Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Hea suhtlemine I,II (0)

1 Hindamata
Punktid
Hea suhtlemine I II #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KatiAavik Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
pptx

Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine

Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine Paul Kehtna Põhikool 2012 Mitteverbaalne Mitteverbaalne suhtlemine on suhtlemine, kus sõnumeid edastatakse sõnalisi märke kasutamata Mitteverbaalse suhtlemise märgid on enamasti kultuurispetsiifilised ja mõistetavad vaid ühes kultuuris. Kehakeel Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine ­ stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Mitteverbaalne kommunikatsioon

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
6
odt

Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine

Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine 2 Üldiselt: Suhtlemine on nagu kahesuunaline tee. See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja on valmis kuulama, aru saama ja meelde jätma sõnumit (Hamilton 1993). Suhtlemisprotsessi õnnestumiseks ei ole oluline ainult rääkija ja tema poolt saadetud sõnum, vaid samuti kuulaja ning tema oskused sõnumit vastu võtta. Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa

Inimeseõpetus
thumbnail
9
doc

Mitteverbaalne suhtlemine referaat

Tallinna Polütehnikum Mitteverbaalne suhtlemine. Referaat Koostas: Tallinn 2011 1 Mitteverbaalne suhtlemine. Erinevad allikad on numbrites eri arvamusel, kuid: Suhtlemises teistega, omab mõju/ efekti: Informatsioon ise 10-30% muljest Hääl (+ diktsioon jne) 20-30%, ning Kehakeel/ väline mulje kuni 70% Isegi suurepäraselt ettevalmistatud ettekannet võib füüsiliste näitajatega ära rikkuda! "Fight or flight" reaktsioon: Ürgne instinkt: tundmatus olukorras hindan, kas situatsioon on ohtlik või mitte Kui liiga ohtlik ­ põgenen (suhtlemisest, vestlusest, ruumist) Kui mõõdukalt ohtlik ­ võitlen (võtan kokku ja olen silmitsi olukorraga) Toimib igas tundmatus olukorras, aitab teha reeglina õigeid

Kommunikatsioon
thumbnail
24
doc

ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST

Tõepoolest, ei ole ju mõeldav, et esimesed muutused, ükskõik mis asjaoludel need siis ka aset leidsid, oleksid toimunud kõigi sama liigi esindajate juures korraga ja ühtemoodi; ei, mõni täiustus või sai kahjustada, omandades mitmesuguseid häid või halbu omadusi, mis ei kuulunud algusest peale tema loomusesse, mõni aga jäi pikemaks ajaks algsesse seisundisse. Just selline oli ka inimeste ebavõrdsuse esmaallikas--ainult et seda 1 "Tunne iseennast." Tlk. 2 Kreeka mütoloogias madalam merejumal, kes oli algul inimene, kuid läks nõiajoogi mõjul merre elama; teda kujutatakse eemaletõukava välimusega, kalasabaga raugana. Tlk. 1 Jean-Jacques Rousseau niiviisi üldjoontes näidata on märksa kergem kui selle tõelisi põhjusi täpselt esile tuua. Ärgu mu lugejad siis arvaku, et ma julgen hellitada lootust, nagu oleksin jõudnud

Ühiskond
thumbnail
3
docx

Motivatsioonid, emotsioon, stress

MOTIVATSIOON Motus-liikumapanev jõud/tung/aje. Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõusujõuks ja suunab seda eesmärgi poole. ( vajadus-> paneb otsima parimaid lahendusi/võimalusi) Motivatsioon(asjaolude kogum)=motiiv(üks kindel asjaolu) Üldjuhul on kõikide motiivide tuvastamine raske, tuleks rääkida pigem motivatsioonist. (Enesetapp:bioloogil. tegurid, psühholoogil. tegurid, sotsiaalsed tegurid, kultuurilised tegurid) MOTIVATSIOONI TEKITAVAD VAJADUSED 1. Füsioloogilsed vajadused- oluline ellujäämise aspektis 2. Psühholoogilised vajadused- oluline psühholoogiline heaolu 3. Sotsiaalsed vajadused- seotud enese teostamisega antud kultuuris heakskiidetud moel( omandad kultuuriga, mis määrab, mida vajad alates riietest)(haridusest->ümbermaailmareisini) Kultuur määrab ka füsioloogilisi vajadusi( söömise, seksimise osas). Tõenäoliselt vaid hingamisvajadus pole kultuuriga seotud. AKTIVATSIOONITEOORIAD 1

Psühholoogia
thumbnail
2
odt

Näota kurjus

Näota kurjus Arutlev kirjand noortest veebikeskkonnas Noored veedavad paratamatult suure osa oma vabast ajast televisiooni- ja internetimaailmas. Nad on sõltuvuses infovoolust ja ja virtuaalühiskonnast. Internetikeskkonnas saab noor kujundada enda avaliku minapildi ning portfoolio, mida maailmale näidata. Veebivõrgustiku abil saavad teismelised omavahel kiirelt ja mugavalt ilma otseste barjäärideta suhelda. Televisioon toob nooreni meelt

Ühiskond
thumbnail
30
doc

Euroopa ideede ajaloo konspekt

Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud.

Ühiskond
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui administratiivkeskused Kõige olulisem on maaomand Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine Teenused, oskused Ühiskonna mudelite võrdlus: Ühiskonna mudel: Agraarühiskond Industriaalühiskond Teabeühiskond Nappus: maa , riskikapital ,oskusteave Võim: maaomanik, kapitalist. teabeeliit Siht: ellujäämine, heaolu, eneseteostus Tarbimus toit, asjad ,elamused Industriaalühiskonna eesmärk: suurendada standardtoodnagut Teabeühiskonna eesmärk : suurendada individuaalset loovust Uued alused majanduses: luua kontakti, hoida sidet, saavutada empaatiat kolleegiga, võimet kuulata, taluda ja teha konstruktiivset kriitikat, võimet levitada rõõmu ja head tuju. R

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun