J.Locke - empirismi põhjendus 1) Mis seab väljaspoole kahtlust et inimeste vaimus on erinevad ideed (sellel on kaks aspekti)? Millega ja kuidas põhjendada, et ideed ja märgid ei ole kaasasündinud? Väljaspoole kahtlust, et inimeste vaimus on erinevad ideed, seavad järgmised aspektid: 1. Iga inimene on teadlik, et ta mõtleb (keegi ei saa olla ilma mõtlemata); 2. Inimesed teavad millega nende vaim tegeleb mõtlemise ajal (vaimus olevad ideed). Ideed ja märgid ei ole kaasasündinud, sest need ideed ja märgid mis tekivad meie vaimus, ei saa enne tekkida, kui meil pole kogemusi, millele meie ideed saaksid toetuda. SISU: Inimesed on teadlikud, et nad mõtlevad. Sellest, millest inimene mõtleb tekivad kogemuste põhjal. 2) Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Millistest allikatest tuleb meie arutluse ja teadmise materjal? Inimese vaim on tühi, see tähendab seda,...
Minu filosoofiline maailmavaade. Olen empirist - ratsionalist ? Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideid. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. Ratsionalistide arvates on olemas kaasasündinud ideed, mida ei saada kogemusest. Need ideed on olemas sõltumatult mis tahes kogemustest. Nad kas tulenevad kuidagi inimese vaimu ehitusest või nad on olemas inimese vaimust sõltumatult. Viimasel juhul eeldatakse tavaliselt, et indiviidi vaim mõistab neid, kui ta on jõudnud teatavale küpsusastmele. Empiristide meelest ei ole olemas kogemusele eelenvaid arusaa...
määratleda meditsiini olemust, MF on sama vana kui meditsiin ja filosoofia. Meditsiin on enam kui teadus.Teemad mida MF käsitleb : tervis, haigus, surm, haiguste ennetamine, ravi, abi, hooldamine, patsiendi hüve, kliinilise kokkupuute olemus jne. Meditsiin huvitub patsiendi hüvest ja patsiendi hüvel on 4 mõõdet:biomeditsiiniline hüve, patsiendi arusaam sellest, mis on tema jaoks hüve, patsiendi hüve inimesena, patsiendi hüve vaimse olendina 3. Mis eristab üksteisest empirismi ja ratsionalismi? Millised võiksid olla empirismi ja ratsionalismi tugevused ja puudused? Klassikalise empirismi seisukoht on, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Ratsionalismi seisukoht on, et tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest. Empirismi plussideks on see, et see aitab arendada meditsiini aga miinuseks on see, et kogemus on piiratud ning me ei tea kunagi , kas me ülidstamisel oleme arvestanud kõigi
K. Popperi kriitika empirismile. Falsifikatsionism Antud sisukokkuvõte on Alan Francis Chalmersi teose "Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks" peatükkidest 4, 5, 6, kus on juttu falsifikatsionismist, ja Karl Raimund Popperi artiklist "Teadmised ilma autoriteedita", milles Popper empirismi kritiseerib. Falsifikatsionismi järgi eelneb vaatlusele teooria. Vaatlus ei ole usaldusväärne allikas teooriate kinnitamiseks. Teooriad tuleb rangelt vaatluste ja eksperimentide abil kontrollida ning nad eksperimente edukalt ei läbi tuleb nad kõrvale heita. Ühekordsete vaatlusotsustuste abil saab mõningaid teooriaid testida ning näidata, et teooria osutus valeks. Näiteks otsustus "Kõik rongad on mustad" näitab, et otsustus "kohas x nähti ajal t ronka, kes pole must" oli väär
Kirjalik arvestus FILOSOOFIAS I. osa 1. Filosoofia eesmärk on: A...saada teoreetiliselt aru maailmast B...looduse alistamine C...luua eluks vajalikke fiktsioone 2. Protsessi, mille tulemuseks on teadmised nimetatakse A. tunnetuseks B. tõeks C. usuks 3. Moraalne tunne, milles inimene mõistab hukka mõne oma teguviisi, motiivi või omaduse on A. uhkus B. häbi C. rõõm 4. Empirismi seisukoht on: A...kõik teadmised pärinevad usust B...kõik teadmised pärinevad kogemusest C...kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest 5. Ratsionalismi seisukoht on: A...kõik teadmised pärinevad usust B...kõik teadmised pärinevad kogemusest C...kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest 6. Tunnetusteooria kohta on kirjutanud teose ,,Puhta mõistuse kriitika" A. Aristoteles B. Karl Popper C. Immanuel Kant 7
· Konventsioonid kokkuleppelised teadmised, nt grammatika -, viisakus-, liiklusreeglid, matemaatilised, sõnade tähendused, see, et in. saab neist konventsioonidest aimu kogemuse teel, ei muuda asja, nad jäävad ikkagi konventsioonideks 5. Osata aru saada, kas laused väljendavad aprioorset või empiirilist teadmist. Võiks meeldetuletuseks lugeda õpik lk. 16-17. Vaata eelmist ülesannet ja pane umbes :D 6. Empirismi ja ratsionalismi võrdlus. RATSIONALISM EMPIRISM Teadmiste Kõik tõelised Kõik teadmised pärinevad allikas teadmised(teadmised, mis on kogemusest, mõistus on vaid paratamatud ja üldised, reeglina abivahend järelduste tegemisel matemaatilised tõed, kõik ülejäänud teadmised on
