· Reflexivpronomen - enesekohane asesõna " sich " SICH -> AKKUSATIV SICH -> DATIV ich beeile mich ich putze mir die Zähne du beeilst dich du putzt dir die Zähne er, sie, es beeilt sich er, sie, es putzt sich die Zähne wir beeilen uns wir putzen uns die Zähne ihr beeilt euch ihr putzt euch die Zähne sie beeilen sich sie putzen sich die Zähne
Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemata keel, mis tõmbab tähelepanu enda toimimisele, nt rütmiga, sõnakasutusega jne, seega see keel on enamat kui tavatähendus. (2) Kirjandus kui fiktsioon. (3) Kirjandus kui esteetilise väärtusega objekt. (4) Kirjandus kui intertekstuaalne konstuktsioon ja eneserefleksiivne (enesekohane) konstrutksioon. Kirjandustekst eksisteerib teiste tekstide sead läbi nendega suhestumise. Oluline on kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega. Rõhk sellel, kuidas kirjandusprotsessis toimub eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine. ● Miks uurida kirjandust ? Kirjanduse uurimise eesmärk on saavutada täielikum, kvaliteetsem, ja rahuldavam käsitlus kirjandusest. Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab
jemand - keegi man Igale inimesele Jedem Menschen etwas midagi viele palju Ta tervitab kõiki Er begrüsst alle keder iga venige vähesed mancher mõni lunige - mõned alle kõik Eitav as niemand- mittekeegi nichts mitte midagi keiner mitte keegi, mitte ükski Isikuline as enesekohane as Näitav as Kes keda kellele kelle oma ennast sich endale dieser dieses diese see Ich mich mir mein ich mich mir jener jenes jene too Du dich dir dein du dich dir solcher solches solche niisugune
Verbi sufiksid Sufiks asub ma-infinitiivi tunnuse ees. Väljapoole suunatud tegevus: -ta pai-ta-ma -sta lõbu-sta-ma -nda sooje-nda-ma -lda uhke-lda-ma Enesekohane sufiks: -u kõhn-u-ma -ta+u = tu naka-ta-ma/naka-tu-ma -sta+u = stu tõe-sta-ma/ tõe-stu-ma -nda+u = ndu ete-nda-ma/ete-ndu-ma -lda+u = ldu vee-lda-ma/vee-ldu-ma Protsessi märkiv sufiks: -ne kalli-ne-ma Loodushääli märkivad sufiksid: -ise koli-ise-ma -ata praks-ata-ma Teisi sufikseid: -tse teravmeeli-tse-ma -le suht-le-ma -tle(-tele) nalja-tle-ma/ nalja-tele- ma
1989 oli neist järgi jäänud 12 501. 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati vepslaste rahvaarvuks 8240 inimest. Tänapäeval on paljud vepsa külad venestunud või tühjaks jäänud. Keelest enesest: Olulisimad iseärasused keeles: pikkade vokaalide lühenemine (põhjavepsa murdes on säilinud uu,ii ja üü; nt. Hab 'haab', pä 'pea'), astmevahelduse peaaegu täielik puudumine, kaksikkonsonantide lihtsustumine(kelod ''kellad'') ja enesekohane pöördkond(pezeze ''peseb ennast'').(Eesti Entsüklopeedia 1998) Tänapäeval: Vepsa keel on jäänud enamasti vanemasse põlvkonda kuuluvate külainimeste omavahelise suhtlemise keeleks. Peaaegu kõik vepslased valdavad vene keelt ning igas vähegi ametlikumas suhtlussituatsioonis, näiteks poes, arsti juures või bussis, eelistatakse rääkida vene keelt. Ka omavahel, sest vepslaste asualal ja selle naabruses paiknevates rajoonikeskustes elavad venelased suhtuvad
Motivatsioon väljendab inimese sisemisi ja välimisi ajendeid, mis mõjutavad tema tegevust ja selle tulemuslikkust. See on inimese sisemine indikaator, mis aitab saavutada rohkemat kui mittemotiveeritud inimene loomuomaselt saavutada suudaks. Motiveerimine on inimese tegevusele ajendavate jõudude teadvustamine ning nende vahendusel inimese mõjutamine. Motiveerimine saab olla enesekohane (töötaja motiveerib end ise) või välispidine (tööandja motiveerib töötajat). Töötajate motiveerimiseks on palju erinevaid võimalusi. Töötajate motivatsioon on individuaalne ja ajas muutuv, seega on ettevõtte motivatsioonisüsteemi arendamine järjepidev protsess. Tööalaseid motivaatoreid võib jagata mitmeti: kollektiivsed (motiveerivad kogu kollektiivi tervikuna) ja individuaalsed motivaatorid (motiveerivad isiklikest vajadustest lähtuvalt);
