Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-12-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
44 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
platosev
Õppematerjali autor
Nagel: objektiivset keelt subjekti tabamiseks (tunne olla organism – individuaalne). Vaja on kindlaid kriteeriume, et leida objektiivsus. Ratsionaalsed viisid, et oma teadmisi õigustada. Valiidne teadmine. Distsiplinaarne objektiivsus: oma ala praktiseerija otsustab objektiivsuse üle. Dialektiline objektiivsus: absoluutne objektiivsus tahab subjektiivsust eirata ja distsiplinaarne objektiivsus tahab subjektiivsust kaasata. Dialektiline objektiivsus on see, et positiivne hoiak subjektiivsuse vastu. Kokkupuude praktikas, mitte ainult teoreetiline alus. Reeglid uurijale – objektiivsuse suhtes. Uurija – uurimisobjekt. Subjektiivsus - . Vastandid jõuavad dialektilisele tasandile ehk samale tasandile. Valim on erinev. Meetod üllatab uurimisobjekti. Paneb inimese mõtlema. Fabian. Osaleda uuritavates protsessides, et mõista uuritavat kultuuri. Protseduriaalne objektiivsus: impersonaalne inimene kõrvale jätta; mõõtude jm empiirika kaudu objektiivsus ehk praktika kaudu objektiivsus
omadust: empiiriline alus ja loogiline struktuur. Üldistuse kontrollimine uutes vaatlustes. Wittenstein: millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida. Millal teha vaatlusi, kas homme on ka kõik a-d b-d. Üldiselt ei eelda enne midagi, alles vaatluste ja andmete kogumisega. Formaalsed käsitlused; falsifikatsionism: siin on juba alguses olemas hüpotees. Ei püütagi kinnitada hüpoteesi, vaid vaadatakse, kaua see vastu peab – püütakse hüpoteesi kummutada. Popperi meelest on eesmärk avastada vigu ja kummutada teooriaid. Ainult empiirilied väited, mitte ennustused vms. Artikkel c Objektiivne ja objektiivsus, 4 põhitähendust 1. filosoofiline või absoluutne objektiivsuse tähendus – näidata asju nii, nagu need on; võimalikult lähedal reaalsusele. Kant, „Critique of pure reason“, subjekt mõtestab oma kategooriate abil objekti,
Kuid esimene väide on aluseks niihästi empirismile kui ka sellele vastandlikule suunale filosoofia ajaloos – ratsionalismile. Popper soovibki vastustada kogu antud küsimuseasetust, mille alusel on traditsiooniliselt filosoofilisi õpetusi klassifitseeritud empiristlikeks ja ratsionalistlikeks. “Võib öelda, et tunnetusteooria traditsioonilised süsteemid tulenevad “jah”- ja “ei”-vastustest küsimustele teadmise allikate kohta. Need ei hakka sellistele küsimustele kunagi vastu ega vaidlusta nende põhjendatust, selliseid küsimusi võetakse täiesti loomulikena ning paistab, et keegi ei näe neis midagi halba” [seals., lk. 1845]. Popperi kriipsutab alla, et niisuguses küsimuseasetuses on õigustamatult samastatud teadmise geneesi ja teadmise tõestatuse teemad. “Teadmise algseimat allikat tähtsustava filosoofilise teooria põhiviga on selles, et ta ei tee küllalt selget vahet teabe lähtekoha küsimuse ning tõestatavuse küsimuse vahel
– Üritavad näidata, et nende andmed on adekvaatsed ja tõesed • Ometi on väga olulisi erinevusi: – Erinev auditoorium • Ajakirjandus – laiem auditoorium • Sotsiaalteadused – pigem teised uurijad ja teemast teadlikud praktikud – Erinev keel • Ajakirjanduslik keel – lihtne; võib olla kujundlik, slängilik, ebamäärane • Teaduslik keel – professionaalsete terminite valdamine, teatud tüüpi väljendite kasutamine, korrektne ja selge – Teooria ja meetodi tähtsustamine • Ajakirjandus – ei pane rõhku teooriatele ja meetoditele, kuidas andmeid koguti ja analüüsiti. Süsteemne analüüs pole eriti oluline • Teadus – seos varasemate teooriatega ja täpne andmete kogumise metoodika üliolulised. Andmete analüüs peab olema süsteemne – Andmete esinduslikku: ajakirjanduses üsna ebaoluline. Teaduskeel OUT • kirjeldan • Nagu me kõik teame • Ma loodan, et • Usutavasti • “mulle õudsalt meeldis”
õigustamine? Hoiakute vaheline õigustamine: E-hoiaku õigustamine võrdluses teiste võimalike hoiakutega. Hoiaku-sisene õigustamine: keskendumine eksklusiivselt E-hoiakule., arvestamata teisi hoiakuid. 2. Iseloomustage E-hoiaku episteemilisi ja sotsiaal-bioloogilisi õigustusviise. Episteemiline õigustamine: E-hoiak on seotud teadmisega. 2 lähenemist: (a)individualistlik ja (b)metafüüsiline. (a)E-hoiak kui abivahend pealiskaudse või liigselt utilitaarse maailma- kogemise vastu. (b)E-hoiak kui objekti olemuse tunnetamise eeltingimus. Sotsiaal-bioloogiline õigustamine: E-hoiak on universaalne ravim kõigi igapäevaste hädade vastu, millest pole lootust pääseda. Nt. lahkunud sõbra, tekitatud valuga toimetulek. 3. Selgitage kuidas võiks E-hoiakut „kuritarvitada“. Esteetiline hoiak - distantseeritud ja huvituseta (omakasupüüdmatu), kuid pühendunult vaagiv hoiak. Võidakse ära kasutada omakasupüüdmatust. 4
Andmete kogumine on eesmärgistatud ja andmeid üritatakse koguda erinevatest allikatest, et ei tekiks kallutatuse ohtu. Süsteemne analüüs selleks on välja töötatud kindlad meetodid Teadus versus ajakirjandus Mõlemad: Koguvad fakte, tõendeid ja andmeid Üritavad näidata, et nende andmed on adekvaatsed ja tõesed Ometi on väga olulisi erinevusi: Erinev auditoorium Erinev keel Teooria ja meetodi tähtsustamine Andmete esinduslikkus Teaduskeel OUT IN Kirjeldan Analüüsin, uurin Nagu me kõik teame Analüüs tõestas, et Ma loodan, et Ma väidan, et Usutavasti Hüpoteesi kohaselt "mulle õudsalt meeldis" Nõustun lähenemisega
püüdlemine tarkuse poole. 3 7. Platoni ideedeõpetus, idee ja nähtuse erinevused, ideedemaailma struktuur, ideede tunnetamine. Platon (427-347): Üldine on olemas. Meeleline maailm ei ole kõik, millest võib rääkida. Olemus on püsiv ja hukkumatu. Olemus teeb selle, mis miski on, aga pole ometi ise asjana kohatav. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Üldmõistete sisu peab olema püsiv ja muutumatu. Üldine on ainult mõteldav, mitte kogetav. Üldmõistete sisuks on asjade olemus, seda nimetas Platon ideeks (idea). Platoni vastus metafüüsika põhiküsimusele: olev tervenisti on idee. Idee on realiteet, nähtus on olemas vaid seetõttu et ta on osa ideest. Nähtuste maailm on ideedemaailma kahvatu peegeldus. Ideed on nähtava maailma omaduste põhjuseks. Nähtus saab osa (parousia) ideest. Idee ilmneb ühisena kõigis üksikutes asjades
Nende kahe abil võib sõnastada printsiibi: Nähtuste kirjeldamise seisukohalt on kõik taustsüsteemid samaväärsed (Nahkur, 2012). 2.2 Kvantmehaanika Hoolimata kvantmehaanika uudsusest on see juba pälvinud uhke staatuse üks füüsika põhisammastest. Kvantmehaanikas tegeldakse peamiselt mikro-osakeste käitumise uurimisega. See annab võimaluse erinevaid osakesi täpsemini kirjeldada. Lihtsamalt öeldes vaieldakse selle teooriaga üldrelatiivsusele vastu, sest antud teoorias ei saa olla selliseid punkte, mille tihedus on lõpmatu (Järv, 1992). 6 Kvantmehaanika arendati välja vajadusest seletada osakesi täpsemalt. Selle ajalugu on olnud üsnagi keerukas. Esimesed kvantteooriad olid mõneti algelised ning tehtud eksperimente ei suudetud omavahel kokku viia ja sobivusse saada. Kvantnähtustele andis esimest korda ühte seletuse Louis de Brogli, kelle teooria järgi on osakestel
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid