tõendi vahel. Vastavusreegel – iga väide vaadeldavates tingimustes on kirjeldatav teoreetiliste tingimustega (mitte vastupidi). Defineeritud mõisted ehk teoreetilise seaduse tingimused. Vastavusreeglid pole nagu tavalised definitsioonid. Operatsioonilisus – kui pole vaadeldav, siis saab määratleda toime kaudu. Weber’i näide, et vaadelda toime kaudu, mitte otseselt ( ei saa samasid tulemusi, ei saa korrata katset). Sõltuvad asjad maa asukohast jne. V. 3. Seminar. Popperi empirismi kriitika ja falsifikatsionism. Miks Popperi meelest empirism ei pakutud teaduskäsitus ei ole asjakohane? Millies empirism ummikusse satub? Miks Popper nimetab empirismi optimistiks? Miks pessimism e skeptsism ei ole lahendus? Miks pragmatismi katsed ületada optimistliku ja pessimistliku vaate raskusi Popperi meelest ebaõnnestuvad? Miks ei ole meil mõtet empiristidega koos küsida teadmiste allikate järele
Antsla Gümnaasium AILI ZOLUDEV 12A klass KARL POPPER referaat Juhendaja: õpetaja Peeter Lemats 1 Antsla 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.......................................................................................................................
Taustalugemiseks Chalmers ptk-d 10, 11, 13 & 14 Vihikus olemas 1. Nn omaksvõetud vaade: süntaktiline teooriakäsitus 2. Semantiline teooriakäsitus Ronald Giere'il 3. Eksperimendi roll teooria arendamisel (lisaks Vihalemma artiklile ka Chalmersi mitterepresentatiivse realismi kontseptsioon eksperimendist) 4. Vihalemma teooriakäsituse seos Chalmersiga: instrumentalistlik teooriakäsitus 5. Miks ei ole Chalmersi jaoks vastuvõetav tõe vastavusteooria ega Popperi tõeläheduse kontseptsioon? 6. Milline on teadusfilosoofia ülesanne Chalmersi järgi? Seminar ,,Revolutsioonid teaduses kui muutus maailmapildis, ühismõõdutus, relativism. Mida Thomas Kuhn suutis tõestada ja mida mitte?" Vihikus olemas 1. Võrdlus poliitiliste revolutsioonidega milles on sarnasused ja milles erinevused? 2. Mis paneb teadlase loobuma vanadest arusaamadest? Kuidas toimub paradigmavahetus? 3
Tallinna Nõmme Gümnaasium Karl Popper Referaat Koostaja: Tallinn 2011 Sisukord 1 Sissejuhatus Selle referaadi põhiline eesmärk on tutvuda ühe 20. sajandi mõjukaima teadusfilosoofi Karl 2 Raimund Popperi vaadetega. Selles referaadis kirjutan lühidalt Karl Popperi elust, haridusest ja loomingust. Selle referaadi abil püüan lugejale selgitada Karl Popperi falsifitseerimisprintsiipi ja tema arvamust teaduse ja mitteteaduse erinevusest. Veel kirjutan ma sellest, mida arvab Popper, kuidas on võimalik ühest teooriast teist kergemini falsifitseerida. Teiseks kirjutan ma lahti, mis on Karl Popperi arvates vandenõuteooria. Millega on vandenõuteooria tihedalt seotud ja miks jäi Karl Popperi vanenõuteooria lahti seletamine liiga pealiskaudseks.
induktsionistliku (tõenäosusel põhinevat järeldamise viisi) arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate empiirilise falsifitseeritavuse (teoreetilise väite põhimõttelise ümberlükatavuse vaatluste või katsete põhjal) kriteeriumi ning kaitses liberaalset demokraatiat ja ühiskonnakriitika põhimõtteid, mis tema arvates teevad võimalikuks eduka ,,avatud ühiskonna". Karl Popper õppis Viini ülikoolis. Popperit huvitasid algul eelkõige pedagoogika küsimused ning ta osales sotsialistlikus noorsooliikumises. Lühikest aega oli ta isegi ametlikult kommunist. Aastal 1928 sai ta filosoofiadoktori kraadi. Aastal 1929 sai ta õiguse põhikoolis matemaatikat ja füüsikat õpetada. Aastatel 19301936 töötas ta õpetajana. Aastal 1937 emigreeris Popper natsismi eest ja Anschluss'i kartuses Uus-Meremaale, kus ta
indiviidi puhul erinevad ja iseloomulikud. Need veendumused püsivad isiku ajus ning neid ei ole eriti lihtne muuta. Objektivismi seisukohalt vaadatakse aga teadust pigem indiviidi mõistusevälisena seda ei mõjuta inimeste veendumused. Objektidel on alati olemas teatud omadused, olenemata sellest, kas inimene on nende olemasolust teadlik või mitte. Objektivismi toetajatena võib mainida selliseid nimesid nagu Karl Popper, Imre Lakatos ja Karl Marx. Popper väidab, et teadmised objektiivses mõttes on teadmised ka ilma teadjata. Lakatos ütleb, et teooria objektiivne väärtus on inimmõistusest sõltumatu. Täielikult nendega nõustuda ei saa, kuna tavaliselt mõjutavad indiviidide siseveendumused neid palju ning neist täielikult vabaks ei saa keegi. Lakatosi objektivismist kõikvõimalike subjektiivsete elementide eemaldades kujundab Chalmers programmi viljakusastme teooria. Viljakusaste on 3
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 16. teema: K. R. Popperi kriitiline ratsionalism. Probleemsituatsioon. Karl Raimund Popper (1902-1994) oli kahekümnenda sajandi filosoof, kes mõtestas oma filosoofilises õpetuses just seda maailma, milles inimkond kahekümnendal sajandil elas. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks olid teadusfilosoofia ja poliitiline filosoofia ning ta püüdis lahendusi leida küsimustele, mis olid ajendatud kahekümnendal sajandil teaduses ja poliitikas toimunud sündmustest. Antud loeng on kirjutatud kommentaarina Popperi artiklile “Teadmised ilma autoriteedita” [Akadeemia 1990, nr. 9]
Tudengi emakeel ei ole eesti keel. 5. loengus osalemine või selle asendamine 1. Milliseid hüpoteese Semmelweis käsitles, et seletada nn „lapsevoodipalavikku” ja kuidas ta üritas neid hüpoteese falsifitseerida (ümberlükata/vääraks tõestada)? Semmelweis erinevaid hüpoteese nt: see on epideemia; ebasoodsad tingimused haiglas; ülerahvastatus; poos, kuidas sünnitati; viga, mida tegid arstitudengid. Ta üritas mõningaid hüpoteese loogiliselt võetes välja heita. Vaatles ning uuris maastiku, näiteks, ülerahvastatuse kohta – 1. kliinikus oli see väiksem, kui 2. Kuid enamust oma hüpoteesidest üritas ta järgi kontrollida eksperimentide kaudu, proovis järgi taasteostada oma hüpoteese. 2. Mida tähendab „ad hoc-modifikatsioon” ja miks on sellel teaduses pigem negatiivne kõrvaltähendus? Kuidas seostub sellega Neptuuni avastamine? “Ad-hoc mod
Kõik kommentaarid