Kati Aavik, KP-13B Hea suhtlemine I,II Kokkuvõte I Et saavutada head enesetunnet, ehk head suhtlemist peab positiivne emotsioon võitma negatiivset vahekorras 3:1. Inimeste meeleolu mõjutab hästi palju ka ilm. Inimestest saavad kritiseerijad kui neid häirib miski või kui keegi ei meeldi kasvõi lihtsalt välimuse või oleku/käitumise pärast. Ka minevik on suur tegur inimeste elus. Igasugused uskumused, kodune kasvatus, kool, missugused sõbrad inimesele on tekkinud, mängivad suurt rolli inimese suhtlemises ning käitumises. Inimesed erinevates riikides on niivõrd erinevad ja suhtlemine võib olla ka keeruline kuna kontrasti on maailmas niipalju. On palju asju mis on meile võõrad ning millega on raske harjuda põhjustades negatiivseid hinnanguid. Iga inimene peaks ise endaga aru pidama ning mõtteid analüüsima. Inimesed kipuvad süüdistama teisi inimesi mis e...
Kultuuriti erinev silmside pikkus Valin saalist mõne(d), kellele räägin sõltuvalt ruumist Eesmärk: silmside abil kaasata vestluspartnereid, võimalikult suurt auditooriumi Hääl Kõige vähem muudetav komponent mitteverbaalses keeles 4 komponenti, millega saab oma kõne väga tugevasti muuta: Toon Helitugevus (Kõne) kiirus Pausid Tugevus ja kiirus sõltuvad auditooriumi suurusest; toon ja pausid edastatava sisust, emotsioonist ja meeleolust Zargooni kasutamine Alandlik ja vabandav hääletoon õigustatud vs teadlik manipuleerimine? Suheldes inimene kasutab 7% häält. Suheldes kasutab inimene 38 % sõnu. Verbaalne suhtlemine Oskus selgelt väljenduda nii sõnades kui kehakeeles. Sirge selg ja kindel hoiak. Mina-sõnumite edastamine, kusjuures sõnumeid edastatakse pigem vormis ,,ma tean", mitte ,,ma arvan". Kehtestava käitumise üheks põhialuseks on
aastat, millest ühe aasta olime isehakkajad, kes pillidest ja nootidest ei teadnud mitte tuhkagi. Nüüdseks on asi paremuse poole liikunud ning me hakkame vaikselt üksteist mõistma ja saame aru mida me üksteiselt ootame ja leiame peaaegu alati lugusid tehes kompromissi. Muusikat tehes läheme me kui teise maailma, kus rajame oma küla ja linna. Mõnikord võib see muusika olla täis jõudu ja agressiivsust, mõnikord aga pisaraid ja kurbust. See kõik oleneb hetke olukorrast ja emotsioonist. Muusika on nagu maailma rahvaste ühine keel. Muusika on võimalik nautida ja luua sõltumatult keeleoskusest, vanusest , soost, rahvusest või haridustasemest. Muusika on kui inimesi ühendav jõud ja mitte keegi ei saa öelda, et nad ei puutu muusikaga kokku, isegi kui nad seda vihkavad või sellest ei hooli. "Meile tundub, et me mõistame laulude sõnu, aga neid uskuma või mitte uskuma paneb meid viis." (Carlos Ruiz Zafón)
Traditsiooniline murdeuurimine ehk dialektoloogia Varieerumine-etnometodoloogia, sotsiaalsed võrgustikud, keeleline identiteet Sotsiolingvistika on keeleteaduse suund, milles empiiriliste meetoditega uuritakse keele kasutamist ühiskonnas. Varieerumine ---geograafiline-murded e. dialektid ---sotsiaalne(vanus, sugu, sotsiaalne klass)-sotsiolektid(släng)-idiolekt e üksikisiku keel ---situatsiooniline(stiil, formaalsuse aste, lambi laused ühesõnaga emotsioonist)- registrid Sotsiolingvistika uurimisobjektid ja meetodid Praktiline sotsiolingvistika(keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kitsas tähenduses sotsiolingvistika(labor jt) ehk kvantitatiivne sotsilingvistika:keeleüksuse varieerumine kvantitatiivse(statiline analüüs. Keelekasutuse sooline ja ealine varieerumine Saab uurida keele eri tasanditel:hääldus, grammatika jne
Päris paljud arvavad et õnn on raha, aga kas ikka on? Mõnele küll, aga minule mitte. Mõne inimese jaoks on õnn pere. See on nendele, kellel peret (veel, enam) pole, või kes saab ome perega väga hästi läbi. Õnn võib igal hetkel olla erinev. Näiteks kui sul on kõht tõsiselt tühi, siis on õnn see kui sa saad süüa. Või kui sa oled kohutavalt väsinud, siis on õnn see, kui saad rahulikult magada. Õnn kujuneb välja mingi hea hetke vältel tekkinud emotsioonist. Tihtipeale võib õnn olla ka andmine.Kõik,mis teised teevad, kõik, mis meile materiaalselt tuleb, see on rõõm.Aga rõõm ei ole õnn.Rõõmul on teine ots ja see on kurbus.Kes ei oska oma kurbust ja rõõmu vabaks anda, see õnne ei tunne. Õnne võib pidada ka hingerahuks,aega iseenda jaoks-lihtsalt olemiseks,mitte tegutsemiseks.Ja kui rääkida õnnelikust elust siis ..õnnelik elu sisaldabgi just meelerahus elatud tunde.Elu ei tasu
Sport, mida see mõiste tähendab? Sõna seletab ennast arusaadavalt: himu liikumise vastu, soov ennast vormis hoida ja jälgida tervislikku eluviisi.Äri ja kultuur käivad spordiga käsikäes.Sporti hakkab üle võtma äri,kuna suured rahad on mängus ja kõik tahavad teenida palju raha.Kas siis kultuur hakkab tahaplaanile jääma? Äri ja spordi vastastikune side on tihe. Tugevat emotsiooni on võimalik müüa suure raha eest. Enamik tarbimisotsuseid teeme emotsioonist lähtuvalt ja emotsioon on ainukene asi, mida ka tegelikult õnnestub müüa. Sport loob emotsiooni ja elab selle müügist. Ühelt poolt on sport meelelahutus, teiselt poolt äri nii sportlastele, kes spordiga teenivad igapäevast leiba, kui ka ettevõtjatele, kelle jaoks sport on võimas ja tulemuslik turunduskanal. Sõnum on seda efektiivsem, mida tugevamalt seda eksponeeritakse ja spordis on selleks palju võimalusi.
Muusika läbib igat minu päeva, isegi igat minu ajahetke. Kuid mis on minu jaoks muusika ja mil moel ma sellega kokku puutun? Kas muusika on kõigile mõistetav ja millist mõjuvõimu ta inimestele avaldab? Muusika on nagu toit mu hingele. Muusika on minu lihtsaim ja meeldivaim väljendusviis. Kui poleks muusikat ei oleks mul viisi, mis lahutaks mind reaalsusest. Muusika on kui värav teise dimensiooni, kus on mul võimalik rajada oma linn, oma tsivilisatsioon ja mis olenevalt hetke emotsioonist võib olla täis üksildust, armastust, pisaraid, rõõmu.... ehk kõike mida üks inimhing suudab tunda ja tahab väljendada. See on üks täiuslik maailm, mis enamikule kõrvaltvaatajaile näib just kui tavaline Mozarti noodikiri. Puutun muusikaga kokku igapäev ja igal pool: kodus ja koolis; maal ja linnas; metsas ja ... Ükskõik kus ma ka ei oleks, kuulen ma helisid, mida võivad tekitada nii inimesed kui ka loodus
*Kui inimene on hea tujus, on tema pea tavaliselt kõrgemal ning nina üles suunatud *Peod üleval ehk palun asend viitab tavaliselt isiku soovile, et teda usutaks või olla tunnustatud SILMAD: *Silmade katmine kätega on tõhus viis öelda: "Mulle ei meeldi see mida ma just kuulsin,nägin või teada sain" *Põgus silmade puudutamine vestluse ajal võib vihjata negatiivsele suhtumisele kõnealusesse teemasse. *Viivitus silmade avamisel mingit informatsiooni kuuldes on märk negatiivsest emotsioonist või rahulolematusest. *Tihedalt kokkusurutud silmalaud näitavad, et inimene püüab mingeid negatiivseid uudiseid või sündmusi täielikult tõrjuda. *Me pööritame silmi ning ei taha vaadata otsa inimesele kelle juttu me ei usu HUULED: *Huulte kadumine tähendab stressi või muret *Põgus huulekrimpsutus võib väljendada põlgust ja lugupidamatust *Huulte lakkumine on refleks mis peaks närve rahustama
Filmis räägiti sellest, et interneti kasutamine on läinud vanematelt inimestelt noorte kätte kuna vanemad inimesed ei saa interneti kasutamisest ja vajalikkusest aru või lihtsalt ei oska kasutada ning et nüüd valitsevad noored seda maailma. Enamus tänapäeva Euroopa ja Ameerika noortel on olemas netis kasutajad, saitidel, kus nad saavad suhelda sõpradega ning luua endast virtuaalset, sageli teist mina't ning peita end misiganes ,,smaili" taha, jättes endast või oma emotsioonist hoopis teistsuguse mulje. Suurt rolli mängib ka interneti aktuaalsus, informeeritus ning ulatus. Internet on arvatavasti universumi kõige suurem infoallikas, sealt võib leida rohkem teadmisi ja infot, kui ükski inimene unistadagi oskaks. Miks lugeda läbi ajanappuses 700-leheküljelist raamatut, mis sulle ei meeldigi, samas kui võiksid läbi lugeda sellest detailse kokkuvõtte? Säästad sellega aega ja energia kulu. Miks helistada sõbrale, kui võid temaga rääkida MSN'is,
Cisco Systems'i juhatuse esimees John Chambers ütleb, et tema ei ole mitte boss, vaid treener. Ettevõte peab tahtma olla parim, muidu ei püsi ta konkurentsis. Ettevõtted jooksevad samuti iga päev oma võidujooksu. Mõned on suurema potentsiaaliga kui teised. Esimesi kohti on ainult üks, teine koht on juba kaotus. Tegija on see, kes on teistest parem. Äri ja spordi vastastikune side on tihe. Tugevat emotsiooni on võimalik müüa suure raha eest. Enamik tarbimisotsuseid teeme emotsioonist lähtuvalt ja emotsioon on ainukene asi, mida ka tegelikult õnnestub müüa. Sport loob emotsiooni ja elab selle müügist. Ühelt poolt on sport meelelahutus, teiselt poolt äri nii sportlastele, kes spordiga teenivad igapäevast leiba, kui ka ettevõtjatele, kelle jaoks sport on võimas ja tulemuslik turunduskanal. Sõnum on seda efektiivsem, mida tugevamalt seda eksponeeritakse ja spordis on selleks palju võimalusi.
eneseväljendusviise. On tantse, mida tantsitakse puhtast rõõmuks, aga ka tähtsaid rituaaltantse. Tantsuliike on erinevaid ja need kõik kõnelevad publikuga erinevalt. Näiteks flamenco tantsijad näitavad pigem oma liigutustega temperamenti ja kuumaverelisust, aga klassikaline valss kõneleb harmoonilisusest, täpsusest, konkreetsusest. Balletis on üldtuntud tähendused igal liigutusel ja väga põnev on jälgida ka tantsjate näoilmeid, mis jutustavad baleriinide emotsioonist. Ballett jutustab ühte lugu ja see on üpriski imeline, kuidas nad saavad ainuüksi kehakeelega, tantsuga publikule seda jutustada. On olemas veel ka selline zanr nagu kabaree. Kabaree võib olla puhas meelelahutus või väljendada ka poliitilisi seisukohti. Kabaree-zanri kasutatakse tihti ühiskonnaelu arvustamiseks ja tavaarusaamade kõigutamiseks. Enamikus maailma riikides on paljude aastate jooksul välja kujunenud oma traditsioonilised tantsud
aastate lõpp, 1960. aastate algus · Abstrakne ekspressionism = kitsalt esteetiline, ühiskondlikult passiivne · Dadaism, Marcel Duchamp'i pärand · Abstrakse ekspressionismi pila Neodada · Maalikunst asendus assamblaaziga 1950. aastail · Utiilikunst ehk junk art · Dada pärandi meenutamine , taaselustamine, laiendamine Yves Klein (1928-1962) · ühevärvilised, siledad lõuendid · sinine = kõige abstraksem, immateriaalsem ja vabam subjektiivsest emotsioonist Video http://www.youtube.com/watch? v=6m8U4F1nUNE Jean Tinguely (1925-1991) · Materjaliks tsivilisatsiooni jäägid ehk vanade masinate osad, juhuslikud esemed · Ehitas joonistusmasinaid, ennastpurustavaid masinaid Baluba nr. 3. Puit, metall, hõõglambid ja mootor. 1959 Niki de Saint Phalle (1930-2002) · Tinguley abikaasa · Hiiglaslikud ümaravormilised, kirjuks
detsembril, kus ta esitas kuulsa Suurbritannia laulja Adele’i loomeperioodi mängituimaid hitte. Laval oli 10 tuntud pillimängijat seal hulgas trummar Petteri Hasa, kitarrist Erki Pärnoja, jazzpianist Joel Remmel, bassist Mihkel Mälgrand ning 3 taustalauljat. Kadri Voorand on džässmuusik, laulja ja helilooja, kelle muusika varieerub tänapäeva džässist popi ja folgini. Tema muusika on sümbioos siirast emotsioonist, improvisatsioonist ja lõbusast meeleolust. Kadri valiti aasta 2017 Eesti parimaks naisartistiks. Adele’i lugude esitamine on väga julge ning ka riskantne valik, sest tegemist on väga tuntud ja võimsa hääletämbriga lauljaga. Viibisin esimest korda Kadri Voorandi kontserdil ja minu jaoks laulis ta üllatavalt hästi. Laulud oleksid justkui temale kirjutatud ning ta ei jää kuidagi Briti staarile alla, julgen arvata, et meil Eestis on maailmatasemel artist Kadri näol
Mis on armastus? Milline on armastus? Kuidas me selle ära tunneme? Levinud arvamuseks on, et armastus võrdub armumisega. Piiblis on hästi kirjutatud sellest ja seal räägitakse teistsugusest armastusest. Piibel ei räägi armastusest, kui emotsioonist, mida inimene võib tunda vaid milleski, mis eksisteerib ja siis saame valida, kas me seda omame. Kas siis armastus on ainult mehe ja naise vahel? Esimeseks lauseks on kirjutatud ,,Armastus on pika meelega". Heaks võrdluseks siin on isa hoolivus poja vastu. Mõnes kohas öeldakse ka tingimusteta armastus. Siia sobib järgmine lause ,,armastus ei hääbu kunagi", mis tähendab, et ükskõik mis poisslaps
Võib öelda, et uues olukorras on inimene ikka ja jälle nagu vastsündinu. Ta ei küsi ega alguses isegi mõtle, vaid instinktiivselt tunnetab. Läbi tunnetuse saab ta impulsi, mis paneb temas tööle mõtted, mis tõmbavad käima emotsioonid. Läbi sellise protsessi otsustab inimene oma seisukoha kellegi või millegi suhtes. Primitiivne, kas pole? Samas võib öelda, et just tunnetuslikul moel areneb inimene kõige rohkem edasi. Kogudes killukesi igast emotsioonist ning neid talletades kujuneb inimese maailmavaade, mis ongi justkui süsteem kogetust ning läbi mille ei ole tarvis kõike uuesti kogeda tänu maailmavaatele on võimalik tõmmata paralleele eelnevalt kogetu ja hetkeemotsioonide vahel ning otsustada pikemalt mõtlemata oma seisukoht sellesse. Uue teabe saabudes muutub jällegi kogu protsess tunnetuslikuks. Kuigi maailmavaade tundub kirjelduse põhjal sügavalt isiklik, muutub see siiski mingil hetkel sotsiaalseks
Kultuuriti erinev silmside pikkus Valin saalist mõne(d), kellele räägin sõltuvalt ruumist Eesmärk: silmside abil kaasata vestluspartnereid, võimalikult suurt auditooriumi Näide ka verbaalsest suhtlemisest: Hääl 4 kompnenti millega saab oma kõne väga tugevasti muuta: Toon Helitugevus (Kõne) kiirus Pausid Tugevus ja kiirus sõltuvad auditooriumi suurusest; toon ja pausid edastatava sisust, emotsioonist ja meeleolust Zargooni kasutamine Alandlik ja vabandav hääletoon õigustatud vs teadlik manipuleerimine 2 Osad inimsesed on ka kurdid ning lõpetuseks näide viipekeelest: Kasutatud kohad: M. Melsas, Kommunikatsiooni võimalused www.kaokeskus.ee/ul/Kommunikatsioonivoimalused.doc ; Stanislav Nemerzitski, TLÜ Kunstide Instituut www.tlu.ee/files/arts/7820/5
siis terve elanikkond elasgi vaid spordist. See on esimestest olümpiamängudest peale, kus inimesed nautisid seda. See on neile orjatöö kõrval suur lõbu. Eriti pakkus neile huvi avatseremoonia ja võistlejate autasustamine. See oli ka võistlejate endi jaoks väga õnnis hetk, kus neile esialgu anti loorberipärg ja hiljem ka medal. Äri ja spordi vastastikune side on tihe. Tugevat emotsiooni on võimalik müüa suure raha eest. Enamik tarbimisotsuseid teeme emotsioonist lähtuvalt ja emotsioon on ainukene asi, mida ka tegelikult õnnestub müüa. Sport loob emotsiooni ja elab selle müügist. Ühelt poolt on sport meelelahutus, teiselt poolt äri nii sportlastele, kes spordiga teenivad igapäevast leiba, kui ka ettevõtjatele, kelle jaoks sport on võimas ja tulemuslik turunduskanal. Sõnum on seda efektiivsem, mida tugevamalt seda eksponeeritakse ja spordis on selleks palju võimalusi.
ähvardab, saavad inimesed luua tegutsemisviisi selle ähvardusega toimetulekuks". Mul tuleb endale selgeks mõelda enne esinemist, mis mind siis tegelikult ähvardab. Kas inimesed, kes saalis istuvad kujutavad mulle tõesti ohtu? Pigem on kartused rohkem psüühilist laadi ehk kinni minu mõtlemises. Hirm on lihtsalt saada mittemõistetud või isegi alavääristatud. Ma võin endale kümneid kordi sisendada, et olen rahulik ja kõik on korras, aga midagi ei aita. Kõige paremini aitab sellest emotsioonist vabaneda väike nali. Selle pärast püüan oma esinemistesse sisse tuua mõne humoorika seiga. Seda on märkinud ka T. Hannust (Ibid): ,,Optimism, positiivsed illusioonid (kontrolli olemasolu kohta), isiklikele sündmustele tähenduse leidmine ja huumor tekitavad positiivse emotsionaalse seisundi, mis mõjub tervist soodustavalt". Arvan, et ärevus ja hirm tekivad mul eelkõige sellepärast, et mul puudub kontroll publiku reaktsiooni üle, kui ka minu madala enesehinnangu pärast
tervisele. Kui laps ei suuda vabalt kõnelda, on ta oma arengus igal juhul piiratud, mis mõjub väga negatiivselt ta tulevikule. Vanemas eas on üks hirmufenomene koolihirm, eriti hirm mitte toime tulla, hirm õpetajate ees. Mõnikord põhjustab koolihirm alkoholi, narkootikumite jm tarbimise alustamist. 1.2. Hirmu tüübid Hirm kui emotsioon. See algab tundest, millele järgneb füüsiline reaktsioon. Selline hirm, mille puhul inimene on emotsioonist teadlik ning reageerib sellele tugevalt, on enamasti emotsionaalne vastus, mille puhul hirm avaldub tugeva emotsioonina. Hirm kui tunne. Kui hirm esineb lihtsa tundena, rahutuse tajumisena, millega ei kaasne tugevat kehalist reaktsiooni. Hirm avaldub unenägudes, keelevääratustes ja tähelepanuhäiretes. Hirm kui ärevus . Kui hirmutunne on ärevuse subjektiivseks baasiks. Ärevus saab samuti alguse hirmust, kuid see on valdavalt alateadlik. Hirm kui ärevus erineb hirmust kui tundest selle
Lauatennisemängija (pilk hüppab ühelt teisele, pidevalt ja liiga kiiresti vahetan kontakti ebausaldusväärne) 5 Hääl. Kõige vähem muudetav komponent mitteverbaalses keeles 4 komponenti, millega saab oma kõne väga tugevasti muuta: Toon Helitugevus (Kõne) kiirus Pausid Tugevus ja kiirus sõltuvad auditooriumi suurusest; toon ja pausid edastatava sisust, emotsioonist ja meeleolust Zargooni kasutamine Alandlik ja vabandav hääletoon õigustatud vs teadlik manipuleerimine? Hääle/ kõne klassikalised vead. (ainult: kõrgendatud, tõsine, suunav, propagandakõne-tüüp) Eee-tamine (pausid on täidetud häälitsustega "eee", "mmm") Parasiitsidesõnad (et-nagu-vä) Kiivriga rüütel (põmisemine, monotoonne, justkui Loengupidaja endamisi rääkimine)
Pariisi kunstielu Yves Klein (1928-1962), kes oli ka Nouveau Réalisme'i asutaja. Yves lõi alates 1947. aastast säravas ultramariinses toonis monokroomseid pilte ning samas toonis olid ka ta realistlikud skulpuurid ta pakkus neid ühevärvilisi siledapinnalisi lõuendeid ka näitusele, mis panid kohmetuma ka abstraktsionismimeelseid züriisid. Seda sinist värvi, mis olevat kõige abstraktsem, immateriaalsem ja kõige vabam subjektiivsest emotsioonist, nimetas ta International Klein Blue'ks (IKB)(tõlkes - Kleini sinine) ning patendeeris selle kogu kosmoses. Kümnend hiljem kinnitas ta lõuendile esemeid ning kattis siis need sama värviga, tuntuim töö selles laadis on ,,Käsna reljeef" (1958). ,,Kleini sinist" kasutas ta veel ,,antropomeetriates", kus ülikondades publiku silme all värviga kokkumätsitud ilusad alasti naised põrandale laotatud lõuendil üksteist lohistasid ning taustaks kõlas Kleini komponeeritud
Suhtlemispsühholoogia. Suhtes tuleks küsida tagasisidet. Kui keegi kuulab, siis tuleks anda tagasisidet, kas sa said aru, mida sulle räägiti. Tihti suhtlemisel, ei ole huvi kuulata teist vaid ise rääkida. Suhe on protsess, kus on rohkelt võimalusi suhet parandada/rikkuda. Suhtlemiselt tuleb ennas ANALÜÜSIDA. Inimene mõtleb tihti asju juurde mida situatsioonis pole. Üks ja sama tegevus on erineva tähendusega sõltuvalt meie emotsioonist/arvamusest. ,,Attributions made by happy and unhappy couples." Brehm & Kassin Mõjutamine on efektiivne kui sa tead mis mõjub ja tunned inimest. Mõjutatakse ka emotsioone n.kompliment ja tihti pärast seda esitatakse palve. Sotsiaalse võrgustiku kaudu saadava toetuse tüübid: · Psühholoogiline · Informaatiline · Materiaalne Psühholoogiline Inimestel on vajadus kellegi eest hoolitseda. Et positiivseid emotsioone tekitada või jagada.
oodata kliendi vastust. Küsida tuleks ainult seda, mida tõepoolest kliendi huvides oleks vaja teada ja ebaoluline uudishimu kõrvale jätta. Kõige tähtsam on esitada küsimused loogilises järjekorras, et klient ei satuks segadusse ega tunneks ennast kui ülekuulamisel. Selline omavaheline suhtlemine annab hea võimaluse tagasisideks. Tuleb jälgida inimese meeleolu, hääletooni ja sõnatuid väljendusvaheneid ehk kehakeelt. Suure osa arvamusest ja emotsioonist võib välja lugeda ka näoilmest, miimikast, kehahoiakust ja zestidest. Tegelikult moodustab suurema osa suhtlusest mitteverbaalne suhtlemine ehk kehakeel. Kehakõnel on määrav mõju sõnadega väljendatu usutavusele. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad hääletoon, kõne kiirus, miimika, silmside, pealiigutused, poos, liikumisviis, puudutudes, vahemaa suhtlevate inimeste vahel ja klienditeenindaja enda välimus (riietus, soeng, ehted jne).
Massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist terve süsteemis. 2. Kollektiivse käitumise mudelid (268-271) Mis teeb muidu tavalisest inimhulgast grupi hüsteerilisi kakerdajaid või lõhkuva jõugu? Gustave Leboni teooria seletab rahvahulga käitumist sellega, et inimesed kaotavad oma identiteedi ja isikliku vastutuse tunde, muutuvad avatuks ettepanekutele ja nad tõmmatakse kaasa nakatavast emotsioonist (1896!) Emotsionaalse nakkuse mudel - Blumeri mudel; Leboni seisukohtade edasiarendus. Hulka nähakse kui tekkivate suhete ja normide tandrit. Vastatikuse mõju kaudu loovad osavõtjad järk-järgult tähenduste kogumi reaalsuse konstruktsiooni mis annab nende tegudele mõtte. Wut. Lamp. Lisaväärtuse mudel koosneb kuuest tingimusest, millest igaüks piirab võimalike käitumiste hulka. Ka väga lamp.
sihikindlalt mõjutada, endaga kohandada. Inimese käitumist suunavad kasvatus ja õpetamine. Inimene allutab oma tegevuse ühiskonnas kehtivaile reegleile ja põhimõtteile. Käitumises avalduvad iseloomujooned ja temperamendi iseärasused, suurel märal mõjutavad käitumist tundmused. Eri ajastuil ja paikkonnis on käitumisnormid ja reeglid olnud õige erisugused. Eristatakse tahtelist (sihipärast ja teadlikku) ja impulsiivset käitumist (hetkeajendist või emotsioonist johtuvat), verbaalset (avaldub sõnalistes väidetes, hinnanguis) ja reaalset (avaldub tegudes). Lapse isiksuse kujunemise tagavad kaasasündinud omadused ja kasvamine ühiskonnas, suhtlemine teda ümbritsevate täiskasvanute ja eakaaslastega. Üldiselt jaotatakse käitumishäirete põhjused kahte suurde rühma: orgaanilised kahjustused(nt. Kaasnevad vaimupuudega) ja või sotsiaalsed tegurid (ebaadekvaatne kasvatus). Tavaelus on
Seega reageerib emotsionaalne mõtlemine olevikusündmustele, nagu oleks tegu minevikuga. Emotsionaalne mõtlemine rakendab ratsionaalse mõtlemise oma teenistusse me püüame mõistuspärastada, ratsionaliseerida oma tundeid ja reaktsioone, õigustada neid käesolevast hetkest lähtudes, ilma et teadvustaksime emotsionaalse mälu osakaalu. Seisundispetsiifiline reaalsus. Kokkuvõte Emotsionaalne mõtlemine on seisundist sõltuv, dikteeritud mingil hetkel domineerivast spetsiifilisest emotsioonist. Kui oleme romantiliselt meelestatud, käitume täiesti erinevalt sellest kui oleme vihased või tunneme end hüljatuna. Emotsioonide mehhanismide puhul on emotsioon seotud kindlate reaktsioonide, mõtete, isegi mälestuste kogumiga. Intensiivne emotsioon toob tekkimise hetkel selle kogumi jälle esile. Üks märk sellest, et niisugune kogum parajasti tegevuses on, on valikuline mälu. Emotsionaalses situatsioonis reageerib emotsionaalne mõtlemine sel viisil, et
vähesed, kelle lõbuks on meditatsioon ja mõtlemine, kes ei ihka hüvesid, varasid ega võitu, vaid teadmisi, kelle taevaks pole varandus ega võim, vaid tõde. Need on tarkuseinimesed. Platoni ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osale kolm ühiskondliku klassi: valvurid, sõdurid ja töölised. Igale klassile on määratud eri ülesanded. Valvurite ülesandeks on riigi kaitsmine ja tööliste ülesandeks varade loomine. Nii nagu mõjuka individuaalse teo juures iha, olgugi soojendatud emotsioonist, on juhitud teadmisest ja mõistusest, nii peaksid täiuslikus riigis tööstuslikud jõud tootma, mitte valitsema. Teadmise, teaduse ja filosoofia jõud peavad valitsema. Ilma teadmiste juhtimiseta on inimesed korratu hulk, on nagu segaduses ihad. Inimesed vajavad filosoofide juhtimist, nii nagu ihad vajavad teadmiste ja mõistuse valgustamist. Ainult filosoof on kohane rahvast juhtima. Iga valitsemisvorm püüab iseennast hävitada oma põhiprintsiipidega liialdamisega
Siis maali juurde pilt sõnadega, kui mõnus on sellel toolil vaadata päikeseloojangut, juues kõrvale klaasi veini koos oma kallimaga. 14. KUIDAS MUUTA OSTJA KLIENDIKS Potentsiaalse ostja muutmine kliendiks ja sealt edasi püsikliendiks on töömahukas protsess. Tõenäosus, et uus klient ostab taas ja temast võib saada korduv- või püsiklient, sõltub esmaostujärgsest rahulolust. Rahulolematu klient võib oma pettumusest rääkida kõigile ja korduvalt niikaua, kuni saab oma negatiivsest emotsioonist lahti. Kui mulje on positiivne, räägib ta seda heal juhul paarile inimesele. 15. MIKS PEAKS KLIENT OSTMA JUST TEIE KÄEST / VÄÄRTUSPAKKUMINE? 16. KLIENDITEENINDAJA ROLLID Teenindaja- firma esindaja Teenindaja- suhtleja Teenindaja- kliendi soovide täitja, ettevõtte usaldusväärsuse tagaja. Teenindaja on lubaduste andja ja nende täitmise tagaja. Teenindaja- kindlustunde looja Teenindaja- müüja 17. HINNAKUJUNDAMISE PROTSESS
võib tuua kaasa halbu tagajärgi. Viiendaks inimene talletab selle informatsiooni endale mällu ja iga kord kui ta peaks lendama minema, tuleb see talle meelde ja paljud hakkavad otsima alternatiivseid reisimis viise, millega ei kaasne negatiivseid emotsioone. 2.Hirm Hirm on tundmus, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul. Paul Ekman loeb hirmu üheks kuuest kultuuriliselt universaalsest näoväljenduse järgi ära tuntavast emotsioonist. Ülejäänud viis on viha, rõõm, kurbus, üllatus, vastikus. Haiguslikku hirmu nimetatakse ka foobiaks. Klassikalise tingimise teel tekib hirm, kui hirmutav olukord seostub neutraalse stiimuliga. Hirm motiveerib vältimiskäitumist - vältimine vähendab hetkeliselt hirmu ja see omakorda kinnitab vältimist ega lase reaktsioonil kustuda. Foobia tekkele aitavad kaasa puudulik kustumine, sünnipärane valmisolek, õppimine mudelilt ja vältiva käitumise kinnitamine.
meditatsioon ja mõtlemine, kes ei ihka hüvesid, varasid ega võitu, vaid teadmisi, kelle taevaks pole varandus ega võim, vaid tõde. Need on tarkuseinimesed. Platoni ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osale kolm ühiskondliku klassi: valvurid, sõdurid ja töölised. Igale klassile on määratud eri ülesanded. Valvurite ülesandeks on riigi kaitsmine ja tööliste ülesandeks varade loomine. Nii nagu mõjuka individuaalse teo juures iha, olgugi soojendatud emotsioonist, on juhitud teadmisest ja mõistusest, nii peaksid täiuslikus riigis tööstuslikud jõud tootma, mitte valitsema. Teadmise, teaduse ja filosoofia jõud peavad valitsema. Ilma teadmiste juhtimiseta on inimesed korratu hulk, on nagu segaduses ihad. Inimesed vajavad filosoofide juhtimist, nii nagu ihad vajavad teadmiste ja mõistuse valgustamist. Ainult filosoof on kohane rahvast juhtima. Iga valitsemisvorm püüab iseennast hävitada oma põhiprintsiipidega liialdamisega. Aristokraatia
nad elavad, kui suur on nende sissetulek ja millised on nende püüdlused. Peab olema selge pilt sellest, kuidas see, mida disainer kavandab, muudab nende elu paremaks. (Bailey & Conrar, 2008: 11) 2.6 Isiklik kogemus tootega Väga oluline on disaineri isiklik kogemus tootega. Ei tohiks tähtsustada vormi sisu ees disainer peaks looma visiooni ja emotsiooni pakendi sisust. See aga eeldab, et disainer on sisuga tuttav. Ei saa luua tõest visiooni emotsioonist, mida disainer pole ise kogenud. Toote kogemisel, tuleks püüda tajuda toote visuaalset välimust sellisena, millisena ta kõige atraktiivsem tundub. Pakendi kasutatavate materjalide dekoratsioon ja kompositsioon lisavad pakendile ja tootele samamoodi tajutavat väärtust nagu veele lisab väärtust selle serveerimine kristallklaasis, mitte plastikust topsis (Kirkpatrick, 2009: 101). 7
2.3 Oranz isiksusetüüp Oranzid on kõigist värvidest kõige aktiivsemad. Kui on aega raketiga lennata, on oranzid esimesed, kes end vabatahtlikeks pakuvad. Teised varustavad visiooni, disaini, detailse töö ja organisatsiooniga, kuid oranzid lendavad masinal oskuslikult ja julgelt. (T. Maddron 2002) Oranzid peavad ise kõike läbi kogema, nad peavad õppima oma vigadest. Nende tegutsemine ei ole alati oskuslik, sest nad ei lähtu ideest, filosoofiast või emotsioonist. Nende käitumine lähtub keha tegelikust ihast- ja hormonaalenergiast. Alguses on tegu, alles siis tuleb selgitamine ja põhjendamine. (T. Maddron 2002) Oranzid ei suuda rahulikult ühe koha peal istuda ega seista. Nemad on inimesed, kes nihelevad, võngutavad pliiatsit rahutult sõrmede vahel. Neil on alati soov teha midagi, sest nende pea on koguaeg ideedega täidetud. (T. Maddron 2002) 10 2.4 Kuldne isiksuse tüüp
