· Eraldus töö- ja puhkesfäär 2. Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast · Teenindussektori kiire kasv · Teaduse ja tehnoloogia tähtsustumine · Haritud spetsialistide suur vajadus · Ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum, valitsusse tuleks haarata ka tehnokraate · Tugev keskklass · Tehniline progress lähendab inimeste elustiile · Massimeedia 3. Teadmusühiskonna kujunemine 1. kujunemine: · analüüsitakse infot ja kasutatakse seda oskuslikult nii majanduses kui poliitikas · olulised on loovus ja meeskonnatöö 2. Ohud teadmusühiskonnas: · Mõju loodusele ja keskkonnale · Muundatud toiduained ( +GMO- d ) · Eetilised- / eetikaprobleemid 4. Heaoluriigi olemus ja ülesanded
Tegevjuhtide mju tugevnemine majanduses vhendas jrk-jrgult juriidilise omaniku rolli ettevtetes, aga ka hiskonnas tervikuna. Niisugune areng oli sedavrd ldine, et hakati rkima koguni MNEDZERIDE REVOLUTSIOONIST. Kujunes KESKKLASS krge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt krge sissetulekuga inimesed, kes ttasid ametnikena broodes ja pankades, pakkusid haridus-, tervishoiu- vi nustamisteenuseid. Tehnoloogiline progress lhendas ka INIMESTE ELUSTIILE. Tstushiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine htlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme ldine tus, kuid erilist rolli mngis MASSTOOTMINE JA MASSIKULTUUR. Raadio, televiisor, telefon ja klmkapp polnud eurooplastele ning ameeriklastele enam mingid luksuskaubad. Nende omamine oli jukohane enamikule. Ka kultuuritarbimine htlustus tnu heli- ja videotehnika kiirele arengule
Seetõttu tuleks tänapäeva inforikkas ühiskonnas lapsi varakult reaalsusel ja fantaasial ning heal ja halval teabel vahet tegema. Juba vanadel aegadel oli seltskonnadaamide meelistegevuseks teiste rõivaste ja eraelu kommenteerimine. Tol ajal tehti seda diskreetselt, kui tänapäeval on eriti kuulsuste eraelu muudetud võimalikult avalikuks. Meedia kajastab inimeste kohta isegi pisidetaile, mis sageli ei paku suurele hulgale huvi, kuid on ka erandeid. Kujutatakse tuntud inimeste elustiile ja harjumusi. On hulk inimesi, kes vaimustuvad sellest ning püüavad sarnaselt käituda nind elada. Kõige mõjutatavamad on teismelised tüdrukud. Üha nooremalt hakatakse suitsetama, alkoholi tarbima ning meeletult pidutsema. Veel muret tekitavam on noorte inimeste kinnisidee, mis on seotud oma kehaga. Meedias liiguvad pidevalt uued nipid, kuidas lihtsalt ja kiiresti kaalu langetada. 2007.aastal pandi Itaalias Milanod välja reklaamtablood, kus oli pilt noorest naisest, kes umber
eraldustöö ja puhkesfäär 7.linna-ja maarahva suhte muutus 8.muutus leibkonna mudel- suur perekond asendus väikesega. 3.Iseloomusta postindustriaalset ühiskond 1.Tertsiaari e. teenindussektori kiire kasv 2.teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine 3. haritud spetsialistide suur vajadus 4.ühiskonna juhtumine peab olema tsetraliseeritum. Valitsusse peab kaasama spetsialiste 5.tgev keskklass, kes töötavad ametinikena 6. tehniline progress lähendab inimeste elustiile 7.Massitootmine ja massikultuur; massimeedia- auditooriumis on nii rikkad, kui vaesed. 4.Teadmusühiskonna kujunemine ning sellega kaasnevad ohud. Nt Ühiskond , kus infot kasuattakse majanduses ja poliitikas pidevalt ja oskuslikult nim. TÜ. Oluline on: loovus ja meeskonnatöö; ülemuse ja alluva rolli muutus; töötaja peab ise oma tugevust kavandama Ohud: mõju loodusele; muundatud toiduained, eetilised probleemid. 5.Heaoluriigi olemus ja ülesanded
Ta nägi ainult teda, kõigist miljonite teiste seast. Temaga ta vaatas päikest loojumas, ja tundis end paremini kui ükskõik kellega. Ja ta tunneks end üksikult, kui peaks päikseloojangut vaatama kasvõi miljoni inimesega, aga ilma oma parima sõbrata. Ilma millegita, millest ta hoolib nii väga. ,,Väike Prints" on lasteraamatu kohta minu arust üldse vägagi elutark ja sügava mõttega. Seal on palju elutõdesid ja elustiile ilusasti erinevatesse nüanssidesse peidetud. Aga kas laste maailmas on olemas selline asi nagu üksindus? Lastel on teatavasti ju palju loovam ja mängulisem maailmavaade kui meil. Neil võib olla küll igav, nagu igal inimesel. Aga kas nad tunnevad üksindust? Teismelised tunnevad end tihtipeale väga üksikuna kui neil pole sõpru, kellega väljas käia või pole vanemaid kodus, kes aegajalt hoolitseks ja raha annaks.
polegi. Juba vanadel aegadel oli seltskonnadaamide meelistegevuseks teiste rõivastuse kommenteerimine ning eraelu ja armuafääride kohta nuhkimine. Tol ajal tehti seda suhteliselt diskreetselt. Tänapäeval seevastu on inimeste, eriti kuulsuste eraelu muudetud nii avalikuks kui võimalik. Enam ei saa staarid tänaval aevastadagi , kui ajalehed ning televisioonikanalid sellest juba kõigile teada annavad. Samas kujutatakse tuntud inimeste elustiile, harjumusi ja tõekspidamisi kui kõige glamuursemaid ja õigemaid. Paljud on nendest vaimustuses ning püüavad sarnaselt elada. Kõige aktuaalsemateks probleemideks on viimasel ajal olnud staaride ebatervislikud toitumisviisid ning nende üha sagedasemad kokkupuuted politseiga, seoses liiga ägeda pidutsemisega. Kõige mõjutatavamad on teismelised , eriti tüdrukud. Üha nooremalt hakatakse suitsu tegema, alkoholi tarbima ning pidudel hommikuni viibima
3. Võrrelda tööstus- ja postindustriaalset ühiskonda info- ja teadmisühiskonda (tunnused, iseärasused) Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast · Teenindussektori kiire kasv · Teaduse ja tehnoloogia tähtsustumine · Haritud spetsialistide suur vajadus · Ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum, valitsusse tuleks haarata ka tehnokraate · Tugev keskklass · Tehniline progress lähendab inimeste elustiile · Massimeedia 4. Iseloomustada heaoluriiki ( 3 tunnusjoont/rakendavat meedet) Arengu etapid 2-3 Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused : · Vaesuse leevendamine · Sotsiaalse t õ rjutuse vähendamine · Aktiivne kodanikuühiskond · Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel · Tasuta igale indiviidile hariduse tagamine · Inimestevahelise
,,Eurovisioon" ja see ju mõjutab positiivses mõttes meie arvamust. Juba vanadel aegadel on olnud kombeks teiste rõivastuse kommenteerimine ning eraelu ja armuafääride kohta nuhkimine. Tol ajal tehti seda suhteliselt diskreetselt. Tänapäeval seevastu on inimeste, eriti kuulsuste eraelu muudetud nii avalikuks ja tähtsaks kui võimalik. Enam ei saa staarid tänaval aevastadagi , kui ajalehed ning televisioonikanalid sellest juba kõigile teada annavad. Samas kujutatakse tuntud inimeste elustiile, harjumusi ja tõekspidamisi kui kõige glamuursemaid ja õigemaid. Paljud on nendest vaimustuses ning püüavad sarnaselt elada. Kõige aktuaalsemateks probleemideks on viimasel ajal olnud maailmakuulsatestaaride ebatervislikud toitumisviisid ning nende üha sagedasemad kokkupuuted politseiga, seoses liiga ägeda pidutsemisega. See on halb reklaam, sest mida vähem sääraseid elulaade telekanalid maksumaksjate rahade eest näitavad, seda vähem meie praegused noored oskavad
Samas võib muidugi tuua ka vastupidiseid näiteid, kus kunstnik ei ole oma loomingus lähtunud oma kogetust. Jällegi sobib näiteks Helga Nõu, kelle noorsooromaanid paljude arvates on peale ,,Pea suud" allamäge läinud, kuna vana inimene, kes püüab noorte keelt jäljendada mõjub naeruväärselt. Siinkohal tahan ikkagi meelde tuletada, et kunst ja äri võivad ristuda ja kanduvad siis enamasti populaarsuse- ja rahajahil materiaalse heaolu poolele. Kuid nii nagu on lõputult erinevaid elustiile ja olusid, on ka elutunnetusi mustmiljon. Isegi kui grupp sama aja ja koha kunstnikke loovad elust kunsti, siis resultaat on siiski omanäoline. Eriti vastanduvad või põrkuvad sellistes olukordades vanad ja noored. Tuues näiteid kaasajast, juhiksin tähelepanu ääretult jõuliselt pealetungivale noorusele oma performance'itega, millele on iseloomulik reformimisiha ning vana kogemuse mittehindamine. Eks ole seda märgatud igal ajal.
valmis sellest kõigest ka raskelt loobuma, kui Daisy seda tahab. 3. 1) Nick Carraway tausta kohta pole väga palju teada. Ometi on tal loos väga tähtis roll, ta on ainuke tegelane, kellest on juttu algusest lõpuni. Ta on Daisy sugulane ja sellest võib järeldada, et ka pigem jõukamast perest. Nick oli inimene, kes sai üldiselt kõigiga läbi, kuna tal oli võime sulanduda seltskondadesse sisse ilma, et ta otseselt võtaks üle nende kombeid või elustiile. Carraway ei olnud väga rikas, kuid ta ei olnud ka täiesti vaene. Ta oli hästi haritud ja soovis jõuda elus kaugemale, kui lihtsalt istuda vaikses külas. Ametilt oli ta kirjanik ja üüris väikest maja Gatsby lossi kõrval. Carraway oli pigem vaikne inimene, kuid väga südamlik. Tema suhtlus ja läbisaamine Gatsbyga näitavad, et ta oli ka hea sõber ja kuulaja.