Hiljuti leidis aset hääletus, kus Quine arvati viie tähtsaima viimase kahe sajandi analüütilise filosoofi hulka. Referaadis tutvume tema elulooga ja räägime ta vaadetest küll kohati üldjoontes, kohati sügavamalt. Referaadi eesmärk on teha õpetajale rõõmu, anda ülevaade filosoofi elust ja uurida lähemalt tema peamisi vaateid filosoofias. Mõtteviisilt oli Quine empirist, seetõttu tuleb pikemalt juttu ka tema traditsioonilise empirismi vaadetest ning ka tema kuulsast vaatluslausete teooriast. Filosoofil oli palju silmapaistvamaid õpilasi, kellest paljud veel senini elavad. Seega võib öelda, et tema ideed elavad ja arenevad edasi ka tulevikus. Biograafia Willard Orman Quine oli Ameerika filosoof, keda on sageli peetud 20. Sajandi teise poole üheks kõige olulisemaks filosoofiks. Ta sündis 25. juunil 1908 Ameerika Ühendriikides, täpsemalt Akronis, Ohios
uurimisainet puudutav teoreetiline väide või teooria teaduslik ainult juhul, kui see on põhimõtteliselt falsifitseeritav ehk kummutatav ehk ümberlükatav vaatluste ja katsete põhjal. See on Popperi lahendus demarkatsiooniprobleemile. 7. Kogemus kui meetod mida see tähendab? 8. Kuidas mõistab Popper objektiivsust? 9. Kui Te peaksite olema Popperi oponent, kuidas tema vaateid kritiseeriksite? Empirismi kriitika seminari küsimused: 1. Kuidas Popper mõistab empirismi? Popper pidas seda oletuslikuks ja hüpoteetiliseks need pärinevad inimese kujutlusvõimest. 2. Miks Popperi arvates empirismi argumendid ei pea paika? Sest ükskõik kui suur arv katsetulemusi ei saa teooriat kinnitada, kuid üksainus vastunäide on otsustav, näidates, et teooria, millest järeldus, mille vastunäide kummutab, saadi, on väär. Me ei tea iial ette, et milliseks kujuneb järgmine vaatlustulemus. 3
kehtivust. 19. sajandil loodi aga mitteeukleidilised geomeetriad ning see röövis ratsionalismilt tugeva pooltargumendi. Nimelt ei saa ju korraga mõistusest tuleneda nii Eukleidese kui ka näiteks Riemanni geomeetria. Empirismis ei ole alati tarvis isiklikku kogemust, et midagi teada saada - sageli me tugineme hoopis ühiskondlikule kogemusele. Empirism rõhutab, et just nimelt lõppkokkuvõttes pärinevad teadmised tegeliku maailma kohta kogemusest. Mina isiklikult toetan rohkem empirismi, kui midagi nendest valima peaksin. Loomulikult ei käitu ma täiesti nende järgi, kuid arvan, et oma otsused ja elulised tegevused teen ikkagi kogemuste järgi mida olen läbi elanud, mitte ei lähtu mõistusest. Kui ma ikkagi olen midagi halba kogenud, kuid nüüd on see uuesti minu ees võib-olla natukene teises olukorras, käitun ikkagi südame järgi, sest korra olen ju haiget saanud, kuigi mõistus võib öelda, et nüüd läheb teisti
Ratsionalistid - objektiivse reaalsuse kohta võib saada aprioorset teadmist. Mõistus opereerib kogemusest pärineva informatsiooniga, kuid peale selle võib mõistusest saada uut informatsiooni. Sünteetiline aprioorne teadmine on võimalik. Immanuel Kant Immanuel Kant (1724-1804) ja tema Kritik der Reinen Vernunft (1781) Kant kritiseeris nii empirismi kui ratsionalismi. Põhiküsimus on tema järgi see, kas sünteetiline aprioorne teadmine on olemas. Kanti järgi see on olemas. Kant ja sünteetiline a priori Kanti järgi on sünteetilised aprioorsed tõed: Aritmeetika tõed: "5 + 7 = 12" Mõiste "12" ei sisaldu "7" ja "5" summa mõistes. Geomeetria tõed: "lühim tee kahe punkti vahel on sirgjoon" Füüsika: "Kõigis muutustes materiaalses maailmas jääb mateeria hulk samaks"
inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. See on püüe leida keskteed kahe äärmuse realismi ja nominalismi vahel. Sellisel seisukohal olid näiteks prantsuse filosoof Pierre Abelard (10791142) ning hiljem inglise filosoof John Locke (16321704). (kr. k. kogemus). Seisukoht, mille järgi kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemusest (mõistus on vaid abivahend järeldusteks). Kui inimene sünnib, siis on tema mõistus nagu puhas tahvel. Empirismi võib seetõttu defineerida ka seisukohana, mis eitab sünnipärast ehk kaasasündinud teadmist. Empirismi kohaselt on aprioorne teadmine alati analüütiline. Empirism vastandub ratsionalismile. John Locke postuleeris, et inimtunnetuse allikas on kogemus ning inimese teadmised käivad kogemusest saadud ideede kohta. Samas aga väitis ta, et on olemas materiaalne maailm ning Jumal, kuigi kumbki neist ei ole idee, vaid oletatav vastava idee põhjus. Ent
V KANT JA IDEALISM 12. Immanuel Kanti (1724-1804) elu ja isik Sadulsepa poeg, kes elas kogu elu oma sünnilinnas Köningsbergis. Teda iseloomustatakse kui tagasihoidlikku inimest. Välimuselt oli ta Immanuel Kant pooleteisemeetripikune ning hästi riietatud kõhetu meesterahavs. 1 Ta oli uusaja filosoofia uuendaja, kes ühendas omavahel empirismi ja ratsionalismi. Ta oli esimene suur ülikoolifilosoof, kelle eluviiside tavatu korrapärasus on kultuurianektootide lõputu teema. Immanuel Kant 2 Vanapoisiks jäänud Kant pühendus täielikult oma tööle. Kant vahetas agaralt oma loengute teemasid Immanuel Kant ning võis vabalt peale filosoofia rääkida ka loodusteadustest.
Thomas Hobbes George Berkeley Materialism Idealism Oli mõjutatud Galileist, Descartes'ist ja Arendas edasi Locke'i empirismi. inglise empirismist. Tema teadmusteoreetiline seisukoht on Arendas edasi mehhanistlikku materialismi. subjektiivne idealism. Väidab, et see mida me nimetame asjaks on Keha on asi, mis eksisteerib sõltumatult meie liitasiting ehk aistingute seos ja meil pole
Seepärast peame ka töödejuhatajaid käsitöölistest auväärsemateks, sest nad teavad, miks on asju vaja teha, nad teavad selle põhjuseid, samal ajal aga käsitöölised viivad oma ülesanded ellu vaid harjumuse tõttu. Tarkus tuleneb kõikide puhul rohkem teadmisest, nimelt et ühed teavad põhjust, teised mitte. Sest kogenud teavad "et", kuid ei tea "miks", teised aga tunnetavad "miks" ja põhjust. 5. Kuidas kunst / üksiku teadmine ja kunst / üldise teadmine on seotud empirismi (näiteks Locke või Bacon) ja ratsionalismiga (näiteks Descartes)? Empirismi juurde käib induktiivne loogika, milles üksikute juhtumite abil moodustatakse seaduspärasusi. Siin on paralleel kogemusega, sest kogemus käsitleb samuti üksikuid juhtumeid. Ratsionalismis olev deduktiivne loogika on aga vastupidine. Üldistelt seaduspärasustelt liigutakse üksikute juhtumiteni. See on seoses kunstiga, mille puhul saab samuti rääkida üldisematest mõtetest ning arusaamadest
Lihtideed ja liitideed J. Locke Jorgen Alasoo IATB11 John Locke 17. Sajandi inglise filosoof, empirismi peamine põhjen- daja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. IDEE? Locke nimetab ideeks mida tahes, mis on aru objektiks, sealhulgas aistingud, kujutlused ja mõisted. Ideed on need, millega mõistus tegeleb mõtlemise ajal. Ühest küljest mõisted ehk asjade mõistmise viisid, teisest küljest on nad mõtlemise objektid - ,,asjad nagu neid mõistetakse". Lihtidee ja liitidee Lihtidee tekkimise korral on inimese mõistus passiivne. Liitidee on aga tuletatud idee lihtideedest, millal inimese mõistus on aktiivne. Locke eristab 4 liiki lihtideid: 1) Lihtideed, mille allikaks on vaid üks meel. 2) Lihtideed, mille allikaks on enam kui üks meel. 3) Lihtideed, mis saadakse ainult refle...
VALGUSTUSAJASTU 1670 – 1780.a. Valgustus on periood Euroopa kultuuriloos, mida iseloomustab usk mõistuse võimalikkusse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Selle ajastu tekke eelduseks võib lugeda renessanssiajastut. Rene Descartes – Cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas) Usk mõistuse jõusse maailma ümber kujundamiseks ja paremaks muutmiseks. Alguse saanud Inglismaalt. Fr. Bacon – empirismi rajaja (isiklik kogemus), I. Newton (füüsika rajaja), Th. Hobbes – ühiskondlik leping – looduslik ja tsivilisatsiooni seisund – Bellum omnium contra omne – kõigi sõda, kõigi vastu. Enesesäilitamise instinkt. John Locke – üleskutse inimese õigusi kaitsma ja arendama viisakust ja mõistust. Riik peab inimest säilitama ja kaitsma. 18.SAJANDIL – KESKUS PRANTSUSMAA Charles Louis de Montesquieu – „Pärsia kirjad“
Kalliat, vaid ravitav on üksik selles inimeses. Kes õppivad üldist sageli eksivad üksiku ravimises. Siiski me peame üldise teadjaid targemaks, selle pärast tarkus tuleb teadmisest, mitte kogemusest. Üldise teadjad teavad põhjust, kogunejad ei tea seda ,,miks". Näiteks igas töös tööjuhataja on auväärsem ja targem kui käsitööline, mitte praktilise poolest, vaid selle pärast, et tal on olemas logos. 5. Kuidas kunst / üksiku teadmine ja kunst / üldise teadmine on seotud empirismi (näiteks Locke või Bacon) ja ratsionalismiga (näiteks Descartes)? Minu arust, seos on nende ideoloogiates. Induktiivne loogika järgi, mis on empirismi iseloomustaja, on võimalik koguda teadmisi läbi elades väikseid juhtumeid, siit tuleb tarkus. Ehk teisisõnu üldist saab õppida ning koguda ainult üksikasju õppides, ning üksikasjadest liikudes üldisasjadele. Deduktiivne loogika järgi aga, õpitakse alguselt üldist ning seda rakendatakse üksiku arusaamisel.
tagasi kodumaale, kus hakkas taas paralleelselt tegelema enese arendamise ja riigitööga. Tol ajal tegeles Locke paljude asjadega, olles tuttav ka I. Newtoniga. Ilmusid paljud ta kuulsad teosed. Tänu oma usulistele tõekspidamistele, vastandus ta valitseva kirikuga ja vahetult enne ta elupäevade lõppu tekkis vaidlus, kas jätta "Essee inimmõistusest" Oxfordi õppekavva. John Locke suri 28. oktoobril 1704 ühes linnalähedases majas 72-aastasena. John Locke oli empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Teda peetakse Hobbesi järeltulijaks ning liberaalse maailmavaate esiisaks. Locke peeti ka suureks pedagoogika teoreetikuks. Paljud tema ideed selles vallas on kasutusel tänapäevani. Üks ta vaatepunktidest seal oli nn. Tühja lehe teooria (inimene on nagu tühi leht, mille kasvatamine ja õpetamine täidavad). Samuti oli üks ta ideedest tänapäevani laialdasel
Descartes ja Locke René Descartes Elas aastatel 1596 1650 Prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane Peetakse esimeseks tänapäeva filosoofiks Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa Kuulus ütlus : "Cogito ergo sum,, - "Mõtlen, järelikult olen (olemas)" John Locke Elas aastatel 1632-1704 Inglise filosoof Empirismi peamine põhjendaja Moodsa tunnetusteooria kritiseerija Materialistliku sensualismi rajaja Suure pedagoogika teoreetik Kaine mõistusega, tagasihoidlik, tõsine ja kaalutlev inimene. Descartese teosed "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" "Arutlus meetodist" "Hinge passioonid" Locke teosed "Epistola de tolerantia" "Essee inimmõistusest" Descartese filosoofia "Mu elu kulg võib olla jagatud lõpututeks osadeks, millest mitte ükski ei ole mitte mingil moel seotud teistega. Seega see, et olin olemas mõni aega tagasi, ei tähen...
