ETTEVÕTJA füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuse osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Seaduses sätestatud äriühing. ÄRIÜHING on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. KONTSERN emaettevõtja koos tütarettevõtetega moodustab kontserni. EMAETTEVÕTE kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks. TÜTARETTEVÕTE emaettevõtja osa. Ühing, kus teine ühing ehk emaettevõtja omab oma osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju. ÄRINIMI ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist4 Vähemusosaluse osa kasumist5 Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud
3 955 3 110 Kokku lühiajalised kohustused 076 959 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 9213 13514 Kokku pikaajalised kohustused 9213 13514 396428 312447 Kokku kohustused 9 3 Omakapital Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Osakapital nimiväärtuses 123600 123600 Kohustuslik reservkapital 54843 54843 5 148 4 447 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 708 291 Aruandeaasta kasum (kahjum) 581 877 753 268 Kokku emaettevõtja aktsionäridele või 590902 537900
_____________________, aadress _____________________________________, mida esindab juhatuse liige ______________________________ (edaspidi nimetatud Laenusaaja), edaspidi nimetatud Lepingus eraldi Pool või ühiselt Pooled, leppisid kokku alljärgnevas: Märkus: Käesolev näidis on mõeldud kasutamiseks laenusuhete puhul, kus partnerid üksteist tunnevad ja usaldavad (näiteks füüsiliste isikute vahelised laenud) või on laenuandjal laenusaaja üle teatud kontrollivõimalus (näiteks emaettevõtja ja tütarettevõtja suhted). Seetõttu on lepingus tagasihoidlikumalt reguleeritud lepingu tagatised, laenusaaja informeerimiskohustused ja lepingu erakorralise ülesütlemise alused. Näidise puhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga. 1. Laenusumma, tähtaeg, intress, viivis 1.1. Laenuandja annab Laenusaajale laenu summas ___________ (_________) ____________ (krooni või eurot). 1.2. Laenusumma üleandmine Laenusaajale toimub _________________ (mil viisil, mis tähtajal)
Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Kontsern-Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Emaettevõte-kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust nim osalevat ühingut emaettevõtteks. Tütarettevõte-kus emaettevõte osaleb nim tütarettevõtteks. Ettevõte-majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks.
raamatupidamistavaga. Majandusaasta aruanne koos lisatud materjalidega jaguneb: majandusaasta aruanne(tegevusaruanne ja raamatupidamise aastaaruanne), kasumi jaotamise/kahjumi katmise ettepanek, audiitori järeldusotsus. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb: Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne, lisad. Osaühing ei või anda laenu: 1. Oma osanikule(5% osakapitali või rohkem) 2.oma emaettevõtja osanikule, aktsionärile või liikmele( 5 või rohkem% emaettevõtja osa- või aktsiakapitalist) 3. Isikule osaühingu osa omandamiseks 4. Oma juhatuse ega nõukogu liikmele ega prokuristile. Arvelduskontol oleva raha inventeerimisel kontrollitakse arvelduskonto väljavõtte vastavust raamatupidamises kajastatuga. Kassa inventeerimisel loetakse sularaha kassas ja kontrollitakse selle jäägi vastavust raamatupidamises kajastatuga. Varude arvestusmeetodid: 1.Tükimeetod- lähtub varude tegelikust füüsilisest liikumisest. 2
Kalevi sokolaadivabrik tegeleb ka aktiivse ekspordiga ja peamiseks välisturgudeks on Balti riigid nagu näiteks Skandinaaviamaad ja Venemaa. Maiasmokk on Eesti vanim järjepidavalt tegutsev kohvik Tallinna vanalinnas mis on Kalevi sokolaadivabriku tütarettevõte. AS Kalev Chocolate Factory kuulub rahvusvahelisse Orkla kontserni. Ettevõte annab tööd ca 350-le inimesele. Kasumiaruanne: Grupp Emaettevõtja 2005 2004 2005 2004 Müügitulu 53 849 39 894 24 578 27 868 müüdud kauba ja teenuse kulu -46 931 -31 115 -18 830 -20 179 Brutokasum 6 917 8 780 5 748 7 689 Turustuskulud -5 054 -4 565 -4 644 -4 338
Isik, kes tegutseb oma nime all. Pakub teenuseid tasu eest. See on talle püsivaks tegevuseks. 3. Mis on ettevõte? Majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 4. Mis on äriühingute (ettevõtja) liigid? Täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu (sihtasutused ja mittetulundusühingud ei ole äriühingud). SE Euroopa äriühing. 5. Uusi äriühinguid ei saa juurde tekitada, need on seaduses olemas. 6. Kontsern Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Ettevõtle kooslus, kus üks ettevõte omab teiste suhtes valitsevat mõju st, et kui tal on otsustus võime suurem kui teistel. Võib olla ka lepinguline kooslus. 7. Filiaal Ei ole iseseisev juriidiline isik, subjekt. 8. Ettevõtja tegevusala EMTAK Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikatsioon. Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK) on rahvusvaheliselt ühtlustatud
Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist6 Vähemusosaluse osa kasumist7. 6 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 7 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. Müügitulu Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 "Tulu kajastamine") Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Aruandeperioodil müüdud toodete, kaupade ja teenuste maksumus ning tootmiskaod ja muud
Referaat õppeaines ,,Õigusõpetus" Juhendaja: lektor Reet Nurmla Tartu 2010 2 Lähetuste liigid: Töölähetus, teenistuslähetus, ametilähetus. Lähetus ehk teisisõnu komandeering. Lähetusse tohib saata: Töötajat, juhtimis- ja kontrollorgani liiget, avalik teenistujat, loovisikut, spordilähetuse puhul: sportlast, treenerit ja kohtunikku. Lähetusse ei tohi saata: Füüsilisest isikust ettevõtjat, teise isiku töötajat (nt. Emaettevõtja töötaja), isikut kes ei ole valitud juhtimis- ega kontrollorgani liikmeks (nt. Aktsionär, osanik, MTÜ liige) Töölähetus töölepingu seaduse alusel Töötajat võib lähetada tööülesannete täitmiseks väljaspoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta kui tööandja leiab selle vajalikuna olevat. Kuid seal kehtivad omad piirangud: töötajat kes kasvatab alla kolmeaastast, puudega last või on rase, võib töölähetusse saata ainult töötaja nõusolekul
2010.aastaaruande võrdlusandmed olid korrigeeritud seoses olemasoleva laenu allahindamisega. 2010.a. rahavoogude aruandes on kajastatud järgmised summad: - Tasutud tütarettevõtjate soetamisel 2 mln eurot: Baltic Premator OÜ tegi sissemakse BLRT Masinaehituse OÜ osakapitali summas 2 mln eurot 2010. aastal. - Antud laenude tagasimaksed 1,5 mln eurot: BLRT Masinaehituse OÜ laenukohustuse tasumine. Lisa 19 Seotud osapooled (eurodes) Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus BLRT Grupp AS Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõtja on registreeritud Eesti Kontserni nimetus, millesse kuulub emaettevõtja BLRT Grupp Riik, kus kontserni emaettevõtja on registreeritud Eesti Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes 31.12.2011 31.12.2010
29% Ärikulud kokku -45480 100.00% Ärikasum 7133 98.71% Finantstulud 260 3.60% Finantskulud -167 -2.31% Kasum enne tulumaksustamist 7226 100.00% Aruandeperioodi puhaskasum 7226 100.00% sh emaettevõtja omanike osa kasumist 7180 99.36% Tulu aktsia kohta (arvestatud emaettevõtte osa kasumist): Tava puhaskahjum aktsia kohta (eurodes) 2.94 Lahustatud puhaskahjum aktsia kohta (eurodes) 2.94 31/12/2011 31/12/2012 % % 10,389 € 25.74% 14,490 € 30.99% 7,909 € 19.60% 7,185 € 15.37% 735 € 1.82% 821 € 1.76% 19,033 € 47
Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku. 1 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 2 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes.
Finantstulud 224 19% 89 Finantskulud -100 -8% -76 Kasum enne tulumaksustamist 1178 100% 2467 Tulumaksukulu 0 0% -52 Aruandeperioodi puhaskasum 1178 100% 2519 sh emaettevõtja omanike osa kasumist 1171 99% 2518 vähemusosaluse osa kasumist 7 1% 1 2103.a. Suurenes võrreldes eelmiste aastatega varade ja omakapitali osakaal. Samas vähenesid kohu Kasvasid äritulud kui ka ärikulud. Ärikasumi hüppeline kasv oli 2012.a. võrreldes 2011.a. 1,12,2012 31,12,2013 BILANSS HORISONTAALANALÜÜS 2011 2012 2011 2013
Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku. 1 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 2 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes.
Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist4 Vähemusosaluse osa kasumist5 4 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 5 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. Müügitulu Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 "Tulu kajastamine") Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh. kasum materiaalse ja immateriaalse
Finantstulud 266 3,73% 224 Finantskulud -178 -2,50% -100 Kasum enne tulumaksustamist 7133 100,00% 1178 Tulumaksukulu 0 0,00% 0 Aruandeperioodi puhaskasum 7133 100,00% 1178 sh emaettevõtja omanike osa kasumist 7180 100,66% 1171 vähemusosaluse osa kasumist -47 -0,66% 7 Tulu aktsia kohta (arvestatud emaettevõtte osa kasumist): Tava puhaskahjum aktsia kohta (eurodes) 2,92 0,75 Lahustatud puhaskahjum aktsia kohta (eurodes) 2,92 0,75 Müügitulu 44144 45843
Pikaajalisi tarnevõlgnevusi kajastatakse bilansikirjel Muud pikaajalised kohustused. Ostutehingute analüütiliseks arvestuseks avatakse eraldi iga tarnija kohta analüütiline konto kuhu kantakse kõik ostutehingud ja tasumine. Tarnijate lõikes peetakse eraldi arvestust iga saabunud arve ja selle tasumise kohta. Kui tarnijaks on ettevõtte omanik (s.o emaettevõte), mõni teine grupi ettevõte või seotud osapool tuleb tehinguid kajastada kontodel Võlad emaettevõtja vastu, Võlad grupiettevõtja vastu jne. Ostutehingute kajastamine raamatupidamisarvestuses sõltub sellest, kas ostja on registreeritud käibemaksukohuslasena. Mittekäibemaksukohustuslane lülitab käibemaksu saadud väärtuste soetusmaksumusse või kannab kuludesse koos arvel näidatud põhisummaga. Käibemaksukohustuslane võtab ostuarvel näidatud käibemaksusumma üles nõudena , mille ta saab hiljem Maksu-ja Tolliametilt tagasi küsida või tasaarveldada. 3 Dokumenteerimine
Euroopa Komisjoni direktiivid ja määrused, mis reguleerivad raamatupidamist: ELi peamine eesmärk on tagada, et Euroopa raamatupidamisdirektiivid oleksid kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite (IAS) ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS). · Neljas direktiiv- teatud tüüpi äriühingu aastaaruannetest Näeb ette, et teatavad ettevõtted peavad esitama raamatupid.aastaaruande · Seitsmes direktiiv- konsolideeritud aruannerest Sätestab, et emaettevõtja peab koostama kontserni raamatupid.aastaaruande ja maj.aasta konsolideeritud aruande, mis kajastab kontserni majandusseisundit. 1) Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määrus 1606/2002 (19.06.2002): - Kõik Euroopa Liidu liikmesriikide reguleeritud väärtpaberiturgudel kauplemiseks võetud väärtpaberite emitendid on kohustatud rakendama alates 01. jaanuarist 2005 algavate majandusaastate konsolideeritud aruannete koostamisel Euroopa Komisjoni
Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku Lisa 2 Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus
raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). RAHAVOOGUDE ARUANNE on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. KONSOLIDEERIV ÜKSUS on emaettevõtja või muu raamatupidamiskohustuslane, kellel on valitsev mõju teise raamatupidamiskohustuslase üle. RAAMATUPIDAMISE TOIMKOND on sõltumatu komisjon, mille töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul. TÖÖLEPINGU SEADUS: TÖÖLEPINGU alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
raamatupidajate poolt koostavatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). AKTIVA (VARA) Käibevara Raha ja pangakontod Aktsiad ja muud väärtpaberid Nõuded ostjate vastu: Ostjate tasumata summad, Ebatõenäoliselt laekuvad summad, Kokku Muud nõuded: Nõuded emaettevõtja ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate vastu ; Nõuded sidusettevõtjatele ; Nõuded aktsionäride vastu ; Muud lühiajalised nõuded ;Kokku Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud): Intressid ; Dividendid ; Muud viitlaekumised ; Kokku Ettemaksed: Maksude ettemaksed ja tagasinõuded ; Tulevaste perioodide kulud ; Kokku Varud: Tooraine ja materjal ; Lõpetamata toodang ; Valmistoodang ; Müügiks ostetud kaubad; Ettemaksed tarnijatele -Kokku Käibevara kokku Põhivara
Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist 4 Vähemusosaluse osa kasumist 5 KONTOD Veider sõna, kuid mis sisuseletuse talle siis anda võiks? Kuulnud oleme igasugustest kontodest, kokkupuuteid on olnud suhteliselt vähestel, vist. Ei-ei, see, et Sinu lemmikpanka laekub igakuiselt rõõmus rahanumber tööandjalt, see ei ole konto majandusarvestuse mõistes. See on ju arveldusarve, kuhu laekuvad sinule mõeldud summad ja isegi liialt tihti väljuvad veelgi suuremad summad (no
kliente Eestist väljaspool? Iseloomusta pakutavat teenust lühidalt. Minu poolt loetletud kõik AS-id on rahvusvahelised ettevõtted ning omavad kliente väljaspool Eestit. Need ettevõtted tegelevad raha laenamise, hoiustamisega (pangad) ning raamatupidamisega (PDO) Ül 3: Nimeta üks äriühing (OÜ, AS, TÜ, UÜ) ja kirjelda, selle tegevust põhjalikumalt. Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ(Tartu Kaubamaja). Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ 100% -line emaettevõtja on Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS. Põhitegevusala on enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus. Lisaks muu kinnisvarahaldus või haldusega seotud tegevused. Pakub ettevõtetele ja eraisikutele pinda kus pakkuda teenust. Teenus sisaldab pinda, kus võimalikul üürilevõtjal on pakkuda potentsiaalsetele ostjatele/huvilistele toodet või teenust. Ül 4: Nimeta üks mittetulundusühendus ja kirjelda selle tegevust põhjalikumalt. MUSIIIIII
esimehel on suur roll nõukogu koosseisu määramisel; direktorite nõukogu valib CEO, CEO on alati direktorite nõukogu liige (Eestis vaste puudub, Eestis ei saa juriidiliselt kellelgi olla sellist võimutäiust); Anglo-ameerika süsteemis ei ole kollektiivset tippjuhti, so juhatust. Kontsern- kui 1 äriühing on teises osanik/aktsionär ning omab ühingu häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtteks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjal üksind või koos emaettevõtjaga. Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing (ema) omab selle osaniku või aktsionärina või lepingu alusel valitsevat mõju ja võtab oluliselt osa selle kasumist, Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni (täpselt samad seadused). NB! Kontsernis on omanikuks juriidiline isik.
