Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Enesekontroll: Väärtused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
enesekontroll, enesekontrolli, lauset, väärtushinnang, enesekontrolliks, sobivat, vihikusse, kontrolltöös, piisab, loen, heast, halvast, nutitelefon, ehted, hoolivus-s. Antud teoorias on väärtused seotud kaheks: · lõppväärtused e. soovitavad seisundid- tõeline sõprus, perekonnaturvalisus, mugav ja jõukas elu, täiuslikkusetaotlus ja enesetäiendamine, tarkus ja küpsus mõista elu, sotsiaalne tunnustus, võrdsed võimalused kõigile. · instrumentaalsed e abistavad väärtused- edasipüüdlikkus ja kõva töö, julgus ja vaprus, ausus ja siirus, abivalmidus, andestamine, viisakus ja head kombed, enesekontroll, pädevus ja tõhusus, korralikkus ja puhtus. Organ.-i väärtushinnangud avalduvad otseselt või kaudselt missioonis, eesmärkide püstitamises, oluliste otsuste vastuvõtmises, käitumismallides. Hoiakud- neid on kergem mõjut. kui väärtusi. Hoiak on üldine ja suhtleiselt püsiv hinnanguline suhtumine mingisse nähtusesse. Hoiakud mõjutavad info töötlemist. Hoiak koosneb 3st komponendist:
Aju ei ole optimeeritud verbaalse info säilitmiseks KULTUURIKESKKOND- sõnad käitumise reguleerijana: Assotsiatiivne tee- sõna kui stiimul võib esile kutsuda mingi käitumise ("mine too tass" ??) Sõna ratsionaalse arutelu osana ENESEREGULATSIOON- eeldab reeglipärast mõtlemist, efektiivne viis uutest kogemustest õppimiseks. Areneb 1) käitumise automaatseks muutumine 2) tekivad spets enesekontrolli oskused/teadmised, mis võimaldamad sama tulemust väiksema pingutusega METAREGULATSIOON- emots reg muutub automaatseks, mis vähendab kontrolli oma emotsioonide üle. Osa enesereg kulub muretsemisele. ISIKSUSEOMADUSED- püsivad ind erinevused. Inimese enda/sotsiaalselt olulised erinevused mõtlemises, käitumises, tunnetes. Ei jagune fund ja vähem fundamentaalseteks . neid seob käitumise konsistentsuse loogika ja sarnane kausaalne (nt biol) mehhanism II LOENG 14.09.17 ISIKSUSE PSÜH
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele)
1 EETIKA EETIKA OLEMUS. PÕHIMÕISTED Eetika ehk morallifilosoofia, moraal, kõlblus Eetika teooria, teadus; teadus moraalist; kõlblusõpetus Kõlblusnormid (kodanlik, kristlik, religioosne eetika) Inimese ethos (kr. k.) elulaad, karakter Eetika käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast. Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust. Eetika on väärtusteadus, mis põhineb moraalsetele kohustustele ja väärtustele ning inimese arusaamadele heast/halvast. Eetika tuumaks on ARUTELUD, mis suunavad üldistusteni. Eetika uurimisvaldkonnaks traditsioonilised moraaliprobleemid: mis on hea, mis halb; mis on kõlbeline või kõlblusetu; mida tähistavad mõisted nagu õnn, armastus, sõprus, õiglu
• Meeldivus • Autoriteetsus • Nappus TRANSAKTSIOONIDE ANALÜÜS Mina-seisundid (ego states) - kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina: lapsevanema tasand/seisund - õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; täiskasvanu tasand - impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus lapse tasand - tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) – partner vastab talle pakutud tasandilt; konfliktide tekkimise oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid – pöördumine selle mina-seisundi poole, millega teine pole nõus. Põhjustab suhetes probleeme. Mängud - suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni;