· Valgustus oli vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. · Liikumise eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. Valgustus Inglismaal · Valgustusideede tekkekohaks on Inglismaa. · Valgustusajastu Inglismaa kirjanduses oli juhtivaks zanriks oli roman. · Valsustus ideed levisid Inglisamaal ajakirjanduse kaudu. · Inglismaal levis valgustus empirismi suunas Valgustus Inglismaal · Inglismaalt levis valgustus edasi Saksamaale, Prantsusmaale ja teistesse Euroopa riikidesse. · Valgustusega kaasnes orjuse kaotamine, inimeste seaduste muutmine, jt. Poliitiline taust · Prantsuse valgustajad Montesquieu ja Rosseau sattusid Inglismaal viibides vaimustusse sealsete filosoofide vaadetest ja ühiskonna vabameelsetest tavadest. · Enamik valgustuse põhimõtteid tuli küll inglastelt, kuid
ei muuda asja. Röhitsemine- aprioorne, meie kultuuris pole see kombeks. Tõde ja õigus- empiiriline- olen seda lugenud Maa kaaslane on Kuu- empiiriline, ise näen.. Hüpotenuusi ruut võrdub kaatetite ruutude summa- aprioorne, kokkulepitud teadmine- konventsioon. Ükski poissmees pole abielus- aprioorne, sest poissmees tähendab seda, et ta pole abielus. Ühes meetris on sada sentimeetrit- aprioorne- definitsiooni järgi on selline mõõtühikute omavaheline suhe. 5. Empirismi ja ratsionalismi võrdlus. RATSIONALISM EMPIRISM TEADMISTE ALLIKAS Kõik tõelised teadmised Kõik teadmised pärinevad pärinevad mõistusest kogemustest, mõistus on enesest, kogemus on vaid vaid abivahend järelduste mõistuse ajendiks ja tegemisel. vähemväärtuslike teadmiste
· Pärast seda tõmbub Sotimaale ning pühendub teose ,, Vestlused loomulikust religioonist" kirjutamisele · Sureb 25.august 1776.a. Edinburghis. · Elatas ennast, olles mitmete tähtsate meeste sekretär ja raamatukoguhoidja. · Hume oli kivikõva radikaal · Hume järelduste tegemise stiil on niivõrd järsk ja radikaalne, et on pannud paljud kriitikud kahtlema, kas autor on seda kõike ikka tõsiselt mõelnud Hume'i filosoofiast üldiselt ja skeptiline empirismi alused · Filosoofiliseks lähenemiseks oli empirism-kogemused · Ei töötanud professionaalse filosoofina · Ta teeb vahet muljel ja ideel. Mulje on aisting ja tähelepanek meie meelte tegevusest, kuid idee on mõistuse poolt vormitud mulje, mis moodustab meie teadvuse sisu. · (näeme päikeseloojangut = mulje, mõtleme päikeseloojangule = idee) · Ideed jagunevad lihtideedeks (lihtmulje koopia) ja nendest moodustuvad liitideed Kausaalsuse ehk põhjuslikkuse kriitika
Peagi ilmusid uurimusse nüoilmete ja interaktsiooni mittevokaalsed ilminguteuurimused. diskursuse analüüs Diskursuse ingliskeelne vaste (discourse)sisus rõhutatakse suhtlemist ja vestlemist. Sünonüümina kasutataksemõistet argumentanalüsis(väiteanalüüs) On nagu vestlusanalüüski kvalitatiivsete andmete analüüsi vorm,mis on välja kasvanud huvist keelekasutuse uurimise vastu.On teoreetiline raamistik mis hõlmab mitmesuguseid rõhuasetusi ja metoodilisi rakendusi.On empirismi mõjutustega analüüs,mis toetub siin -ja- nüüd- sündmuste uurimisele ning on lähedane sugulane vestlusanalüüsile.Tähtis roll ajaloolisel vaatenurgal.inimene võtab olevikus toimuvasse suhtlemisse kaasa infot minevikust. Kasutatud kirjandus: Hirsijärvi,S.,Remes,P.,Sajavaara,P.(2005)Uuri ja kirjuta Laherand, Meri-Liis .(2008) Kvalitatiivne uurimisviis https://www.tlu.ee/files/arts/11383/narra0fb5fd6f99d4db058b01c7f56d50
võimeline oma vigadest õppima ja see ei ole sulle lihtsalt sisse kodeeritud. Ka ratsionalism levis Prantsusmaal, Saksamaal jm. Põhiliselt peetakse eelkäijateks Elea koolkonna esindajaid. Siiski jälle põhilised rajajad on Immanuel Kant, Baruch Spinoza ning David Hume. Lühidalt neid kahte suunda vastandades: Ratsionalismi seisukohaks on meie teadmsed pärinevad mõistusest ja loogikast, mis on enamasti kaasa sündinud. Empirismi esindajad aga loovad täieliku vastandi väites, et inimene sünnib tabula rasa(puhas leht Ladina k.). See tähendab, et inimene õpib läbi oma kogemuste. Lähtub kuuldust-nähtust ja kujundab selle põhjal oma arvamuse. Eks võiks vist ka öelda, et emperismist lähtuv inimene, lähtub oma sisetundest ja südamest. Tänapäeva maailmas on need kaks tõsimeelset suunda võimalik lahti mõtestada lihtsate inimtüüpide näitel. On ju mõtteinimesed ja tundeinimesed
Jorgen Alasoo IATB11 Lihtideed ja liitideed John Locke Märkus: John Locke on 17. Sajandi inglise filosoof, empirismi(mõtte suund, mis peab teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid) peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Locke ,,idee" Idee on Locke'ile üldmõiste, millega ta viitab igasugustele teadvuse sisule, aistingule või mõttele. John Locke nimetab ideeks mida tahes, mis on aru objektiks, kui inimene mõtleb. See on igasugune teadvuse sisu, sealhulgas aistingud, kujutlused ja mõisted. Näiteks nagu tool, gravtatsioon, maitsed(magus, soolane). Locke liigitab ideid kaheks: LIHTIDEE JA LIITIDEE Lihtidee(lihtsad ideed: millegi maitse või lõh...
Tudengi emakeel pole eesti keel. "Meetodi vastu" 1. Selgita, milles seisneb Feyerabendi järgi empirismi tuum. Emperismi tuum autori arvamuse järgi on see, et igat teooriat tuleb kinnitada faktidega ning kui on mõned faktid/tulemused, mis suudavad meie teooriat ohustada, tuleb seda välja heita. Igal teoorial peab taga olema mingisugust sorti kinnitus, kuid kui seda pole, siis ei saa teooria teaduslikult eksisteerida, seda tuleb kõrvale heita või üleüldse välja jätta. Iga idee peab tekkima mõningate kogemuste alusels või siis läbi viidud eksperimentide alusel. 2
See aitab kõige paremini leida üles teksist olulise. Filosoofiliste tekstidega töötamisel hakkan kasutama ka mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist. 1a) Varasemalt teinud allajoonimist ja kõva häälega tekstide lugemist. 1b) Õppisin hermeneutilise ringi, mõttekäikude lihtsustava ümbersõnastamise, teksti liigendamine alateemadeks ja lühikokkuvõtte kirjutamise kohta. II. Osa 1) K.R.Popperi tekstis kaheldakse empirismi võimekuses teadmiste päritolu välja selgitada. Peamiselt arutatakse kahe probleemi üle. Esiteks, kas vaatlus on parim ja algseim allikas tõe välja selgitamisel ning teiseks, kust pärinevad meie teadmised? 2) Väited: 1. Põhiväide – „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“ 2. „Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel.“ 3
Uuritakse käsikirju. Hakatakse usaldama oma mõistust. Kaasneb humanism- inimkeskne filosoofia. Inimene on suurem väärtus. Tuntuim humanist Erasmus Rotterdamist. Teda nimetati humanistide kuningaks. Oli vaimulil. Kirjutas ,,Narruse kiitus". UUSAEG Seda mõjutas teaduse revolutsioon. Galileo Galilei- päike on universumi keskpunkt. Newton- filosoof. Oli füüsik, matemaatik. Uusaja õpetused: 1)empirism- kogemus. Tunnetuse aluseks on kogemus. J. Locke- inimene on sündides puhas leht. Empirismi rajaja. F.Bacon- empirismi esindaja. Oli inglise ülemkoja spiiker. Temal oli 4 iidolit: sooiidol, koopaiidol, turuiidol, teatri-iidol. T.Hobbes- materialistlik empirist. Maailmas toimub kõik füüsika seaduste järgi. Ühiskondliku lepingu rajaja. 2)ratsionalism- tunnetamise aluseks on mõistus. R.Descartes- ratsionalismi rajaja. Temal olid kindlad põhimõtted. Kuulus lause: Cogito ergo sum!-Mõtlen, järelikult olen olemas! B.Spinoza- juudi soost filosoof, kes eemaldus judaismist
Kõige enam sobisid mulle järgmised meetodid: allajoonimine, mõttekäikude ümbersõnastamine ning hermeneutiline ring. Nende kolme kombineerimisel sain enda jaoks toimiva süsteemi, kuidas keerukat filosoofilist teksti lugeda ja teha see endale arusaadavaks. Kõik õpiobjektis käsitletud tehnikad olid mulle enamvähem tuttavad v.a. hermeneutiline ring - see oli mulle uus, kuid idee oli lihtne ning sain seda edukalt rakendada. II OSA Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti teema: Empirismi pädevus teadmiste päritolu selgitamisel Uurimisprobleem: Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim ning ülim allikas tõe leidmiseks? Kust saame oma teadmised? Väited Põhiväide: Teadmine ei alga eimillestki, vaid tekib eelnevate teadmiste teisenemise teel. 1. Vaatlus ei võimalda tõde kindlaks teha. 2. Ühe inimese teadmine on alati seotud teiste inimestega ehk traditsioonidega. 3
baseeruvad teooriad d- autoriteet hüvest 24. Patsiendi soovil elu lõpetamine nt. süstiga on: a- tahtlik aktiivne eutanaasia b- tahtlik passiivne eutanaasia c- tahtmatu passiivne d- tahtmatu aktiivne 25. Milline neist pole keskaja filosoofia tunnuseid: a- usk saab inimesele osaks vahetult b- roll kultuuris oli primaarne c- usk saab osaks ilmutusena d- jaguneb kaheks ajastuks 26. Empirismi rajaja oli: a- leibniz b- berkley c- locke d- spinoza 27. Kes pööras idealismi ümber ning vaatles filosoofiat majanduslike suhete poolt determineerituna: a- hegel b- mill c- marx d- kant 28. Milline neist ei kuulunud 3 Popperi maailma hulka: a- teadmiste maailm b- füüsiliste objektide maailm c- teadvuse seisundite maailm d- mõtlemise subjektiivse sisu maailm 29
Erinevad klassikalise filosoofia kriitikad. Filosoofia ühtsuse lagunemine 20. sajandil) 1. Üks väide on väär. Vastus: Keskajal loodi mitmeid uusi originaalseid metafüüsika teooriaid maailma aluste ja loomise kohta. 2. Jumalatõestuse kaudu tuntud keskaja filosoof. Vastus: Aquino Thomas 3. Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteadmistest? Vastus: Empirism 4. Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust? Vastus: Ta sünteesis vaidluspooled kokku. 5. Seisukoht mis samastub jumala ja loodusega. C) panteism 5. loeng (17.03.10) 3. TEEMA: Teadmise probleem 1. Üks neljast mõistest ei tähista ,,teadmine" mõiste levinud varianti. Vastus: väärarvamus 2. Üks neljast punktist ei kuulu Karl Popperi kolme maailma teooriasse. Vastus: Teispoolne surmajärgne maailm 3. Milline on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? Vastus: Teadmine on põhjendatud tõe uskumus. 4
Tema eesmärk oli uurida inimliku teadmise päritolu, paikapidavust ja ulatust. Ta valmistas oma esseed ette 15 aastat ja kui see ilmus, oli ta 58 aastane. Ilmudes kutsus see esile laialdase diskussiooni. Tema stiil oli kergeltloetav, mitte tehniline ja tõlgiti varsti ka prantsuse ja ladina keelde. Tema eluajal tehti sellest 3 kordustrükki. Ta oli õppinud Oxfordis filosoofiat üsna kehvade tulemustega. Ta luges vähe, aga Descartese teosed olid erand. Descartes mõjutas Locki empirismi kujunemist rohkem kui keegi teine. Suurema osa oma elust töötas ta riigiametites, millel ei olnud filosoofiaga seost. 1683 põgenes Locke Hollandisse. Peale revolutsiooni naases ta kodumaale ja pühendus kirjutamisele. Locki inimmõistuse käsitlus algab tema esitatud kaasasündinud ideede kriitikaga. Kust tuleb minu meelde see materjal, millega minu mõistus töötab? Ta ütleb, et mingeid kaasasündinud ideid ei ole. Ka moraaliprintsiibid ei ole kaasasündinud. Ta on sügavalt
13. Üks järgnevatest väidetest on väär: a) Keskajal oli filosoofia usu teenistuses b) Üheks olulisemaks probleemiks oli kurjuse olemasolu c) Keskajal loodi mitmeid originaalseid metafüüsika teooriaid d) Keskaja filosoofias oli palju jumalatõestusi 14. Kullsaim jumalatõestuste avaldaja keskajal: Aquino Thomas 15. Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteandmetest? Empirism 16. Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust? Mateeria ja mõistuse koostöö 17. Kuidas nimetatakse seisukohta, mis samastab Jumala ja looduse(seda pooldas nt. Spinoza) Panteism 18. Üks neljast mõistest ei tähista ``teadmise`` mõiste levinud varianti, milline? a)tuttavolek b)teadmine c)oskus d)väärarvamus 19. Üks neljast punktist ei kuulu Karl Popperi kolme maailma teooriasse c)Tespoolne surmajärgne maailm 20. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias?
13. Üks järgnevatest väidetest on väär: a) Keskajal oli filosoofia usu teenistuses b) Üheks olulisemaks probleemiks oli kurjuse olemasolu c) Keskajal loodi mitmeid originaalseid metafüüsika teooriaid d) Keskaja filosoofias oli palju jumalatõestusi 14. Kullsaim jumalatõestuste avaldaja keskajal: Aquino Thomas 15. Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteandmetest? Empirism 16. Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust? Mateeria ja mõistuse koostöö 17. Kuidas nimetatakse seisukohta, mis samastab Jumala ja looduse(seda pooldas nt. Spinoza) Panteism 18. Üks neljast mõistest ei tähista ``teadmise`` mõiste levinud varianti, milline? a)tuttavolek b)teadmine c)oskus d)väärarvamus 19. Üks neljast punktist ei kuulu Karl Popperi kolme maailma teooriasse c)Tespoolne surmajärgne maailm 20. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias?
Erinevad klassikalise filosoofia kriitikad. Filosoofia ühtsuse lagunemine 20. sajandil) 1. Üks väide on väär. Vastus: Keskajal loodi mitmeid uusi originaalseid metafüüsika teooriaid maailma aluste ja loomise kohta. 2. Jumalatõestuse kaudu tuntud keskaja filosoof. Vastus: Aquino Thomas 3. Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteadmistest? Vastus: Empirism 4. Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust? Vastus: Ta sünteesis vaidluspooled kokku. 5. Seisukoht mis samastub jumala ja loodusega. C) panteism 5. loeng (17.03.10) 3. TEEMA: Teadmise probleem 1. Üks neljast mõistest ei tähista ,,teadmine" mõiste levinud varianti. Vastus: väärarvamus 2. Üks neljast punktist ei kuulu Karl Popperi kolme maailma teooriasse. Vastus: Teispoolne surmajärgne maailm 3. Milline on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? Vastus: Teadmine on põhjendatud tõe uskumus. 4
põhjuste tagajärgede ahela alguspunkt. Vastus: Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjus. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideedeõpetusse? Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit, ning väitis, et ideaalõpetus topeldab reaalsust asjatult. Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit, ning väitis "Platon on armas, aga tõde armsam" Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust? Vastus: Ta sünteesis vaidluspooled kokku, väites, et meie kogemus on alati nii mateeria kui mõistuse koostöö Üks neljast mõistest ei tähista ,,teadmine" mõiste levinud varianti. Vastus: väärarvamus Teadmise 3 erinevat tähendust tuttavolek, oskus, teamine-et. Üks neljast punktist ei kuulu Karl Popperi kolme maailma teooriasse. Vastus: Teispoolne surmajärgne maailm
lunastab kõik vaevad juht, judaismi eetika looja – Mosese seadustel baseerub 10 käsku. Pentateuh-5 moosese c) verifikatsioon - (ld verus ”tõene‘, ld facio ”teen‘) on väite tõesuse raamatut, millega algab vana testament. kindlakstegemine. d) Bacon - Inglise mõtleja, empirismi rajaja (tunnetuse aluseks on kogemus ja kogemuste d) cogito ergo sum - mõtlen, järelikult olen olemas Descartes aluseks katsed e eksperimendid), utopist; iidolid, homo mensura - inimenen on asjade mõõt e) nirvaana - budismis 8-osalise tee lõpus vabanetakse kannatustest (meelelisus e) Spengler - Saksa filosoof, kultuurifilosoofia, peateos "õhtumaa allakäik" kadunud, elujanu kustunud), sinna tuleb jõuda tahtejõuga, enda pingutustega
John Locke ,,Teine traktaat valitsemisest" John Locke oli inglise filosoof, kes oli materialistliku sensualismi rajaja. Ta põhjendas empirismi ning kritiseeris moodsat tunnetusteooriat. Oma teoses ,,Teine traktaat valitsemisest" arutleb ta inimeste loodusliku seisundi, sõjaseisundi ja omandi üle. Samuti peatub ta pikemalt ka poliitika ja valitsemise teemadel, mõtiskledes sealjuures seadusandliku ja täidesaatva võimu vahekorrast ning valitsuse laialisaatmise võimalustest. Looduslikuks seisundiks peab Locke sellist seisundit, milles inimesed loomu poolest on. See on täiusliku vabaduse ja võrdsuse olukord. Inimesel on loomuõiguse piirides vabadus oma elu korraldamiseks ning kogu võim ja kohtumõistmine on vastastikune. Looduslikku seisundit valitseb looduslik seadus, mida filosoof kirjeldab mõistusena, mis õpetab inimkonda mõistusega nõu pidades mõistma, et kui nad on kõik võrdsed, siis ei tohi nad...
