Muusika arvustus - Kadri Voorandi kontsert (0)
Muusika arvustus
Käisin kuulamas Kadri Voorandi kontserdit Nordea kontserdimajas 4. detsembril, kus ta esitas
kuulsa Suurbritannia laulja Adele’i loomeperioodi mängituimaid hitte. Laval oli 10 tuntud
pillimängijat seal hulgas trummar Petteri Hasa, kitarrist Erki Pärnoja, jazzpianist Joel
Remmel, bassist Mihkel Mälgrand ning 3 taustalauljat.
Kadri Voorand on džässmuusik, laulja ja helilooja, kelle muusika varieerub tänapäeva džässist
popi ja folgini. Tema muusika on sümbioos siirast emotsioonist, improvisatsioonist ja lõbusast
meeleolust. Kadri valiti aasta 2017 Eesti parimaks naisartistiks. Adele’i lugude esitamine on
väga julge ning ka riskantne valik, sest tegemist on väga tuntud ja võimsa hääletämbriga
lauljaga. Viibisin esimest korda Kadri Voorandi kontserdil ja minu jaoks laulis ta üllatavalt
hästi. Laulud oleksid justkui temale kirjutatud ning ta ei jää kuidagi Briti staarile alla, julgen
arvata, et meil Eestis on maailmatasemel artist Kadri näol. Kontsert oli kaheosaline poole
tunnise vaheajaga. Esimeses osas oli 8 laulu ning algas looga „Hello“. Seda kuulates tundus
nagu laulaks Adele ise seda, sest nende mõlema hääled on nii sarnased ja jõulised. Selles loos
oli ka kohe kuulda suurt hääleulatust, kuna refrään nõuab päris kõrgeid noote. Lugu oli hea
algus kontserdile ning tõstis ka kohe ootused kõrgele. Peale seda tuli üks Bob Dylani lugu, ma
ei saanud väga aru, miks see lugu repertuaari lisati, kuna see ei põimunud teiste lugudega.
Esimese osa üks lemmikumaid lugusid oli „Chasing Pavements“, selle loo meloodia ja rütm
oli nii kaasahaarav, et oleks võinud püsti tõusta ja tantsima hakata. Ka rahva seas oli märgata,
et muusika publikut endaga haaras. Kahjuks ei saa seda aga kõigi kohta öelda, sest mõned olid
telefonides, lobisesid või olid telefoni hääletu peale unustanud panna. Kadri Voorand oli väga
julge ning otsekohese ütlemisega ning tegi ka väikse sellekohase humoorika märkuse. Iga loo
alguses rääkis ta mõnest oma mõttest, näiteks, kuidas teda aitab jooksmine, kui tal mingi
probleem on ning jäädes mõtlema nendele halbadele asjadele avastab, et on jäänud jooksmise
asemel hoopis kõndima. Veel oli üks selline humoorikam, mille peale pool saali naerma
hakkas, kus ta ütles, et inimestel on kas liiga lühike mälu või liiga pikk ning siis on veel
mehed ja naised. See jäi igalühel endal otsustada kumbal siis kumb on. ;) Sellised väiksed
lisakommentaarid andsid palju juurde mõnusa meeleolu loomisele. Esimene osa lõppes tema
enda loominguga, kus saateks mängis ta ise klaverit. Ta mängis väga eriliselt oma häälega
ning seda oli kaugele näha ja kuulda kui pühendunud ta oli ja kui väga ta kõike seda nautis.
Lugu „Someone Like You“oli väga võimas sissejuhatus kontserdi teiseks osaks.
Silmapaistvamad esitused olid veel „One and Only“, „Right As Rain“, „I Miss You“, „All I
Ask“. Mu lemmik oli „Rollin in the Deep“. Peale seda oli aeg üllatuse jaoks, kus Voorand
esitas oma lugusid. Eriti meeldis mulle lugu, kus oli kuulda bassisti soolot. Kadri Voorand
köitis oma muusika ja häälega publikut niivõrd, et viimase loo ajal rahvas tõusis põsti ja
tantsis ning plaksutas artisti lisa lugude mängimiseks lavale tagasi ning kontsert lõppes 40
minutit arvestatust hiljem. Võimsa punkti pani kontserdile „Skyfall“.
See kontsert on üks mu lemmikuid, ainult head emotsioonid ning Kadri Voorand on väga
andekas Eesti naisartist, kelle hääl on lihtsalt hämmastavalt võimas ja kõlav. Kahtlusteta
külastaksin võimalusel tema kontserte edaspidigi ja jään jälgima tema tegevust.
Käisin kuulamas Kadri Voorandi kontserdit Nordea kontserdimajas 4. detsembril, kus ta esitas kuulsa Suurbritannia laulja Adele’i loomeperioodi mängituimaid hitte. Laval oli 10 tuntud pillimängijat seal hulgas trummar Petteri Hasa, kitarrist Erki Pärnoja, jazzpianist Joel Remmel, bassist Mihkel Mälgrand ning 3 taustalauljat.
Sarnased õppematerjalid
414
pdf
Tiit Lauk humanitaar
2
TALLINNA ÜLIKOOL
HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID
TIIT LAUK
Džäss Eestis 1918–1945
Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti.
Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril
2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt.
Juhendajad: Ea Jansen, PhD
Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent
Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur
Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor
Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008
Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008
ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF)
ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF)
ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid