Maksa ehitus ja talitlus Maks (hepar) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund. Paikneb kõhuõõne ülalosas, paremal pool ning maksa kaitseb rindkere luustik. Maksa funktsioonide alusel toimib maks lisaks seedeelundile ka fagotsütaarse, immunogeense ja endokriinse elundina. Maks on inimese suurim siseelund kaaludes täiskasvanul ligikaudu 1,5 kg. Samuti on maks inimese suurim seedenääre. Maksa ehitus Maks on peaaegu täielikult kaetud kapsliga, nn Glissoni kihnuga, mis on kõhukelme osa. Maksal on kaks suurt sagarat parem on vasakust mitu korda suurem. Parem maksasagar, mis moodustub segmentidest VVIII, külgneb parema roidekaarega. Vasak maksasagar, mis moodustub segmentidest IIV, on paremast maksasagarast väiksem ja õhem ning lõpeb
sealt liigub hormoon piki aksonit närvilõpmele. Närv võib olla neuroendokriinne või neuroparakriinne (kui toimib naabruses olevale teisele neuronile). Hormoon tekib neuroni kehas, vabaneb sünapsipilusse 4) Autokriinne hormoon tekib samas rakus, milles ta vabanes. Rakk võib saata verre ka, aga rakumembraani peal on retseptor, mille suhtes hormoon tundlik on. Selle kaudu reguleeritakse tavaliselt endokriinse raku aktviisust nt. Pidurdav võim tavaliselt kui endale tagasi toimib. Aga võib ka stimuleeriv olla. Sisesekretsiooni rühmad: 1. Klassikalised sisesekretoorsed näärmed näärmed, mis on suhteliselt hästi tuntud, uuritud, aastaid, hüpofüüs e ajuripats, käbinääre, kilpnääre, kõrvalnääre,, neerupealised, kõhunääre, sugunääre. Kõhu- ja sugunäärmed on seganäärmed (nii välis- kui sisesekretoorne osa). 2
On teatud, et ülekaalulisus ja rasvumine võib alustada igas vanuses, aga kriitilised perioodid selles protsessis on varane lapsepõlv, prepuberteet poistel ja puberteet tüdrukutel. ( .., .) Eristatakse primaar- (konstitutsionaal-eksogeenne, eksogeenne, hüpotalamiline, ja segatud vormid) ja sekundaarülekaalulisust, mis areneb nagu sümptom sündromokompleksis üldise patoloogilise protsessi juhul (kesknärvisüsteemi vigastamine, endokriinse süsteemi vigastamine, geneetilised sündromid). Primaarse ülekaalulisuse levimine on umbes 90% kõikidest juhtumitest. Primaarne konstitutsionaal-eksogeenne ülekaalulisus võib ilmneda pärilikkuse tõttu, millal pärib mitte ise ülekaalulisus, vaid ainevahetuse eripära. Ülekaalulisuse arengu faktoreid on mitu: energobalanssi reguleerimise rikkumine (hüpotalamus), morfoloogilised faktorid (rasvarakude arvu suurenemine), funktsionaalsed
2-8, paiknevad kilpnäärme tagumisel küljel nende kõrvaldamisel tekivad krambid ja saabub surm. Hormooniks PARATHORMOON. See hormoon kindlustab Ca taseme veres mobiliseerides seda luukoest. Hüpofunkt. põhjustab tetaaniat ehk krampe Hüperfunkt. põhjustab häireid seedetraktis ( kõhulahtisus, oksendamine ) KÕHUNÄÄRE ehk PANKREAS. Pankreas produtseerib lisaks seedenõrele ka glükagooni ja insuliini. Suur osa kõhun. Toodab seedenõret. Näärmes paiknevad endokriinse aktiivsusega rakud e. LANGERHANSI saarekesed . - Alfa rakud produtseerivad veresuhkru hulka tõstvat glükagooni. - Beeta rakud produtseerivad insuliini. Mõlemad hormoonid on valgulise ehitusega. Insuliini vaegusel tekib diabeet ehk suhkrutõbi. Veresuhkru sisaldus tõuseb mitmekordseks glükosuuria. - Suur janu, suureneb diurees ( 6-10 liitrit ööpäevas ) - Lihastes ja maksas väheneb glükogeeni hulk, töövõime langeb.
q osaleb Tlümfotsüütide tootmisel ja säilitamisel. q harknääre www.besthealth.com/.../images/Thymus_spleen.jpg PANKREAS e KÕHUNÄÄRE q Kõhunäärme rakkude põhimass töötab eksokriinse näärmena, produtseerides kõhunääre seedenõret. q Selles üldises massis paiknevad Langerhansi saarekestena endokriinse aktiivsusega rakud. Need rakud jagunevad omakorda kahte gruppi: § rakud, mis produtseerivad veresuhkru hulka tõstvat glükagooni, § rakud, mis produtseerivad veresuhkru hulka langetavat insuliini. www.fairview.org/.../content/pancreas.gif PANKREAS e KÕHUNÄÄRE Insuliini vaegusel tekib diabeet ehk suhkurtõbi. Sel puhul kaotavad koed võime süsivesikuid omastada, mistõttu vere
Viljastatud munarakk liigub mööda juha emaka suunas ja jõuab emakasse u 4-5 päeval pärast viljastamist, selle aja sees teeb rakk läbi muutused lõigustumise munajuhas, vorm, mis jõuab emakasse nim blastotsüstiks. Munarakk ei imlanteeru (pesastu) kohe. Pesastumine toimub 6-7 päeva möödumist pärast viljastumist. Pärast pesastumist hakkab arenema loode. Blastotsüsti kestadest areneb platsenta (emakook) viimase kaudu toimub loote varustamine verega ja veres hapniku ja toitainetega. Endokriinse funktsioonine toodab platsenta hormoone. 1) Platsenta eelaste e trofoblast alustab kohe pärast pesastumist hormooni HCG(inimese koorioni gonadotropiin Human chorion gonadotropin) produtseerimist. HCG põhjal saab kõige esimesena rasedust diagnoosida. Tema taseme tõusu järgi saab 7-8 päeval pärast viljastumist määrata raseduse. (KODUSED RASEDUSTESTID PÕHINEVAD HCG-l)HCG-l samsasugune toime nagu LH-l, ei lase munasarjal areneda, ei toimu
Kalduvus migreeni haigestuda on ca 80% ulatuses perekondlik, seega on enamasti päritav haigus. Haigus levib seni seletamata põhjusel edasi eelkõige naisliini pidi. T. Dalsgaard-Nielsen täheldas perekondlikku esinemust 75 %-l, seejuures emadest 50 %-l, isadest 19 %-l ja mõlematest vanematest 6%-l. Kaksikute uuringud on näidanud, et geneetilised faktorid ei ole migreeni ainus põhjus. Tõenäoliselt eelsoodumus aga on päritud. Päritud häire võib avalduda vegetatiivse, endokriinse, vaskulaarse või ensümaatilise süsteemi düsfunktsioonina. 2. Sümptomid ehk avaldumine Migreen esineb korrapäratute hoogudena, kusjuures hood on sageli seoses väliskeskonna faktoritega, kas pinge tõusu või langusega. Tavalist migreeni on suhteliselt raske piiritleda kuna iseloomulike neuroloogiliste sümptoomide puudumise tõttu. Tavalist migreeni tuleb eristada eelkõige pingepeavalust. Viimase korral on valu iseloomulikult suruv või pigistav,
Jämesoole iseärasused Jämesoole pind on sile - hatud puuduvad. Proopria sisaldab sirgeid tubulaarseid krüpte e. näärmeid, mis ulatuvad limaskesta lihaskihini Epiteeli rakkudeks on karikrakud, äärisrakud, ääriseta rakud ja endokriinrakud Lihaskest koosneb sisemisest tsirkulaarsest ja välimisest pikihihist. Viimane ei ole pidev, vaid moodustab kolm paela (taenia coli) Pankreas Pankreas koosneb sise- ja välissekretoorsest osast Sisesekretoorse (endokriinse) osa moodustavad Langerhansi saared Pankrease välissekretoorne osa on näärmeline organ, mis viimasüsteemi abil väljutab oma sekreedi duodeenumi valendikku Pankrease aatsinused Pankreas on sagarikulise ehitusega, iga sagarik koosneb lõpposadest - aatsinustest Aatsinused koosnevad sekretoorsetest pankreotsüütidest, aatsinuserakkudest Aatsinuste valendikku jäävad tsentroatsinoossed rakud, mis moodustavad lülijuhade algusosa Pankrease viimasüsteem
Glükoosi konsentratsiooni tõus veres suurendab triglütseriidide sünteesi,glükoosisisalduse langenemisega kaasneb triglütseriidide sünteesi pidurdus ja intensiivistub nende lammutamine. Kõhunäärme hormoon insuliin-langetab glükoosi taset,,maksas/lihases glükoos->glükogeen. Kõhunäärme hormoon glükagoon-stimuleerib glükogeeni lammutamist,tõstab veresuhkru taset.Glükagoon stimuleerib ka lipolüüsi ja glükoneogeneesi. 17. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. Hüpotalamus- ajuripats süsteem (asenohüpofüüs ja neurohüpofüüs). Hüpotalamus-ajuripats-neerupealised süsteem. Endokriinsüsteem ehk sisekretsioonielundkond ehk sisenõrenäärmete süsteem on üks tähtis keha üheteistkümnest organsüsteemist. Endokriinsüsteem koosneb kogumist näärmetest, mis toodavad neid hormoone, mis on vajalikud keha normaalseks funktsioneerimiseks.
Glükoosi konsentratsiooni tõus veres suurendab triglütseriidide sünteesi,glükoosisisalduse langenemisega kaasneb triglütseriidide sünteesi pidurdus ja intensiivistub nende lammutamine. Kõhunäärme hormoon insuliin-langetab glükoosi taset,,maksas/lihases glükoos->glükogeen. Kõhunäärme hormoon glükagoon-stimuleerib glükogeeni lammutamist,tõstab veresuhkru taset.Glükagoon stimuleerib ka lipolüüsi ja glükoneogeneesi. 17. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. Hüpotalamus-ajuripats süsteem (asenohüpofüüs ja neurohüpofüüs). Hüpotalamus- ajuripats-neerupealised süsteem. Endokriinsüsteem ehk sisekretsioonielundkond ehk sisenõrenäärmete süsteem on üks tähtis keha üheteistkümnest organsüsteemist. Endokriinsüsteem koosneb kogumist näärmetest, mis toodavad neid hormoone, mis on vajalikud keha normaalseks funktsioneerimiseks.