Samas tuleb arvestada, et ka konkurendid jõuavad mingil hetkel järele ja pakuvad sama palju palka. Sellisel juhul on võimalus eristuda konkurentidest läbi suhete inimestega.Tuleb toetadada inimest nende püüdlustes ja aidata neil soovitud tulemusi saavutada. Motiveeriva töökeskkonna loomisel peab tööandja jälgima üldisi põhimõtteid, aga samas tuleb arvestada üksikuid töötajaid, tuleb tunda nende käitumis- ja elustiile. Toetavat töökeskkonda iseloomustab iga inimese respekteerimine ning väärtustamine, usaldus inimestevahelistes suhetes ja koostöö. Pika kogemusega töötajad vajavad samuti kui nooredki juhilt ärakuulamist, huvi tundmist, tunnustust hea töö eest ning konstruktiivset, toetavat tagasisidet edasiminekute kohta. Vältida tuleks "unustamisest" põhjustatud negatiivset emotsiooni, mis võib võtta töömotivatsiooni
Hilistel 80ndatel ja 90ndate alguses vastasid paljud kadunud generatsiooni liikmed kultuurilistele pingetele reividel osalemisega. Reivikultuur arenes koos altenatiivse elustiiliga, mis astus vastu mainstream konventsioonidele. Selliste tansupidudega käis kaasas tihe party drug' ide tarvitamine. Ka minevikus on noorte tegevused, peamiselt just need, mis sisaldavad endas muusikat ja drooge, motiveerinud valitsust kontrollima drooge ja subkultuure, skeenesid või elustiile, mis neid ülistas. Sellised näited on näiteks jazz ja marihuaana või hipid, LSD ja kokaiin. Hilistel 90ndatel, kui USA-s oli reiviliikumise tippaeg, koheldi seda kui järjekordset illegaalseid drooge kasutavat lärmakat seltskonda, keda tuleb kontrollida, mitte kui tähendusrikast kultuurilist kogemust (Anderson & Kavanaugh, 2007). Aineid tarvitavatel subkultuuridel on kombeks oma teadmisi, muljeid ja lugusid omavahel jagada
ning on reeglina tulemuslikult ravitavad. Üheks riskiks on ka operatsioonijärgne depressioon. ÄRAHOIDMINE: Rasvumise ärahoidmiseks oleks vaja töötada välja efektiivne plaan, milles oleks harivad, käitumuslikud ja keskkondlikud lähenemised, mis aitaksid kontrollida ja ära hoida rasvumist, ning mille koostamisel ühendaksid jõud nii avaliku kui ka erasektorite teadlased, arstid, õpetajad ning põllumajandus- ja toidutööstused. Üheks heaks kohaks, kus kinnitada tervislikke elustiile, on koolid. Koolis on küll võimalus osa võtta kehalise tundidest, kus õpilased saavad regulaarselt võimelda, kuid lisaks sellele peaksid koolid soodustama ka tervislikku toitumist, tagades vastava toiduvaliku kohvikutes ja müügiautomaatides. Praegu on koolides levinud karastusjoogid ja kiirtoit, kuid selline trend tuleks kindlasti kaotada. Eriti suureks ohuks on reklaamid - ühe aasta jooksul näeb tavaline laps rohkem kui 9500
(tööotsingud linna) 3. Muutus leibkonnamudel (kujunes väikepere) Postindustriaalne ühiskond 1. Uued jooned tööstusühiskonnas tööstusjärgne ühiskond 2. Teenindussektori osatähtsuse suurenemine (tabel lk 7) 3. Majandusressursside ümberhindamine 4. Tähtsustatakse tehnoloogia ja teaduse osa majanduses 5. Vajatakse haritud spetsialiste 6. Mänedzeride revolutsioon 7. Kujunes keskklass 8. Tehnoloogiline progress lähendas ka inimeste elustiile 9. Massikultuur, masstootmine 10. Massimeedia lahutamatu tunnusjoon üks auditoorium Teadmusühiskond 1. Info olulisus 2. Infoühiskond 3. Satelliit- kaabeltelevisioonid, Internet, mobiilside 4. Teadus, uurimisasutused, avastused nende rakendamine 5. Oht keskkonnale ja loodusele 6. Geeniuuringud Vaatame tabelit lk 8 Industriaalse ja postindustriaalse ühiskonna võrdlus Vaatame tabelit lk 10 Infotehnoloogia mõju inimkonnale
