Enesekohane asesõna 'sich' (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Isikuline asesõna

ISIKULINE ASESÕNA SINGULA PLURAL R esTEMA(N) SieTEIE - Nom. ichMINA duSINA erTEMA(M) sieTEMA(F) wirMEIE ihrTEIE sieNEMAD viisakusvorm meinMINU deinSINU seinTEMA ihrTEMA seinTEMA unserMEIE euerTEIE ihrNENDE Gen. OMA OMA OMA OMA OMA Ihr OMA OMA OMA ihmTALLE ihnenNEIL Dat. mirMULLE dirSULLE ihmTALLE ihrTALLE unsMEILE euchTEILE E Ihnen Akk. michMIND dichSIND ihnTEDA sieTEDA esTEDA unsMEID euchTEID sie NEID

Saksa keel

2

doc

Saksa keel - eessõnad akkusativ, dativ, isikulised asesõnad

Eessõnad Präpositionen Akk + Dat Akk Dat Osastav Alaleütlev Wen? - Keda? Wem? - Kellele? Millele? Was? - Mida? Wo? ­ Kus? (Wohin? - Kuhu?) Der ­ den Der ­ dem Pl die - den Das ­ das Das ­ dem (va -n -s lõpp) Die ­ die Die - der an juurde, äärde (an die Tür) (an der Tür) juures, ääres auf peale (aud den Tisch) (auf dem Tisch) peal hinter taha (hinter dar Haus) (hinter dem Haus) taga

Saksa keel

22

doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

Tähenduse järgi jagatakse pronoomeneid: 1. Isikulised e personaalsed (mina, sina, tema, meie, teie, nemad) + nende lühikujud (ma, sa, ta, me, te, nad) ­ esindavad lauses kõneleja või kuulaja isikut või ka kõnesituatsioonivälist isikut märkivat substantiivi; 2. Enesekohased e refleksiivsed (enda, enese, iseenese, iseenda, omaenese, omaenda). Enesekohaste asesõnadega seotud tegevus on suunatud tegijale enesele ja seotud tegevussituatsiooniga. Enesekohane asesõna laiendab verbi. Nt ta ostis omale saapad. 3. Vastastikused e retsiprooksed (üksteise, teineteise) ­ viitavad substantiividele või prosubstantiividele, mis märgivad kaht või enamat vastastikku toimivat isikut või asja. 4. Omastavad e possessiivsed (oma, enda, omaenese ~ omaenda, iseenese, iseenda, iseoma). Väljendavad sisuliselt omamist, laiendavad substantiivi. Nt Ta ostis oma pojale auto. 5. Näitavad e demonstratiivsed (see, too, sama, seesama, toosama, seesugune, selline, sinane,

Eesti keel

58

pdf

Rootsi keele konspekt algajatele

1 ROOTSI KEELE GRAMMATIKA SISUKORD Tähestik ja hääldus 3 NIMISÕNA & ARTIKKEL 6 Artikkel 7 Määramata artikkel 7 Nimisõna mitmus (määramata vorm) 8 Määratud (lõpp)artikkel 13 Määratud vaba artikkel 15 Käänded 16 ASESÕNA 18 Isikulised asesõnad 18 Enesekohased asesõnad 19 Näitavad asesõnad 19 Küsivad asesõnad

Rootsi keel

24

doc

Ladina eesti alussõnastik

Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ­ ablativus (ablatiiv) num. distr. ­ numerale distributivum acc. ­ accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. ­ adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. ­ participium (partitsiip, kesksõna) adv. ­ adverbium (adverb, määrsõna) pass. ­ passivum (passiiv, tehtavik) arh. ­ arhailine (sõna v vorm) perf. ­ perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. ­ cum ablativo (ablatiiviga) pl. ­ pluralis (pluural, mitmus) c. acc. ­ cum accusativo (akusatiiviga) praep. ­ praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. ­ cum comparativo (komparatiiviga, praes. ­ praesens (preesens, olevik) keskvõrdega)

Ladina keel

1

docx

DATIV ja AKKUSATIV sõnade tabel

DATIV Gehören ­ kuuluma AKKUSATIV Bekannt werden ­ kuulsaks saama Begegnen ­ kohtama Sich verhalten ­ käituma Anrufen ­ helistama Berühmt werden ­ kuulsaks Bleiben wo? ­ jääma Ansehen ­ vaatama saama Danken ­ tänama NACH Dativ Anschauen ­ vaatama Sich unterscheiden ­ erinema Helfen ­ aitama Sich erkundigen ­ järele pärima Beantworten ­ vastama Gratulieren ­ õnnitlema Greifen ­ haarama Beeinflussen ­ mõjutama UM Akkusativ Finden wo? ­ leidma Sich sehnen ­ igatsema Bestehen ­ sooritama Sich bewerben ­ kandideerima

Saksa keel

56

doc

Semiootika konspekt ja küsimused

1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS. Domineerib r

Semiootika

4

docx

Saksa keele grammatika

DER DAS DIE DIE Plural(Mitmus) Nominativ DER DAS DIE DIE (Wer? Was?) ein ein eine (Kes?Mis?) Genitiv DES DES DER DER (Wessen?) eines eines einer (Kelle? Mille?) Dativ (Wem?) DEM DEM DER DEN (Kellele? einem einem einer Millele?) Akkusativ DEN DAS DIE DIE (Wen? Was) einen ein eine (Keda?Mida?) Wie?-Kuidas? Warum?-Miks? Wo?-Kus? Wohin?-Kuhu? Wohere?-Kust? Wie oft?- Kui tihti? Wie lange?- Kui kaua? Wie viel?-Kui palju?

Saksa keel

Märksõnad

Mõisted

Kommentaarid (0)