abil _Kasvu e. somatotroopne hormoon (STH, GH)- mõjustab noorloomade kasvu ja arengut, piimatoodangut ja immuunsust _ Melanotsüüte stimuleeriv hormoon (MSH)- reguleerib pigmentatsiooni teket. _ Türeotroopne hormoon (TTH, TSH)- reguleerib kilpnäärme talitlust, samuti hapniku tarvet, ainevahetust ning ka termoregulatsiooni. _ Adrenokortikotroopne hormoon (ACTH)- mõjutab glükokortikoidide tootmist ning mõjutab stressireaktsioone. _ Gonadotroopsed hormoonid- toime avaldub suguelundite endokriinse talitluse kaudu. Neil puudub soo- ja liigispetsiifilisus. Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH)- soodustab emasloomadel munasarjades folliikulite kasvu ning isasloomadel spermiogenees. Luteiniseeriv hormoon (LH)- kutsub emasloomadel esile ovulatsiooni ja kollakeha moodustamise ning isastel androgeensete hormoonide sekretsiooni. Luteotroopne hormoon e prolaktiin (LT)- reguleerib piimanäärmete arengut, mõjutab
a.haistmine, koorealune keskus Aju peamine informatsioonikeskus (teadete vastuvõtmine, sorteerimine ja koordineerimine) Koorealune kuulmis- ja nägemiskeskus Hüpotalamus Sisaldab 32 paari tuumi, mis on vegetatiivse närvisüsteemi kõrgemateks koorealusteks keskusteks Keskuste kaudu reguleeritakse Vee, mineraalainete, süsivesikute ja rasva ainevahetust Soojuse produktsiooni ning väljutamist Higistamise ning vasomotoorseid reaktsioone Haistmiskeskus Epitalamus Käbikeha kuulub endokriinse süsteemi, teda seostatakse sugulise küpsemise regulatsiooniga (hüpofunktsiooni puhul – suguorganite enneaegne areng, hüperfunktsiooni korral – suguliste funktsioonide alaareng) Haistmiskeskus Subtalamus ning metatalamus Subtalamus Omab kontakte ekstrapüramidaalsüsteemi struktuuridega Vaheaju motoorne keskus Metatalamus Kuulmis- ja nägemisanalüsaatori koorealune keskus Retikulaarformatsioon ehk võrkmoodustis Paikneb ajutüvis
● H mis reguleerivad 1.rühma hormoonide sekretsiooni ja vabastamist, so GLANDOTROOPSED hormoonid (nt türeotroopne hormoon) ● H mis moodustuvad hüpotaalamuse väikstes närvirakkudes, reguleerivad adenohüpofüüsi (ajuripatsi tagasagara) tööd. - VABASTAJAD e LIBERIINID (realising): rguleerivad troopsete hormoonide sekretsiooni ja vabastamist - STATIINID, mis pärsivad adenohüpofüüsi troopsete hormoonide tööd. ★ endokriinse süsteemi vahetu sida NS-ga! Hormoonide tootmise regulatsioon: ● Hormooni enda hulk veres reguleerib hormooni tootmist ● Reguleeritava aine hulk veres või reguleeritava valdkonna seisund mõjutab hormooni tootimise taset. ● NS toime mõjutab teatud hormoonide tootmist. ● Teisi hormoone reguleeriv toime. Hormoonide toimemehhanismid: ● Vabaneva hormooni hulk sõltub organismi vajadusest antud ajahetkel.
ümbritsevas koes oleva geeni ekspressiooni WNT1, Engrailed-2, ja FGF8. Need kolm geeni avalduvad tavaliselt isthumus piirkonnas. WNT1 ja Engrailed mängivad tähtsat rolli väikeaju kujunemises. Kuigi väikeajus ei avaldu WNT1 geen, hiirtel, kellel esines WNT1 defitsiit, puudusid nii keskaju piirkonnad kui ka väikeaju. WNT1 säilitab Engrailed geeni avaldumise väikeaju eellasrakkudes, lubades neil rakkudel vohada. 3 AJURIPATSI ARENG Rakud, millest kujunevad endokriinse ajuripatsi rakud, paiknevad neuraalvalli keskjoone eesosas. Neuraalvall on neuraalkurru laiend, mis ühendab neuraalkurde embrüo anterioorosa ümber. Neuraalvall areneb otse ventraalseks vaheajuksiks. See keskjoone neuraalvall, mis paikneb neelu kohal, moodustab Rathke tasku ehk sopi, mis sopistub ventraalselt vaheajju. Koos moodustavad nad ajuripatsi, eesmine osa pärineb Rathke sopist, tagumine aga ventraalsest vaheajust. Kuus Rathke sopis olevat peamist rakutüüpi on:
