Muusika arvustus - Kadri Voorandi kontsert (0)

Muusika arvustus Käisin kuulamas Kadri Voorandi kontserdit Nordea kontserdimajas 4. detsembril, kus ta esitas kuulsa Suurbritannia laulja Adele’i loomeperioodi mängituimaid hitte. Laval oli 10 tuntud pillimängijat seal hulgas trummar Petteri Hasa, kitarrist Erki Pärnoja, jazzpianist Joel Remmel, bassist Mihkel Mälgrand ning 3 taustalauljat. Kadri Voorand on džässmuusik, laulja ja helilooja, kelle muusika varieerub tänapäeva džässist popi ja folgini. Tema muusika on sümbioos siirast emotsioonist, improvisatsioonist ja lõbusast meeleolust. Kadri valiti aasta 2017 Eesti parimaks naisartistiks. Adele’i lugude esitamine on väga julge ning ka riskantne valik, sest tegemist on väga tuntud ja võimsa hääletämbriga lauljaga.  Viibisin esimest korda Kadri Voorandi kontserdil ja minu jaoks laulis ta üllatavalt hästi. Laulud oleksid justkui temale kirjutatud ning ta ei jää kuidagi Briti staarile alla, julgen arvata, et meil Eestis on maailmatasemel artist Kadri näol. Kontsert oli kaheosaline poole tunnise vaheajaga. Esimeses osas oli 8 laulu ning algas looga „Hello“. Seda kuulates tundus nagu laulaks Adele ise seda, sest nende mõlema hääled on nii sarnased ja jõulised. Selles loos oli ka kohe kuulda suurt hääleulatust, kuna refrään nõuab päris kõrgeid noote. Lugu oli hea algus kontserdile ning tõstis ka kohe ootused kõrgele. Peale seda tuli üks Bob Dylani lugu, ma ei saanud väga aru, miks see lugu repertuaari lisati, kuna see ei põimunud teiste lugudega. Esimese osa üks lemmikumaid lugusid oli „Chasing Pavements“, selle loo meloodia ja rütm oli nii kaasahaarav, et oleks võinud püsti tõusta ja tantsima hakata. Ka rahva seas oli märgata, et muusika publikut endaga haaras. Kahjuks ei saa seda aga kõigi kohta öelda, sest mõned olid telefonides, lobisesid või olid telefoni hääletu peale unustanud panna. Kadri Voorand oli väga julge ning otsekohese ütlemisega ning tegi ka väikse sellekohase humoorika märkuse. Iga loo alguses rääkis ta mõnest oma mõttest, näiteks, kuidas teda aitab jooksmine, kui tal mingi probleem on ning jäädes mõtlema nendele halbadele asjadele avastab, et on jäänud jooksmise asemel hoopis kõndima. Veel oli üks selline humoorikam, mille peale pool saali naerma hakkas, kus ta ütles, et inimestel on kas liiga lühike mälu või liiga pikk ning siis on veel mehed ja naised. See jäi igalühel endal otsustada kumbal siis kumb on. ;) Sellised väiksed lisakommentaarid andsid palju juurde mõnusa meeleolu loomisele. Esimene osa lõppes tema enda loominguga, kus saateks mängis ta ise klaverit. Ta mängis väga eriliselt oma häälega ning seda oli kaugele näha ja kuulda kui pühendunud ta oli ja kui väga ta kõike seda nautis.


Lugu „Someone Like You“oli väga võimas sissejuhatus kontserdi teiseks osaks. Silmapaistvamad esitused olid veel „One and Only“, „Right As Rain“, „I Miss You“, „All I Ask“. Mu lemmik oli „Rollin in the Deep“. Peale seda oli aeg üllatuse jaoks, kus Voorand esitas oma lugusid. Eriti meeldis mulle lugu, kus oli kuulda bassisti soolot. Kadri Voorand köitis oma muusika ja häälega publikut niivõrd, et viimase loo ajal rahvas tõusis põsti ja tantsis ning plaksutas artisti lisa lugude mängimiseks lavale tagasi ning kontsert lõppes 40 minutit arvestatust hiljem. Võimsa punkti pani kontserdile „Skyfall“.  See kontsert on üks mu lemmikuid, ainult head emotsioonid ning Kadri Voorand on väga andekas Eesti naisartist, kelle hääl on lihtsalt hämmastavalt võimas ja kõlav. Kahtlusteta külastaksin võimalusel tema kontserte edaspidigi ja jään jälgima tema tegevust.