Reisimine on muutunud kättesaadavaks industrialiseeritud maade massidele ning juba on märgata selle laienemist ka mitmetesse arengumaadesse.Elanikkonna mobiilsust näitab ka autode arv,mis on märgatavalt suurenenud.Euroopas on auto kõige sagedasemaks puhkuseveetjate transpordivahendiks. Turismi massilise suurenemisega on kaasnenud olulised investeeringud ka vastuvõtvate maade turismimajandusse. Turismi kiire areng viimase kolmekümne aasta jooksul on mõjutanud kultuure ja elustiile ning tagasilöögina suurendanud sotsiaalseid probleeme. Liiga sageli on jõukamate riikide abi kasutatud arengumaades turismi arendamiseks ilma sotsiaalsete ja ökoloogiliste probleemide lahendamiseta. Turismis on nähtud lahendust majanduslikele probleemidele- kaubavahetuse bilansi tasakaalustajana ja tööpuuduse vähendajana. Viimase kolmekümne aasta kogemusena on omandatud teadmised võimalike sotsiaalsete pingete tekkimise põhjustest ning kujunenud arusaam kindla planeerimise ja
Edasi muutusid nad erinevatel ajastustel juba ka kaunistuselementideks. 9 Haapsalu Kutsehariduskeskus Janika Orav Mööblirestauraator MR11 Kokkuvõte Kokkuvõttena võib öelda, et Antiikultuuri arengut mõjutasid kõige enam religioon ning teadvuse areng. Elustiile oli erinevaid pillavast lõbutsemisest kuni range ning vaga isikukultuseni. Antiikkultuuri mõjutused ümbritsevad meid tänapäevalgi igal sammul ning sellist tõetruusust kunsti eri vormides on võimalik vaid vähestel kunstnikel saavutada. 10 Haapsalu Kutsehariduskeskus Janika Orav
Turu-uuringud ei anna vastust küsimusele, kuidas olla turul edukas. Sellele annavad vastused turundusuuringud. Turu-uuring kirjeldab olemasolevat turgu: tootjate hulka seal, tarbijate hulka, turumahtu, hindu, trende, eksporti-importi, asendustooteid jm. Info kogumine baseerub peamiselt olemasolevale faktilisele materjalile. Turu-uuringuid teevad firmad peamiselt ise nii sise- kui välisturu kohta. Turundusuuringud aga kirjeldavad tarbijat ja tema käitumist, hinnanguid, hoiakuid, elustiile, turusegmente ning selle käigus luuakse eelkige uusi fakte, see tähendab, et tulemused on sünteetilised (supikeetmise näide, kus supil ei ole mitte ühegi konkreetse toiduaine maitse, vaid mingile konkreetsele supile omane kompleksmaitse). Turu-uuring on tavaliselt uuringute I etapp, millele järgneb II etapp turundusuuring. Turu-uuringu käigus saadakse vaid esialgne visioon, mida mingi turg endast üleüldse kujutab.
toimida, siis annab see klientidele, meeskonnale kui ka juhtidele ise aimu ettevõtte lojaalsusest. Toon välja eesmärgid, mis on Sportlandi jaoks olulised ja mida järgitakse igapäevaselt. Sportland- rahvusvaheline, maailma parimaid spordi- ja vabaajakaupu müüv kaupluste kett. Missioon- muuta noorte inimeste elu huvitavamaks, paremaks, emotsionaalsemaks läbi meie poolt pakutavate toodete ning teenuste. Visioon- olla maailma parim sportlikke ja vabaaja elustiile müüv ning markeeriv jaekaubanduskeskkond. Väärtushinnangud- hindame nii meie ümber, kui meis endis (punktid, mida töötajad peavad järgima): Austust ja ,,ausat mängu" Korrektsust Positiivset ellusuhtumist Sportlikkust ja sportlikku vaatemängu Aktiivsust ja pühendumust Dünaamilisust Pingutust ja kohusetundlikkust Meeskonnatööd Ambitsioonikust Huumorit Kokkuvõtlikult võib öelda, et igas poes on teenindajad enamasti ,,meeskonnamängijad".
Emile Durkheim sotsioloogia teaduse rajaja. Tööstus ühiskonnas on ühiskondlik tööjaotus arenenud kujunes keerukas ühiskonna struktuur. Tööjaotuse põhifunktsioon: 1) Sotsiaalse soldidaarsuse hoidmine Tööstusühiskonnas suurenes individualism, selle tulemuseks oli üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine. Keskklass kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed. Tehnoloogiline progress lähendas inimeste elustiile. 20. sajandi keskpaiku inimeste tarbimine ja eluolu ühtsustus. See tõi omakorda kaasa masstootmise ja massikultuuri. Massimeedia postindustriaalühiskonna lahutamatu osa, mida tarbivad kõik (nii rikkad kui vaesed). Teadusühiskonna kujunemine Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond. Kutsuti nõnda, kuna inimesed olid haritumas, tarbisid üha enam infot. Tehnoloogiline areng tegi info leviku kiireks.