näol on ikka tegemist geneetilise kodeerimisega või hoopis õpitud käitumisega. Lapsed pärivad vanematelt ka viisi, kuidas toime tulla emotsioonide, suhete ja stressiga, ning nendel käitumisviisidel on peavalude tekkes oluline roll. (Stromfeld, Weil, 2006). Haigusel võib olla perekondlik eelsoodumus, kuid täpne põhjus, milles päritav tegur peitub pole teada, kuid see avaldub aju veresoonte, vegatatiivse, endokriinse ja ensümaatilise süsteemi häiretes. (Loogna, 1987). 2.2. Migreenialdis isiksus Migreenialdis isiksus on lausa maniakaalselt täpne ja korralik, pedantne ja perfektsionistlik. Kannatavatel inimestel on sageli madal enesehinnang ja nad vajavad teistelt pidevalt tunnustust. Nad on töönarkomaanid, võtavad enda peale rohkem ülesandeid, kui täita suudavad. Enamasti ei julge nad oma viha, pettumust ja hirmu välja näidata ning jätavad selle endasse
– Sünteesivad vitamiine (K, B12, tiamiin, riboflaviin) Jämesoole motoorika • Segavad ja propulsiivsed liigutused • Propulsiivsed üsna vähesel määral: toit püsib jämesooles ca 16-20 tundi • Segavad liigutused e haustratsioonid (küümuse “väljaväänamine” veest ja elektrolüütidest) • Söömisejärgselt vallandub mao ja duodenumi venituse peale jämesooles reflektoorselt kontraktsioonilaine, mille eesmärgiks seedejääkide väljutamine organismist 26. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. (Железа внутренней секреции). Sisenõre süsteem kontrollib – Arengut ja kasvu – Energia regulatsiooni (säilitamine ja mobiliseerimine) – Homöostaasi (vedelikud, ioonid) 54 – Reproduktsiooni (sugu, rasedus, laktatsioon) – Vastus stressile
Peaaegu igas arutluses narko- ja alkosõltuvusest ja skisofreeniast väidetakse, et puuduvad ilmsed tunnused, kes võiks olla nende nähtuste tulevased ohvrid. Kuid peaaegu alati väidetakse, et need inimesed on emotsionaalselt ebaküpsed. Meie siht on kaua aega olnud veenda igat arsti, sõltumata tema orientatsioonist, olgu see psühhiaatria, geneetika või psühholoogia, et valdaval enamikul juhtudel on alati tegemist ühte tüüpi endokriinse indiviidiga: [hypnoadenokortic]. Tintera avaldas mitmeid revolutsioonilisi materjale. Taas ja taas rõhutas ta, et paranemine, leevendus, tervenemine "sõltub kogu organismi normaalse funktsioneerimise taastamisest". Tema esimene ravi oli dieet. Uuesti ja uuesti rõhutas ta: "Dieedi tähtsust ei saa ületähtsustada." Ta pani ette [dieedist tõlk] eemaldada suhkur jäädavalt kõikides vormides ja kujudes. Samal ajal kui Egas Moniz Portugalist sai Nobeli preemia skisofreenia ravimise
Glükogeeni kui süsivesikute varuainet säilitatakse maksas ja vähesel määral ka lihastes. Süsivesikute vajaduse suurenemisel lammutatakse maksa glükogeen glükogenolüüsi käigus ja saadetakse verre glükoosina. Vere glükoositase hoitakse suhteliselt püsivana, normväärtuse piirideks on 3,3...6,1 mmol/l. Vere glükoosisisalduse langust allapoole normväärtust nim. hüpoglükeemiaks, glükoosi taseme tõusu hüperglükeemiaks. 17. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. Hüpotalamus-ajuripats süsteem (adenohüpofüüs ja neurohüpofüüs). Hüpotalamus- ajuripats-neerupealised süsteem. Sisesekretoorsed näärmed võtavad elundite talitluse regulatsioonist osa hormoonide vahendusel, mis lähevad otse vereringesse ja veri kannab need üle kogu keha laiali. Hormooni ja raku plasmamembraani retseptori ühinemisel tekib retseptorkompleks, mis annab toime edasi raku sisemusse
vähenemises ja tursete tekkes. Neerupealsete koore hüperfunktsiooni korral tekib rasvumine, vere suhkrusisalduse tõus, häiruub mineraalide ainevahetus jne. Hüpofunktsioon põhjustab pronkstõve tekke, mis avaldub naha pruunis pigementatsioonis. KÕHUNÄÄRME HORMOONID Kõhunäärmel on nii välis- kui sisesekretoorne funktsioon. Näärmejuhade kaudu satub soolde kõhunäärme mahl, mis sisaldab palju ensüüme erinevate toitainete seedimiseks. Endokriinse näärmena produtseerib kõhunääre kaht hormooni: i n s u l i i n INS( toodavad Langerhansi saarekeste - rakud) ja g l ü k a g o o n ( - rakud). Insuliinil on hüpoglükeemiline efekt alandab veres glükoosisisaldust, sest insuliiin kergendab glükoosi sissepääsu verest rakkudesse. Insuliin pidurdab ensüüme, mis lagundavad glükogeeni, stimuleerib glükogeeni, rasvade ja valkude sünteesi. Insuliin ise laguneb maksas inulinaasi toimel.
metabolismi ja vähesel määral ka suguhormoone. Neerumanuste säsi toodab adrenaliini, mis toimib paljudesse füsioloogilistesse talitlustesse ja biokeemilistesse protsessidesse. Toime sarnaneb sümpaatilise närvisüsteemi erutusega. Ja ka nonadrenaliini, mis osaleb samuti reguleerides stressi ja mõjudes närvisüsteemile. Pankrease endokriinne funktsioon Kõhunäärme hormoon insuliin reguleerib endokriinse elundina süsivesikute ainevahetust. Glükagooni tootmine ka, mille funktsioon on insuliiniga sarnane: reguleerib glükoosi imendumist. Kilpnäärme hormoonid Türoksiin ja trijoodtüroniin. Hormoonide mõjul intensiivistuvad ainevahetusprotsessid, tõuseb kehatemperatuur. Nad mõjustavad organismi ja arengut, närvisüsteemi erutuvust. Reguleerivad kasvu ka. Kõrvalkilpnäärme hormoon Parathormooni e
Lisaks veel toodetakse glükokortikoide, mis mõjutavad glükoosi, valkude, rasvade metabolismi ja vähesel määral ka suguhormoone. Neerumanuste säsi toodab adrenaliini, mis toimib paljudesse füsioloogilistesse talitlustesse ja biokeemilistesse protsessidesse. Toime sarnaneb sümpaatilise närvisüsteemi erutusega. Ja ka nonadrenaliini, mis osaleb samuti reguleerides stressi ja mõjudes närvisüsteemile. Pankrease endokriinne funktsioon- Kõhunäärme hormoon insuliin reguleerib endokriinse elundina süsivesikute ainevahetust. Glükagooni tootmine ka, mille funktsioon on insuliiniga sarnane: reguleerib glükoosi imendumist. Kilpnäärme hormoonid- Türoksiin ja trijoodtüroniin. Hormoonide mõjul intensiivistuvad ainevahetusprotsessid, tõuseb kehatemperatuur. Nad mõjustavad organismi ja arengut, närvisüsteemi erutuvust. Reguleerivad kasvu ka. Kõrvalkilpnäärme hormoon- Parathormooni e. paratüreoidiini, mis mõjustab
lisadiagnostikat: intraduktaalne papillaarne mutsinoosne neoplasm (IPMN), mutsinoosne tsüstiline neoplasm, soliidne pseudopapillaarne neoplasm. Esinevad ka seroossed tsüstid (seroosne tsüstadenoom), mis on healoomulised. 24. Krooniline pankreatiit. Kirurgilise ravi näidustused ja ravi printsiibid. Krooniline pankreatiit on kroonilise kuluga põletikuline ja fibroseeruv kõhunäärme haigus. Kõhunäärmes tekivad eksokriinse ja endokriinse koe atroofia, kaltsifikaadid, juhade segmentaarne stenoos ja reaktiivne 18 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov dilatatsioon ( juha ebaühtlane kontuur). Peamine põhjus on alkoholi kuritarvitamine. Harvemini kroonilist pankreatiiti põhjustavad autoimmuunpankreatiit, geneetilised haigused (nt tsüstiline fibroos), kolelitiaas,
siduda veel kas ühe või kaks fosforhappejääki. Sel teel moodustuvad nukleosiiddi- ja nukleosiidtrifosfaadid (nt ATP), mis kuuluvad makroergiliste ühendite hulka. Seda tüüpi ühendites akumuleeritakse oksüdatsiooniprotsessides vabanev energia, mida on võimalik transformeerida lihaste tööks või mõneks muuks organismi poolt kasutatavaks energia vormiks. Paljud vabad nukleotiidid osalevad koensüümide ehituses (NAD, NADP, FAD jt), tsükliline AMP (cAMP) täidab endokriinse süsteemi talitluses vahendaja osa. 16 (lk 54-58, Männik, Biokeemia) 53. Vee- ja mineraalainevahetus. Veevahetus Loomseid kudesid iseloomustab suur veesisaldus. Täiskasvanud looma kehamassist moodustab vesi 55-65%, vastsündinuil isegi 70-80%. Vee hulga vähenemine organismis 15-20% võrra põhjustab looma surma. Vee ja otus kudede ja organite vahel ei ole ühtlane. Suurem veesisaldus iseloomustab ainevahetuse seisukohast
20 hüpotalamuse vahendusel reguleeritakse siseelundite aktiivsust ja sisenõrenäärmete tööd, selle kaudu toimub homöostaasi säilitamine kogu organismis. Limbilise süsteemi kuuluvate ajuosadega on seotud ka inimese emotsioonid nagu rõõm ja mure, lõbu- ja norutunne, viha ja hirm. + Hipokampus ja amügdala on limbilise süsteemi osad. Hipokampus on seotud mäluga. Amügadala osaleb autonoomse ja endokriinse talitluse koordineerimises ning omab kõige otsesemat seost emotsioonidega. Limbiline süsteem omab otseseid sidemeid hüpotalamusega, mille vahendusel reguleeritakse autonoomse närvisüsteemi talitlust, koordineeritakse vistseraalseid reaktsioone (nagu vererõhku, südame löögisagedust ja pupilli suurust) motivatsiooniliste seisunditega. Ka endokriinsüsteemi kontroll limbilise süsteemi poolt toimub hüpotalamuse vahendusel. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused
omastamiseks ja deponeerimiseks -Rakumembraani moodustamiseks -Surfaktandi moodustumiseks. Toidulipiidide hulka kuuluvad: Triglütseriidid e rasvad Kolesterool Fosfolipiidid. 1 g triglütseriidide täielik oksüdatsioon annab 9.1 kcal energiat. Energia tasakaal: Salvestatud energia = tarbitud energia kulutatud energia. Positiivne energiabilanss: energiat saadakse toiduga rohkem, kui kulutatakse. Negatiivne energiabilanss: energiat kulutatakse rohkem, kui toiduga saadakse. 17. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. Hüpotalamusajuripats süsteem (asenohüpofüüs ja neurohüpofüüs). Hüpotalamus-ajuripats-neerupealised süsteem. Endokriinsüsteem kontrollib Kasvu ja arengut, Energia regulatsiooni, Sisemist homoöstaasi, Reproduktsiooni. Stressi endokriinne mõju hormoon on veres lahustunud ja seondub sihtrakkudele. Parakriinne mõju hormoon toimib lokaalselt läheduses olevatele rakkudele
sekreteeritakse otse vereringesse. Nende vahendusel kanduvad modulaatorid mööda keha elunditeni. Kindlale rakkude rühmale või elundlie saabub hormoonide toime tänu raku plasmamembraani hormoonretseptori spetsiifilisusele. Hormooni ja raku plasmamembraani 4 ühinemisel tekib retseptorkompleks, mis vahendab toime edasse signaliülekanderaja abil raku sisemusse. Närvisüsteemi ja endokriinse süsteemi vahel valitseb organismitalitluse koordineerimisel tihe seos, kuna hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu anatvate impulssidega. Mitmed kesknärvisüsteemi struktuurid toodavad neurohormoone, ning paljud närviimpulsid toimivad kudedele ülekandeainete e. Transmitterite vahendusel. Ka väljaspool kesknärvisüsteemi ja endokriinseid näärmeid (nn.difuusses endokriinses süsteemis)
