Too näiteid! Mulle endale Juhan Smuuli huumor väga ei meeldinud, tema naljad olid üsna robustsed ja kohati ka liiga teravad ja otsekohesed. Minu arvates oli iga tegelane mingisuguse naljaga seotud ja selle juures oli positiivne just see, et raamatu lõpuks olid neist naljadest teadlik. Nalja ei saanud sa otse teada, vaid järjest raamatut lugedes said sa nalja lõpule lähemale. 4. Milliseid elukogemusi, elutarkusi Juhan Smuuli tegelased edastavad? Minu arvates tuleb raamatust välja see, et kui sa oled teiste vastu õel ja üleolev, siis kunagi maksab sulle elu selle eest kätte. Iga inimene on omamoodi eriline ning erinev teistest ja armastab ka teisiti, meil kõigil on õigus end teistest erinevalt väljendada. Kui sa soovid midagi saavutada, siis sa pead endast kõik andma, anna isegi siis kõik, kui sa sellega ei saavuta võitu
Juba esimene peatükk paelus mind nii väga, et ma ei suutnud lugemist pooleli jätta, kuni raamat oli peaaegu läbi ja sellepärast ma arvangi, et seda raamatut oleks parem lugeda ühe korraga lõpuni. Kui keegi peaks minult küsima, et mis vanusegrupile see raamat mõeldud on, siis ma vastaks, et see raamat on mõeldud rohkem täiskasvanutele. Ma arvan seda sellepärast, et raamat sisaldab rohkesti elutarkusi ja õpetusi mida läheb ühel täiskasvanul elus vaja. Kuid seda raamatut võiksid lugeda ka nooremad inimesed, kuna see raamat jutustab ühest poisist ja tema põnevast teekonnast varanduseni, mille juurde jõudmiseks peab ta läbima väga paljusid katsumusi ja raskuseid. Alkeemiku teosest peaks ideaalselt välja tulema ka see, et alati pole tähtis varandus, mida sa saad oma käega katsuda, vaid tähtis on see, kui palju on sul endal mõistust ja haridust edasi püüdlemiseks
- alguse ja lõpu seadus vastandite seadus vastandite seadus nimed konkreetsed nimed umbmäärased, tüüpilised 8. Müüdi või muinasjutu väikelastele kohandamine. Tooge välja 4 olulist tingimust. Süzeeline kärpimine illustratsioon esitlusviisi muutmine (luule proosaks) põhimõte peab jääma samaks 9. Missuguseid elutarkusi või väärtusi või käitumismudeleid võiks müütide toel edasi anda lastele vanuses 5-7 aastat? Valige kaks müüti ning selgitage. Lastele vanuses 5-7 aastat saab õpetada müütide toel mitmeid elutarkusi, väärtusi ja käitumismudeleid. Näiteks müüdist „Daidalos ja Ikaros“ võib lastele õpetada seda, et alati tuleb kuulata vanemate sõna. Müüdist „Kuningas Midas“ võib lastele õpetada, et
Mida õppisin vargamäelaste elust? Lugedes ,,Tõde ja õigust" saab kindlasti nii mõndagi uut ja huvitavat teada mis võib avaldada ka mõju ellusuhtumisele. Nii mõnigi seik õpetab elus vajalikke teadmisi. Selles raamatus on palju elutarkusi, mis tunduvad iga kord lugedes just kui uued. Peamiselt on teosest võimalik õppida teistega suhtlemiseks vajalikke teadmisi, sest teose tegevusaeg erineb suuresti praegusest ajast. Elu läheb ikka nii, nagu tahab, ja lapsed suunavad seda nii, nagu neile meelepärasem on. Teoses kajastub see peamiselt tüdrukute mehele panemises ja Andrese kooli lubamises. Andres kasvatas lapsi teadmisega, et neist saaksid talu pärijad ega leppinud sellega, kui laste soov sama polnud
surnud ja elu kiskja liialdused. masendavad ja nukrad Piiblimotiivid. SÄDEMED TUHAS (1954) palju protesti oma rahvale osaks saanud ülekohtus; pole PÄRISOSA (1923) // ülekaalus patriootiline luule; hakkab meenutama ja jagab elutarkusi, samas jätaks nagu hüvasti. HÄÄL VARJUST (1928) realistlikud elupildid, luuletaja jälgib kõike kõrvalt. ÄÄREMAIL (1963) Sisemonoloogid, mis näitavad elu halvemat poolt, kust inimene ei oska edasi minna. RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST MU SÜDA LAULAB (1981) kogumikus
Samas on raamatutes väga palju õpetlikku, mis aitaks nooremal põlvkonnal edasi areneda. Kurb on mõelda, mis juhtuks ühiskonnaga, kui poleks maailmas kirjandust, mis õpetaks meid paremini elama. Elu muutuks raskemaks, läheks hukka ning keegi ei teaks, mis ühiskonnast edasi saaks. Kirjanduse roll on noorte seas väga tähtis, sest poleks ju muidu tulevikku ilma tarkusteta. Elu muutuks katastroofiliseks. Poleks kasu arvutitest, kuna nendes pole kirjas neid vanu elutarkusi ja õpetussõnu. Seega kirjandus on küll tähtis aga enamus noori suhtuvad ükskõiksusega kirjandusse.
Me tuleme suvest. Aeg möödub tõesti kiiresti. Vahel isegi kiiremini, kui tahaks ja jääb mulje, et ühe silmapilguga on kõik läinud. Elus on ikka nii, et mida vanemaks saame, seda targemaks muutume. Omandame erinevaid kogemusi ja õpime elutarkusi ning mida rohkem me õpime, seda rohkem hakkavad meid asjad huvitama. Olen enda elus palju eesmärke püstitanud ja mõned neist ka saavutanud, aga nagu siiani on veel pikem tee käia ja endasse peab uskuma. Elama peab nüüd ja preagu hetkes ! Tänavune suvi oli muidu nagu suvi ikka. Kui kauaoodatud suvi kätte oli jõudnud, siis ma ei teadnudki õieti mida peale hakata, ometigi olin seda väga ootanud. Kui minult küsiti, et mis ma suvel teinud olen, siis algul oli pea täiesti tühi
tegema ja vaeva nägema.Õnn ei seisne alati rahas.Inimesed ,kellel on vähe raha võivad olla ka väga õnnelikud. Rikkuse all ei mõisteta alati õnne.Õnn peitub väikestes asjades.Samuti on ka suur tähtsus iga inimese jaoks armastusel, sest elu üks oluline osa on armastada, olla armastatud ja luua oma perekond. Tih ti ka pere,lapsed,sõbrad on õnn.Õnn on inimeses endas.Õnnelik saab olla igaüks omamoodi. Samal ajal aga, inimene, kes kogub elutarkusi, kogeb koguaeg midagi uut ja on õnnelik selle kõige üle,mida ta teeb, elab vägagi rikast elu, sest vahel piisabki isegi juba sellest, kui ollakse oma elu üle õnnelik. Ühiskonnas on väga palju erinevaid inimesi, kes elavad kõik omamoodi.Iga uus kogemus,teadmine või sõber teebki juba elus rikkamaks. Mitte keegi ei saa valida, kuhu keskkonda, milliste inimeste sekka ja millisena sündida. Arvatasti suur osa inimestest sooviks sündida rikkusesse ja võimalik, et
Kadi Esken Mida saan õppida ise ja mida koolis? Iseenesest on mõistetav, et hariduse saame me koolist. Aga haritust ja elutarkusi õpetavad meile vanemad ja neid õpime me enamjaolt ise. Selleks, et koolis haridust omada, tuleb teha siiski suurt tööd ise õppides. Koolis on õpetajad, kes teevad muidugi oma tööd ehk õpetavad, aga siiski suurt rolli mängib enda pühendumus ja tahe õppida. Kui õpilasel endal ei ole tahet õppida, siis seda on näha ka tulemustest. Kooli haridus aitab meid edaspidises elus, annab meile põhja. Neid valikuid on
Raamatuväline muinasjutt on peidus igas filmis, mida televisioon meile edastab. Selline muinasjutt on oluline iga inimese elus just sellepärast, et kogu inspiratsioon tulenebki sealt. Olgu muinasjutuks kellegi õnnelik/õnnetu armastus, merineitsid või hoopis mõni muu eluline draama. Peab tõdema, et just selline muinasjutt võib teinekord anda inimesele uue vaatenurga ja arusaama elust. Inimesed on juttudega andnud edasi oma unistusi ning jaganud elutarkusi. Teiste kirjutatud mõtted on sageli aidanud leida elus tugipunkti ning vahel tuleb mõelda reaalsusest kaugemale, sukelduda väljamõeldiste juurde. Selline tegevus arendab inimeste loomingulisust ja aitab kaasa uuenevale mõtteviisile, mis tuleb igale ühele meist kasuks.
Kõik elavad isemoodi ja korraldavad oma elusid vastavalt oma eesmärkidele. Mõned peavad oluliliseks raha, mõned armastust, teised aga hoopiski midagi muud. Just need kõige tähtsamad elemendid ja nende olemasolu teevad inimesi õnnelikeks: kes rahuldub suurte summade, varade ja luksuskaupadega, kes tunneb rõõmu oma lähedastest ja kallimast. Sõnal ,,õnn" on iga inimese puhul erinev tähendus, vastavalt sellele, kuidas ta üles on kasvanud ning milliseid elutarkusi temale õpetatud on. 2) Ka väikeseid asju tuleb osata hinnata. Ma naeratan, kui keegi kingib mulle väikese põllulillekimbu või kui mõni armas kassipoeg minu juurde hiilib ning nurruma hakkab. Igapäevaelus on nii palju asju, mille üle rõõmustada ning seda ei tasu eales unustada. Mul pole tarvis suuri rahasummasid ega kalleid kingitusi, ka väikesed asjad võivad mind õnnelikuks teha. II
Põlvkondadevahelisi suhteid varjutab muutlik ühiskond Ajast aega on erinevad põlvkonnad seisnud teineteise kõrval nii heas kui halvas. Ühiskonna jõudmine arenguetappi, kus 21. sajandil viibitakse, on saanud võimalikuks ainult tänu põlvkondadevahelise toetuse ja mõistmise. Läbi aastasadade ja tuhandete on poeg omandanud elutarkusi isa käest, kes omakorda on õppinud enda vanemailt. Viimastel aastatel olen sünnipäevalaudades sugulaste keskel märganud aga drastilist erinevust põlvkondade vahel. Millest see tuleb? Tänapäeva ühiskond liigub päev-päevalt suunas, kus noored üritavad vanemaist, kes neile nõnda võõrastena paistavad, võimalikult kiiresti lahku lüüa ja asuda elama iseseisvalt, emast-isast sõltumatut elu. Tihti ei pöördu nad enam iial tagasi oma vanematekoju, tuues
Jumalate paigas Olümposel tundsid ka kreeklased end justkui omas kodus. Nad teadsid mida jumalad sõid, mida jõid, kuidas pidutsesid ja kuidas aega viitsid. Kreeka jumalad ei olnud mitte täiuslikud, ka neil olid omad vead ja puudused, sageli tegid nad vigu ja said karistada. See võimaldas inimestel jumalate vigadest õppida ja aidata mõista, et ükski pahategu ei jää karistama, olgu süüdlaseks kasvõi jumal isiklikult. Inimesed õppisid elutarkusi läbi jumalate eksimuste. Nad võisid taevaisade äparduste üle täiesti vabalt isegi nalja heita. Naer näiteks Egiptuse sfinksi või assüüria lindeluka üle oleks olnud mõeldamatu. Sellepärast meeldisid kreeklastele jumalad veelgi enam. Kuigi jumalad olid rohkem inimese sarnased kui kunagi varem, olid neil ka omadused, mis neid inimstest eristasid. Nad elasid jumalate paigas Olümposel, nad olid ülivõimsad, kõiketeadjad ja vihastena äärmiselt ohtlikud. Ent piisava
tema vanadest õpilastest, kellel kooliaegu olid vaid negatiivsed hinded on saanud tänaseks kas suurfirmade juhid või tõesti kõrgel töökohal töötavad inimesed ning samas need kellel oli vaid viied ja neljad, nemad istuvad siiani kodus ja otsivad tööd. Sest halvemate hinnetega lapsed tihtipeale on nii madalate hinnetega kuna veedavad oma vabaaega pigem sõpradega väljas ning maailma avastades, kui õppides ja tänu sellele avardavad oma maailmavaadet ja muid elutarkusi. Samas aga need kes olid alati olnud kõrgete hinnetega koolis käivad mööda trenne ja õpivad selleks, et sooritada kõik oma tööd väga headele tulemustele. Siit võib järeldada seda, et see kui sul on koolis väga head tulemused ei tähenda seda, et sa oled terve elu vaid heade tulemustega. Tänapäeval loeb rohkem see mida sa tead ja oled näinud, kui see mis hinded on sul olnud minevikus.
