Epneri järgi kirjutati neis teostes peamiselt maaelust ja kolhooside loomisest. Tegelasteks on seejuures valitud sotsialistliku süsteemi rajajad, süsteemivaenlased ja kahevahelolijad. Loo alguses saabub külla aktivist, kes hakkab ühismajandamist eest vedama, teose arenedes suudetakse vaenlased paljastada ja ühiselt tegutsedes raskused ületada nii jõutakse positiivse lõpuni ning nõukogude võimu ülistades luuakse sümbolkujundi abil tulevikuperspektiiv. Selline teose ülesehitus kattub ka Leberechti jutustuse üldise skeemiga. Pjotr Izmestjevi 1955. aastal ilmunud käsitluses peetakse teose põhikonfliktiks klassivõitlust Koordi küla töötavate talupoegade ja kulakute vahel. See omakorda määrab tegelaste arenemise, toob esile Paul Runge mehisuse ja näitab kulakute alatust ja moraalset langust. Izmestjev leiab, et muutuste teravust näitas Leberecht eelkõige läbi tegelaste
näiteks tegelda regulaarselt kehaliste harjutustega või osaleda seltskondlikus elus. Selged eesmärgid ja päevaplaanid loovad korrastatuse ning võimaldavad muutusi märgata ja hinnata. · Ära karda abi küsida. Ära häbene välja öelda oma soove ja vajadusi nii lähedastele kui meditsiinitöötajatele. Nii on ka teistel lihtsam. · Arvesta võimalike tulevikusündmustega. Ole valmis kohtama probleeme, mis haigusega kaasnevad. · Määra kindlaks kaugem tulevikuperspektiiv, püüa leida tähendus ümberkorraldusele oma elus ja väärtusta uusi kogemusi.
Mina näen ilmselt mingeid detaile oma seisukohast, aga teise õpetaja, õpetaja abi või spetsialisti (logopeed, liikumisõpetaja, muusikaõpetaja) arvamus võib olla sellest erinev. Olen kindel, et praktikas saaksin arenguvestlusega vajadusel ka üksi hakkama, sest saan alati toetuda saadud koolitusele ning vajadusel leida abimaterjale internetist. Põhiline on - hindame ju mitte last, vaid tema arengut. Ja arengu osas kehtib alati tulevikuperspektiiv koos lapsevanema ja spetsialistidega koostatav plaan, kuidas vajadusel samm-sammult edasi minna, olukorda parandada. Oma isikuomadustelt olen rõõmsameelne ja entusiastlik, olemuselt koostööaldis ja edasipürgiv reeglina saan ma ka ebameeldiva info edastamisega hakkama läbi positiivsete detailide, rahuliku suhtumise ning edasise koostööplaani. Suurt tuge tunnen käimasolevas koolituses. See tutvustab teooriat, annab
institutsioonid on suutelised muutma osaliste arusaamu & identiteete väljundid: sotsialiseerimine (järk-järguline omaksvõtt) ja sotsiaalne õppimine (teadlik protsess), ratsionalismis identiteet eksogeenne, konstruktivismis endogeenne => otsuste tegemine identiteetide sobivusel VIII LÕIMUMISE EELDUSED 48. EL-i/EÜ algsed ideaalid ja nende tähenduse muutumine & EL-i tulevikuperspektiiv (Weiler) EL algsed ideaalid: 1. Rahu (sh ka kui kättemaksust loobumine) Rahu kui õnneliku elu tagaja ja rahu kui valmisolek tegutseda teiste kasuks, omakasupüüdmatus. Peame üle saama vihast ja kättemaksusoovist, mis eksisteeris peale I MS. Rahu ja heaolu kui kvaliteedinäitajad jõukus (esmane eneseväärikuse komponent) Sõltumine teistest, avatud turud 3
Laikmaasse endiselt kui eesti kunsti peamisse eestvõitlejasse, kelle poole pöörduti nõu saamiseks. 1908. a. suvel kavatses Laikmaa korraldada kolmekuulised kunstikursused Soomes, kuid pidi plaanile paraku kriipsu peale tõmbama, kuna kohale ilmus vaid üks õpilane. Rahaliselt olid Soome-aastad Laikmaale vägagi rasked. Kõige äärmisemast kitsikust välja pääsenud, hakkas Laikmaa jälle aktiivselt esinema kunstialaste sõnavõttudega kodumaises ajakirjanduses. Kuna eesti kunsti tulevikuperspektiiv oli vahepeal muutunud õige ähmaseks, siis püüdis Laikmaa oma artiklites igati seda ülemäärast pessimismi ja ebakindlust hajutada. 1909. a. hilissügisel sai Laikmaa lõpuks loa kodumaale tagasi pöördumiseks. Siia jäi kunstnik aga väga üürikeseks ajaks, sest ammu oli tal soov reisida Itaaliasse. Välispassi hankimine pealinnas läks tal peatselt korda. 1910. a. kevadel jõudis rännumees Itaaliasse, peale Itaalia külastas ta veel Roomat, Sitsiiliat, Capri saart, Tuneesiat
mõjutavad või kujundavad poliitikas osalejate ratsionaalset käitumist sotsioloogiline instit-ism-kuidas kultuuritaust seletab institutsionaalset korraldust poliitikavõrgustikud (policy networks) poliitikavõrgustikud kui otsustusareenid poliitikavõrgustike abil kirjeldatakse ja analüüsitakse poliitilist protsessi ja tulemusi 40. EL-i/EÜ algsed ideaalid ja nende tähenduse muutumine; EL-i tulevikuperspektiiv (Weiler) EL algsed ideaalid: 1. Rahu (sh ka kui kättemaksust loobumine) Rahu kui õnneliku elu tagaja ja rahu kui valmisolek tegutseda teiste kasuks, omakasupüüdmatus. Peame üle saama vihast ja kättemaksusoovist, mis eksisteeris peale I MS. Rahu ja heaolu kui kvaliteedinäitajad 2. jõukus (esmane eneseväärikuse komponent) Sõltumine teistest, avatud turud 3
annaabi.ee 
