....................40 3 Sissejuhatus Meie ümber on palju tekste, aga ikkagi ütleme, et me ei loe. Nii väidab enamik noori. Sealjuures arvestavad nad ainult raamatutega, aga unustavad muu lugemisvara. On palju muid tekste, mida lugeda. Töö üks eesmärkidest ongi tõestada, et minu eakaaslased on lugejad. Ilma lugemisoskuseta ei ole võimalik elus hakkama saada. Töö autor püüab kõigepealt selgeks teha, milliseid tekste on olemas, mille jaoks neid vaja on ja kuidas tekste koostatakse. Selleks tuli süüvida erinevatesse tekstidesse ja viia end kurssi tekstiliikide ja -loomega. Sellepärast esineb uurimistöös palju tsiteerimist ja refereerimist. Seejärel antakse ülevaade lugemisest, selle olemusest ja tähenduslikkusest. Veenmaks, et lugemine on kasulik tegevus, naudingki. See saab alguse lapsepõlvest.
VALGA GÜMNAASIUM 12.b klass KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE POPULAARSUS 11.KLASSIDES Uurimistöö Juhendaja õpetaja Valga 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatute lugemine on noorte seas kaotanud osa oma ligitõmbamisvõimest. Palju rohkem pühendatakse aega filmide vaatamisele ning sõpradega väljas käimisele. Vaadates tänapäeva noori, tekib arvamus, et lugemishuvi kaob peagi täielikult. Tihti on selline tunne, et kohustuslik kirjandus on ainuke, mis ajendab õpilasi raamatut kätte võtma. Sellistest mõtetest on ajendatud ka käesolev uurimustöö. Töö eesmärgiks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11. klassides.
Ülenurme 2015 Sisukord Ülenurme Gümnaasium..........................................................................................................2 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................4 1.1 Varasemad uuringud.....................................................................................................4 1.2 Ajakirjandus..................................................................................................................4 1.3 Kohustuslik ja vabatahtlikult loetav kirjandus.............................................................5
Valtu Põhikool Eestluse hoidmine kirjasõna kaudu Koostaja: Martin Lapin Kasutatud materjal: Vikipeedia Google Eneke Nii nagu on olnud eestlase , siis sellega samamoodi on ka kulgenud kirjanduse elu, sellepärast võime öelda ,et me oleme kirjanduse vennad . Meie loeme teda ja tunneme teda, ning ka elame teda. Eesti kirjanduse ajalugu on pikk ning see sai alguse regivärsist. Hiljem tuli rahvaluule. Rahvaluuletekstide kirjanduslikel töötlustel on olnud oluline roll on eesti kirjanduses rahvuskirjanduse sünnist saati kuni praeguseni. Näiteks on Friedrich Reinhold Kreutzwald kirjutanud mõjuka muinasjututöötluste kogu "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Rahvajuttude
Kui minna koolihariduse juurde tagasi, siis eelnevalt rääkisime arvutiõpetusest põhikoolis. Siis edaspidiseks haridustee jätkamiseks ja lihtsustamiseks on olemas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, mille peamisteks tegevussuundadeks on valdkonna populariseerimine, erialase hariduse edendamine. Igasugused toetused ja programmid aitaksid üha rohkem ja rohkem propageerida infotehnoloogiat ja see tõstaks noorte seas huvi. Mida rohkem noori hakkab antud teema vastu huvi tundma, seda rohkem on võimalus Eesti riigil enda majandus elavdada infotehnoloogia najal. Välisinvestoritega erinevad projektid ja mõningate helgemate peade ettevõtted, mis võivad jõuda maailmaturule. Kes teab, võibolla on Eesti üks esimesi riike, kelledel on kõrgelt haritud IT spetsialistid, kes suudavad võidelda suurte üle maailma toimuvate küberrünnakute vastu või luua
.......................................................... 19 2.3.3. Küsimus 5.1. Populaarseimad ajakirjad ...................................................................... 20 2.4. Kohustuslik kirjandus ......................................................................................................... 22 2.4.1. Küsimus 6. Sisukokkuvõtete levik .............................................................................. 22 2.4.2. Küsimus 7. Kohustusliku kirjanduse lugemisharjumused........................................... 23 2.4.3. Küsimus 8. Probleemid kohustusliku kirjanduse saadavusega ................................... 24 2.4.4. Küsimus 9. Kohustusliku kirjanduse huvitavaks pidamine......................................... 24 2.4.5. Küsimus 10. Meeldinud kohustuslike raamatute nimetamine..................................... 26 2.4.6. Küsimused 11 ja 12. Kohustusliku kirjanduse vajalikkus..............................
Elu globaliseeruvas maailmas Iga päevaga areneb meie maailm tohutult. Võtame kasutusele aina uusi ja uusi süsteeme. Viimastel aegadel on tekkinud juurde palju majandusharusid ja kasutusele võetud palju uut tehnikat, mis hõlbustab majandus arengut. On hakatud kasutama tööjõudu sealt, kus see on odav, on hakatud rajama tehasied sinna kus on tulus ja on hakatatud müüma aina rohkem sinna, kus on rohkem ostujõudu. Kõik maailma riigid sõltuvad järjest enam üksteisest. Maailmas on välja kujunemas kogu maailma hõlmav majandus süsteem. Seda maailmamajanduse järjest ulatuslikumat seostumist nimetataksegi globaliseerumiseks. Globaliseerumine hakkas tekkima peale raskeid kriise maailmas. Koloonijad hakkasid iseseisvuma. Riigid hakkasid tegema majanduslikku koostööd. Rahvusvaheline kaubandus liberaliseeriti. Tohutult hakkasid arenema side- ja infotehnoloogia ning transport, eriti lennundus. Kuna suhtlus väismaailmaga paranes, said inimesed kätte rohkem infot. Hakati mõtlema
lopsaka rahvapärase keelepruugiga isalik elutarkus, milles ei puudu ka huumor ja poeetilise maailmakujutuse alged. 19. saj keskpaigas on märgatav huvi tekkimine lastekirjanduse vastu. Ilmusid esimesed noorsooraamatute tõlkemugandused, aga ka kohalike kirjameeste otseselt lastele mõeldud proosa- ja luuleraamatud. Fr. R. Kreutzwaldi „Eestirahwa Ennemuisteste juttude“ ilmumine vihikutena aastatel 1860-1865 (I-III) ja tervikkoguna 1866 (Helsingis, Soome Kirjanduse Seltsi väljaandel) oli oluliseks sündmuseks kogu rahvuskirjanduse, sh ka lastekirjanduse arengu seisukohalt. Kreutzwald pani aluse rahvamuinasjuttude väljaandmisele ja siit sai alles tekkiv lastekirjandus nii kunstiliselt kui ka ideeliselt tõhusat täiendust. Eesti lastekirjandus tekkis ja arenes käsikäes kogu rahvuskirjandusega. Sajandi teisel poolel toimus otsustav murrang ka õppekirjanduses, mille tõi kaasa C. R. Jakobsoni „Kooli Lugemise Raamatu“ I (1867) ilmumine. 19
Kõik kommentaarid