17.veebruar.2018 Kasvatus Mõistekaart: keskne mõiste – kasvatus Fookusküsimus: Mis on kasvatus? Raskused defineerimisel - Tavakeel/tavamõisted - Laenatud teistest valdkondadest - Ajalooline arusaam Sõna „kasvatama“ tuleb sõnast „kasvama“ ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse, aidates loomulikku kasvamist. Järelikult – mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Areng – järjestikused muutused, mis kulgevad organismi elu jooksul elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani Kasvamine – igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine Järelikult peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset/loomulikku kulgemist; muutus saab toimuda siis, kui miski kasvab suurenevad suunas ehk muutuse põhjustab see, kui kasvamine jõuab suurenemise tippu. Kas
Emotivism teooria, mis väidab, et moraalne otsustusvõime ei ole midagi muud kui inimesepoolne teiste inimeste tegude heakskiitmise või halvakspanu tunne, mõnikord nimetatud ka "väärtuste päh-hurraa teooria". Empirism teadmiste teooria, mille kohaselt kõik teadmised põhinevad kogemusel - täpsemalt kaemusel, teaduslikul vaatlusel ja katsetel. Epikuurlus filosoofia suund, mis väidab, et elu eesmärgiks on naudingu saavutamine ning piina minimiseerimise, seda läbi enesekontrolli ning liialduste vältimise. (vrd: hedonism) Etikett/ ühiskondlik moraal viitab traditsioonidele või tavadele, mis kujundavad inimesevahelise sotsiaalse suhtlemise ja väärika käitumise vastuvõetavaid viise. Näit.: riietumismood; kombed; kultuurispetsiifilised tavad mingis ühiskonnas, sektis, klubis või grupis; kohtutoimingud; ärilised ja professionaalsed viisakused. Kõigil sotsiaalsetel gruppidel on sellised, kas siis üles kirjutatud või lihtsalt
vihastub sageli, kui õpilane ei allu tema korraldustele arvab, et õpilased peavad talle alluma ja teda austama, sest on vanem ja targem usub, et allumist võib saavutada mistahes vahenditega eirab õpilaste õigusi ja lahendab probleeme enda seisukohast õpilastele pole võimatu õppida või praktiseerida kommunikatiivseid oskusi ei innusta ega motiveeri õpilasi seadma isiklike eesmärke õpilastel ei kujune välja sisemine enesekontrolli mehhanism Autoriteetne õpetaja kontroll õpilase käitumise üle lasub nii õpilastel kui ka õpetajal austab teisi ja iseennast ei luba endale õpilaste solvumist tegeleb distsipliiniprobleemide põhjuste analüüsiga usub, et nii õpetajal kui ka õpilastel on õigus oma arvamusele usub, et distsipliin saavutatakse õpilastega koostöös lahendab probleeme paindlikult ja järjekindlalt ei suru õpilastele oma arvamust peale
Meeleolu- mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust jne. Kujuneb enamasti üsna aeglaselt, aga võib püsida päris kaua. Meeleolu võib inimest iseloomustada, ent ta sõltub ka olukorrast. Tegureis, mis meeleolu kujundavad on palju: inimese tervislik seisund, elusündmused, teised inimesed, aastaajad, ilm jne. Afekt- emotsionaalne plahvatus, tekib kiiresti, on väga tugev ja kestab lühikest aega. Kuna afektiseisundis nõrgeneb või kaob enesekontroll, siis võidakse sooritada kahetsusväärseid tegusid. Afektina võidakse üle elada nii negatiivseid kui positiivseid emotsioone. Kirg- on väga tugev ja suhteliselt pika kestusega emotsionaalne seisund, mis koondab inimese mõtted eesmärgile. Vahel võib kirg inimest haarata kogu eluks, kuid ta võib kesta ka lühikest aega. Positiivsed kired ei too tavaliselt kaasa suuri probleeme, kuid negatiivse kire tagajärjed võivad osutuda väga raskeks.