Sissejuhatus Minakäsitlused on psühholoogide jaoks olnud üheks huvipakkuvamaks teemaderingiks enam kui sajandi vältel. Süstemaatilise enesehinnangu uurimise alguseks peetakse William Jamesi klassikalist teost "Psühholoogia printsiibid" (1890/1950), kus ta muuhulgas tõdes, et inimesele on loomuomane pidev püüdlemine võimalikult positiivse enesesse suhtumise ja seesmise rahulolu saavutamise poole. Kuivõrd enesehinnang ehk teatud tundevarjundiga enesekohane hoiak on omane igale inimesele, on sellest kujunenud huvipakkuv uurimisobjekt väga erinevates valdkondades: näiteks arengupsühholoogid uurivad enesehinnangu kujunemist, isiksusepsühholoogias kaalutakse enesehinnangu individuaalseid erinevusi, kliiniliste populatsioonide taustal analüüsitakse enesehinnangu rolli kohanemisvõime ja toimetulekustiilide kujunemises ning sotsiaalpsühholoogid on keskendunud
• saada hakkama olukorras, kus teised on põhjendamatult keeldunud; • teiste käitumise muutmine kehtestaja suhtes; • vältida agressiivseid konflikte; • enesekindlalt ja avatult enda seisukohtade esitamine; • luua ja säilitada enesetõhusustunnet. Kehtestamine eeldab enda ja teiste vahel toimuva kommunikatsiooni jälgimist Enda õiguste kaitsmine eeldab nende tundmist/teadvustamist x olukorras Enesehinnang (nt positiivne enesekohane hoiak) Kognitiivne restruktureerimine (ootused ja uskumused seotud käitumisega) ja enesekohased väited (“Ma pole seda väärt”) Alistuvad isikud tajuvad õigustamatuid ootusi õigustatutena (asjade laenamine, teiste töö tegemine jne.) Rahulolematus olukorraga – oluline olukord, negatiivsed tunded Kehtestamiseks peab olema võimalus kehtestada (olukorra spetsiifika) ja teadmine, milline on kehtestav käitumine; hinnatakse reaktsiooni kasulikkust/mõttekust (mõnikord on tark
eksperimentide teel . Rahvapsühholoogilised järeldused seevastu ei põhine faktidel ja ekperimentidel vaid pealiskaudsetel arvamustel ja tähelepanekutel. 2.PSÜHHOLOOGIA AJALOOST 1.Miks ei tohiks hinge ette kujutada teatud liiki olluse või ainena? -Kui hing koosneks kõigest mingist ainest, tähendaks see, et hing võiks eksisteerida omaette, väljaspool keha. Kuid hing pole iseseisev füüsiline protsess, mis saaks ainuüksi eksisteerida nagu nt tuli vms . 2.Kes filosoofidest arvas, et enesekohane teadmine on teistest tõsikindlam?Miks? - Rene Descartes püüdis järele jõuda küsimusele, kas on olemas sellist mõtlemisviisi, mis oleks tõene. Descartes'i tehtud pööre seisneb, et endale suunatud teadmine on eelistatud teadmise viis, mis on usaldusväärse ja tõekindla teadmise ainsaks aluseks. Ja seda kuna inimesel on võime kahelda. Tänu sellele võimele on võimalik laiendada eksimatuse põhimõtet ja hakata rajama tõest teadminst, arvas Descrates. 3
· Plagiaati saab lihtsalt tuvastada: Kratt plagiaadi tuvastamise portaal Eestis lõputööde osas: https://kratt.edu.ee/ Google paned ,,kahtlase" lause sisse ja kohe näha ... YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 24 8 16.10.2016 Enesekohane plagiaat · Enesekohane plagiaat oma varasematest kirjatöödest (nt. esseedest ja teistest tudengitöödest) teksti üks- ühene ülevõtmine (kopeerimine) ilma vastavale kirjatööle korrektselt viitamata · Kui kasutad ühe õppeaine raames tehtud tööd teise õppeaine tarbeks, siis tuleb sellele korrektselt viidata. · Kuid isegi korrektselt viidates tekivad õppejõul küsimusi - tudeng kasutab varasemat tööd, mis ei sobi selle aine sisuga ja pole iseseisev uus kirjatöö
Tihti leidub ta luules ka lootust Eesti tuleviku kuninglikust õnnest. Kas näitad? Ja nõnda on lugu ka Eestis ja nõnda on elu kiik: ükskord kui terve mõte -, ükskord on Eesti riik! [...] Liivi viimaste aastate loomingust suurema osa hõivas enesekohane luule enda saatusest see oli justkui pihtimus või eneseselgitus. Ta väljendas läbi luule oma sügavamaid hirme ja isiklikemaid mõtteid, meeleolusid, tundeid ja ängi. Ta justkui rääkis seda kõike iseendale, elas seeläbi välja oma sisemise valu. Tule, öö pimedus! Tule, öö pimedus, võta mind sülle!