Kontaktsignalisatsioon. Signalisatsioon aukliiduste abil. Loomarakud kommunikeeruvad kolmel erineval moel: a)Rakud eritavad aineid, mis on mujal paiknevatele rakkudele signaaliks (keemiline signalisatsioon); b)Rakud ekspresseerivad oma membraanis signaalmolekule, mis toimivad rakkude otsesel kokkupuutel(kontaktsignalisatsioon); c)Rakud moodustavad aukliiduseid, mis ühendavad kahe naaberraku tsütoplasmat (võimaldab signaalmolekulide liikumist rakust-rakku). Endokriinse signalisatsiooni puhul teatud rakud sekreteerivad hormoone, mis satuvad vereringesse ja võivad toimida üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele. Endokriinsed rakud paiknevad tavaliselt kindlates endokriinnäärmetes, sealt satub hormoon ekstratsellulaarsesse ruumi, kust nad difundeeruvad edasi kapillaaridesse ja satuvad seega vereringesse. Endokriinne signalisatsioon on suhteliselt aeglane, sest selleks on vaja hormooni sattumine vereringesse ja selle laialikandumine. Parakriinne
sapisüsteem. Mesenhüüm indutseerib kahe pankrease punga kujunemist - dorsaalne ja ventraalne pung. Ventraalne pankrease pung indutseeritakse ventraalse eessoole osast, mida mõjutab madal FGF signaal (pärineb südamest). Dorsaalse pankrease punga areng vajab retinoolhappe olemasolu, lisaks signaale seljakeelikust ja dorsaalaordist. Eksokriinse pankrease arenguks vajalik Wnt signaalirada, endokriinse osa kujunemiseks vajalik Notch-Delta signaalirada. Dorsaalne ja ventraalne osa kasvavad lõpuks kokku. Inimesel säilib vaid ventraalne pankrease juha, mis viib seedeensüüme soolestikku. Kopsude areng Hingamiselundkond areneb ürgsoolest vastusena südamest tulenevale FGF signaalile. Neelus tekib larüngotrahheaalne vagu, mis pikeneb ventraalselt. Vagu jaguneb kaheks haruks, millest arenevad bronhid ja kopsud
Kontaktsignalisatsioon. Signalisatsioon aukliiduste abil. Loomarakud kommunikeeruvad kolmel erineval moel: a)Rakud eritavad aineid, mis on mujal paiknevatele rakkudele signaaliks (keemiline signalisatsioon); b)Rakud ekspresseerivad oma membraanis signaalmolekule, mis toimivad rakkude otsesel kokkupuutel(kontaktsignalisatsioon); c)Rakud moodustavad aukliiduseid, mis ühendavad kahe naaberraku tsütoplasmat (võimaldab signaalmolekulide liikumist rakust-rakku). Endokriinse signalisatsiooni puhul teatud rakud sekreteerivad hormoone, mis satuvad vereringesse ja võivad toimida üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele. Endokriinsed rakud paiknevad tavaliselt kindlates endokriinnäärmetes, sealt satub hormoon ekstratsellulaarsesse ruumi, kust nad difundeeruvad edasi kapillaaridesse ja satuvad seega vereringesse. Endokriinne signalisatsioon on suhteliselt aeglane, sest selleks on vaja hormooni sattumine vereringesse ja selle laialikandumine
Sigmakäärdsoolde kogunenud roojamassid suunatakse tõukeliste liigutustega pärasoolde, kus nad ärritavad limaskesta retseptoreid. Sellele järgneb reflektoorne sisemise ja välimise sulgurligase lõõgastumine roojamass väljutatakse pärasoolest anuse kaudu. Pärasoole tühjendamine on tahtele alluv ning tühjendamisele aitab kaasa kõhulihaste ja diagfragma kontraktsioon, mille tagajärjel tõuseb kõhuõõnesisene rõhk. ENDOKRIINSÜSTEEM 27. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. • Sisesekretoorsed näärmed võtavad elundite talitluse regulatsioonist osa hormoonide vahendusel, mis lähevad otse vereringesse ja veri kannab nad üle keha laiali. • Hormoonid, mis peavad mõjuma kindlatele rakkudele, jõuavad sinna tänu plasmamembraani hormooniretseptorite spetsiifilisusele. • Hormooni ja raku plasmamembraani retseptori ühinemisel tekib retseptorkompleks, mis annab toime edasi raku sisemusse
● Külomikronid jõuavad venoossesse verre lümfisüsteemi kaudu, maksa läbimata läbimata ● Kapillaaride endoteelirakkude membraanis paikneb ensüüm lipoproteiin lipaas (LPL), mis teeb külomikronis sisalduvatest triglütseriididest monoglütseriidid ja vabad rasvhapped ● Viimased difundeeruvad lihas‐ ja rasvarakku ● Külmikronite jäänused (koosnevad lipoproteiinist ja kolesteroolist)transporditakse maksa, kus osa kolesteroolist viiakse sapiga välja 17. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. Hüpotalamus-ajuripatssüsteem (adenohüpofüüs ja neurohüpufüüs). Hüpotalamus-ajuripats-neerupealised süsteem. Mõju hormoonide vahendusel, liikumine veres, ühendumine vastava raku hormooni retseptroriga. Tekib retseptorkompleks. Hormoonide oluline: rakumembraanide transport süs mõjutamine, ensüümide sünteesi stimuleerimine, rakusiseste sekundaarsete transmitterite nagu cAMP ja cGMP kaudu antavate mõjutuste
SuguH produkts. sugunäärmetes reguleerib hüpofüüsi eessagar gonadotroopseteH abil. Folliikuleid stimuleeriva H,luteiniseerivaH paiskamine verre on peale puberteeti (N-tsükliline; M- pidev,madalal tasemel)kulgev protsess. LutH hüppeline tõus ovulatsiooni ajal seot. + tagasisidega ja sellele järgnev kiire langus (tingitud järsust progesterooni tõusust). · Kõhunääre. Kõhunäärme toimimine seede- ja endokriinnäärmena. Kõhunäärme rakkude põhimass töötab endokriinse näärmena, produtseerides seedenõret. Pärast seda, kui toit on maost lahkunud, allutatakse ta peensooles enne resorptsiooni kõigepealt intensiivsele seedimisele. Siin etendavad tähtsat osa pankreasenõre, sapp ja peensoolenõre. Pankreasenõre tähtsamaks komponendiks on naatriumvesinikkarbonaat ja seedeensüümid. Need neutraliseerivad happelise maosisu ja lõhustavad toidu peamised koostisosad. Langerhansi saarekesed, nende A, B ja D rakud ja nendes produtseeritavad hormoonid.