tegevust. Põhilised kompetentsid: Eneseteadlikkus emotsionaalne eneseteadlikkus võime jälgida ja aru saada oma emotsioonidest, samuti ära tabada nende mõju töö tulemustele ja suhetele adekvaatne enesehinnang - oma tugevate külgede ja ka oma piirangute realistlik hindamine enesekindlus - tugev ja positiivne tunne enda väärtuslikkusest. Eneseregulatsioon enesekontroll - võime hoida lõhestunud emotsioone ja impulsse kontrolli all usaldusväärsus - pidev ausus ja ausameelsus käitumises kohusetundlikkus - võime juhtida ennast ja vastutada oma tegude eest kohanemisvõime - oskus kohaneda muutuvate olukordadega ja ületada takistusi edule/tulemusele orienteeritus - püüd paremale tulemusele oma sisemiste standardite järgi
Põhilised kompetentsid on eneseteadlikkus, enese juhtimine, sotsiaalne teadlikkus ja suhete juhtimine. · Eneseteadlikkus emotsionaalne eneseteadlikkus võime jälgida ja aru saada oma emotsioonidest, samuti ära tabada nende mõju töö tulemustele ja suhetele adekvaatne enesehinnang - oma tugevate külgede ja ka oma piirangute realistlik hindamine enesekindlus - tugev ja positiivne tunne enda väärtuslikkusest. · Enese juhtimine enesekontroll - võime hoida lõhestunud emotsioone ja impulsse kontrolli all usaldusväärsus - pidev ausus ja ausameelsus käitumises kohusetundlikkus - võime juhtida ennast ja vastutada oma tegude eest · Sotsiaalne teadlikkus empaatia - oskus tunda/tajuda teiste inimeste motsioone, aru saada tema eesmärkidest organisatsiooniline teadlikkus - võime lahendada päevakajalisi probleeme orienteerumine teenusele - võime ära tunda, mõista ja täita kliendi soove
reaalsus; mina-tasandi määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina: Mina-tasandid: · Lapsevanem (LV) õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; · Lapse tasand (L) impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus · Täiskasvanu (T) tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad. Oluline on tunda ära, milliselt tasandilt sõnum saadeti ning millise tasandiga enda suhtlemisstiil (pöördumine vestluspartneri poole) saab seostada. Transaktsioon sotsiaalse suhtlemise ühik (Berne, 1980)
on tegemist metakeelelise ülesandega. Praktilisi metakeelelise analüüsi ja sünteesi ülesandeid rakendatakse abiõppe kõigis klassides (tavakoolis peamiselt algklassides). Emakeele kui abiõppe aine sisu iseloomustavad tunnused: Kõikide teemade käsitlemisel rakendatakse semantilist analüüsi. Keele formaalseid tunnuseid vaadeldakse seoses sellega, kuidas nad eristavad või muudavad keeleüksuse tähendust. Lauset käsitletakse mallide kaupa, seejuures rühmitatakse konstruktsioonid kõigepealt semantiliste tunnuste (ruumisuhted, ajasuhted jne.), seejärel välise analoogia (formaalsete tunnuste) põhjal (Läksin koju, sest...; Vihma hakkas sadama, sellepärast...) Samal põhimõttel rühmitatakse morfoloogilised vormid (hundi kihvad, joonistas hundi; kuuse, kase; sea, toa). Grammatika seaduspärasuste ning sõnatähenduse selgitamiseks kasutatakse