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab
(psühholoogiline) , kusjuures viimane on olulisem. Schle i ermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Alati on lugeja ja autori vahel erinevus, mida ei saa ületada. Paul Ricoeur (1913-2005) Mõjutatud fenomenoloogiast ja psühhoanalüüsist, temjaoks ei ole arusaami ne täiel määral teadlik protsess. Igasugune mõista püüdev analüüs on alati refleksiivne (enesekohane). Märke interpreteerides interpreteerib subjekt ka iseennast. Äratundmine leiab aset: Leiab aset, kui objekt või sündmus, kas looduslikult või inimese tegevusega loodud, satub interpreteerija vaatevälja. Tüübid: Jälg, jäljend (imprint ), nt looma jalajälg Sümptom, nt inimnahal avalduvad haiguse jäljed Juhtlõngad (clues ), nt äratuntavad objektid mõrvapaigal (CSI) 16. Biosemiootika 17. Tähenduse liigid 18. Kultuurisemiootika
Psühholoogia ajaloost 1. Miks ei tohi hinge ette kujutada teatud liiki olluse või ainena? Sest kui hing oleks aine saaks see eksisteerida väljaspool keha või närvisüsteemi, kuid hing ei saa olla kehast sõltumatu. 2. Leia oma tuttavate seast: Koleerik (kergesti ärrituv, tundlik, äge) ema Melanhoolik (kurvameelne, murelik, aeglane) Hanna Sangviinik (keevavereline, tormakas, seltsiv) Marie Flegmaatik (tuim, loid, kannatlik) mina 3. Kes filosoofidest arvas, et enesekohane teadmine on teistest tõsikindlam? Miks? Rene Descrates. 4. Miks arvas Kant, et psühholoogia on eksperimentaase teadusena võimatu? Sest tema arvates ei suuda psühholoogia kontrollida nähtust mida ta uurib. 5. Mida iseloomustab maagiline arv 7+- 2? See on inimese lühiajalise mälu mahu piirarv. 6. Mis on eristuslävi? Minimaalne stiimuli väärtuste erinevus. 7. Kes ja millal lõi maailma esimese psühholoogia laboratooriumi? W.M.Wundt aastal 1879. 8
passiivne Jälgid ja hindad teisi, enne kui asud suhtlema Ettevaatlik, tähelepanelik Mitte huvitatud, halva suhtlemisoskusega, mõtetega mujal Kasutad ettevalmistatud tervitusfraase Võluv, avatud, vaimukas Pealiskaudne, agressiivne, kalkuleeriv 6 Enesekohase info edastamine hõlmab ka mitteverbaalset keelt Informatsiooni edastamine: soojendus avameelsus ja sümpaatia sõnumite sobitamine Informatsioon võib esineda faktide, tunnete, mõtete, soovide või vajaduste kujul. Võtmesõnaks on enesekohane tõeline MINA. JOHARI AKEN Eneseavamise plussid: õpite end paremini tundma inimsuhted muutuvad lähedasemaks suhtlusringkond laieneb süütunne leevendub ammutate energiat Eneseväljenduse kategooriad: 1) Tähelepanekud faktid selle kohta, mida rääkija on kuulnud, lugenud või ise läbi elanud. 2) Mõtted järeldused sellest, mida olete kuulnud, lugenud või märganud, et paremini aru saada, mis tegelikult toimub ning mõista, miks ja kuidas miski aset leiab.