või kahjumi katmise kohta ning volitus eespool nimetatud dokumentide ja andmete esitamiseks esitatakse äriregistrile justiitsministri määrusega kehtestatud korra kohaselt elektrooniliselt. Vastavat sätet kohaldatakse majandusaasta aruannetele, mis koostatakse 2009. aasta 1. jaanuaril või hiljem algava aruandeperioodi kohta. 9 Kasumi jaotamise otsus Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek/osanike koosolek kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Emaettevõtja, kes koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, võtab kasumi jaotamise otsuse vastu konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruannete alusel. Konsolideeritud aruannetel põhinevat kasumit ei ole lubatud jaotada niivõrd, kuivõrd see vähendaks emaettevõtja netovara tasemeni alla aktsiakapitaliosakapitali ja reservide kogusumma, mille väljamaksmine aktsionäridele/osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. Kasumi jaotamise otsuses märgitakse:
Ühispank 232 325 0 Kokku raha 256 021 20 022 Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed 31.12.2006 31.12.2005 Ostjatelt laekumata nõuded 2 939 143 3 003 867 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -52 562 0 Nõuded emaettevõtja ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate vastu 518 072 509 323 Kokku Ostjatelt laekumata nõuded 3 404 653 3 513 190 Muud lühiajalised nõuded 632 1 180 Intressid 8 0 Maksude ettemaksed 1 260 0
hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. aktsia- või osakapitali struktuur, sealhulgas väärtpaberid, millega ei ole lubatud kaubelda lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturul, ja võimaluse korral andmed väärtpaberite eri liikide ja iga väärtpaberiliigiga seotud õiguste ja kohustuste kohta ning andmed nende protsentuaalse osakaalu kohta äriühingu aktsia- või osakapitalis; Konsolideeriv üksus on emaettevõtja või muu raamatupidamiskohustuslane, kellel on valitsev mõju teise raamatupidamiskohustuslase üle. TÖÖLEPINGU SEADUSE MÕISTED TÖÖLEPING-selle alusel teeb füüsiline isik(töötaja)teisele isikule(tööandja)tööd,alludes tema juhtimisele ja korrale.Tööandja maksab töötajale töötasu. KÄSUNDUSLEPING-käsunduslepinguga võetakse töötaja kellel on ettenähtud kuupäev millal töö peab valmis olema.
B 73 C 78 D 47 E mul on erinev arvamus (milline?) 6. Konsolideeritud majandusaasta aruandes: A näidatakse ainult konsolideerivale ettevõttele kuuluv osa tütarettevõtte omakapitalist, vähemusosanike osa jäetakse välja B konsolideeritakse tütarettevõtted alati kapitaliosaluse meetodil C liidetakse emaettevõtja ja tütarettevõtjate varad, kohustused ja omakapital D elimineeritakse tütarettevõtte omakapitali kõik komponendid (aktsiakapital, aažio, reservid, jaotamata kasum) E mul on erinev arvamus (milline?) 7. Alltoodud tabelis on toodud firma OK AS näitajad Näitaja 2008 2009 2010 2011 2012
Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku. 1 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 2 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes.
üleminekule; ... majandustegevuse jätkuvus ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg. Vt. Kohtulahend 3-2-1-105-09 OÜ Esmanet (pankrotis) v. OÜ Kelmoter Vt. Kohtulahend 3-2-1-6-12 OÜ Auto Forte Baltic v. MTA KONTSERN (ÄS § 6) (1) Kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. (2) Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju. (3) Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. PROKUURA · Volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõigis
MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 26 Lisa 2 BILANSISKEEM AKTIVA (VARA) Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid 3. Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata summad Ebatõenäoliselt laekuvad summad (miinus) Kokku 4. Muud nõuded Nõuded emaettevõtja ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate vastu Nõuded sidusettevõtjate Nõuded aktsionäride vastu Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemaksed Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang
Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku. 1 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 2 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes.
püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. 14. kontserni moodustavad ... Kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. 15. ASi aktsiakapital ... võib olla 1/3 eelisaktsiaid ja ülejäänud peavad olema lihtaktsiad. 16. aktsiakapitali võib vähendada ... omad aktsiad vahetada väiksema nimiväärtusega aktsiate vastu või tühistada ringluses olevad aktsiad. Aktsiakapital kajastatakse
müüvad edasi emaettevõtte tooteid ja teenuseid või toodavad talle vastavalt vajadusele vaheosasid. Toyota kontsernis on emaettevõtteks Toyota ja kõrvalettevõtted on näiteks Daido Steel to Toyota, Idemitsu Kosan Steel to Toyota ja nii edasi. Majanduslanguse ajal saadaks Toyota keiretsu sees olevatesse ettevõtetesse, mitte ei laseks neid lahti. Nii kasvatab Toyota ka inimestes usaldust ja soovi nende heaks töötada. Horisontaalses keiretsus keerleb kõik pankade ümber. Emaettevõtja asemel, kellel on osalus teiste äriühingutega, täidab tema rolli pank, kes omab osalust ettevõtetes ja vastupidi. Sellises keiretsus on tavaline, et ühendatud on erinevate tööstusharude ettevõtted, kellel pole erilist omavahelist sidet. (Wozniak) 2.2. Horisontaalsetest keiretsudest Horisontaalsed keiretsud, mida kutsutakse ka finantskeiretsudeks, on üks kahest keiretsu liikidest. Need on tavaliselt koondunud ühe Jaapani panga või finantsüksuse ümber. Pank toetab ettevõtteid
Finantstulud 1 115 629 486 77% 0 0 Finantskulud -31 683 -46 506 14 823 -32% -8 -12 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 19 687 13 228 6 459 49% 5 3 Aruandeaasta puhas kasum 19 687 13 228 6 459 49% 5 3 Mittekontrollitava osaluse osa puhaskasumist 0 259 -259 -100% 0 0 Emaettevõtja aktsionäride osa puhaskasumist 19 687 12 969 6 718 52% 5 3 Aruandeaasta koondkasum 19 687 13 228 6 459 49% 5 3 Mittekontrollitava osaluse osa koondkasumist 0 259 -259 -100% 0 0 Emaettevõtja aktsionäride osa koondkasumist 19 687 12 969 6 718 52% 5 3 10 2
perekonnanime all. Äriregistrisse kantud FIE-l on õigus kanda reg-istrisse ka oma prokurist. 28. Mis on kontsern? Nimeta mõni käesoleval ajal Eestis tegutsev kontsern. Kontserni all mõistetakse emaettevõtjat koos tütarettevõtjatega. · Kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingutemaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus hääl-teenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. ÄS §6 (1) · Tütarettevõtjaks on kaühing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta val-itsevat mõju. ÄS §6 (2) · Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. ÄS §6 (3) o Rootsi-Sveitsi tööstuskontsern ABB
Eraldised 21287 0 Kokku lühiajalised kohustused 3 955 076 3 110 959 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 9213 13514 Kokku pikaajalised kohustused 9213 13514 Kokku kohustused 3964289 3124473 Omakapital Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Osakapital nimiväärtuses 123600 123600 Kohustuslik reservkapital 54843 54843 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 5 148 708 4 447 291 Aruandeaasta kasum (kahjum) 581 877 753 268 Kokku emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuluv omakapital 5909028 5379002
Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku 11) Varade (aktiva) struktuur ??? 12) Kohustuste ja omakapitali (passiva) struktuur ??? 13) Kasumiaruande skeemid Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud
04.2004. a seadusega (RT I 2004, 36, 251), jõustunud 1.05.2004. Viimati muudetud 23.10.2008 (RT I 2008, 48, 269) 1.01.2009 12. Nõuete kinnitamine investeerimisfondide aasta- ja poolaastaaruannetele. Vastu võetud rahandusministri 2. 07. 1998. a määrusega nr 50 (RTL 1998, 220/221, 874), jõustunud 12.07.1998, rakendatakse alates 01.01.1998. Viimati muudetud 24.04.2003 nr 63 (RTL 2003, 55, 801) 11.05.2003 (rakendatakse alates 01.01.2003). 13. Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord. Rahandusministri 28. novembri 2008. a määrus nr 40 14. Fondivalitseja bilansi ja kasumiaruande skeemid, kirjete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord. Rahandusministri 11. juuni 2003. a määrus nr 73 15. Nõuded Tagatisfondi majandusaasta aruande sisule ja koostamisele Vastu võetud rahandusministri 28.04.2003. a määrusega nr 64 (RTL 2003, 55, 802), jõustunud 11.05.2003