soovituslikku kirjandust lugema, sest raamatutest on palju kasu. Soovitusliku koolikirjanduse nimekirju hakatakse jagama õpilastele juba algklassides, mis paljude õpilaste arust on igav ja mõttetu ajaraiskamine. Kahjuks arvavad ka paljud lapsevanemad sama, mistõttu nende lapsed ei tahagi raamatuid lugeda, sest vanemate eeskuju on ka siin oluline. Kahjuks jääb lastel, kes raamatuid ei loe, palju avastamata, sest ka noorukieas ei hooli nad raamatutest ja palju elutarkusi jääb avastamata. Olles ise juba lapsest peale raamatuid lugenud, olen avastanud enda jaoks paljutki. Esimestes klassides loetud ,, Pätu'' ja ,, Sööbik ja pisik'' arendasid juba varases eas fantaasiat, kujutledes, millised raamatukangelased olla võivad ja elada nende seiklustele kaasa. Oli palju vahvaid raamatuid, mida lugedes sai ka iseennast seikluste keskele kujutletud ja kaasa mängitud. Raamatute lugemine õpetas ka grammatikat ja lausekujundamist, mis on
ümbritsevad. Kahjuks ei oska üksikisikud näha kaugemale kui armastus ja raha, lihtsalt ei osata nautida õnne, mida pakuvad lihtsad ning väiksesed asjad. Väikesed asjad ei ole maiustused ega mänguasjad. Need on tunded, millele nii tihti ei mõelda, olgu selleks kas või emaarmastus. Seda on tundnud iga laps oma elus tuhandeid kordi, kuid pole alati tähele pannud. Pigem märkavad ja jätavad noored meelde hetked, mil ema kurjal toonil üritadab elutarkusi jagada. Tänu sellele jääb taha plaanile emaarmastus ning üritagu lapsevanem nii palju kui tahas, ei oska laps seda märgata. Alles kümneid aastaid hiljem, mõistavad inimesed, et vanemad üritasid elutarkusetega jagada ka õnnevalemeid. Täpsemalt õpetussõnu, kuidas olla õnnelik ning tunda lihtsatest asjadest rõõmu. Koolieelikud tunnevad rõõmu eelkõige asjadest, millest nad on kaua unistanud. Sellises vanuses muutuvad unistused aga niipea kui ihaldatud mänguasi käes on
∙ Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilisdidaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. VAGANTIDE LADINAKEELNE LUULE Vagandid (lad vagare ‘rändama,hulkuma’) rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seetôttu pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist, kutsusid üles nautima hoopis maiseid rôôme ja mônusid. Nende
mõjutab ümbritsev, mõjutame seda ümbritsevat ka meie ise, vahel rohkem, vahel vähem sellega kokku kasvades. ,,Nii me kasvame virnrohu kombel / kinni hakates siit ja sealt." (K. Ristikivi). Looduses nimetatakse seda sümbioosiks, halvimal juhul parasitismiks. Ka seda viimast esineb inimeste elus ja mitte harva. Ka see mõjutab ja ehk pole seesuguse kogemuse tagajärg alati nii halb, ehk teame, millest hiljem hoiduda, mida vältida. Ja kust me ka iganes ei pärine, milliseid kogemusi ja elutarkusi ei oma, pole me kindlustatud juhuste vastu. Üks võike pilk, üks armumine või hoopis õnnetus või äkkvihas öeldud sõna võib muuta kõik, paisata segi kõik juba jagatud kaardid ning mängida ümber trumbid. Üks kivi, olgugi väike, mis kallutas teisele teele. Jah, kõiki neid eksikäike ei jõuagi tuua meele. Ja nii vist ongi hea. Hea, et kõik pole ette kirjutatud ja päris täpselt ei tea, mis elute järgmise kurvi taga toob
päev jah, iga meie liigutus on näha, sest siin, merel meie oleme ju nagu Jumala enda peopesal! Selle taeva all pääsesime sel korral surmast! Selle all oleme teinud oma patud kõik sellesama all. Ja selle all oleme meie nüüd sinuga kahekesi sina ja mina! " (lk 242) Värvikam kõrvaltegelane Tuisu Jüri Ta oli kõige täisverelisem vana randlane. Tuisu Jüri oli suurte kogemustega kalur, kes rääkis ja jagas oma elutarkusi teistega. Pidas kinni rannarahva kommetest ja andis neid edasi oma järglastele. Suur soov oli ehitada oma sumplaev. Hoolis oma perekonnast. Pere oli tema elus tähtsal kohal. Tuisu Jüri oli väärikas ja töökas kuni surmani (suri laeva laudade juures). Naiste ja meeste kohustused NAISED MEHED Laste kasvatamine Hülgejaht, kalapüük Majapidamistööd (söögi (mõrdade puhastamine ja
See lihtsalt ei sobinud talle ning teda ei huvitanudki. Ta kartis vaid, et vanemad muretsevad selle pärast. Kuigi ta õppeedukus oli halb, ei saa aga öelda, et ta loll oleks olnud. Loomulikult ei osanud ta matemaatikat või füüsikat nii hästi kui teised, kuid kas sellised faktilised teadmised on teadmised, mis tembeldavad inimese targaks? Arvan tegelikult, et nii see päris ei ole. Elus on ju võimatu hakkama saada vaid kooliteadmistega, viimased ei kompenseeri ju elutarkusi. Ma leian, et inimese teevad targaks just elutarkused, oskus vaadelda maailma ka teistest aspektidest ja oskus üldse vaadelda maailma, näha elu varjukülgi, olemust jne. Ning need on tarkused, mida saab kõrvutada ka Holdeni omadega. Selles osas andis ta aga paljudele tuttavatele silmad ette. Ta oskas hinnata erinevaid inimesi, näha nendes pahesid ja tõesti häid omadusi. Näiteks hindas ja austas ta väga nunnade tööd ja nende pühendumist sellesse
Lühivormid satiirilise või anekdootliku sisuga värssjutustused Rahvasuus liikunud traditsioonilised naljandid ja õpetlikud lood. Peateemad naiste truudusetus, kirikumeeste liiderlikkus ja rahaahnus Valitsevaks sai satiirilis- didaktiline vaim. see tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole.
Peideti pidevalt asju, mis tol ajal olid keelatud, ent tänapäeval ei suudaks me nendeta eladagi. Kuna minategelase vanemad polnud just kõige edukamad ja iga nende päev ponud täis õnne ja rõõmu, tekkis mulle kui lugejale arusaam, et vanemad loodavad lapse peale. Loodeti, et laps päästab nad masendusest ning aitab neid heale elujärjele. 3. Iseloomusta romaani kõrvaltegelasi (vanaema, isa, ema, Ilves). Minategelase kodu korraldajaks võib lugeda vanaema. Tal oli kõige rohkem elutarkusi ning oli üle elanud kõigi eestlaste jaoks raske aja ning seetõttu oskas tunda rõõmu ka kõige pisematest asjadest. Näitek sellest, et lapselaps nautis ta seltskonda ning tahtis pidevalt midagi koos teha. Isa oli aga see mees, kes hoidis peret üleval ning tõi leiva lauale. Ta töötas rändelektrikuna ning iga tema kojutulekut oodati, kuna ta tõi alati kaasa kingitusi. Tööl teenitud raha andis ta üldjuhul emale, et osta esmatarbekaupu.
meie enese mõtte tegevusel. Haridus annab meile väärtushinnangud, huvid, vajadused. Õppimine ei tähenda ainult koolis käimist. Inimene õpib, kuni elab, mitte ainult koolipingis, vaid iga päev enesele teadvustamata, näiteks bussis, toidupoes, reisides jne. Muutuvad tehnoloogiad ja erialad, peame pidevalt juurde õppima. Elutarkused on isegi tähtsamad, kui need, mis koolis õpid. Ka kodututel on elus palju läbi kogetud elutarkusi, mida teistel ei saagi olla. Elu jooksul õpid sa inimesi tundma, koged erinevaid sündmusi, kannatusi, raskusi jne. Inimene ei arenda ennast ainult vaimselt, vaid ka füüsiliselt. Elu jooksul õpitakse ka oma keha tundma. Sellele aitab kaasa käimine erinevates tantsu-ja võitluskunsti treeningutes, jõusaalis, jalgpallis jt. keha arendavates ning vaimu värskena hoidvates füüsilistes tegevustes.
edaspidises elus suurt rolli mängima. Uskuma hakkavad ka need, kes on elus palju läbi elanud. Nad leiavad usust lohutust. Kiivalt uskuvad inimesed seavad lausa usu järgi oma elu. Eriti idamaade usundite austajad, näiteks võtavad hommikused ning õhtused palvused. Usk ja selle järgi elamine on juba väga vana tava. Mitmed usuharud on arenenud mitmeid tuhandeid aastaid ja selles on paljude inimeste mõtteid ning elutarkusi. Usundid käsitlevad tavaliselt pahesid, millest tuleks üle olla ning üritavad inimesi võrdsustada. Tegelikult on usu, kui sellise välja mõtlejaid väga targad olnud. Sellega panid nad inimesed millessegi uskuma ning millegi järgi elama. Usk viib tihtipeale edasi ka kõige raskematel perioodidel. Inimesed, kes usuvad, saavad üle raskustes, sest neil on vaimne tugi. Usk seab tihtipeale ette piirid ning normid, millest üle ei astuta. Elatakse selle järgi, mida nad usutakse.
Sündis vesiveskis , kaheksaaastaselt kaotas isa, ema jäi üksi ja kolis linna elama. Sealt leidis uue mehe , poiss sai endale võõrasisa nüüd. Mingi aeg hiljem võõrasisa jäi valitsejalt varastamisega vahele , mõlemad said karistada ema ja isa. Ema läks kõrtsi tööle ja üks pave kohtus poiss ühe pimeda mehega , kes kutsus teda kaasa endaga , sealt edasi algaski poisi suur seiklus. Pime oli tark ja andis poisile erinevaid elutarkusi , kuid AHNE .. poisile ei meeldinud üldse see ja ta hakkas pimedat erinevaid moodi tüssama. Lõpuks pettis ta pimeda ära , et hüppaks üle kraavi , kuid tegelikult hüppas pime peaga vastu post hoopis. Kukkusin sinna maha ja jäi rahvahulga hoolde , ise poiss aga lahkus linnast ja öö jõudes oli ta juba Torrijoses, Seal linnas ei tundnud ta ennast hästi ja rändas edasi paika , mille nimi oli Maqueda , seal kohtus ta ühe preestriga ja jäi tema teenistusse
,,Raamat on nagu peegel" (Arthur Schopenhauer) Raamat on nagu peegel, millesse igaüks vaadates näeb end sellisena nagu ta on. Üks inimene võib sealt välja lugeda kogu maailma tarkuse, kui samas mõni teine ei suuda seda sama üldse mõista. Autoril on oma teost kirjutades võim panna meid nägema kõiki neid ilusaid ja koledaid asju meie ümber. Lisaks on raamatusse peidetud kirjaniku poolt ta eelistused. Raamatutes peitub palju huvitavaid ja põnevaid elutarkusi, mida esmapilgul ei pruugigi näha ega pealkirjast välja lugeda. Eelkõige peegeldab raamat tema loojat, kirjanikku, kes paneb sellesse oma hinge ning tükikese oma elustki. A.H.Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" on kujutatud Vargamäe talu peremehe igapäeva elu, selle ilu ja valu. Ka autor ise on kasvanud talus üles. Romaanis perepoeg Indrek läks linna kooli ning nautis seda, mida tegi. Sama tegi ka Tammsaare, ta armastas kirjutamist, mis teadagi tuli tal väga hästi välja
· Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale". · Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. 18. Kes olid trubaduurid? Trubaduur oli keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. 19. Kes olid zonglöörid? 20. Räägi ,,Rebaseromaanist". - võib õigusega nim loomaeeposeks: see on XIII saj keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'I keskne kuju.
puukesed, mille küljes rippusid imelikud pikad ussi moodi vilkuvad loomakesed. Lillepeenras maja ees olid helkivate õitega lilled, mis seisid reas nagu tikud. Kui ma olin juba mõnda aega saarel ringi käinud, hakkas levima jutt minu saarel viibimisest. Öölased kes olid oma majades, tulid kõik välja mind uudistama, ka mina vaatasin üllatunud näoga neid ja nende elamisi. Ühes majakeses askeldas üks vanem öölane, kes tundus õpetavat lastele elutarkusi. Osa lapsi paistis mängivat mingit mängu ,mis nägi välja meie laste keksu moodi, kuid see toimus õhus, nimetasin selle õhukeksuks. Jõudsin suure hoone juurde, milles askeldas mitmeid öölasi. Nad meisterdasid auto moodi sõidukeid, mis lendlesid õhus. Tundus, et olin jõudnud bussipeatusesse, kus minu ette õhku ilmus koheselt buss. Bussis oli mitmeid öölasi, nad kutsusid mind sõitma ning ma astusin bussi peale. Seal kuulsin ma esimest korda nende jutuajamist
halvemini elada saa. Ja edasi enam ei mõeldagi muule, kui sellele kuidas saavutada sama mis televisioonis. Televisiooni tekkega on muutunud meie elud igaveseks ja seda muuta enam ei anna. Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta! Elades tänases kommuunis unustatakse tihti peale ära, kust me pärit oleme. Meil ei ole aega, et minna külla vanematele, vanavanematele ja lihtsalt rääkida nendega, uurida kuidas elasid nemad kunagi. Pole viitsimist kuulata nende elutarkusi ja õpetusi, mis on neid aidanud. Me lihtsalt laseme tarkustel oma kõrvadest mööda tuhiseda, sest nende tarkus on vananenud ja aeglane. Tänapäeval aga peab kõik kiire olema, aega on ju vähe. Ja nii, vajuvad unustusse need kaua aega välja kujunenud tõed, väga kiiresti. Aga selline kiirus viib ka kiire lõpuni ja siis me avastame , kiirest ja effektiivsest elust ei ole midagi edasi anda võsukestele. Tuleb nooruke juurde ja küsib,"Taat kuidas elada?" ning me kehitame õlgu
See oli miski, mida me kõik õhinal ootasime. Meil polnud õrna aimugi, kui raske seal olla võib, kuid me teadsime, et sellest tuleb midagi väga lõbusat, midagi enneolematut. Läksime siis laupäeva varahommikul Kaiu, kus toimus ühtlasi ka meie laager. Seal jagati meile varustus kätte. Panime endale vanad saksa vormid selga ning hakkasime kõmpima. Seal sai kõike tehtud, ka instruktorite poolt karmi sõna kuulatud. Me õppisime seal igasugu elutarkusi, vapustav seltskond õhkas sõbralikkust. Olime öö läbi üleval, kuna ootasime vastutegutsejaid. Toimus mitmeid ööhäireid. See oli nii ekstreemne, täpselt see, mis mulle meeldib. Tegevust oli kõvasti, kuid üks hetk pidi see ju läbi ka saama. Pühapäeva päeval lahkusime Kaiust, andes ära ka kogu varustuse, mis eelneva päeva hommikul olime kätte saanud. Kui mina sealt lahkusin, tundsin tühjust. Mul jäi ''hinges kripeldama'', janunesin veel millegi taolise järele.
sõprade olemasolu, kogemusterohkus ja ka hea haridus võib osutuda suureks rikkuseks elus. ilma nendeta ei saavutaks elu kunagi oma tõelist väärtust. Iga uus kogemus,teadmine või sõber teebki juba elus rikkamaks. Väga suur osa inimkonnast teeb oma igapäevatööd lihtsalt selleks, et ära elada ja ei väärtusta piisavalt oma eluaega, ega seda, mis maailmal oma erinevate paikadega maakeral tegelikult pakkuda on. võib öelda, et nemad elavadki vaeselt. Samal ajal aga, inimene, kes kogub elutarkusi, kogeb koguaeg midagi uut ja on õnnelik selle kõige üle,mida ta teeb, elab vägagi rikast elu, sest vahel piisabki isegi juba sellest, kui ollakse oma elu üle õnnelik. Samuti on ka suur tähtsus iga inimese jaoks armastusel, sest elu üks oluline osa on armastada, olla armastatud ja luua oma perekond. Sageli muudetakse see imeline osa tühjaks, ebameeldivaks ja see ei ole üldse mitte selline nagu armastus on tegelikult loodud ,lähtudes sellest, et armastus on
Läbi vabatahtliku töö loob igaüks endale lisaväärtust inimesena. Säärane väärtuseline aspekt omab olulist rolli- iga inimese süda peab olema õiges kohas. Vabatahtliku töö keskkond koondab kokku inimesi, kes soovivad tugevdada endas talenti, annet ja vaistu, mis on igaühe tuleviku enese-ja karjääriredelil tõusmiseks möödapääsmatuks eeliseks. Vaid inimene, kes on kogenud vabatahtlikku töö olemust, on võimeline kasutama saadud elutarkusi ja tugevat vaimu jõudu kogu oma ülejäänud elu tulemuslikult, säärane inimene on võimeline saavutama endale täiusliku elu. Solan on öelnud: „Õigluse idee maailmas tähendab, et igaüks saab hüvedest osa vastavalt oma võimetele ja panusele“. Säärasele marginaalsele tsitaadile toon ma paralleeliks võrdluse: vabatahtlik töö versus tööpuudus. Miks? Leian, et inimene, kes on on oma elus teinud vabatahtlikku tööd, ei pea kunagi vaevlema tööpuuduse küüsis. Kuidas
nad on valmis ja tahavad kaitsta kodumaad, või on nad ainult kohal raha pärast. Minu arvates viimane variant ei ole väga võimalik, sest kui keegi tulebki kohale raha pärast, ja ise ei tee selleks midagi või ei pinguta, siis peaks ta arvatavasti kinga saama. Seal kehtib ikkagi kontroll ja ikka leidub mehi, kellele meeldib selline ekstreeme ja küllaltki riskantne eluviis. Aga ega alati ka ei ole sõjaolukord ja saab ka muid elutarkusi juurde, näiteks retkedel, kus peab olema mitu päeva metsas ja mitte just eriti heade tingimustega hakkama saama. Kindlasti on palgaarmee oma professionaalsuselt kõvasti üle ajateenistusest, kuna nad praktiseerivad oma tegevusi ja uuendavad ka oma teadmisi pidevalt, mistõttu ei unune see kindlasti nii kergelt, nagu ajateenistuses. Palgaarmees saavad ka kokku inimesed , kellel on tõesti suur tahe asjaga
hulgas talupoegade seas Tähtsamad põhimõtted Luteri kiriku Usuvagadus, Kritiseeriti ühiskonna konservatismi vastu, alandlikkus, sotsiaalne sotsiaalset korraldust, usuelu elavdamine võrdlus ja vendlus propageeriti elutarkusi ja kasulike teadmisi 15.Mis toimus neil aastail?(3p) 1684- asustati koolmeistrite kool, nn Forselliuse seminar 1632- Tartu ülikooli avamine 1739- ilmus eestikeelne Piibel 16. Kes nad olid ja millega jalukku läksid?(12p) Browne-Riia kindralkuberner,kes oli Katariina II aegse Balti poliitika elluviija B.G Forselius- oli koolmeistrite väljaõpetaja rahvakoolmeistrite seminaris B
Mäletan aega, kus sain 17 ja pidin olude sunnil kodust lahkuma. Tihti juhtus, et olin päevi söömata ja magamata, ekslesin Euroopa suurlinnades, otsides tööd ja kohta, mida koduks kutsuda. Just tänu noile hetkedele oskan hinnata oma praegust olukorda, kus mul on kõik olemas. Mäletan ka neid hetki, kus mul väga hästi läks tänu neile oskan parema poole pürgida. Eks elus on ikka nii, et mida vanemaks saame, seda targemaks muutume. Omandame erinevaid kogemusi ja õpime elutarkusi ning mida rohkem me õpime, seda rohkem meid hakkab huvitama selle elu olemus. Hakkasin nägema elu veidi teisiti siis, kui mu vanemad lahutasid ja kui elasime koos vennaga kord ühe, kord teise vanema juures. See ei olnud kerge aeg, kuid inimene harjub iga olukorraga, mis ta teele tuleb. Kõige hullem on vanemate lahutus aga siis, kui nende võsukesed on murdeeas ja protestimeelsed. Nii oli ka minuga. Sellel eluperioodil tekkis palju sõpru, toimus palju pidusid ja kool ei huvitanud mind eriti
Turja Laas (isa) on vana ja lõbusa jutuga kunagine meremees, kes rajas endale kodu Turjale, võttis naise ning kasvatas suureks kolm poega ja ühe tütre. Ta naudib elu just sellisena nagu see on, olenemata sellest, et võiks muudkui nuriseda oma raske kalurielu üle, kelle rikkus sõltub vaid merest. Kui isegi tuli ette kurbi situatsioone, suutis ta oma tunded mehekombel maha suruda. Turja isal on omad põhimõtted ning ta ka käitub nende järgi. Ta on väga visa oma poegadele elutarkusi jagama. Lisaks hindab ta oma poegi kõrgelt. Eriti meeldib poeg Hannes, sest see mees, erinevalt isast, ei tegele vaid rääkimisega, vaid ka tegutseb. Turja ema on õrna hingega, heasüdamlik ning elust rõõmu tundev naine, kes on Hannesele väga kallis. Kahjuks sureb ta varakult. Klaus Turja on Turja pere keskmine poeg, kes on pidevalt trotsiv Hannese suhtes, sest talle ei meeldi isa pidev kiidulaul Hannese tublidusest. Lisaks tekitab erimeelsusi nende vahel Klausi naine Luise
maksab riik vanaduspensioni. Ka vanurid on inimesed ja piisava sissetulekuga suudavad nad anda oma osa ühiskonna ellu. On palju pensionääre, kes on aktiivsed ja tahavad muuta ka teiste elu paremaks: mõned mittetulundusühingud, kuhu kuuluvad vanurid, riisuvad sügiseti parkides lehti ja puhastavad teid. Samuti on paljudele lastele vanavanemad suureks eeskujuks. Vanavanemad tahavad oma lapselastega võimalikult palju koos aega veeta ja õpetada neile oma elutarkusi. Jätkusuutlik rahvas peab olema stabiilne või kasvav populatsioon. Noortele emadele makstakse emapalka, see tähendab, et noor ema saab poolteist aastat samasugust tasu riigilt kui firmalt või asutuselt, kus ta enne emaks saamist töötas. See on aidanud Eesti iibe kasvule tugevalt kaasa. Eesti iive on pikka aega negatiivne ja eestlaste arv kahanes iga aastaga mitme tuhande inimese võrra. Sellest ajast peale, kui võeti kasutusse emapalk, on iive hakanud tõusma
4.Tõlkide seminar valmistatakse ette preestrikutseks kandidaate Vene aeg: Pietistid Hernhuutlased Ratsionalistid · Elavdasid usuelu · Pidasid tähtsaks · Pastoritest valgustajad religiooni sügavama usuvagadust, kõlblust, andsid jutlustes tunnetamisega ja sotsiaalset võrdsust ja näpunäiteid ja lähendasid usku vennaarmastust. elutarkusi. rahvale. · Rajasid kogudusi ja · Kritiseeriti pärisorjust. · Pastori jutlus "pani" palvemaju endavalitud · Johann Georg Eisen koguduse nutma. kogudusevanematega. töötas välja mitmeid · Ühiskonnahädad · Hävitati ehteid, pille, agraarprojekte, talurahva puudulikust võideldi joomarlusega. kavandas saksa
Peale 13...14 päeva vältavat haudumist kooruvad pojad, keda tuleb toita üle 300 korra päevas. Pesas kasvavad punarinnapojad 12 päeva, aga seejärel on nad vanemate hoole all veel kaks nädalat, sest pesahülgamisel ei oska nad veel üldse lennata. Sel perioodil hoiatavad vanemad neid ohu korral sama häälitsusega, millega inimlastegi ema oma lapsi vaikusele manitseb: "tsss..."! Iseseisvudes hakkavad väikesed uudishimulikud linnud mööda metsi ringi uitama ning elutarkusi omandama. Sügisel talvituspaikadesse lahkuvad punarinnad peamiselt oktoobris, aga mõned alles detsembri alguses ning üksikud isendid võivad pehmetel talvedel isegi Eestisse talvituma jääda. Punarind ei kuulu looduskaitse alla. Kasutatud Kirjandus · ,,Õpime linde tundma" Nichulas Hammond, Varrak 2007 · ,,Lindude elu, linnud" Tallinn valgus 1980 · ,,Põhjamaa Linnud" Carl-Frederik Lundevall 2005. · http://bio.edu
Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale". Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. Alates XII sajandist hakati kirjutama armastusluulet. Nende autoreid nimetati trubaduurideks. See luule oli pühendatud südamedaamidele. Keskaja kuulsamaiks poeediks peetakse Dante Alighierit. Ta võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Frirenze poliitilisest elust. Dante peateos on poeem ,, Jumalik komöödia´´ , mida võib pidada omamoodi kokkuvõtteks kaskaegsete inimeste maailmapildist.
Linnaluule ja linnaromaan. Keskaegne draama. 1. Linna kirjandus hakkas välja kujunema 13. sajandil. See oli oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem ning esindas keskklassi inimeste maailmavaadet. 2. Tekkisid satiirilis-didaktilised lood, millega pilgati ägedalt munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, ajastu kõikvõimalikke pahesid. Samal ajal moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida õigele teele, jagada õpetusivasid ja levitada elutarkusi. Tunduvalt suurenes ühiskondlik-poliitiline temaatika. 3. Vagandid olid rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning seetõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihti sapiselt pilkasid. 4. Müsteerium piibliepisoodidele üles ehitatud näindendid Miraakel teemaks apostlite ja jumalaema imeteod. Nendesse põimiti rohkelt legende, kasutati ära
Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Keegi ei saa hakkama ilma rahata, kuid tuleks meeles pidada ka selle halba mõju inimestele. See paneb tegema tegusid, mis võivad haavata lähedasi. Paljud arvavad, et neil, kellel on palju raha on ka kergem elu. See, aga pole tõsi. Inimene, kes kogub elutarkusi, kogeb koguaeg midagi uut ja on õnnelik selle kõige üle,mida ta teeb, elab vägagi rikast elu, sest vahel piisabki isegi juba sellest, kui ollakse oma elu üle õnnelik. Samuti on ka suur tähtsus iga inimese jaoks armastusel, sest elu üks oluline osa on armastada, olla armastatud ja luua oma perekond. Sageli muudetakse see imeline osa tühjaks, ebameeldivaks ja see ei ole üldse mitte selline nagu armastus on tegelikult loodud ,lähtudes sellest, et armastus on
omandatakse 5-10a. Jooksul. Kõige tähtsamal kohal perekond. · Noorukieas - noor kaugeneb perest. Tahab iseseisvalt elu proovida. Kogeda kõike. Pere ül on jälgida ja toetada ning hoida usaldus sidet. · Täiseas - loob inimene uue perek. Vanemate toetus aitab tal oma lapsi kasvatada. Hakkab tunnetama põlvkondade sidet. · Vanemaseas - uus roll vanaemana. Perekond on elumõte. Üritab edasi anda oskusi ja elutarkusi. Registreeritud abielu - kooselu, mille ühiskond on tunnistanud kehtivaks. +Tagab perele moraalse ja majandusliku turvatunde, kaitstud lahutuse ja õnnetuse korral -puudus on olukorra lõplik määratletus. Ühendus kogu eluks võib olla psüühiliselt ahistav, eriti mehele Vabaabielu - perekond elab koos, kuid seaduse silmis seda perekonda ei eksisteeri +kooseluvorm annab abikaasadele valikuvabaduse, võib aidata perekonnal püsida.
kui tal oleks põhjust nuriseda oma raske elu üle, mõtleb ta ikka positiivselt. Näiteks: ,,Kui on süüa, elame hästi. Kui pole, mõtleme naeruse näoga, et oi, oli kena päev ja sai elatud." või kui tulekahju oli puhkenud tares ,,Prii tuld ikka veel saab." Kui isegi tuli tal elus ette kurbi situatsioone, surus ta oma tunded mehekombel maha. Tal oli palju kindlaid põhimõtteid mille järgi ta käitus. Samuti meeldis talle oma poegadele elutarkusi jagada (,,Sest kui saba käes, kuhu see koergi pääseb: eks ta ole saba küljes"- innustas selle mõttega alustatud ettevõtmisi lõpuni viia) ning üleüldse hindas ta oma poegi kõrgelt. Ta ei mõtle kaugemale tänasest päevast. Kogu oma kodu kehvuse juures kinnitab korduvalt, et ta on oma eluga rahul. Turja Laasi oli väga jutukas, elutark, paljude kogemustega. Püüdis leida kõiges midagi head. · Pereliikmed: *Isa Turja Laas.
maailmavaadet. Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale". Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Kõigepealt jõudis see realistlikum temaatika naljanditesse, juttu, anekdooti. Värsivorm taandus aeglaselt, seda kasutati ka muinasjuttude puhul. Prantsusmaal oli populaarne fabiloo (ld fabula jutt), rahva lõbustamiseks lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Värvikust lisasid kõnekäänud ja vanasõnad. Lõpus esitatakse loo moraal. Saksamaal levis svank -põhinevad rahvapärimusel, tegelasteks koomilised tüübid, kelle inimliku rumaluse,
Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale".Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale.Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest,
· levis talurahva seas, eneseteadlikkuse kasv · usuvagadus, alandlikkus ja kõlblus, sotsiaalne võrdsus · moodustasid omaette kogudusi, valisid endale jutlustaja · kõige hoogsam oli liikumine Saaremaal · hävitasid vanu ohvrikohti, ehteid jms · koorilaulu levik · kirjaoskuse omandamine kirjavahetused ja päevikute pidamine · 1743 aastal keelati tegevus Ratsionalism · pastorkonna toetus · jagati kasulikke näpunäiteid, elutarkusi · kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust pärisorjus August Wilhelm Hupel ja Peter Wilde ajakiri Lühike Õpetus. Baltisaksa kultuuri keskpunktiks kujunes Riia Riia toomkool. Seal töötas Herder, kes tutvustas eesti rahvaluulet Euroopas. Tallinna vaimuelu keskuseks kujunes akadeemiline gümnaasium, mille juures paiknes trükikoda. 1765 - Liivimaa maapäeva koolikorralduse kava · rahvakool kõikidesse suurematesse mõisatesse · 18
kõlbelist iseloomu. Näiteks: kodu omapära, suhtlemine, perekonna poolt väärtustavad tegevused ( Elmest 1995: 8). Kõik ühiskonna mõjud jõuavad lapseni läbi perekonna, perekonna arusaamadest ja tõekspidamistest lähtuvalt .Esimene, kes lapsele ühiskonnas kehtivaid kultuurinorme vahendab on perekond. Vanemad annavad edasi elamise viisi, traditsioonid. Perekonnas õpivad lapsed vanematelt hoiakuid, inimestega suhtlemist, kombeid ja elutarkusi. Vanemad jätavad oma lastesse kustumatu jälje, mis alateadlikult mõjutab viimaseid läbi terve elu. Kui lapsed austavad oma vanemaid, peavad nad oluliseks ja pühaks samu asju, mida vanemadki. Perekond on hädavajalik kasvukeskkond lapsele-pakub talle kõige paremat 4 kaitset ja arengustimulatsiooni. Oma esimesed sammud teeb laps peres, esimesed sõnad kuuleb ta emalt ja isalt, esimesed ettekujutused maailmast saab ta oma kodust. Perekond on
oodata enne kui ta oma esimest tööd tegema määrati. Esimesteks ülesanneteks oli tal treimise juures tule näitamine, hane- ja seakarjas käimine ning mesiaias valvamine. Viimane talle muidugi meeldis, sest ta sai samal ajal aia ääres raamatuid lugeda. Tal ei hakanud kunagi igav, sest enamasti tegi ta neid töid koos teistega. Hindriku hariduskäik algas juba viiendal eluaastal kodus õppimisega, isa õpetas talle kõiki oma elutarkusi, esijoones lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Õppematerjale ei olnud sellel ajal eriti saadaval. Tema suurt kirge õppimise vastu näitab see, et ta veetis kogu oma vaba aja end harides. Ta luges raamatuid isegi öösiti kuuvalgel, kuid hiljem tunnistab, et see oli viga, kuna mõjutas tema silmanägemist. Koolis meeldis talle käia, ta oli kõigist teistest kõvasti targem ning vanemaks saades oli ta koolis vahel koguni ,,abiõpetaja" rollis. Ta õppis saksa
teerajajatest kasvatusteadliku mõtteloo arengule kuni tänaseni. 1959.aastal oli ta üks psühholoogia seltsi asutajatest, sealt edasi hargnes palju mõttelõngu, juhendamisi ja loomulikult abi väga paljudele inimestele. Väga suur on tema panus olnud ka kõigis neist koolides, kus ta on töötanud ja enda tarkust edasi kandnud. Kõigist neist seemnetest, mis ta on seal laiali jaganud on tänapäevaks tärganud palju vilju, kes nüüd omakorda neid seemneid ja elutarkusi edasi kannavad. Seega on jõudnud temast suur osa edasi ka tänapäeva. 9 6 SÕNUM TÄNAPÄEVALE Ajaga ja raskest elust inimesed muutuvad, aga Enn Koemets ei muutunud. Kui palju elu teda ka räsis ja jooksutas, siis tema jätkas ikka enda kindlat rada ja tal oli enda missioon. Usun, et see just ongi see, mida ka tänapäeva kasvatusteadlased ja tegelikult kõik inimesed peaksid omaks võtma
annaabi.ee 