· saada hakkama olukorras, kus teised on põhjendamatult keeldunud; · teiste käitumise muutmine kehtestaja enda suhtes; · vältida ebavajalikke agressiivseid konflikte; · enesekindlalt ja avatult enda seisukohtade esitamine; · luua ja säilitada enesetõhusustunnet. Kehtestamine eeldab enda ja teiste vahel toimuva kommunikatsiooni jälgimist Enda õiguste kaitsmine eeldab nende tundmist/teadvustamist x olukorras Enesehinnang (nt positiivne enesekohane hoiak), sotsiaalne ärevus, depressiivsus ja kehtestamine Kognitiivne restruktureerimine (ootused ja uskumused seotud käitumisega) ja enesekohased väited ("Ma pole seda väärt"; "Ma olin kohutav") Alistuvad isikud tajuvad õigustamatuid ootusi õigustatutena (asjade laenamine, teiste töö tegemine, kuna nad on nö abivalmid) Rahulolematus olukorraga oluline olukord, negatiivsed tunded Kehtestamiseks peab olema võimalus kehtestada (olukorra spetsiifika) ja teadmine, milline on
motiveeritud. Suletud tegelane on raskestimõistetav ning tema käitumine on mitmeti tõlgendatav. 18.Millised on tegelaskuju loomise vahendid draamas ja teatris? Tegelaskuju loomise tehnikad on erinevad võimalused tegelase kohta info edastamiseks. Need võib jagada tegelase kommentaariks ja autori (kirjaniku, lavastaja) kommentaariks. Tegelase kommentaar jaguneb omakorda otseseks (edastatakse tegelaste kõnes verbaalselt: enesekohane kommentaar monoloog, dialoog on enda kohta edastatav info, võõrkommentaar monoloog, dialoog on mõne teise tegelase kohta edastatav info) ja kaudseks. Monoloog on enamasti siiras, dialoog võib tingida infoteadliku moonutamise. Kaudne: Keelekasutus kas tegelane räägib kirjakeelt, murret või slängi? Kui suur ja milline on tema sõnavara?Väga oluline on tegelase edastatav mitteverbaalne info: kostüüm, miimika, zestid, hääl jms.
· Binaarsed opositsioonid - Igas teoses ja selle igas üksikus osas jagunevad tegelased mingil viisil kahte leeri. Tuleb leida, mis alusel vastandumine toimub, mille poolest tegelased erinevad, mille poolest sarnanevad. 41. Tegelaskuju loomise tehnikad. · Tegelase kommentaar jaguneb otseseks (edastatakse tegelaste kõnes verbaalselt: enesekohane kommentaar monoloog, dialoog on enda kohta edastatav info, võõrkommentaar monoloog, dialoog on mõne teise tegelase kohta edastatav info) kaudseks. Keelekasutus kas tegelane räägib kirjakeelt, murret või slängi? Kui suur ja milline on tema sõnavara?Väga oluline on tegelase edastatav mitteverbaalne info: kostüüm, miimika, zestid, hääl jms.
motiveeritud. Suletud tegelane on raskestimõistetav ning tema käitumine on mitmeti tõlgendatav. 18.Millised on tegelaskuju loomise vahendid draamas ja teatris? Tegelaskuju loomise tehnikad on erinevad võimalused tegelase kohta info edastamiseks. Need võib jagada tegelase kommentaariks ja autori (kirjaniku, lavastaja) kommentaariks. Tegelase kommentaar jaguneb omakorda otseseks (edastatakse tegelaste kõnes verbaalselt: enesekohane kommentaar monoloog, dialoog on enda kohta edastatav info, võõrkommentaar monoloog, dialoog on mõne teise tegelase kohta edastatav info) ja kaudseks. Monoloog on enamasti siiras, dialoog võib tingida infoteadliku moonutamise. Kaudne: Keelekasutus kas tegelane räägib kirjakeelt, murret või slängi? Kui suur ja milline on tema sõnavara?Väga oluline on tegelase edastatav mitteverbaalne info: kostüüm, miimika, zestid, hääl jms.
kindlasti meditsiiniline ja kriminaalne), kui infot jagatakse, siis lapsevanem peab teadma (professionaalidevahelise info jagamine on hädavajalik); juba valdkonnasiseselt ei saada koostööga alati hakkama. Hindamisvahendid Eestis: *The Modifies Checklist For Autism in Toddles Revised (M-CHAT R/F)- autismispektri häirete esinemise riski hindamiseks *Parenting Sense of Competence (PSOC)- vanema toimetuleku hindamiseks *Gibaud-Wallston ja Wandersman- imikute vanemate enesekohane meetod *Modifitseeritud Johnston & Mash- erinevas vanuses laste vanemate tajutud vanemliku kompetentsuse uurimiseks (sellega saab mõõta vanemlikku enesetõhusust ja lapsevanemate rahulolu oma vanemlike oskustega. Haridusvaldkonnas kasutatavad hindamismeetodid: Õpetajad ei kasuta oma igapäevatöös standardiseeritud mõõtevahendeid, ehkki rahvusvahelises praktikas on mitmete lastele mõeldud enesekohaste küsimustike ja testide puhul paralleelselt kasutuses õpetaja-versioonid
(Kon, 1987/1981: 38) 1.2. Enesehinnangu määratlemine ja sellega seostuvad probleemid Enesehinnangut määratletakse traditsiooniliselt kui minakontseptsiooni, milles võib eristada kognitiivset aspekti ehk teadmisi iseendast ning afektiivset aspekti ehk suhtumist iseendasse (viimast hinnangulist komponenti mina-pildis käsitletaksegi tavapäraselt enesehinnangu mõistes). Näiteks Campbelli määratluse kohaselt on enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent, üldine enesekohane reflekteeriv hoiak, mis on suunatud sellele, kuidas isik tunneb ennast kui hinnangu objekti ja mida arvab. (Allik, Realo & Konstabel, 2003:196) Enesehinnangu uurimuste süstemaatilised ülevaated viitavad sageli ebapüsivatele ja vastakatele tulemustele ning metodoloogilistele kitsaskohtadele. Byrne´i ja Shavelsoni (1996) hinnangul saavad peamised probleemid alguse ebapüsivast ja ebaselgest enesehinnangu mõiste defineerimisest
Nad annavad informatsioonile hinnangu, vaevad ettepanekuid ja esitavad küsimusi Grupiprotsesside edenedes on liikmed kord algatajad , kord kaasaminejad. Kumbki roll pole teisest tähtsam ning mõlemad on vajalikud, et grupp areneks. Grupiliikmete rollid võivad tasakaalust väljuda. ENESEHINNAG Inimesele on loomuomane pidev püüdlemine võimalikult positiivse enesesse suhtumise ja seesmise rahulolu saavutamise poole. Enesehinnang on teatud tundevarjundiga enesekohane hoiak, mis on omane igale inimesele. Enesehinnang, nii nagu seda sõna mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega = tegu on enesele hinnangu andmisega, mis seisneb enda võrdlemises teiste inimestega. Kujunemine- Sotsiaalteadustes toonitatakse alati lapsepõlvekogemuste ja lähisuhete tähtsust hilisemale sotsiaalsele ja emotsionaalsele toimetulekule. Raamistiku enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel oma vanematega. Maimik ei
· Eelmiste andmete uus analüüs näitas, et "A-tüüpi" isiksusel oli teatud mõju kardiovaskulaarsetele (KV) haigustele, kuid suremuse põhjused olid eelkõige füüsilisedA-tüüpi isiksus (veel hiljem) · Hilisemates uuringutes on saadud nii "positiivseid" kui "negatiivseid" tulemusi · See sõltub nii uuringu disainist (longituud-või läbilõikeuuring; rahvastikupõhine või mugavusvalim) kui ka "A-tüüpi" isiksuse hindamise meetodist (struktureeritud intervjuu või enesekohane test)A-tüüpi isiksus (1987) · Booth-Kewley & Friedman (1987), meta-analüüs: Struktureeritud intervjuu ennustas KV haigusi palju paremini kui enesekohane test Longituuuduuringutes on mõju väiksem kui läbilõikeuuringutes (MIKS?) A-tüüpi isiksuse komponentidest on olulised vaid kolm: võstluslikkus, iga hinna eest pingutamine, ja vaenulikkus Vaenulikkus ja vihastamine
Muutumatu tegelane ei muutu tegevuse käigus, kuid võib situatsioonides avaneda Muutuv tegelane areneb tegevuse käigus kas järk-järgult või murranguliselt. Tragöödias ja draamas esineb muutuvaid tegelasi rohkem kui komöödias. Avatud tegelane tegelane ja tema teod on avatud ja arusaadavad Suletud tegelane raskestimõistetav ja mitmetitõlgendav Tegelase loomise tehnikad Tegelase kommentaarid o Otsene edastatakse tegelase kõnes verbaalselt. Enesekohane enda kohta edastatav info, võõrkommentaar teise tegelase kohta edastatav info. Info usaldusväärsus sõltub edastajast (vaenlane vs ise/sõber) ning kõnesituatsoonist monoloog (enamasti siiras) vs dialoog (info teadlik moonutamine, hea mulje jätmine, laimamine) o Keelekasutus kirjakeel, släng, murre. Sõnavara suurus, mitteverbaalne info (kostüüm, miimika, hääl jne)
Inimesed, kelle jumal on vihkav ja hävitav, kalduvad käituma vastavalt oma jumalapildile Küsimused loengute põhjal 1. Isiksuse toimimistasandite osatähtsus pöördumisel Paloutziani järgi. 1)isiksusejooned(temperament; avatus kogemusele, meelekindlus e. sihipärasus, ekstravertsus, koostöövalmidus, neurootilisuse mää) 2)kesktase (konkreetsed eesmärgid, hoiakud, väärtused) 3)üldtase (üld eesmärk, elumõte, enesekohane narratiiv) ultimate concern- ülim see . Võivad muutuda/muutuvad teine ja kolmas tase, esimene ei muutu. Muutuvad väärtused ja ülim see. FIT hüpotees- inimene liitub nende usuliste organisatsioonidega, mis kõige paremini sobib tema isiksusjoonte v funktsioneerimistasemega. “ma lähen sinna kus mulle sobib” ei ole leidnud kinnitust 2. Uskumuste mõiste religioonipsühholoogias. uskumus on väide tegelikkuse kohta mida me peame tõeseks
Mina kontseptsiooni aspektid erinevad oma tähenduslikkuse poolest. Teatavad mina kontseptsiooni osad on selgelt positiivsed (näiteks “edukas”), samas teised äratavad meis negatiivseid tundeid (näiteks “ebaõnnestunud”). Kui inimese mina-skeem on seotud peamiselt positiivsete kujutlustega endast, siis on ka tema enesehinnang (self-esteem) kõrge. Enesehinnang on minakontseptsiooni hinnanguline komponent, üldine enesekohane reflekteeriv hoiak, mis on suunatud sellele, kuidas isik tunneb ennast kui hinnangu objekti ja mida arvab” (Campbell 1990). Psühholoogiliselt on kõrge enesehinnang meeldiv; kõrge või madala enesehinnangu põhjendused ei ole otseselt seotud reaalse olukorraga. Enesehinnangut on väga põhjalikult uuritud. Selle all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet.
en stol - (üks) tool min stol - minu tool mina stolar - minu toolid deras stol - nende tool deras stolar - nende toolid ett barn - (üks) laps mitt barn - minu laps mina barn - minu lapsed hennes barn - tema (N) laps hennes barn - tema (N) lapsed u Enesekohased asesõnad Isikuline Enesekohane asesõna, Tegusõna Tõlge asesõna alusekääne jag mig mina pesen du dig sina pesed han sig tema (M) peseb hon sig tema (N) peseb den tvättar sig see peseb end
Tähenduse järgi jagatakse pronoomeneid: 1. Isikulised e personaalsed (mina, sina, tema, meie, teie, nemad) + nende lühikujud (ma, sa, ta, me, te, nad) esindavad lauses kõneleja või kuulaja isikut või ka kõnesituatsioonivälist isikut märkivat substantiivi; 2. Enesekohased e refleksiivsed (enda, enese, iseenese, iseenda, omaenese, omaenda). Enesekohaste asesõnadega seotud tegevus on suunatud tegijale enesele ja seotud tegevussituatsiooniga. Enesekohane asesõna laiendab verbi. Nt ta ostis omale saapad. 3. Vastastikused e retsiprooksed (üksteise, teineteise) viitavad substantiividele või prosubstantiividele, mis märgivad kaht või enamat vastastikku toimivat isikut või asja. 4. Omastavad e possessiivsed (oma, enda, omaenese ~ omaenda, iseenese, iseenda, iseoma). Väljendavad sisuliselt omamist, laiendavad substantiivi. Nt Ta ostis oma pojale auto. 5
Faktorid, mis on seotud interpersonaalse võõrandumise ja vaenulikkusega Kui inimesele ei ole kaasarääkimise õigust, nt pole kompetentne - tekib võõrandumine. Võistluslikkusega seotud, kui on suurem võistluslikkus, siis vaenulikkus suureneb. Võistluslik situatsioon vähendab meeldimise tekkimist. Eeltingimused: Suhe Atraktiivsus; Lähedus; Vastastikune meeldivus -> Lühiajaline suhe > eneseavamine -> Pikaajaline suhe Sarnasus-> Pikaajaline suhe Eneseavamine on enesekohane informatsiooni andmine. Endale tundmatu, teistele teada pime ala Endale teada, Teistele teada avatud ala 18 Teistele tundmatu, enesele teada Teistele teada, endale tundmatu - Suhete alguses liialt suur eneseavamine ei ole kohane. Sarnasus on pikaajalise suhte alus! See on müüt, et vastandid tõmbuvad. Suhte kestvusega seotud faktorid Üldiselt luuakse suhteid sarnaste inimestega
Töövahendid, töö- ja puhketingimused, töötasu Motiveeritus, väärtushinnangud, töörahulolu iseloomustus. AMETIALANE ARENG. Kvalifikatsioon, teadmiste valdkonnad, enesetäiendamine, silmaring, mitmekülgsus. KÜSIMUSED ISIKLIKU ELU KOHTA (niivõrd, kui töö sisu ja korraldus nõuavad) .perekond, huvid, harrastused, elukoht jne. Laine Simson, Ph.D 13 Personalijuhtimine 2013 III KANDIDAADI ENESEKOHANE TOIMETULEKU PROGNOOS (soodustavad, takistavad tegurid) Käitumise kirjeldused. Isiksuslik, organisatsiooni tasand. IV LISAINFORMATSIOONI ANDMINE TULEVASE TÖÖ SISU JA TÖÖ TINGIMUSTE OSAS. Kandidaadi küsimustele vastamine. Töö iseloomustus, tööpaiga asukoht, ametijuhend, vastutuse ala, õigused, kohustused, ametialane areng, palgatingimused, karjäärivõimalused, organisatsiooni kultuuri iseloomustus jne. V LÕPETAMINE Positiivne lõpetamine, tänamine.
pers. pronomen personale dat. dativus (daativ) (personaalpronoomen, isikuline asesõna) f femininum (feminiin, naissoost sõna) pron. poss. pronomen possessivum fut. futurum (futuurum, tulevik) (possessiivpronoomen, omastav asesõna) gen. genitivus (genitiiv) pron. refl. pronomen reflexivum hrl. harilikult (refleksiivpronoomen, enesekohane imperat. imperativus (imperatiiv, käskiv asesõna) kõneviis) pron. relat. pronomen relativum impers. impersonale (impersonaalne, (relatiivpronoomen, siduv asesõna) umbisikuline) sc. scilicet (ja nimelt, see tähendab) indecl. indeclinabile (indeklinaabel, sg. singularis (singular, ainsus) käändumatu sõna) subst
esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed. Sageli usutakse, et ilusana on tõesem. Emmanuel Kant: esteetilised objektid kui side materiaalse ja vaimse maailma vahel. Seega kunst kunsti pärast ehk nn. eesmärgitu eesmärk. Selle määratluse järgi ei ole kirjandusel praktilist eesmärki. Eesmärk on suunatud iseendale, see ei veena ega informeeri. See on eesmärkipärane üksnes selle süsteemi sees. (4) Kirjandus kui intertekstuaalne konstuktsioon ja eneserefleksiivne (enesekohane) konstrutksioon. Kirjandustekst eksisteerib teiste tekstide sead läbi nendega suhestumise. Oluline on kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega. Rõhk sellel, kuidas kirjandusprotsessis toimub eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine. 3.Miks uurida kirjandust? Kirjanduse uurimise eesmärk on saavutada täielikum, kvaliteetsem, ja rahuldavam käsitlus kirjandusest. Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu.
79 Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed 89 Võistlused andeka lapse elus 100 Kuidas aidata andekal lapsel saada õnnelikuks täiskasvanuks 108 Järelsõna 115 4 Sisukord Kasutatud kirjandus 117 Lisad 1. Valik eesti keeles ilmunud raamatuid 123 2. Võimete hindamise lehe näidis 125 3. Enesekohane multiintelligentsuse küsimustik 131 4. Multiintelligentsuse tüpoloogia 139 5. Visuaal-ruumilise õppija vaatlusleht 143 6. Andekate profiilid 145 7. Nõustamiskeskused 149 8. Haridus- ja enesetäiendusvõimalused 153 9. Olümpiaadid ja ainevõistlused 159 Aineloend 169
Tegelase kommentaar Autori kommentaar Otsene, Kaudne, remargid lavakujundus verbaalselt alltekstiline Tegelaste nimed helitaust Enesekohane, Võõrkommen- iseenda kohta taar, teised Mitte- tegelased verbaalne analüüsitava Vastand- ja liitlastegelaste monoloog süsteem dialoog tegelase kohta Keha, zestid,
ning eriteooriad nende kohta. Intentsionaalsus – vaimuseisund on millegi kohta, st tal on objekt ning tänu sellele, et seisundil on sisu, saab ta olla millegi koht. Teadvus ja meelelised kvaliteedid – on mingi tunne midagi näha või mõelda või on kuidagi olla mingis vaimuseisundis. Vaimse põhjuslikkuse probleem – kuidas saab vaim avaldada mõju füüsilisele maailmale, kui füüsiliste maailma protsesse saavad mõjutada ainult vastavad protsessid. Enesekohane teadmine – meie teadmised oma vaimuseisundite kohta on samuti vaimufilosoofia keskmes, kuna intuitiivne arusaam nendest teadmistest kipub rääkima vastu mitmetele filosoofilistele teooriatele. Isikusamasuse probleem – mis teeb minust sama isiku, kes ma olin x aastat tagasi? Tahtevabaduse küsimus – kui füüsikalised ajuprotsessid on determineeritud teiste füüsiliste protsesside poolt, kuidas saab inimese teod ja tahtmised olla vabad. Ratsionaalsus – kui ratsionaalne on inimene
rekonstrueerimine, vaid konstrueerimine. Sch. järgi on tekstil olemas üks ja õige interpretatsioon, Gadameri järgi ei saa seda olemas olla. Iga ajastu, iga kogemuslik taust loob oma erinevad interpretatsioonid. Paul Ricoeur (1913-2005) Mõjutatud fenomenoloogiast ja psühhoanalüüsist, temjaoks ei ole arusaamine täiel määral teadlik protsess. Igasugune mõista püüdev analüüs on alati refleksiivne (enesekohane). Märke interpreteerides interpreteerib subjekt ka iseennast. Gilles Deleuze (1925-1995) "Mõtte loogika" (Logique du sens,1969) Revideerib traditsioonilist märgikont- septsiooni. Märk ei representeeri objekti, ei viita tema olemasolule, vaid pigem konstateerib tema puudumist. Keeles on vaid objekti jälg. Seepärast on keel alati midagi pinnapealset tähistavate objektide (kehade) suhtes. Märk (tähistaja) on seotud
Meeldejätmine sõltub: objektist endast, kuidas seda mõisteti ja milline oli vaimne tegevus meeldejätmise ajal. Tulemuslik meeldejätmine sõltub olulisel määral ka omandatava materjali korrastatusest. Subjektiivse korrastamise vorm on ka känkimimne. • Töötluse tasemed - Pindmine-süvakodeerimine (kuju, heli, tähendus). Meeldivushinnang vs teatud tähtede sisaldus. Sugu (56%) vs ausus. Enesekohane kodeerimine. Genereerimise efekt (KALLIS – A • Õpitu ülekanne - Olukord, kus varem õpitud oskus, tegutsemisviis või teadmine mõjutab mingi teise oskuse, tegutsemisviisi või teadmise omandamist 2. Säilitamine ehk meelespidamine on aktiivne infotöötlusprotsess, mille käigus hoitakse kodeeritud info alles. 3. Meenutamine ehk mälust ammutamine - tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu
nendeteemaline konventsioon ei ole kuigi ühtlane. Reet Kasiku sõnatuletuse käsitluses (2004) on mõne liite seniste tähenduste loetelu enam kui leheküljepikkune. Lisaks juba mainitud vahenditele- tegevustele võimaldavad näiteks tegusõnaliited tuletiste tähendusel vahet teha muuhulgas tegevuse suunatuse ja sageduse järgi. • Tegevuse suunatuse järgi – kausatiiv (põhjustav): kergi+ta+ma, palju+n+da+ma – refleksiiv (enesekohane): mööd+u+ma – translatiiv (sihitu seisundimuutus): tume+ne+ma 146 Terminoloogia – automatiiv (iseeneslik): kuul+du+ma • Tegevuse sageduse järgi – frekventatiiv (sageli korduv): näit+le+ma – kontinuatiiv (pidev): vär+ise+ma – momentaan (ühekordne): kolksa+ta+ma Traditsiooni heterogeensusest hoolimata mingid juhtnöörid liidete
annaabi.ee 