Probleem materiaalõigus sellega ei arvesta. Nüüd jäi meil 20 tuhat, siis dividendid on 20*22/78. siia tuleb 5,64 juurde. Kuidas see kord toimib? Meil kord jätab aktsionäri suht kaitsteta. § 281 (1) Aktsiaselts ei või anda laenu: 1) oma aktsionärile, kelle aktsiatega on esindatud rohkem kui 1 protsent aktsiakapitalist; 2) oma emaettevõtja osanikule, aktsionärile või liikmele, kelle osa või aktsiatega on esindatud rohkem kui 1 protsent emaettevõtja osa või aktsiakapitalist; 3) isikule aktsiaseltsi aktsiate omandamiseks; 4) oma juhatuse ega nõukogu liikmetele ega prokuristile. 28 Ei tohi anda laenu aktsionäridele
2 Kaalutud keskmise soetushinna meetod (average cost method) 3 FIFO meetod (varu hindamine esimeste ostude hindades; first in, first out method) 4) LIFO meetod (varu hindamine viimaste ostude hindades; last in, first out method) 5) HIFO meetod (varu hindamise meetod kõrgema hinnaga ostude alusel; highest in, first outmethod) 6) LOFO meetod (varu hindamise meetod madalama hinnaga ostude alusel; lowest in, first out method) 7) KIFO meetod (s.o FIFO meetodi kombineeritud meetod, kus emaettevõtja omatoodang ja tütarettevõtjatelt sissetulnud vara väljastatakse laost esimeses järjekorras; konzern in, first out method). Selle meetodi rakendamisega püütakse saavutada olukord, kus ema- ja tütarettevõtjate varaosa oleks lõppvarus võimalikult väike. 12.Põhivara klassifikatsioon, arvestuse põhimõtted??, amortisatsiooni arvestus Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste
normi eesmärk on, et aktsionär ei oleks aktsiaseltsile võlgu! Vahet pole kas as andis võlausaldajale raha otse või siis aktsionärile et see selle edasi annaks. lõpptulemus on sama ju ja võlasuhe on olemas! Keelatud tehing kindlasti. Oluline on 5 lõige!- majanduslikult samaväärsed lepingud! c) p281 lg3 - üldreegel: laenu ei või anda! § 281. Laenukeeld (3) Aktsiaselts ei või ka tagada käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikute poolt võetavat laenu. Keeld ei kehti emaettevõtja poolt võetava laenu tagamisele ning tütarettevõtjaga sama kontserni moodustava emaettevõtja aktsionäri, osaniku või liikme poolt võetava laenu tagamisele, kui sellega ei kahjustata aktsiaseltsi majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve. Aktsiaselts ei või tagada aktsiaseltsi aktsiate omandamiseks võetavat laenu d) p281 (4) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2 1. lõikes sätestatut rikkuv tehing on tühine. Käesoleva paragrahvi 3
Juriidiline aadress: Lennujaama tee 2 11101 Tallinn Eesti Vabariik Telefon: +372 6 058 701 Faks: +372 6 058 333 E-post: [email protected] www.tallinn-airport.ee Ettevõtte üldiseloomustus 3 AS-i Tallinna Lennujaam kui kontserni emaettevõtja tegevusvaldkonnaks on talle kuuluvate lennujaamade käitamine ja arendamine ning lennujaamadega seotud ettevõtete teenindamine. Lennujaama aktsiate omanik on Eesti Vabariik ning ettevõte kuulub Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004.a. korraldusele nr 782-k ühendati 2005. majandusaastal AS-ga Tallinna Lennujaam AS-id Pärnu Lennujaam, Tartu Lennujaam, Kuressaare Lennujaam ja Kärdla Lennujaam
52 Lisa 11 Finantstulud ja -kulud 2008 2007 Intressitulu 27 0 Finantstulud ja kulud kokku 27 0 Lisa 12 Tehingud seotud osapooltega Tuha Talu OÜ aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: · omanikke (emaettevõtja ning emaettevõtjat kontrollivad või selle üle olulist mõju omavad isikud)); · tütarettevõtjaid; · sidusettevõtjaid; · teisi samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid ettevõtteid (s.h emaettevõtja teised tütarettevõtjad); · tegev- ja kõrgemat juhtkonda; · eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. Tuha Talu OÜ on 2008
1020 Pank HP Varad 1021 Pank HP, EUR Varad 1025 Pank SEB Varad 1110 Väärtpaberid Varad 1210 Ostjate tasumata summad Varad 1290 Ebatõenäoliselt laekuvad arved Varad 1310 Nõuded emaettevõtja ja teiste grupi ettevõtjate vastu Varad 1320 Nõuded sidusettevõtjate vastu Varad 1330 Nõuded omanike vastu Varad 1340 Muud lühiajalised nõuded Varad 1350 Aruandvad isikud Varad 1410 Intressid Varad
Jaotuskanalid: · kontor · telefonipank (operator- ja automaatteenus) · ATM ja POS sularahamakseautomaat, makseterminal (kauplustes) · Modemsidel baseeruv süsteem klient-pank (intenetipanga eelkäija) · interneripank · mobiilne pank Kontsernikonto vahendid kõigi liikmete rahaliste vahendite ning panga poolt antud arveldukrediidi summa. Kontserniliikmete vahendidi tütarettevõtja arvelduskontol olevad rahalised vahendid ning emaettevõtja poolt kehtestav positiivne sisemine limit, kuid mitte rohkem kui kogu kontserni vahendid kokku. Igapäevased arveldused toimuvad iga ettevõtte oma kontodel. Kaartide liigitus: Territoriaalse kehtivuse järgi Väljaandva organisatsiooni järgi pangad, kütusefirmad, jaemüügiettevõtted Kasutamisvõimaluse järgi Tehnilise aspekti järgi kiipkaardid Sõltuvalt makse teostamise ajast raha kas võetakse kaardilt kohe või hiljem Moneygram
Kontsernikonto: · arvestuslik konto, mille vahendid moodustuvad kontserni kuuluvate liikmete arvelduskontode saldodest, broneeringutest ning kontserni arvelduskrediidist. See annab võimaluse minimeerida kontsernikonto kasutamise kulusid. · kontsernikonto vahendid: kõigi liikmete rahaliste vahendite ning panga poolt antud arvelduskrediidi summa. · kontserni liikmete vahendid: tütarettevõtja arveduskontol olevad rahalised vahendid ning emaettevõtja poolt kehtestatav positiivne sisemine limiit, kuid mitte rohkem kui kogu kontserni vahendid kokku. · igapäevased arveldused toimuvad iga ettevõtte oma kontodel. Jaotuskanalid: · kontor · telefonipank (operaator- ja automaatteenus) · ATM ja POS sularahamakseautomaat, makseterminal (kauplustes) · modemitel baseeruv süsteem klient-pank internetipanga eelkäija · internetipank · mobiilne pank. 14 29. Dokumentaalmaksed
2. Võlad tarnijatele 3. Muud võlad (erakorralised) 4. Muud ettemaksed (erakorralised) *Pikaajalised eraldised 1. Garantiieraldis (kohustus garantiitöid teha nt 2 aastat) 2. Maksueraldis 3. Muud eraldised (ettevõtte pensionikindlustus, ettevõtte pension - kogutakse täiendavat pensioniosa ettevõtte poolt) Sihtfinantseerimine (keskmiselt 4-5 aastat) *Kokku pikaajalised kohustised *Kokku kohustised *Omakapital Vähemusosalus Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Registreerimata aktsiakapital või osakapital *Sissemaksmata osakapital Ülekurss (ainult siis kui aktsiaid või osasid emiteeritakse ja müüakse kallimalt Oma osad või aktsiad (miinusega, ainult siis kui ostetakse turult ettevõtte aktsiaid tagasi) Reservid Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) *Kokku omakapital
põhitegevusala, samuti teatama tegevusalade muutmisest. Kui äriühing esitab äriregistrile majandusaasta aruande, , näitab ta lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandaaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes ega pea teatama eraldi nende muutumisest.Kui äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionäär ning tal on seal häälteenamus, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, milles ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja koos tütarettevõtjaga moodustavad kontserni (ÄS § 6). Ettevõtja tegutseb äriregistrisse kantud nime all, mida nimetatakse ärinimeks ehk firmaks (ÄS § 7). Ärinimi on ka füüsiliset isikust ettevõtja kohustuslik tunnus. Äriühingu ärinimi peab sisaldama tema liigile viitavat täiendid või vastavat lühendit: täisühing (TÜ), usaldusühing (UÜ) jne.Tulundusühistu puhul seadus lühendi kasutamise võimalust ei näe.
annaabi.ee 