Nt 16-a noormees. ,,Pead ise triiksärgid triikima", aga talle pole õpetatud varem triikimist. Kust ta seda oskama peaks? 6. Väsimus. Eriti päeva lõpus. Igavusest väsimine, võimetele mittevastavad rasked tööd. Lapsed on väsinud hommikuti, peale söögivahetundi. Nädalapäevade lõikes tõuseb esmaspäevast neljapäevani. Õppepäev viimastes tundides väsinud. Distsipliini on kahesugust: 1. Kontroll pealesunnitud allumise abil ja karistamine. 2. Enesekontrolli korrigeeriv ja tugevdav kasvatus. Teatud määral kasutatakse mõlemat. Arenguliselt nii. Väiksel lapsel rohkem 1. Puberteedieas peaks 1 ja 2 võrdsed olema ja 2 järjest suurenema. 6 Struktuur peab klassiruumis olema. - Kindlad ja selged reeglid. Välja töötada koos lastega. Reeglid peaksid olema positiivse sisuga. ,,Ära jookse! " EI! ,,Jaluta!". Reegleid peab olema vähe, max 5
ORGANISATSIOONI KULTUUR KUTSE-EETIKA Imbi Jäetma Tel 5280054 [email protected] e Arutleme teemadel: · Eetika(normid), moraalinormid, õigusnormid, religiooninormid, kõlblus, väärtused, · Avalik teenistus, päästeteenistuja väärtushinnangud käitumistavad e eetikakoodeks, organisatsiooni kultuur (vormi kandmine) · Korruptsioon · Etikett KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD · Päästetöötajate väärtushinnangud ja käitumistavad. Päästeameti peadirektori 23.10.2008 käskkiri nr 199. Kättesaadav Päästeameti kodulehelt http://www.rescue.ee/3134 · Päästeteenistujate ning sisekaitseakadeemia Päästekolledzi täiskoormusega õppe üliõpilaste ja õpilaste vormiriietuse kirjeldus. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega 23.11.2007, jõustunud 3.12.2007 RT I 2008, 11, 77...RT I 2010, 52, 335 · Korruptsioonivastane seadus 06.06.2012, leitav www.r
käitumist lähtuvalt situatsioonist (high self-monitors – kohandavad oma käitumist ümbritsevate inimeste, koha ja aja „nõudmistele” vastavalt; low self-monitors – jääb endale truuks hoolimata olukorrast). Neurootilisus - seadumus negatiivsete emotsioonide kogemiseks; soodumus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses ja võimetuses kontrollida oma impulsse pingeliste ja kriitilistes olukordades - Ärevus, Vaenulikkus, Masendus, Enesekontroll (teadlikkus), Impulsiivsus, Haavatavus Ekstravertus - seadumus kogeda positiivseid emotsioone; eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas. Vastandina introverdid, kes eelistavad üksindust. - Soojus, Seltsivus, Kehtestavus, Aktiivsus, Seiklusjanu, Positiivsed emotsioonid Avatus kogemusele - seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu; ebakonventsionaalsed, võtavad hõlpsasti omaks uusi ideid ja mittetraditsioonilisi väärtusi.
eesmärgid Mugav jõukas elu Sotsiaalne tunnustus Tõeline sõprus Täiuslikkusetaotlus ja enesetäiendamine jne. 2) Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused- need võimaldavad valida lõpptulemuse ning on eesmärkide saavutamise vahendid, kuidas jõuda lõpptulemuseni: Edasipüüdlikkus ja kõva töö Ausus ja siirus Viisakus ja head kombed Julgus ja vaprus Enesekontroll Korralikkus ja puhtus jne. Need väärtused on iga inimese jaoks erinevas tähtsuse järjekorras kui elu põhimõtted. Erinevatel ajahetkedel tõekspidamised muutuvad. Iga organisatsiooni väärtushinnangud avalduvad otseselt või kaudselt missioonis, eesmärkide püstitamises, tähtsate otsuste vastuvõtmisel, käitumismallides. Organisatsiooni tegevuses on võimalik väärtushinnanguid jälgida organisatsiooni ja avalikkuse suhetes, hinnapoliitikas,
Väljastame muutujad konsoolile. Kuidas deklareerida? See käib üldise reegli järgi: Tüüp nimi = algväärtus; Peame meelde jätma, et: a) teksti kirjutame alati jutumärkidesse! b) Numbri kirjutame jutumärkidesse vaid siis, kui tahame, et see oleks tekstilise tähendusega. Üldjuhul on see ilma jutumärkideta. c) Jah-ei väärtuse korral kirjutame algväärtuseks kas true(jah, tõde) või false(ei, vale), muid variante pole. d) kommentaari ette paneme alati kaks kaldkriipsu, seda lauset programm ei loe. DEKLARATSIOON: String tekst = "Tere hommikust!"; - tüüpi String deklareerime ALATI suure S tähega, kuid see on ainuke muutuja tüüp, mis suure tähega algab. Nimi võib olla enda vabalt valitud ja see võib sisaldada ka numbrit. int number1= 10; - Me ei pane numbrit jutumärkidesse, kui me tahame seda kasutada numbrilises mõttes (näiteks erinevad tehted). Algväärtuseks paneme 10. Boolean b = true; - jah-ei tüüp, algväärtus true ehk jah. Vaatame näidet
Me sööme seda toitu, et olla kasulikud ja teenida teisi armastuses ja alandlikkuses." Tagasihoidlik hommikusöök on vetikatest, riisist, sojast ja bambusevõrsetest. Koolis toitutakse taimetoitlastele kohaselt: palju on idandeid, rohelist, sojatoite. "Pärast hommikusööki võtavad lapsed oma kausikesed ja lapid ning pesevad kraanikausis voolava vee all nõud puhtaks. "Õpetaja, anna mulle oma kauss pesta!" sellist lauset kuuleb sööklas lastega ühes lauas istudes tihti. Samasuguse rõõmuga, nagu nad nühivad iga söögikorra järel oma kausikesi, pesevad nad igal õhtul puhtaks oma lumivalged sokid. Ikka selleks, et õppida ennast ise teenindama, mitte olla nagu euromaades laua taga istuvate ja toitu ootavate rahulolematute isandate rollis," jutustab Kersti Randmaa. "Pärast hommikusööki ja nõudepesu koguneb kogu kool lipuväljakule. Tai hümni laulmise saatel
Kõiki väärtusi mõõdetakse läbi normide. Väärtused- arusaamad hea ja halva, õige ja väära kohta ühiskonnas. Üldtunnustatud ideed sellest, mis on soovitav, ihaldusväärne. Väärtused moodustavad standardi , millega mõõdetakse norme. Näide: Hindame mingit asja, väärtus. Norm on et kuidas käitume. Norm on see et peame end pesema, väärtus on puhtus. Käitumisreegleid nimetatakse sotsiaalseteks normideks. Ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu. Normide klassifitseerimine: Tavad- tunnustatud käitumisnormid, mis antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale Moraalinormid- tavad, mida tuleb järgida. Eiramisel saab osaks üldine halvakspanu vms Seadused- kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete kohta ning reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi. 32. Mis on tabu
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt So
Järelikult peame loobuma hea ja halva teoloogilisest definitsioonist ( hea / halb on see, mida Jumal käsib /keelab). ·Objektiivsed moraaliprintsiibid eksisteerivad sõltumatult, neid saab avastada, kasutades mõistust või kogemust. Kant pooldas autonoomia teesi, arvas, et paikapidav usuline eetika ei saa erineda paikapidavast filosoofilisest eetikast. Jumal ja inimkond peavad ühtviisi alluma samadele ratsionaalsetele printsiipidele ja mõistusest piisab, et juhtida meid nende printsiipide juurde. Kanti süsteem ülendab eetika seesmiseks hüveks: õigupoolest on oma kohuse täitmine mitte millegi muu kui selle pärast, et see on kohus, ülim hüve. Säärasena on see seotud religiooniga. See on meie kohus Jumala ees. Jumal armastab vooruslikke ning tasub neile lõpuks õnnega vastavalt nende vooruslikkuse astemele. Jumal ja surematus on eetika tarvilikud postulaadid. 12. Kas usk soosib moraalselt elu ? Kuidas ?
On olemas juhtivad väärtused (nt raha teenimine), tagaplaanil väärtused (teadmiste omandamine), tõrjutud väärtused (peo panek). Milton Rokeach väärtussüsteem: 1. lõppväärtused ehk soovitavad seisundid peegeldavad seda, mida inimesed sooviva elu jooksul saavutada (tõeline sõprus, perekonna turvalisus, elutarkus jne). 2. instrumentaalsed ehk abistavad väärtused aitavad soovitava lõpptulemuseni jõuda (julgus ja vaprus, ausus ja siirus, enesekontroll jne). 7. Yerkes-Dodsoni seadus. Inimese võimekus on parim mõõduka ärevuse taseme korral. 8. Motiivide konflikt ja otsustamisdilemmad. Motiiv- otsene käitumisajend, mille taustaks võib olla mistahes motiveeriv tegur: tung, vajadus jne. Motiivide konflikt tähendab seesmist võitlust iseendas, mille aluseks on mingi vastuolu, näiteks konflikt soovide ja tegelikkuse vahel võistlevad soovide ja sihtide vahel. Seda
On olemas juhtivad väärtused (nt raha teenimine), tagaplaanil väärtused (teadmiste omandamine), tõrjutud väärtused (peo panek). Milton Rokeach väärtussüsteem: 1. lõppväärtused ehk soovitavad seisundid peegeldavad seda, mida inimesed sooviva elu jooksul saavutada (tõeline sõprus, perekonna turvalisus, elutarkus jne). 2. instrumentaalsed ehk abistavad väärtused aitavad soovitava lõpptulemuseni jõuda (julgus ja vaprus, ausus ja siirus, enesekontroll jne). 7. Yerkes-Dodsoni seadus. Inimese võimekus on parim mõõduka ärevuse taseme korral. 8. Motiivide konflikt ja otsustamisdilemmad. Motiiv otsene käitumisajend, mille taustaks võib olla mistahes motiveeriv tegur: tung, vajadus jne. Motiivide konflikt tähendab seesmist võitlust iseendas, mille aluseks on mingi vastuolu, näiteks konflikt soovide ja tegelikkuse vahel võistlevad soovide ja sihtide vahel. Seda seesmist võitlust elatakse läbi dilemmadena tegutseda või mitte,
Suhtlemisoskusi saab jagada osaoskusteks( emotsionaalne kompetentsus: tunnete äratundmine, väljandamine, ,,tagasipeegeldamine", tunnete juhtimine, vahetegemine tunnete ja käitumiste vahel). Osaoskused võivad koosneda suhtlemistehnikatest. Suhtlemisoskused: verbaalsed ja mitteverbaalsed + tõlgendamisoskused(Mõista teiste kehakeelt ja silmsidet. Tunda ära "näha" teise emotsioone) ja sooritamisoskused(kasutada sobivat kehakeelt, silmsidet ja emotsionaalset reaktsiooni. Kuulata teisi, vestelda, olla teadlik nende seisukohast, mitte domineerida). NB! Suhtlemist õpetab lapsele rohkem tema vanemate käitumine kui vanemate rääkimine käitumisest. Martti Paloheimo (2002) väidab, et laps õpib ja areneb just selle kaudu, mida ta emotsionaalselt tajub ja kogeb. Miks mõned ei taha suhtlemist õppida? Isiksuse iseärasuste tõttu + Arvatakse ekslikult, et mingis ametis
Idealiseeritud kujutlusele mittevastava ignoreerimine. Reaalmina surutakse alateadvusse. Käitutakse nii nagu ollakse ideaalminana. Kahekordne standard, olude erinevuse argument. Mina võin, teine ei või. Iseloomustab nartsisstliku elukäsitluse häiret. „Ma eksisin, kuna teine segas. Teine eksib samas olukorras, siis on loll.“ Ratsionaliseerimine, läbikukkumiste ebaadekvaatne vabandamine. Range enesekontroll. Ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine. Otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus. Küünilisus, teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine. Normaalne isiksus – paindlikkus. Neurootiline isiksus – fiksatsioon. VI EKSTERNALISEERIMINE: Eksternaliseerimine - ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu. Eks: intrapersonaalsete protsesside omistamine teistele, nende läbielamine.
