mis jõud selle kõige taga on. Kagu-Aasia katastroofist räägiti uudistes ja lehtedes nii palju, nagu see oleks esimene omataoline läbi aegade, ometi on ju neid toimunud koguaeg läbi maailma ajaloo. Miks siiski ei suudeta selliseid asju piisavalt pikalt ette ennustada ja näha
oli üle 2600 inimese. Kuid purustused olid suured , 17510 elamut oli hävinud ning 35549 kodu oli kahjustatud Arequipa-Camana-Tacna vahelisel alal. Arequipa linnas said kannatada paljud kesklinna mälestised, linna katedraalilt kukkus alla üks torn. Tacnas said aga kannatada enam kui pooled hooned, mõnes väiksemas asulas aga üle kolmveerandi elamutest. Maavärinat oli tunda ka Tsiilis ning Boliivias. Maavärinast tekkis ka tsunami ning mõndades kohtades võis see olla kuni seitsme meetri pikkune. 2002 aasta 3.novembril USA põhjaosariiki Alaskat raputas 7,9magnituudiline maavärin, lõhkudes trans-Alaska naftajuhtme tugesid ja tekitades ligi kahemeetriseid pragusid maanteedesse. Maavärina epitsenter oli 150 kilomeetri kaugusel Fairbanksi linnast, seda tunti ka osariigi suurimas linnas Anchorage'is, mis asub 430 kilomeetri kaugusel epitsentrist. Maavärin raputas 30 sekundit ning õnneks maavärin tsunaamit ei tekitanud
3 Tsunamid Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Tsunamid on erakordselt ohtlikud, kuna nad tekivad meres ning seejärel liiguvad suurel kiirusel maismaa suunas, kus ilma eelhoiatuseta purustavad ja tapavad kõik oma teel. Meji- Sanriku maavärin 1806 on üks paljudest sellistest näidetest ajaloos. Ka asteroidi ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele (praktikas on ohtlik tsoon kuni 5 km) sisemaale ja randa ning hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest.
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid