Maailmas räägitakse rikkusest ja vaesusest iga päev. See on kindlasti üks lahutamatu osa elust, millest olenevad ka inimeste eluolud. Ühiskonnas on väga palju erinevaid inimesi, kes elavad kõik omamoodi. Nende nägemused elust ja eesmärgid selle jooksul on ka igalühel individuaalsed. Millist elu võib pidada rikkaks ja millist elu vaeseks? Tihti jaotatakse inimesed vaesteks ja rikasteks materiaalsete vahede põhjal-mida rohkem on vara, seda rikkam. Kuid kas rikas elu põhinebki vaid rahal ja esemetel? Kahtlemata teeb elu rikkaks ka perekonna ning sõprade olemasolu, kogemusterohkus ja ka hea haridus võib osutuda suureks rikkuseks elus. ilma nendeta ei saavutaks elu kunagi oma tõelist väärtust. Iga uus kogemus,teadmine või sõber teebki juba elus rikkamaks. Väga suur osa inimkonnast teeb oma igapäevatööd lihtsalt selleks, et ära elada ja ei väärtusta piisavalt oma eluaega, ega seda, mis maailmal oma
Rikkus ja vaesus Kõik mõistavad rikkuse ja vaesuse all erinevaid asju. See on kindlasti üks lahutamatu osa elust, millest olenevad ka inimeste eluolud. Mõne jaoks tähendab jõukus suurt numbrit pangaarvel, mis pakub oamkorda erinevaid võimalusi oma vara paigutamiseks mujale. On ka selliseid, kelle jaoks on see aga hoopis midagi sügavamat, midagi mis tuleb seest poolt. Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, on iga inimese enda otsustada. Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Keegi ei saa hakkama ilma rahata, kuid tuleks meeles pidada ka selle halba mõju inimestele. See paneb tegema tegusid, mis võivad haavata lähedasi. Paljud arvavad, et neil, kellel on palju
Kui on raha, saaks käija reisimas, näha teisi kultuure ja laiendada silmaringi , mis tuleks kindlasti igaühele kasuks. Raha eest on pea kõike võimalik saada kuid mitte sõpru ,armastust ega perekonna poolehoidu, neid juba ära ei saa osta. Materiaalne rikkus või vaesus ei määra kunagi tegelikku väärtust. Iga inimene määrab ise oma elu väärtuse. Pole olemas täiesti selget joont rikkuse ja vaesuse vahel. Kõik mõistavad seda erinevalt. Iga inimene on millegi poolest rikas, kas raha täis pangakontoga või siis lähedaste armastusega. 11c
(A. Schopenhauer) Iga inimese mälu on tema erakirjandus. (A. Huxley) Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Kes põlgab teisi, see peab end tavaliselt suureks inimeseks. (L. de Vauvenargues) See kes armastab ennast, ei pea kartma rivaale. (Ladina vanasõna) Ma ei mõista ainult kahte asja: ennast ja teisi. Kus puudub kriitikavabadus, seal ei saa ka kiitus olla meeldiv. (P. A. de Beaumarchais) Ma pole kunagi olnud vaene, ainult rahatu. Vaesus on meelelaad, rahatus kõigest ajutine olukord. (M. Todd) Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. (A. Maurois) Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas. (B. Graciàn) Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (P. A. de Beaumarchais) Kõige otstarbekamalt on siin maailmas jagatud mõistust. Igaüks arvab, et ainult temal on seda küllalt. (J. Galsworthy)
Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima. Küsib perekonnalt toetust, et näha välja rikas ja piisavalt sulanduda kõrgklassi. Ta oli noor, meeldiv ja libeda keelega-sujuva jutuga. Üritas saada proua Bauséanti abiga kõrgemasse seltskonda. Üritas Anastasiet võluda, kuid Delphine'ga alustas hoopis suhet. Läks kaasa suurema massiga, kuid ei läinud kuritegelikule teele. Proua Vauqer pansionaat. Probleemid teoses: 1) RAHA-väga suur roll, sest kas raha võrdub perkonnaga
ilmutusraamatuteta). Need kaks ei ole omavahel vastuolus. ,,See, millega ma mõistusega aru saan, ei ole vastuolus sellega, mis pole loogiselt võetav ja arusaadav". 2) ,,mõõdukas" seisukoht (David Hume, William James): Teatud situatsioonides on mõistlik panustada asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla (Sõprus, armastus). N: kuni ma ei saa tõsikindlat tõestust selle kohta, et ta mind armastab, ma temaga ei abiellu! Nonsenss Kui ma olen rikas, ei saa ma tõsimeelis teada, et kas sõbrad on minuga sõbrad tõsimeeli, või vaid raha tõttu. 3) Irratsionaalne seisukoht (Augustinus, Kierkegaard) Usun, kuna ei mõista, kuna see on absurdne. Inimene teeb midagi, mis on põhimõtteliselt mõistuse vastane. Usk on meie mõistusele vastu tõeliselt religioossed inimesed. Keelefilosoofia On filosoofia valdkond, kus küsitakse: *keele ja sõnade olemuse kohta Kust tekkis keel? kas keel on inimesele ainuomane?
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?......................................................................
Ma olen vastik,õel ja ülbe, ma võin olla armas. Ma võin käituda Sinuga nii, nagu käitud Sina minuga. Ma olen selline nagu ma olen, ma ei pea kõigile meeldima. Ma ei muuda end kellegi teise pärast . Ma olen lihtsalt mina ise - ja olen õnnelik ka , et ma selline olen ! :) Vähemalt on mul sõpru , kes sellest lugu peavad ! :) Ma ei pruugi olla kellegi esimene valik, kuid ma olen hea valik. Ma ei pruugi olla rikas, aga ma olen väärtuslik. Ma ei väida, et olen keegi, mida ma ei ole, sest ma olen rahul endaga. Ma ei pruugi olla uhke mõningate asjade üle, mida ma olen teinud varem, kuid ma olen uhke selle üle, kes ma olen täna. Ma ei ole täiuslik, kuid muutma mind ei pea. Võtke mind sellisena nagu ma olen, või vaadake, kui jalutan ära.! Ära ütle kunagi kellelegi,et armastad teda,kui seda tõsiselt ei mõtle.Sest see keegi võtab seda täiesti tõsiselt ja usub sinusse
Kõik kommentaarid