(1980). Games people play. NY: Ballantine Book Mina-seisundid (ego states) - kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina: · lapsevanema tasand/seisund - õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; · täiskasvanu tasand - impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus · lapse tasand - tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) partner vastab talle pakutud tasandilt; konfliktide tekkimise oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid pöördumine selle mina-seisundi poole, millega teine pole nõus. Põhjustab suhetes probleeme. Mängud - suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni;
35. Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. 36. Mis vahe on lõppväärtustel ja abistavatel väärtustel? Sõnastage eluline/praktiline näide. Lõppväärtused on soovitavad seisundid ja abistavad väärtused on instrumentaalsed. Näiteks instrumentaalsed väärtused on rõõmsameelsus, ambitsioon, enesekontroll, julgus,viisakud, ausus, kujutlusvõime, loogiline mõtlemine. Lõppväärtused on väärtused mida inimene soovib saavutada oma elu ajal, näiteks tõeline sõprus, küps suhe, eneseaustus, õnn, sisemine harmoonia, vabadus, mõnu, sotsiaalne tunnustus, tarkus, turvaline pere. 37. Kuidas käitub ja suhtleb „alistuva stiiliga“ inimene? Sõnastage eluline/praktiline näide. Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma isiklikku ruumi tungida ning oma õigusi ja
järelemõtlemisel iseenesestmõistetavad. A.J. Ayer silmapaistev emotivist; oli seisukohal, et moraaliotustus "mõrv on väär" taandub lihtsalt emotrsiooniväljendusele "mõrv päh" Emotivism nonkognitivismi versioon, mille järgi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakui ja aitavad meil veenda teisi käituma meie soovi kohaselt. Emotivismi mõttekäik: · Lause on kognitiivselt mõttekas ainult siis kui seda lauset saab verifitseerida. · Moraalilauseid ei saa verifitseerida · Järelikult ei ole moraalilaused mõttekad Emotivism moraalikeele kohta · Moraalikeel on subjektiivne v äljendab emotsioone ja tundeid · Moraalikeel on käskiv, ei kirjelda · Moraalikeel on suunatud veenmisele. Lause "see on õige" tähendab "mina kiidan selle heaks, kiida sina ka" Kognitivism eetikaotsustustel on tõeväärtus ja on võimalik teada, milline see on.
On kui käitumise standardid, mille järgi hinnatakse oma ja teiste tegevust. Eristatakse 2 tüüpi väärtusi: 1. Põhiväärtused - ehk soovitud seisundid. Need peegeldavad soove, mida inimesed tahavad saavutada elu jooksul . Nad on nagu oodatavaks lõpptulemuseks ning seepärast võib neid nimetada ka lõppväärtusteks. 2.Tugiväärtused näitavad, kuidas põhiväärtusteni jõuda- edasipüüdlikkus, julgus, ausus, abivalmidus, viisakus, enesekontroll, korralikus jne. Väärtusi ei saa õpetada, need omandatakse. Hoiakud. Väärtuste ja tõekspidamiste mõju käitumisele vahendavad hoiakud. Hoiak- püsiv valmisolek teatud reageeringuks või hinnanguks. Hoiak seisneb selles, et suurendatakse ühtede käitumisvariantide arvu teiste kahjuks. VAJADUSED. Vajadus- organismi ja keskkonna vaheline tasakaalutus, mis loob tegevuseks valmisoleku seisundi. Vajadus on puudus kellegi või millegi järele. Üheks tuntumaks vajaduste teooriaks on 1943.a. A
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse hea. See on nagu kontrol
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE (KT I) 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? • Vaatlus ja osalusvaatlus • Juhtumite kirjeldus ja analüüs • Küsitlus • Eksperiment ja laboratoorne eksperiment • Intervjuu • Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast – neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) • Flegmaatik – stabiilne introvert • Sangviinik – stabiilne ekstravert • Melanhoolik – neurootiline introvert • Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) – kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiil
annaabi.ee 