3. Ühiskonnapoliitiline käsitlus valgustajate arvates?(5 nime) Thomas Hobbes ühiskondliku leppe teooria algataja, kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Pidas vajalikuks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Hobbesi järgi kohustus kindlustada alamate julgeolek. Põhitöö ,,Leviathan" parim riigikord absolutism, ilma riigita on ,,Kõikide sõda kõigi vastu". John Locke empirismi põhjendaja, esimene inimõiguste käsitlus. Erinevalt Hobbesist leidis Locke, et riigieelne ühiskond ei olnud vanulik, inimsesed olid sündinud vabana nind elasid üksteist abistades. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist. Eelistas igale konkreetsele ühiskonna loomusele võimalikult täpseid seadusi. Toetas võimude lahususe põhimõtet.
· Dividendimäär (Kuura 2008) (Dividend Yield) on suhtarv, mis leitakse dividendi summa (aktsia kohta) jagamisel aktsia hinnaga. · Dow Jones'i (äripäev.ee) - keskmine tööstussektori indeks (Dow Jones Industrial Average (DJIA)) Kolmekümne (30) New Yorgi börsil kaubeldava juhtiva ettevõtte aktsiate järgi arvutatud indeks. · Downgrade (Tarkinvestor.ee) - aktsia (võlakirja, riigi vms) reitingu langetamine. · Empirismi (Vikipeedia) (kr empeiria 'kogemus') seisukoht on: kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemusest. · Ettevõte (Kuura 2008) - majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks · Finantsinstrument (äripäev.ee) - finantseerimise eesmärgil kasutatav finantseerimise (rahastamise) vahend.
Ehk need teadmised ongi kaasasündinud. Nende alla saab lugeda näiteks naeratamise. Juba sündides väljendab laps oma emotsioone. Emast väljudes ta nutab, sest tunneb ilmselt ebamugavust ja hirmu uue keskkonna suhtes, aga esimest korda oma ema nähes, lapsed tihti naeratavad. Kuidas nad teavad, et just nõnda ennast väljendada, vaatamata sellele, et nad pole varem sellega kokkupuutunud? Need ongi ju mõnesmõttes kaasasündinud teadmised. Kuigi tundub õigem pooldada empirismi väiteid, sest need on loogilisemad ja vastuväiteid on keerulisem leida, siis isiklikult pean ennast pigem ratsionalistiks. Miski selle juures, et meenutame teadmisi tundub õigem, sest kuidas on praegu minu jaoks loogilised asjad, mida minu esivanemad alles õppisid tundma või avastasid. Minule on alati olnud loogiline, et maakera on ümar, mitte lapik, isegi päri väiksena, sest muidu peakski ju olema nõ “maailmalõpp”, kust kõik otsa saab. Seal seisaks nagu kalju pangal
advokaatide raamatukogu hoidjana ja 1763 läks Briti saadiku erasekretärina Pariisi, kus oli tihedas kontaktis kirjanduslik-filosoofiliste ringkondadega. 1767 pöördub Inglismaale tagasi ja temast saab napilt aastaks välisministri abi Londonis. Pärast seda tõmbub Sotimaale ning pühendub teose ,, Vestlused loomulikust religioonist" kirjutamisele. Sureb 25.august 1776.a. Edinburghis. Teosed. Kirjutas oma 600-lk. filosoofilise peateose ,,Traktaat inimloomusest" 26-aastaselt. Kuid kui see empirismi (kr empeiria 'kogemus' seisukoht on: kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemusest) tulevane klassikaline teos avaldati, siis tema ilmumine ei äratanud mingit tähelepanu. Hume enda sõnade kohaselt ilmus see lääne filosoofia suurepärane meistriteos ,,trükis surnuna sündinult" Kaheksa aastat hiljem tegi ta uue katse ja avaldas oma peateose tulemused veidi lühendatuna, ümbertöötanuna ja ainult olulist säilitades teoses ,,Uurimus inimmõistusest".
komplekti lauanõusid. Iga päev peale lõunasööki läks ta Jossif Greenile külla ning lahkus sealt täpselt kell seitse õhtul. Peale viimase surma otsustas Kant, et jalutamine on märksa tervislikum tegevus ning võttis endale tavaks peale lõunasööki jalutada. Õhtulti luges ta kergemaid asju nagu ajalehed või ajakirjad ning kell kümme läks magama. Kanti Tunnetusteooria Kanti Tunnetusteooria viib kokku Ratsionalismi (Descartes, Leibniz) ja Empirismi (Locke, Hume) neile omakorda vastandudes. Ratsionalistid olid veendunud, et kõik teadmised tulenevad mõistusest endast, empiirikud seevastu leidsid, et kõik teadmised pärinevad kogemustest. Kanti tunnetusteooria järgi on inimtunnetusel kaks allikat meeled ja mõistus. Tema enda arvates ületab see teooria mõlema mõtteviisi puudused ja ühekülgsuse. Ta on öelnud: ,,Aistingud ilma mõisteteta on pimedad, mõisted ilma aistinguteta on aga tühjad"
Alati aitab keha tunnetamine kaasa sellest arusaamisele, sest vahel on nii, et tornid, mis kaugelt näisid ümmargused, osutusid lähedalt neljakandiliseks, ja väga suured kujud nende otsas ei paista suured maa pealt vaadates. Sellest võib järeledada, et kaugelt vaadatud asjad on ideed ja lähedalt vaadates ja uurides aitab see inimestel palju rohkem mõista. K U U E S M E D I TAT S I O O N Empirismi kriitika Vastu: Meelelise tunnetusega ei kujutle värve, helisid, maitseid, valu ja muud sellelaadset nii täpselt ja selgelt kui keha tajudes. Näiteks tornid, mis kaugelt näisid ümmargused, osutusid lähedalt neljakandiliseks, ja väga suured kujud nende otsas ei paista suured maa pealt vaadates, sellest tulenevalt märgatakse, et meelte otsused on ekslikud. Sel põhjal on kergesti mõistetav, et kehale on
