E.Bronte "Vihurimäe" (2)

5 VÄGA HEA

Emily Bronte „Vihurimäe”

Loodusvaated teoses on romantismile iseloomulikud: kaunid, ülevad ning kohati ka müstilised. Äikesetorm külvab ärevust ja segadust, samas kui päikesepaiste toob esile õnne ja armastust. Pime ja kõle maja näitab kurjuse olemasolu, samas kui valge ja puhas maja näitab majas valitsevat õnne ning headust. Musta kleidiga neiu tähendab salapära. Pinget kruvitakse muusika helitugevuse muutmisega, ka vastu akent löövad oksad annavad märku, et midagi hakkab juhtuma. Peategelased Cathy ja Heathcliff armastavad teineteist, kuid samas ka vihkavad . Nende päritolust ja ellusuhtumisest tuleneb nende karakterite vastandlikkus - Cathy on positiivne, Heathcliff aga negatiivne.
Arhitektuuris võib märgata müstikat. Üksik maja nõmmel, kõle, tontlik, kivist aiaga, seest pime, suure kamina ning elutoaga.

Cathy ja Heathcliffi armastus on eriline. Cathy küll armastab meest, kui siiski abielluda ei soovi, kuna Heathcliff on tema jaoks madalamast seisusest, ta ütleb: „Heathcliffiga abiellumine oleks mulle alandav .”
Heathcliff on jäägitult kiindunud oma armastatusse ning seejuures väga armukade, kui Cathy kohtub pidevalt Edgar Lintoni, naabermõisa omanikuga. Kui Heathlicliff juhtub peal kuulma, kuidas Cathy räägib oma nõusolekust Lintoniga abielluda, lahkub mees Vihurimäelt. Naasedes on mees rikas, kuid kalk , julm ning kättemaksu järele janunev inimestevihkaja.
Armastusest räägib Cathy nõnda: „Armastus Heathcliffiga on kui allikas, mis meid elus hoiab; armastus Edgariga on nagu puu lehestik , mis aasta jooksul lehed maha viskab ja uued kasvatab.“

Peamised karakterid

Armastus ja kättemaks; armastus ja vihkamine ; armastus ja sõprus
Vihkamine ei suuda kunagi kaotada tõelist armastust, armastus on tugevam kui vihkamine, kuid mõnikord võib armastus muutuda vihkamiseks. „Vihurimäe” räägib sellest, kuidas armastus, mis on puhas ja süütu, võib muutuda hävitavaks ja kättemaksuhimuliseks. Teos on suurepärane näide ütlusest: „Armastusest vihkamiseni on üks samm.” Miski ei peata Heathcliffi oma plaani ellu viimast, kuna ta on kammitsetud teda pimestavast vihast. Huvitav on see, et kui paljudes teostes on negatiivne peategelane saanud oma karistuse, siis antud teoses suudab mees nuhtluseta jääda, ka lõpus, kui ta sureb , tundub see teda rõõmustavat, teisalt võib ta ka olukorra paratamatust tunnetada.
Cathy, küllaltki ambitsioonika ja kõrget positsiooni ihkava naise armastus Heathcliffi vastu ei ole piisavalt tugev. Seda näitab fakt, et naine oli nõus abielluma rikka mehega ning jätma oma lapsepõlve armastuse sinnapaika.
Hoolitama kirglikust vihkamisest oma südames, ei lakanud Heathcliff Cathy’t kunagi armastamast. Selle tõestuseks läks Heathcliff naise surivoodile, pärast Cathy surma aga küsis endalt, kuidas ta suudab ilma oma Cathy’ta edasi elada.
Armastus ja sõprus, koos võttes, ei saa kunagi koos eksisteerida, mida näitab ka teos. Heathcliff armastas Cathy’t ja millegi vähemaga polnud võimalik leppida. Seetõttu lahkus ta ka Vihurimäelt, kuna lihtsalt sõpradena ei suutnud ta elada.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 67 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

67 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

janre Õppematerjali autor

emily bronte vihurimäe

Sarnased õppematerjalid

doc

Kommentaar E. Bronte "Vihurimäe" kohta.

Kommentaar Emily Brontë ,,Vihurimäe" kohta 1. Loodusvaated on romantismile iseloomulikult kaunid. Äikesetorm külvab ärevust ja segadust, samas kui päikesepaiste toob esile õnne ja armastust. Peategelased Cathy ja Heathcliff armastavad teineteist, kuid siiski on nad vastandlikud karakterid (Cathy on positiivne, Heathcliff aga negatiivne kangelane). Arhitektuuris võib märgata müstikat. Üksik maja nõmmel, kõle ja tontlik oma olemuse poolest. Taas üks romantismi ajastule iseloomulik joon. 2. Cathy ja Heathcliffi armastus on eriskummaline seal leiduva vihkamise ja kättemaksuiha poolest. Cathy küll armastab meest, kui siiski abielluda ei soovi: ,,Heathcliffiga abiellumine oleks mulle alandav." Heathcliff on jäägitult kiindunud oma armastatusse ning seejuures väga armukade, kui Cathy kohtub pidevalt Edgar Lintoni, naabermõisa omanikuga. Kui Heathlicliff juhtub peal kuulma, kuidas Cathy räägib oma nõusolekust Lintoniga abiellud

Kirjandus

doc

Emily Jane Bronte "Vihurimäe" referaat

Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 1.Emily Jane Bronte................................................................................................................ 3 2. Loomingu üldiseloomustus.................................................................................................. 5 3. Lühiülevaade teose sisust................................................................................................... 6 5. Konfliktid ja teose peaidee............................................................................................

Kirjandus

docx

I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees”

“Paavst“, siis see oli tema jaoks midagi nii võrd erilist. Indrekule meeldis väga õppida ja ennast harida. Ta õppis nii kösteri juures kui ka kirjutaja juures, hiljem läks ta linna kooli. III Emily Brontë „Vihurimäe“ 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest. Mr. Lockwood asub elama Rästapesa mõisa ning otsustab külastada oma naabreid Vihurimäel, kelle käest ta ka rendib oma mõisa. Vihurimäe rahvas ei näita austust ega viisakust mr. Lockwoodi suhtes. Seetõttu otsustab mr. Lockwood uurida oma majapidajannalt mrs. Deani käest, et miks Vihurimäe elanikud nii võrd kummaliselt käituvad. Mrs. Dean jutustab mr. Lockwoodil 20-30 aastate tagustest sündmustest. Sellest kuidas Heatcliff sattus Vihurimäele, miks abliellus Catherine Edgariga mitte Heatcliffiga, kelle poeg on Linton ja Haerton ning miks valitseb Vihurimäel kurb ja negatiivne õhkkond

Kirjandus

odt

Mõtteterad.

Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk

Kirjandus

docx

Mõtteterad

Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei

Kirjandus

odt

11. klassi kirjanduse eksam

1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus

Kirjandus

doc

Kirjanduse eksami küsimused

kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin

Kirjandus

117

doc

Aforismid

AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit

Kirjandus

Rohkem sarnaseid