Tahe pöörata tähelepanu enda poole EPIDEMIOLOOGIA Vanuses 15-24 a. suitsiidide arv on 11,1 per 100 000 elaniku kohta Kõikide vanuse gruppide jaoks 11,3 per 100 000 Vanuses 5-14 a. 0,8 per 100 000 Enesehävitusliku käitumise vormid lastel: sööstavad liikluskeerisesse, hüppavad või kukuvad kõrgelt alla, poovad end, tulistavad end, võtavad mürgiseid aineid (ravimeid, alkohol) Psühhiaatrias kasutatavad ravimid Riskifaktorid: endokriinse süsteemi ümberehitus , ealine labiilsus , sotsiaal-psühholoogiline ebaküpsus , spetsiifiline ealine reaktsioon alkoholile , düshormooniline areng , orgaaniline patoloogia , kasvatusega seotud vastuolud
aspiriin. Nimetatud ravimite ühiseks omaduseks on see, et nad on oksüdeerijad. leukotoksiin-dioolid PUFA-de oksüdatsioonil tekib kõigepealt rida primaarseid e. esmaseid produkte, oksügeenitud rasvhappeid e. oksülipiine, mille hulgas on toksilisi aineid, nagu mittekonjugeeritud linoolhappest pärit 9,10-dihüdroksü-12-oktadetseenhape e. leukotoksiin- diool (LTX-diol): Endogeensete LTX-dioolide toksilisus on ammu tuntud, loomkatsetes mõjusid tugeva endokriinse häirijatena ka eksogeensed LTX-dioolid, mille doos joogiveega 1 mg/kg bw kohta blokeeris 30 päeva jooksul täielikult emaste hiirte seksuaalfunktsiooni ja tsüklid. Suukaudne LOAEL 0,2-0,5 ppm. LTX-dioolidel on mitogeenne aktiivsus ja inimese rinnavähi rakkude proliferatsiooni stimuleerimine in vitro. 19. Seenemürgid. Amatoksiinid. Seente söömisel tuleb arvestada erinevat tüüpi ohtudega: 1. tõelise seenemürgitusega:
Eriti tugev on lihaskest sapipõie kaelaosas, kus koos sapijuha lihaskestaga moodustatakse sapipõie sfinkter. Silelihasrakkude kimpude vahel asuvad koheva sidekoe kihid. Adventitsiaalkesta moodustab kiudsidekude, selles on palju elastseid kiude. Kõhunääre - pancreas Sagarikulise ehitusega hallikasroosa või kollaka värvuse, pehme konsistentsiga parenhümatoosne elund, milles on ühendatud nii eksokriinne kui ka endokriinne nääre. Kõhunäärme eksokriinne osa on seroosne liitnääre, endokriinse osa moodustavad pankrease e Langerhansi saared. Pealt katab elundit õhuke sidekoeline kapsel. Pankreas on suuremõõtmeline nääre, mis on sidekoeliste septidega jaotatud sagarikeks. Igas sagarikus on hulgaliselt seroosseid lõpposasid, mida nimetatakse aatsinusteks. Väliselt meenutab aatsinus 100-150 µm suurust kotikest, mille moodustavad suured sekretoorsed pankreotsüüdid, aatsinuserakud. Aatsinuse rakkude ülesandeks on sekretoorse funktsiooni teostamine
Seega tuleb sperma käsitsemisel ja emise seemendamisel täita kõiki sanitaarnõudeid. Emiste mittenõuetekohane pidamine traumaatilised abordid ( libedad, katkised põrandad, emiste ümbergrupeerimine, ümberajamine ühest sigalast teise) mitmesugused stressorid loomade ülekuumenemine või vastupidi, külmetamine, vähendavad emistel gonadotroopsete hormoonide sekretsiooni ja põhjustavad endokriinse bilansi hälbeid, mis omakorda võib olla embrüonaalse suremuse üheks põhjuseks. 29. Emiste seemendamise aeg sõltuvalt innaperioodi algusest ja selle pikkusest. EMISTE SEEMENDAMINE Sõltuvalt emiste innaperioodi algusest pärast põrsaste võõrutamist, eristatakse varaseid, normaalseid ja hiliseid indlejaid. Nende seemendamiseks võib anda järgmised soovitused. VARA INDLEV EMIS: pikk innaperiood Inna algus: 3/4. päev pärast võõrutamist Inna kestus: 3 päeva (või kauem)
Mingi signaalmolekuli retseptor võib organismis esineda mitmetel eri tüüpi rakkudel. See aga ei tähenda, et nendel erinevatel rakkudel vastus antud signaalmolekulile oleks täpselt ühesugune. Ligandi ainuke ülesane on muuta retseptori omadusi, et rakk seeläbi saaks teavitatud signaalmolekuli olemasolust rakku ümbritsevas keskkonnas. Vastavalt sellele, kui kaugel asuvad ja millised on sihtrakud, eristatakse järgmisi keemilise signalisatsiooni tüüpe: a) endokriinse signalisatsiooni puhul teatud rakud sekreteerivad hormoone, mis satuvad vereringesse ja võivad toimida üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele. Hormoonid toimivad väga madalas kontsentratsioonis. Endokriinsed rakud paiknevad tavaliselt kindlates endokriinnäärmetes, sealt satub hormoon ekstratsellulaarsesse ruumi, kust nad difundeeruvad edasi kapillaaridesse ja satuvad seega vereringesse. suhteliselt aeglane
. Kilpnäärme hormoonid türoksiin ja trijodotüroniin- stimuleerivad valkude sünteesi ja kudede diferentseerumist. Neerupealiste glükokortikoidid ja hüdokortisoon ja kortisoon-Suurendvad valkude lammutamist kudedes, eriti lihastes, maksas tõstavad nad valgusünteesi taset. Adrenaliin- suureneb rasvhapete hulk veres nende depoode arvelt,tõstab glükagooni tekke taset,. Insuliini toimel intesiivistub glükogenees. Glükogoon on insuliinile vastandlik, mõlemad kõhunäärmest. 17. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. Hüpotalamus- ajuripats süsteem (adenohüpofüüs ja neurohüpofüüs). Hüpotalamus-ajuripats- neerupealised süsteem. Mõju hormoonide vahendusel, liikumine veres, ühendumine vastava raku hormooni retseptroriga.Tekib retseptorkompleks. Hormoonide oluline: rakumembraanide transport süs mõjutamine, ensüümide sünteesi stimuleerimine, rakusiseste sekundaarsete transmitterite
menstruatsioon: emaka limaskesta funktsionaalkiht eemaldatakse organismist verejooksuga. Hüpofüsaar gonadaalsüsteem: SuguH produkts. sugunäärmetes reguleerib hüpofüüsi eessagar gonadotroopseteH abil. Folliikuleid stimuleeriva H,luteiniseerivaH paiskamine verre on peale puberteeti (N-tsükliline; M-pidev,madalal tasemel)kulgev protsess. KÕHUNÄÄRE Kõhunäärme rakkude põhimass töötab endokriinse näärmena, produtseerides seedenõret. Pärast seda, kui toit on maost lahkunud, allutatakse ta peensooles enne resorptsiooni kõigepealt intensiivsele seedimisele. Siin etendavad tähtsat osa pankreasenõre, sapp ja peensoolenõre. Pankreasenõre tähtsamaks komponendiks on naatriumvesinikkarbonaat ja seedeensüümid. Need neutraliseerivad happelise maosisu ja lõhustavad toidu peamised koostisosad.
SuguH produkts. sugunäärmetes reguleerib hüpofüüsi eessagar gonadotroopseteH abil. Folliikuleid stimuleeriva H,luteiniseerivaH paiskamine verre on peale puberteeti (N-tsükliline; M-pidev,madalal tasemel)kulgev protsess. LutH hüppeline tõus ovulatsiooni ajal seot. + tagasisidega ja sellele järgnev kiire langus (tingitud järsust progesterooni tõusust). · Kõhunääre. Kõhunäärme toimimine seede- ja endokriinnäärmena. Kõhunäärme rakkude põhimass töötab endokriinse näärmena, produtseerides seedenõret. Pärast seda, kui toit on maost lahkunud, allutatakse ta peensooles enne resorptsiooni kõigepealt intensiivsele seedimisele. Siin etendavad tähtsat osa pankreasenõre, sapp ja peensoolenõre. Pankreasenõre tähtsamaks komponendiks on naatriumvesinikkarbonaat ja seedeensüümid. Need neutraliseerivad happelise maosisu ja lõhustavad toidu peamised koostisosad. Langerhansi saarekesed, nende A, B ja D rakud ja nendes produtseeritavad hormoonid.
Kokkuvõte Hormoonsüsteem juhib elundite tähtsamaid funktsioone sisesekretsiooninäärmetes toodetud keemiliste mõjuainete – hormoonide – abil. Hormoonid jõuavad kõigepealt kapillaaride kaudu verre ja sealt rakkude juurde. Hormoonid realiseerivad oma mõju raku pinnal asuvate retseptorite vahendusel. VÕTMESÕNAD hormoonid näärmed retseptorid Teadmiste kontrolli küsimused 1. Nimetage vähemalt viis sisesekretsioonielundit. 2. Andke ülevaade endokriinse süsteemi üksikute osade ülesannete kohta. 3. Nimetage kiirabi raviotstarbel kasutatavaid neerupealiste hormoone ja kirjeldage nende toimet. 53 3.4. Veri Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: teab vere koostiselemente ning tahkete ja vedelate koostisosade jaotust, oskab loetleda vere ülesandeid , teab erinevaid vererakke ning oskab kirjeldada nende põhifunktsioone. Üldine sissejuhatus Verd tuleb käsitleda kui kude
annaabi.ee 