· Kui oled loobunud, demonstreeri veenvalt oma positiivset suhtumist partnerisse. Maailm ei mõjuta meid, vaid meie mõjutame maailma. 1. Suhtlemine kirja teel 38 Kirja teel suhtlemine on tihti parim lahendus, kui on vaja suhelda inimestega kellega ei saa teistes kanalites suhelda - ei taheta füüsilist kontakti või kardetakse pikalevenivat ja ettearvamatust emotsioonist kantud telefonikõne. 1.1 Millisel juhul kasutatakse kirjalikku suhtlust? Põhjused võib jaotada nii põhjuse iseloomu järgi, kui ka kontakteerujate järgi kliendist olenevad ja firmast olenevad põhjused. Võtame aluseks esimese jaotuskriteeriumi: majanduslikud põhjused: - Arvestades firma eesmärki, iseloomu ja tegevust on kirjalik kontakt otstarbekam kui teised kontakteerumisvõimalused
) · Psühholoogia eksperimendi piirid: o Eksperimenti ei saa kasutada juhul, kui on vähemgi kahtlus, et eksperiment võiks katseisikule halvasti või koguni ohtlik. (enesehinnang langeb, kui tulemus teada saadakse või inimene on näiteks haige) o Järeldused võivad olla muundunud, kuna situatsioon on ääretult ebaloomulik. o Tulemused sõltuvad katseisiku emotsioonist, psüühlisest seisundist (stress, rõõm, armunud), eksperimentaatori käitumisest (kärsitus), somaatilisest seisundist (peavalud, nohu) · Psühholoogia eksperimentide tüüpmudel: o Kontrollgrupi meetod (A võrdlus B-ga) Mingi psühholoogiameetodi abil mõõdetakse mingisugust psühholoogilist nähtust, saadakse tulemus A. See on kontrollgrupi keskmine tulemus A.
20.sajand mehhanistlik mudel. 20.saj lõpp: biopsühhosotsiaalne mudel e tervik. Haigus võib kasvada välja kuskilt psüühikast. Stressi mõiste. Stress kui kohastumuslik nähtus. Kohastumine uute olukordadega. Iseloomustatav vastumeelsuse või negatiivsete tunnete või meeltega. Osa uurimusi näitab, et stress on positiivne.Osa uurijaid rõhutab, et stress on samaaegselt bioloogiline ja psühholoogiline aktivatsioon ja seega me räägime emotsioonist. Stressi on kirjeldatud ka kui üldine virgeseisund,mis on tekkinud stiimulite kõkkupõrkel. Stress kui stiimulit ja reaktsiooni hõlmav protsess; kui spetsiifilist ja mittespetsiifilist reaktsiooni ohule. Stress kui evolutsiooniline nähtus: mida paremini hakkama saad, seda tugevam oled. Stress on negatiivne emotsionaalne kohemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud kas stressi olukorra muutmisele või selle
virgumisolendid. Sunjata õpetus tühjuse õpetus ainuke, mis on püsiv, on tühjus. 24 Mahajaana budismi allharuks on vadzrajaana teemantsõiduk; tiibeti budism, see kujunes välja 7.-8. saj Kirde-Indias. Õigete tehnikate ja õige õpetuse korral on vabanemine võimalik ka meie eluea jooksul. Oluliseks on traditsioonis mantrate kordamine: om mani padme hum või om mani peme hung. Silpide kordamine puhastab inimest kuuest halvast emotsioonist, meeleplekkidest. Üks tarkus, mis loeb, tuleb meie eneste kogemustest. Olulisim inimene budismis on dalai laama. Zen-budism õpetuse edasiandmine vahetult, südamest südamesse. Eesmärgiks on jõuda vahetu kogemiseni, virgumiseni. Koanid mõistulood, millega püüti õpilasi hirmutada (6. chan patriarh Hui Neng); meetodid on radikaalsed. Zen-budismi arusaam loomulik, lihtne eluviis. Dogen: virgumine ja mõtlus on üks ja sama asi. Ei ole tegijat, vaid on tegemine
seadusega. Kaasajale lähenedes asendub see eksistentsiaalse ja seejärel sotsiaalse situatsiooniga. Tragöödia temaatikast on välja kasvanud eetikas oluline mõiste katarsis. Kaasaegne inimene ei ole võimeline tajuma maailma läbinisti traagilisena ega pole seega võimeline kogema ka katarsist ehk kunstilist puhastumist/purgatooriumi. Aristoteles: tragöödia on tõsise, lõpetatud ja üleva tegevuse jäljendus tegevuse vormist, mis kaastunde ja hirmu kaudu vabastab inimese emotsioonist. Kunstilised emotsioonid tekivad eelkõige vaatleja samastumisel tegelasega. Kaasaja inimeselt on maailmasõjad võtnud empaatiavõime? Inimestele meelivad traagilised zanrid, sest me tajume nende kunstlikkust. Ka tänapäeval elatakse läbi katarsist. Travestia madaldatud tragöödia. Mati Unt Vend Antigone ja ema Oidipus. Komöödia. kr k lõbus, kr k laul. Arenes Dionysose rituaali lõbusamast osast. Komöödia pole teoreetikutele suurt huvi pakkunud
KUNSTNIKUD YVES KLEIN (1928-1962) Aastakümne vahetusel, kuni hukkumiseni autoõnnetuses aastal 1962, provotseeris Pariisi kunstielu Yves Klein. Juba 40-ndate aastate lõpul oli ta pakkunud näitusele ühevärvilisi siledapinnalisi lõuendeid, mis panid kohmetuma ka abstraktsionismimeelseid züriisid. 50- ndate aastate teisel poolel keskendus ta sinisele värvile, sest see olevat kõige abstraktsem, immateriaalsem ja kõige vabam subjektiivsest emotsioonist. Sealjuures pidas ta vajalikuks kuulutada ,,Kleini sinine" patenteerituks ,,kogu kosmoses". Oma sinisega kattis ta lõuendile kinnitatud pesukäsnu, saades nõnda originaalse poolpehme reljeefi. Sinist värvi kasutati ka ,,antropomeetriates", kus õhtukostüümides publiku silme all alasti neiud Kleini komponeeritud ,,Monotoonset sümfooniat" mängiva orkestri saatel üksteist värviga kokku mäkerdasid ja põrandale laotatud lõuendit lohistasid.
KUNSTNIKUD YVES KLEIN (1928-1962) Aastakümne vahetusel, kuni hukkumiseni autoõnnetuses aastal 1962, provotseeris Pariisi kunstielu Yves Klein. Juba 40-ndate aastate lõpul oli ta pakkunud näitusele ühevärvilisi siledapinnalisi lõuendeid, mis panid kohmetuma ka abstraktsionismimeelseid züriisid. 50- ndate aastate teisel poolel keskendus ta sinisele värvile, sest see olevat kõige abstraktsem, immateriaalsem ja kõige vabam subjektiivsest emotsioonist. Sealjuures pidas ta vajalikuks kuulutada ,,Kleini sinine" patenteerituks ,,kogu kosmoses". Oma sinisega kattis ta lõuendile kinnitatud pesukäsnu, saades nõnda originaalse poolpehme reljeefi. Sinist värvi kasutati ka ,,antropomeetriates", kus õhtukostüümides publiku silme all alasti neiud Kleini komponeeritud ,,Monotoonset sümfooniat" mängiva orkestri saatel üksteist värviga kokku mäkerdasid ja põrandale laotatud lõuendit lohistasid.
Dimensioonid: · organisatsiooniline spontaansus vs struktureeritus · lühiajaline vs pikaajaline orienteeritus · eesmärkide ekspressiivsus vs instrumentaalsus · motiivide määratletus vs motiivide puudumine Kollektiivse käitumise mudelid: 1. Emotsionaalse nakkuse mudel inimesed kaotavad oma identiteedi ja isikliku vastutuse tunde, muutuvad avatuks ettepanekutele ning nad tõmmatakse kaasa nakatavast emotsioonist. 2. Lisaväärtuse mudel · sotsiaalsed institutsioonid edendavad või piiravad kollektiivset käitumist · pinge tekib siis, kui inimesed tunnetavad ebavõrdsust · üldistatud usu kasvamine ja levimine inimesed otsivad ebavõrdsusele lahendust · esilekutsuvad faktorid dramaatilised sündmused, mis toetavad jagatavat uskumust
See loomulik tundmatusehirm, lumma lähim sugulane, sunnib loogilist inimest jääma oma seletuste juurde. Ilmselgelt on teadlane motiveeritud avastama oma imestusmeelega. Ja ikkagi (kahju, et ta nimetab ennast loogiliseks) on tihtipeale tema viimane, kes tunneb maagia põhiolemuse ära. Kui usk ja ind võivad teha veriseid haavu kehale ligikaudselt sarnaselt oletatava Kristusega, siis nimetatakse neid stigmadeks. Need haavad ilmuvad ekstreemsest intensiivsest emotsioonist juhinduva kaastunde tulemusena. Miks peaks siis kahtlema hirmu ja õuduse äärmuslikus hävitusvõimes? Niinimetatud deemonitel on jõud hävitada liha sedasi käristades, nagu teoreetiliselt võib ka pihutäis tugevasti roostetanud naelu luua kelleski verd tilkuva ekstaasi, kui teda veenda, et ta sangarina ristile naelutatakse. Seepärast ära kunagi ürita veenda skeptikut, kellele saa needuse panna tahad. Las ta irvitab. Tema valgustamine vähendaks ainult sinu võimalust edule
rõõmustavana (fascinosum). Rääkides tremendum aspektist peab Otto selle all silmas spetsiifilist enese profaansuse tajumise, aukartuse või hirmu tunnet, mille varjund ning intensiivusus erineb kogemuseti. Antud hirmutunne on niivõrd spetsiifilise iseloomuga, et taolise deemonliku ehk ,,üleloomuliku hirmu" tähistamiseks on mitmes keeles olemas eraldi sõna. Võrdpildi toob Otto õuduslugude kuulamisel tekkivast emotsioonist. "Et see nõnda on, näitab võimas külgetõmme, mis iseloomustab tondijutte nende õuduse ja "vabinaga" ning seda isegi kõrge ja igakülgse haridusega inimeste puhul. On märkimisväärt fakt, et füüsiline reaktsioon ja ainuomane pelg, mille põhjustab see üleloomulikult jube, on ka ise ainuomane - ning "loomuliku" hirmu või pelgamise puhul me seda ei leia." (OTTO 1992:16) Samas on ka see kogemus ise oma olemuselt ambivalentne - ta pole eranditult negatiivne, vaid
Dimensioonid: · organisatsiooniline spontaansus vs struktureeritus · lühiajaline vs pikaajaline orienteeritus · eesmärkide ekspressiivsus vs instrumentaalsus · motiivide määratletus vs motiivide puudumine Kollektiivse käitumise mudelid: 1) Emotsionaalse nakkuse mudel inimesed kaotavad oma identiteedi ja isikliku vastutuse tunde, muutuvad avatuks ettepanekutele ning nad tõmmatakse kaasa nakatavast emotsioonist. 2) Lisaväärtuse mudel · sotsiaalsed institutsioonid edendavad või piiravad kollektiivset käitumist · pinge tekib siis, kui inimesed tunnetavad ebavõrdsust · üldistatud usu kasvamine ja levimine inimesed otsivad ebavõrdsusele lahendust · esilekutsuvad faktorid dramaatilised sündmused, mis toetavad jagatavat uskumust · tegevuse mobiliseerimine tekib liider, kes näitab kätte õige suuna
annaabi.ee 
