Tsunami (0)

Tsunami on maalihke, maavärina või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.Tsunamit võivad tekitada veel mere äärsete kaljude varingud või asteroidid . Sõna tsunami tuleb jaapani keelest ja tähendab lainet. Kõige rohkem esineb tsunamisid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Kõige tihemini põhjustavad tsunami veealused maavärinad. Kõige tihedamini tekitavad veealuse maavärina laamade kokkupõrked, kus ookeaniline laam libiseb mandrilise laama alla. Tekib veealune maavärin, mis tekitab lained. Need lained sööstavad kiirusel 800 km/h ja võivad liikuda väga kaugele. Lainepikkus on tsunamil 200 km , tavalisel lainel 100 meetrit. Alguses võivad lained asuda üksteisest väga kaugel ja on ainult mõni meeter üle merepinna. Need on ainult tohutute veemasside tipud . Kui tsunami jõuab madalamasse vette, tema hoog raugeb umbes 80 kilomeetrile/h, lainepikkus väheneb 20 kilomeetrile, aga kõrgus kasvab. Olevevalt ranniku kujust võib tsunami rünnata ühe kõrge lainena või lainete seeriana. Tsunamid on tohutu jõuga ja tekitavad kohutavaid purustusi. Ranna ääres võib tsunami olla mitukümmend meetrit kõrge. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt ja sööstab igasse suunda. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. 5 – 30 minutit enne tsunami randa jõudmist alaneb veetase märgatavalt. Kuigi lained liiguvad kiiresti, ei ole tsunamid nii ootamatud kui maavärinad. Neist annavad märku seismilised lained. Need on lained mis levivad Maa sisemuses ja liiguvad oluliselt kiiremini kui tsunami. Tänapäeval asub Hawaiil tsunamijaam, kus registreeritakse kõik toimunud maavärinad ja kui toimub mõni piisavalt tugev maavärin, mis võiks vallandada tsunami hoiatatakse inimesi koheselt raadio teel. Paljud riigid üritavad oma rannikualasid tsunamide eest kaitsta, näiteks Jaapanis on populaarsetele ranna- aladele püstitatud nn „tsunamiseinad“, mille kõrgus ulatub 5 meetrini. Selline takistus peatab tsunami hoogu. On ka kindlaks tehtud, et puud takistavad samuti laine edasiliikumist. Sellepärast istutatakse nt. Hawaiil ranna äärde palmialleed.
26 detsembril 2004 aastal, kell 7.58 kohaliku aja järgi toimus India ookeanis, Sumatra saare looderannikust 250 kilomeetri kaugusel, 9.1 magnituudine maavärin – tugevuselt neljas maailmas, pärast 1900. aastat. Tugevaim viimase 40 aasta jooksul. Maavärin oli ebatavaliselt pikk – 8 kuni 10 minutit. Maavärin oli nii tugev , et selle järeltõuked ulatusid 6.6 magnituudini ja toimusid veel 3-4 kuud pärast esimest värinat. Kolm päeva enne Kagu- Aasia tsunamit toimus maavärin Uus- Meremaa lähedal , selle tugevuseks mõõdeti 8.1 magnituudi. Mõned teadlased arvavad, et need kaks maavärinat on omavahel kuidagi seotud, aga tõestada seda ei suudetud. Tsunami laastas 11 riigi randu , lainete kõrgus ulatus 30 meetrini. Kõige rohkem said kannatada Indoneesia , Sri Lanka , Tai rannad . Lained jõudsid ka Somaaliasse , mis asub maavärina epitsentrist 4500 km kaugusel. Maavärin ja tsunami tabasid rannikut jõuga, mis on võrdne 1500 Hiroshima pommiga. Tsunamil läks 15 minutit kuni 7
tundi , et jõuda kõikide kannatada saanud riikide rannikutele. Tsunami jõudis välja Antarktikasse, kus tähendati meetrist veetõusu , mis püsis mitu päeva. Maavärina ja tsunami tagajärjel sai surma umbes 200 000 inimest , lisaks veel 50 000 jäi kadunuks ja üle miljoni inimese kaotas oma kodu. Kahjuks on uurimused näidanud, et kolmandik hukkunutest olid lapsed ja naisi sai surma kolm korda rohkem kui mehi. Lapsed ei suutnud end lainete eest kaitsta. Pärast tsunamit laastasid inimesi epideemiad , nälg ja joogivee puudus. Kogu maailm pakkus ohvritele igakülgset abi. Õnnetuspaikadesse saadeti vabatahtlikke, annetati miljardeid dollareid, toimetati kohale toitu , vett ja ravimeid. Tsunami põhjustas katastroofi ka selles mõttes , et
kalatööstus on nt Sri Lanka tähtsaim majandusharu , tsunami tagajärjel kannatas see majandusharu tõsiselt. 250 000 inimest jäi töötuks. Peale tsunamit kahanes ka turistide arv. Broneeringuid tühistati väga palju ja turismist saadav tulu vähenes märgatavalt. Nüüdseks on see taastunud. Tsunami põhjustas ka keskkondliku katastroofi. Kannatada said rannikuäärsed korallriffid , metsad . Kilomeetreid rannikust niisutati soolase veega , mis põhjustas paljude taimede surma. Tekkis värske joogivee puudus. Maldiividel uhuti 15 – 16 atolli üle soolase veega ja magedat vett ei olnud enam üldse. Sri Lankal hävisid tsunami tõttu paljud banaani- , mango - ja riisiistandused. Maldiividele saadeti teadlased Austraaliast, kes pidid üritama taastada korallriffe, mis olid põhilised turismimagnetid Maldiividel.
Tsunami on üks maailma kohutavatest looduskatastroofidest, mille tulekut ei saa ära hoida , aga nüüdseks saab inimesi selle eest hoiatada ja riigid teevad kõik vajaliku, et ohvreid oleks võimalikult vähe. Paigaldatakse moodsaid süsteeme mis tunnevad ära tsunamilained ka sügavas vees, kus neid on raske tavalistest lainetest eristada. Kuid üks on tõsi , ükskõik kui moodsad meie süsteemid ka poleks , looduse vastu me ei saa.
Kasutatud materjalid
http://en.wikipedia.org/wiki/Tsuna mi
http://en.wikipedia.org/wiki/2004_Indian_Ocean_tsuna mi
http://www.geo.ut.ee/kooligeo/linkgeoloogia.php3
http://et.wikipedia.org/wiki/2004._aasta_India_ookeani_maav%C3%A4rin
http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt6/lainetus.htm#tsuna mi