Toateenindajana sain väga palju uut õppida ja koolis õpitud teha füüsiliselt. Hinnang uutele teadmistele ja oksustel Praktika käigus õppisin iseseisvalt tube koristama ja vastutama terve korruse eest. Õppisin tegema koostööd teiste toateenijatega. Sain teada palju hotelli ajaloost. Omandasin infot ka paljude tubade kohta, kuidas neid koristada. Muutusin ka palju enesekindlamaks võõraste inimestega suhtlemises. Sain natukene jälgida erinevate inimeste elustiile, mis oli väga huvitav. Erialane areng Praktika aitas mõista,milline on toateenija töö tegelikkuses. Sain kinnitada varem koolis õpituid asju. Sain juurde enesekindlust üksi korrusel koristades.Tulemused olid väga head eluruumi koristamisel, mis läks kiiresti ja huvitavalt. Üritasin õppida koristama vannituba kiiremini ja väga korralikult, aga kiiruse osa pealt ei täitunud lootused, sest
ravimid tegid oma tööd hästi. Selle tõttu on tal tekkinud ebausaldus toodete vastu. Ta ka mainib, et mõned uued ravimid ja tooted töötavad paremini kui vanasti kuid nende leidmiseks läheb rohkem aega ning on vaja spetsialistide abi. 3) Kas on ka mingeid sotsiaalseid surveid olnud hügieeni pidamiseks, ja kui on millised? Minu vanaema ütleb, et ta on väga õnnelik, et tänapäeval on nii palju sotsiaalreklaame, mis propageerivad tervislikke elustiile nagu näiteks, et peab hambaid pesema vähemalt kaks korda päevas. Ta ise on õppinud arstiks ning teda teeb õnnelikuks fakt, et inimesed on hakkanud aina rohkem enda kehade eest hoolitsema. 4) Kas sinu meelest on toimunud mingi suurem muutus hügieeni arengus, mis oli pöördelise tähtsusega? Minu vanaema arvates aitas kõvasti hügieeni arengule kaasa tehnoloogia areng. Ta mainib eriliselt pesumasina tekkimist. Tänu pesumasinale saab ta
Turu-uuringud ei anna vastust küsimusele, kuidas olla turul edukas. Sellele annavad vastused turundusuuringud. Turu-uuring kirjeldab olemasolevat turgu: tootjate hulka seal, tarbijate hulka, turumahtu, hindu, trende, eksporti-importi, asendustooteid jm. Info kogumine baseerub peamiselt olemasolevale faktilisele materjalile. Turu-uuringuid teevad firmad peamiselt ise nii sise- kui välisturu kohta. Turundusuuringud aga kirjeldavad tarbijat ja tema käitumist, hinnanguid, hoiakuid, elustiile, turusegmente ning selle käigus luuakse eelkige uusi fakte, s.t. tulemused on sünteetilised (supikeetmise näide, kus supil ei ole mitte ühegi konkreetse toiduaine maitse, vaid mingile konkreetsele supile omane kompleksmaitse). Turu-uuring on tavaliselt uuringute I etapp, millele järgneb II etapp turundusuuring. Turu-uuringu käigus saadakse vaid esialgne visioon, mida mingi turg endast üleüldse kujutab. (Turu-uuringud)
Komplekssus – sotsiaalse muutuste põhifaktorite mitmekesisus, vastasmõju; Ajadimensioon – enamasti järk-järguline, piirid hägusad, muutuste sünkroonsus ja asünkroonsus (erinevad ‘kellad’ – P. Sztompka) -> Kultuurilised – nt kollektiivsed käitumismustrid, sotsiaalsete suhete mustrid, domineerimistüübid, tähendussüsteemid ja mõtlemisviisid; religioon Füüsilised ja keskkondlikud – ligipääs ja ökoloogilised aspektid, mis mõjutavad elulaade ja elustiile Poliitilised – poliitilised süsteemid; sotsiaalsed liikumised Majanduslikud – tootmisviisid, tegutsemisviisid, majandussuhted Demograafilised – migratsioon, struktuursed: sündivus/surevus, vanusstruktuur jm Tehnoloogilised – IT ja kommunikatsioon, transport Õigussüsteem – nii muutuste kinnistaja kui algatajana Personaalne ja sotsiaalne aeg nende sünkroonsus ja asünkroonsus – - Personaalne aeg (nt argipäev, elukaar, seotud institutsionaliseeritud elukorraldusega) ja
Pallotedder. Töögraafikud koostatakse vastavalt vajadusele. Kampaaniate ajal on tööjõudu vaja rohkem, kui tavaliselt. Kaupluses on 2 kassat, kus kliendid saavad kauba eest tasuda. · 1.1 Sportlandi missioon, visioon ja väärtushinnangud SPORTLANDI MISSIOON: ,,Muuta noorte inimeste elu huvitavamaks, paremaks ja emotsionaalsemaks läbi meie poolt pakutavate toodete ning teenuste" SPORTLANDI VISIOON: Olla maailma parim sportlikke ja vabaaja elustiile müüv ning marketeeriv jaekaubanduskeskkond SPORTLANDI VÄÄRTUSHINNANGUD Hindame nii meie ümber, kui meis endis · AUSUS JA AUS MÄNG Ma ei valeta ei endale ega teistele. Ma olen otsekohene ega varja tõde. Ma tunnistan oma vigu. Ma ei varasta. Ma järgin kokkulepitud reegleid. · INNOVATIIVSUS Ma olen avatud uutele väljakutsetele. Ma otsin võimalusi arenguks. Ma aitan esile kutsuda muutusi, mis aitavad mul saada paremaks
Ajadimensioon- enamasti järk-järguline piiridhägusad Arengutee- katkestused ja jätkuvused; unikaalsused ja sarnasused Komplekssus- sotsiaalsete muutuste põhifa29ktorite mitmekesisus, vastasmõju Mõjufaktorid- Kultuurilised- nt kollektiivsed käitumismustrid, religioon, domineerimistüübid Füüsilised ja keskkondlikud- ligipääs ja ökoloogilised aspektid, mis mõjutavad elulaade ja elustiile Poliitilised- poliitilised süsteemid; sotsiaalsed liikumised Majanduslikud- tootmisviisid ja suhted, tehnoloogia Demograafilised- migratsioon, struktuursed: sündimus/suremus, vanusstruktuur jne *Moderniseerumine ja modernne ühiskond: mõiste- Indrustriaalühiskonnad- ,,arenenud" ühiskonnad; rahvusriigid ja süstemaatiline kapitalistlik tootmine sotsiaalsete suhete (Tönnies) muutus- Gemeinschaft kogukondlikud suhted,
majanduslikud hinnangud tegelikkusest sageli väära ja eksitava pildi _ sotsiaalse, kultuurilise ja vaimse arengu võimalused on piiritud, kuid loodusvarasid kugistav majanduskasv teeb need arengud piiratud maakeral võimatuks _ majandustegevus peaks olema rajatud mõõdukusele ja vähenõudlikkusele, ei peaks õhutarna küllustarbimist: ühel sugupõlvel ei ole õigust raisata miljonite aastate jooksul maakerale kogunenud loodusvarasid _ eesmärk on pürgida teistsuguseid väärtusi ja elustiile salliva, nii vähe kui võimalik energiat kulutava sotsiaalse süsteemi suunas, ehkki see pole kooskõlas tehnokraatide suurushullustuses tehtud ennustustega _ tuumaenergia tehnilised, majanduslikud ja sotsiaalsed raskused on nii suured ja tehnilised meetmed nende leevendamiseks poliitiliselt nii ohtlikud, et selle arendamisest peaks loobuma _ tuumajaamade kõrval tuleb tähelepanu pöörata ka muudele energiamajanduse
Julgeolek „Rahvuslik julgeolek“ o Ettekääne o Sõjavägi, kaitsekulutused Haavatavused o Riigi omapärad Territoorium, mida kõik omale tahavad (nt Gibraltar Suurbritanniale kaubateedeks) Ohud o Konkreetsed – keegi ründab (nt Eesti kardab konkreetselt Vene riiki, Ukrainat rünnati konkreetselt idast) o Ohustatakse – valitust, ideoloogiaid/elustiile, majandust, kommunikatsioonivõrke (küberrünnak), inimjulgeolek Viisid julgeoleku tagamiseks Isolatsioon – minna peitu (Tiibet oli 50 aastat isolatsioonis, ei pääsenud ikkagi; Albaania; Põhja-Korea) Ise hakkama saamine/self reliance - luua ise piisavalt tugev sõjavägi nt Põhja-Korea praegu Neutraalsus & mitte-ühinemine o Neutraalsus – konfliktis mitte poolte võtmine (Šveits, Austria edukalt hakkama
.süstemaatilises ja objektiivsel vaatlusel Normatiivne uuringud ja ettekirjutused selle kohta, kuidas meedia toimima peaks, selleks et vastata .teatud ühiskondlikele väärtustele. Sotsiaalfilosoofia ja konkreetse ühiskonna ideoloogia .Operatsionaalne praktilised ideed, mille on kogunud ja mida rakendanud meediapraktikud Meediakasutuse tavateaduslik teooria või terve mõistuse teooria. Sellel teoorial põhineb võime teha .järjekindlaid valikuid, kriitilisi hinnanguid, elustiile jms Igapäevateooria võimaldab eristada reaalsust ja väljamõeldist, lugeda ridade vahelt või näha läbi .reklaami veenmismärkide Kommunikatsiooniteadus on uurimisvaldkond, mis püüab mõista sümbol- ja signaalsüsteemide loomist, töötlemist, mõju arendades välja empiiriliselt kontrollitavaid teooriaid, mis sisaldavad seaduspärasusi, üldistusi.. toetub ühele uurimismudelile kommunikatiivse käitumise ja selle põhjuste kvantitatiivsele uurimisele
ettevõtetes, aga ka ühiskonnas tervikuna. Niisugune areng oli sedavõrd üldine, et hakati rääkima koguni mänedžeride revolutsioonist. Kujunes keskklass – kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötasid ametnikena büroodes ja pankades, pakkusid haridus-, tervishoiu- või nõustamisteenuseid. Tehnoloogiline progress lähendas ka inimeste elustiile. Tööstusühiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme üldine tõus, kuid erilist rolli mängis masstootmine ja massikultuur. Raadio, televiisor, telefon ja külmkapp polnud eurooplastele ning ameeriklastele enam mingid luksuskaubad. Nende omamine oli jõukohane enamikule
suurenev asünkroonsus ühiskonnaelu valdkondade muutumise ning erinevate sotsiaalsete gruppide suutlikkusega muutustega kohaneda vahel Sotsiaalse muutuse mõjufaktoreid / valdkondi Kultuurilised – nt kollektiivsed käitumismustrid, sotsiaalsete suhete mustrid, domineerimistüübid, tähendussüsteemid ja mõtlemisviisid; religioon Füüsilised ja keskkondlikud – geograafilised ja ökoloogilised aspektid (nt kliima), mis mõjutavad elulaade ja elustiile Poliitilised – poliitilised süsteemid; sotsiaalsed liikumised Majanduslikud-tehnoloogilised – tootmisviisid, tegutsemisviisid, majandussuhted Demograafilised – migratsioon, struktuursed: sündivus/surevus, vanusstruktuur jm Moderniseerumise avaldumine (ca 18.saj – 20.saj II pool) Tehnoloogia (tootmine, transport, IT – „tehnologiseeritus“) Institutsioonid (rahvusriik, turumajandus) Sotsiaalsed suhted
Tegevjuhtide mõju tugevnemine majanduses vähendas järk-järgult juriidilise omaniku rolli ettevõtetes, aga ka ühiskonnas tervikuna. Niisugune areng oli sedavõrd üldine, et hakati rääkima koguni mänedzeride revolutsioonist. Kujunes keskklass kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötasid ametnikena büroodes ja pankades, pakkusid haridus-, tervishoiu- või nõustamisteenuseid. Tehnoloogiline progress lähendas ka inimeste elustiile. Tööstusühiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme üldine tõus, kuid erilist rolli mängis masstootmine ja massikultuur. Raadio, televiisor, telefon ja külmkapp polnud eurooplastele ning ameeriklastele enam mingid luksuskaubad. Nende omamine oli jõukohane enamikule
Sellele vastas Villu Tamme looga ,,Tere perestroika", mis oli ja on hitt. 1989.aastaks olid perestroika hiilgeajad möödanik. Tollaste meeleolude mõistmiseks tuleb kuulata J.M.K.E albumit ,,Külmale maale". J.M.K.E võimsatest meloodiatest ja ülisuurest energiast sai perestroika hauaplaat. (Juur 2010:58) 20 Võimude silmis oli punk toona üks vihatuimad alternatiivseid elustiile- võibolla selle pärast , et nagu proletaarlasel polnud punkarilgi kaotada "midagi peale ahelate". Teiste muusikastiili austajatest oli punkaritel peamiselt probleeme discovendadega. Pärast pidu oli neil tihti omavahelisi arvete klaarimisi. Punkarid aga tihti olid intellektuaalse suunitlusega ja enamasti peksma ei hakanud (Blackplait & Boomfield 2009:50) Toon välja ka mõned kuulsate inimeste arvamused pungist ja punkaritest. Jaanus Nõgisto: "Aga 1980
- Sõjavägi, kaitsekulutused (pmst igal riigil on mingil määral; Islandil pole sõjaväge, Costa Rical VIST ka mitte) ● Haavatavused - Riigi omapärad -> nt geograafilised osad riigil (mägist maad on raskem vallutada kui lauskmaad, nt Eestit; Suurbritannia on saareriik ja sp pole seda ka eriti vallutada üritatud) ● Ohud - Konkreetsed - Mida ohustatakse? -> Territoriaalne terviklikkust, suveräänsust (nt valitsus kukutada), ideoloogiaid, elustiile (külma sõja ajal ütles USA, et NSVL ohustab nende ameerikalikku elustiili), majandust, rikkust, kübermaailma. Pmst võib kõike ohustada mingil viisil. Viisid julgeoleku tagamiseks ● Isolatsioon -> nt Tiibet kuni 1950. aastani umbes. Ei ole eriti mõjus. Tihti teised riigid siis ei pea sind enam otseselt riigiks, nt Põhja-Korea, Jaapan, Albaania, Bhutan. USA oli 20. saj. alguses n-ö isolatsioonis Euroopa sõjalises osas. ● Ise hakkama saamine
kommunikatsiooni vallas, et nad oskaksid vastata ühiskonna nõudmistele. On seotud organisatsiooni liikmete meelsuse ja käitumisega ning suunatud sissemistele avalikele gruppidele. Panus avaliku informtsioonisüsteemi arendamisse, mille läbi demokraatlik ühiskond toimib. Suhtekorraldus aitab organisatsioonidel teada saada ja ette aimata avalikkuse ettekujutusi ja arvamusi, uusi väärtusi ja elustiile ühiskonnas, muutusi valijaskonnas ja seadusandlikes kogudes ning arenguid sotsiaalses, majanduslikus, tehnoloogilises ja poliitilises keskkonnas ning neile ka reageerida. Suhtekorralduse alaliigid VAATA MATERIALE! Suhtekorraldus kui organisatsiooni juhtimisfunktsioon Teavitamisvajaduse selgitamine: hinnang, kas otsustest on vaja teavitada töötajaid, pertnereid, kliente vms. Konteksti selgitamine: organisatsiooni tugevate külgede toetuseks, avalikku arvamust