Niipalju kui on loodud filosoofilisi õpetusi, niipalju on Fr. Baconi arvates lavastatud komöödiaid, milles kujutatakse väljamõeldud maailma. Teatri iidolid ilmnevad asjaolus, et uskuma hakatakse sellesse, millesse on meeldivam uskuda, ning ei tunta enam huvi asjade tegeliku seisu vastu. Baconi arvates pole võimalik iidoleid inimmõistusest täielikult kõrvaldada, küll aga on võimalik vähendada nende mõju. 3. Empirism J. Locke´i näitel J.Locke on empirismi peaesindaja. Empirism on filosoofia, mis muudab kogemuse oma aluseks. Iga teadmine on sõltuv kogemusest ja allutatud selle kontrollile. Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. Empirism seab muuhulgas kahtluse alla metafüüsika. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. J.Locke
- Oma kriitiliste kirjutiste pärast istub kaks korda Bastille's. - On sunnitud elama pagenduses Inglismaal, kust saab uusi impulsse. - Teosed: 1734 Filosoofilised kirjad. 1764 Filosoofiline sõnaraamat. - Suur kultuurilooline väärtus on ta 14 000 kirjal ja rohkete märkmetega raamatukogul, mis asub Peterburis. - Ta on kõige mõjuvam prantsuse valgustuse esindaja. - Hüüti "naervaks filosoofiks". - Filosoofiliselt võtab üle inglise empirismi mõttevara. "Me peaksime kõigi metafüüsika peatükkide lõppu kirjutama kaks tähte ...: N.L. non liquet, ei ole selge." - Eriti teravalt ründab ta religiooni dogmaatilisust: ta näeb siin intolerantsuse, vabadusetuse ja teisitimõtlejate jälitamise allikat. - Suur osa ajaloolisest religioonist on puhas ebausk. On vaja luua mõistuspärane religioon, mis soodustaks moraali. "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta leiutada, aga kogu loodus hüüab meile, et ta eksisteerib."
- Ratsionalism- Mõistus + kogemus 4) Keele ja mõtlemisega vahekord: 5) Teadmiste liigid: 6) 1. Mis on ja mida uurib epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusõpetus. Temaga seostuvad järgmised probleemid: - Mis on teadmine? - Mis on teadmise allikad? (meel, mõistus, inuitsioon, ilmutus vms.) - Kuidas eristada näilisest teadlikkusest? - Mis on tõde? Epistemoloogia üks valdkond on teadusfilosoofia. 2. Mis on empirism? Too välja ka empirismi nõrgad küljed. Seisukoht, mille järgi kõik teadmised pärinevad kogemustest, mõistus on vaid abivahend järelduste tegemisel. Nõrgad küljed: 1)meie kogemused on piiratud, seega ei tea, kas oleme kõikide oluliste asjadega arvestanud 2) Ei arvesta matemaatilise teadmise eripära 3) Pole olemas absoluutselt kindlaid teadmisi. 3. Iseloomusta Platoni ideeõpetust platoni ideeõpetus: on olemas meeleline ja ideede maailm. Ideede maailm- me ei saa seda hävitada ja neid ei teki ka
* põhjuse puudumise tähenduses on inimeste väljamõeldis teadmiste puudulikkuse Demokritos varjamiseks. inimene püüdleb loomu poolest naudingute poole ning katsub hoiduda kannatustest. *Jumalaid pole vaja karta - jumalatele pole omane Epikuros jälgida maailmas toimuvat ning sekkuda sellesse. Uusaja filosoofia õptus iidolitest e. Mõtlemisvigadest. esindab uusaja õpetust empirismi. eksperimenataal meetodi tooja Bacon (inglane) 1)viljakad 2)valguse rikkad Ratsionalismi rajaja. Mõistuslik tunnetamine. tuleks vähemalt üks kord elus kõiges kahelda. See tähendab, et ei tohiks millegi suhtes seisukohta võtta. Uusaja skeptitsism. Metoodiline, põhikindel kahtleja. "ainus asi, milles ei saa Descartes kahelda, on kahtlus ise"
mitte üldisi teadmisi. Üldise teadjad on targemad kui kogenud Tihtipeale peame me töödejuhatajat auväärsemaks kui käsitöölisi, ning arvame, et töödejuhataja on rohkem teadvam ja targem. Seda aga seetõttu, et juhatajad omavad logost ja tunnevad põhjusi ja tunnetavad põhjusi. Käsitöölised aga on praktilise poole pealt targemad. Sellepärast peame me kunsti rohkem kui kogemust teadmiseks. 5. Kuidas kunst / üksiku teadmine ja kunst / üldise teadmine on seotud empirismi (näiteks Locke või Bacon) ja ratsionalismiga (näiteks Descartes). Bacon väidab, et kõik meie teadmised põhinevad meie kogemustest. Nimelt asjad mida me olem ise läbi kogenud on toonud meile teadmised(empirism). Vastupidiselt Baconile väidab Descartes, et tõsimeelsed teadmised pärinevad mõistusest, teised tulenevad, aga samaoodi kogemustest(ratsionalism). Aristotelese sõnul on kogemus loonud kunsti, see tekib siis, kui inimesel tekib üldine arusaam
I teema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline; Kuna meelte kaudu saab inimene ümbritsevast maailmast infot siis armastus meeletajude vastu annab tunnistust teadmishimust. Kõige rohkem tähtsustame nägemismeelt, kuna viimane annab meile tunduvalt rohkem aimu ümbritsevast maailmast ja ilmutab kõige rohkem erinevusi asjades. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud); Kuidas mina sellest aru sain on nii, et õpitakse kogemustest. Et õppida ja saada kogemusi on valik nii mälu kui meeltetaju. Kogemused aga tekivad mälust. Nagu ütleb Aristoteles: ,,Arvukad mälestused ühest ja samast asjast moodustavad ühe kogemuse jõu" 3. Mis on kogemus ja mis on kunst? Mille poolest nad erinevad? Selgitage seda. Kogemus on loonud kunsti, kogenem...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