Kuid leidub ka sügavam ning Milli projektile märksa ohtlikum vastuväide. Milli vaatekoha raskuskese langeb eeldusele, et inimesed on edumeelsed, võimelised kogemusest õppima. Kas kahekümnenda sajandi kogemus ei lükka seda vaadet ümber? Kui jah, siis variseb Milli positsiooni tuum kokku. Inimkond kordab pidevalt oma vigu. Kui inimesed ei õpi üksteise kogemusest, siis kaob meil alus õhutada neid elamiseksperimentidele. Mis mõtet on lasta teistel inimestel demonstreerida meile uusi elustiile, kui me pole valmis õppima? Aga kui me ei saa kaitsta neid elamiseksperimente, on märksa vähem õigustatud ka isikupära ja vabadus, vähemasti nende argumentide alusel, mida esitab Mill. 12. Kuidas õigustas Mill vabaduseprintsiipi? Mill õigustas vabadust ulitaarselt – vabadus pole iseenesest hea; teatud vabaduse andmine toob kaasa õnne ja progressi. Ta leidis, et inimkond areneb, kui lastakse eksperimenteerida erinevate
Mida pikem on larvi teekond, seda suurem tõenäosus, et süüakse ära ja seda vähem neid järele jääb. Mida kaugemale nad rändavad, seda rohkem neid produtseeritakse ja seda väiksemad nad on. Dispersioon pole larvistaadiumi ainus funktsioon. Ka planktonil on larvistaadium – see on arengujärk, mis erineb täiskasvanust morfoloogiliselt niivõrd, et nõuaks traumeerivat sekkuvat metamorfoosi, et ühest teiseks üle minna. Larvi ja täiskasvanu vaheline erinevus peegeldab eri elustiile ja keskkondi. Planktonloomade larvid on täiskasvanud isendite juveniilsed versioonid ja nende arenemine täiskasvanud isendiks toimub ilma metamorfoosita. Teised planktonloomad on permanentsed larvid – aerjalalised, koorikloomad –larvid erinevad täiskasvanuist väga vähe. Ka kaladel on nii, kuigi mõnikord võib noorjärkudel olla kaasas rebukott. Niisiis võib väita, et planktoni alalised liikmed kinnitavad dispersiooni üldreeglit – neil
_ sotsiaalse, kultuurilise ja vaimse arengu võimalused on piiritud, kuid loodusvarasid kugistav majanduskasv teeb need arengud piiratud maakeral võimatuks _ majandustegevus peaks olema rajatud mõõdukusele ja vähenõudlikkusele, ei peaks õhutarna küllustarbimist: ühel sugupõlvel ei ole õigust raisata miljonite aastate jooksul maakerale kogunenud loodusvarasid _ eesmärk on pürgida teistsuguseid väärtusi ja elustiile salliva, nii vähe kui võimalik energiat kulutava sotsiaalse süsteemi suunas, ehkki see pole kooskõlas tehnokraatide suurushullustuses tehtud ennustustega _ tuumaenergia tehnilised, majanduslikud ja sotsiaalsed raskused on nii suured ja tehnilised meetmed nende leevendamiseks poliitiliselt nii ohtlikud, et selle arendamisest peaks loobuma _ tuumajaamade kõrval tuleb tähelepanu pöörata ka muudele energiamajanduse võimalikele varjukülgedele, näiteks termotuuma-jaamad, suured
· Postmodernsus: kõik kultuurid on olemuslikult võrdsed. Igaüks neist on kultuurisõlteliselt sündinud, tekkinud oma kandjate kogukonna jaoks, ja ühte teistest kõrgemate seada ei ole mingit põhjust. · Modernsus: inimene teostab ennast ühiskonda teenides. Inimene peaks soovima teha midagi teiste jaoks kasulikku. · Postmodernsus: inimene loob ennast hoopis väljaspool avalikku sfääri, seeläbi, et tarbib erinevaid elustiile, sümboolsete märkide ja muu ihaldatu kaudu kujundab ennast isikuna. · Modernsus: jagab inimesed, tsivilisatsioonid hierarhiasse, ainult kõrgkultuur on kultuuri ainuke püsiväärtuslik osa. Kõik mis luuakse meelelahutuseks ei oma pikemat väärtust. · Postmodernsus: Populaarkultuur on enamike inimeste jaoks see elu keskond, kus nad oma tähendusi loovad, vastuvõtavad, liigutavad
mal isikul, kellel kõigil on palgatöötaja identiteet. Kuid palgatöötaja perekond võib põhineda ka ühel isikul (tavaliselt meessoost leivateenija), keda täiendab koduperenaisest abikaasa, kellel on tavaliselt koduperenaise identiteet. Kasulikud lisamaterjalid 73 Järeldus Kirjeldatud elustiile ja identiteete võib kombineerida nii harmoonilisel kui konfliktsel viisil. Kui abielupaari elustiilid ja identiteet on identsed või toetavad üksteist, on tulemuseks har- mooniline suhe. Kui nende elustiilid ja identiteet pole identsed ega toeta teineteist, tekib nende vahel konflikt (näiteks kui mehel on karjäärile orienteeritud või sõltumatu elustiil ja naisel on palgatöötaja identiteet).
annaabi.ee 
