Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elukvaliteedi, elukvaliteet, eakate, elanik, omavalitsus, hooldus, social, toimetulek, land, haridus, saks, hinnangud, vaesus, ungarlased, kusjuures, võrgustiku, pereelu, eakaaslaste, aastaste, quality, bulgaarlased, lätlased, tööhõive, ressursid, institutsioonid, solidaarsus, perekonnaelu, eakad, toetuste, aastastest, pakkuv, vanavanemateelujõuliselt ning suurema osa ajast heas tujus (Golanty). • multidimensionaalne seisund, mis kirjeldab positiivse tervise olemasolu indiviidil (Corbin) • aktiivne protsess leidmaks võimalusi ja tehes otsuseid eduka olemasolu jaoks 3) well-being Wellness wheel *Objektiivne heaolu: ...on välja töötatud ekspertide poolt ega olene indiviidi hinnangust oma elule - Füüsiline heaolu- kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika - Materiaalne heaolu- tulu, sissetulek - Areng ja aktiivsus- haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus - Sotsiaalne heaolu- võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas - Emotsionaalne heaolu- ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõime *Subjektiivne heaolu Väljendab...materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet,
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia , sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika instituut EAKATE ELUKVALITEET EESTI ÜHISKONNAS Referaat TARTU 2012 Rahvastiku kiire vananemine ja oodatav eluea tõus on tinginud selle, et käesolev aasta on kuulutatud ,,Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastaks 2012". Seoses sellega on hakatud rohkem rääkima vananemisest ja eakatega seotud probleemidest. Viiakse läbi rohkem eakatele mõeldud üritusi, konverentse ja teostatakse uusi uurimusi
inimene võiinimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ningfüüsilisi võimeid nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus, kanalisatsioon, rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema ELUKVALITEET (quality of life) jäätmetöötlus, tervishoid, haridus, ja muud valitsuse teenused; 0risk juhustest- sellega 3.igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja • Üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuurija väärtussüsteemi kontekstis, tuleõnnetused, transpordil koormatest pudenemine või tervist ohustavate majanduslikult täisväärtuslikku elu,4.universaalne väärtus ja inimese milles ta elab,seoses oma eesmärkide, ootuste, standardite ja muredega
Eluviis, ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises, haigus, haiguste ennetamine (preventsioon), keskkonnatervis, rahvatervis ja rahvastiku tervis, salutogenees, salutoloogia, sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus, tervisedendus ja tervisekasvatus, terviseindikaator/tervisenäitaja, tervisekaitse, terviseprofiil, terviskäitumine, riskikäitumine ja tegur, tervisekultuur, vaesus, võimestumine, võrgustik. 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Hea tervis määrab oluliselt inimese elukvaliteedi ning loob aluse isiksuse iga külgseks arenguks. Üksikisiku jaoks oleneb tervis tema keerukatest seostest ühiskonna, elukeskkonna, ümbruskonna ja iseendaga. Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu üheks peamiseks alustalaks. Heaolu on inimeste üldine heaoluseisund, mis arvatakse põhinevat heal tervisel, mugavatel elutingimustel, isikuvabadusel, ohututel töötingimustel ja tagatistel tööpuuduse puhuks. 4
(preventsioon); keskkonnatervis; rahvatervis ja rahvastiku tervis; salutogenees, salutoloogia; sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus; tervisedendus ja terviskasvatus; terviseindikaator/tervisenäitaja; tervisekaitse; terviseprofiil; terviskäitumine, riskikäitumine ja –tegur; tervisekultuur; vaesus; võimestumine; võrgustik 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Tervist mõjutavad elustiil (terviskäitumine), keskkond, pärilikkus, tervishoid, rahu, peavari, haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, stabiilne ökosüsteem, jätkusuutlik ressursside kasutamine, sotsiaalne õiglus, inimõiguste austamine ja võrdsus. Neist kõige mõjukamad on sotsiaalmajanduslik positsioon, haridus, sissetulekute ebavõrdsus, sugu, etnos ja sotsiaalsed suhted. Heaolu mõjutavad individuaalsed tegurid – haridus ja funktsionaalsed võimed,
haigus, haiguste ennetamine (preventsioon) – Organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise või funktsionaalse kahjustuse avaldus. Tervishoid hõlmab haiguste ennetust, ravi ja vaevuste leevendamist ning tervise säilitamist läbi tervishoiutöötajate poolt osutatud tervishoiuteenuste. keskkonnatervis – valdkond, mis käsitleb keskkonnast tulenevaid positiivseid või negatiivseid tervisemõjureid. Mõiste hõlmab neid inimese tervise aspekte, kaasa arvatud elukvaliteet, mida määravad keskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, sotsiaalsed ja psühhosotsiaalsed tegurid. Ta puudutab ka nende keskkonnategurite hindamise, korrektsiooni ja tõkestamise teooriat ning praktikat, mis võivad potentsiaalselt mõjutada käesoleva ja tulevaste põlvkondade tervist. rahvatervis – riigist inimeseni, ühiskond, haiguste ennetus (programmid jne), public. Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja
................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused Catherine Jones Finer, 1999.................................................................5 4.Nimeta olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised dokumendid.........................................6 5.Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused.............................
Samas see, mis “parem” on, pole üheselt mõistetav. Universalismilt relativismi?! Progressi konstrukt tänapäeval: -Ettevaatlikult kasutatav, sageli ideoloogilises kontekstis, kaotanud varasema sära ja võitlusliku hoiaku -Areng – avatud suunaga konstrukt, progress – kirjeldatava suunaga areng -(Progressiivse, soovitava) arengu kriteeriumid: vabadus, võrdsed võimalused, inimõigused, sallivus ... Moderniseerumine: liikumine hea elu suunas: tehnoloogiline areng + haridus + ratsionaalne ühiskonnakorraldus. Tööstusühiskond. Tarbimisühiskond. Ilma olulise ideoloogilise sisuta. Kas moderniseerumine tähendab läänestumist? Postmoderniseerumine: eesmärgitu, paljusubjektne, palju tõdesid, ei liigu kuskile, ei usu midagi?! Innovation - may refer to both radical and incremental changes in thinking, in things, in processes or in services (Mckeown, 2008). Invention that gets out in to the world is innovation. In many fields, something
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Füsioterapeudi õppekava EAKATE PROBLEEMID EESTIS referaat Koostajad: Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1. TERVISHOID JA HOOLEKANNE...............................................................4 2. TÖÖTAMINE JA TOIMETULEK...........................
… vähendada klassivastuolusid …. tagada õiglus ja võrdväärsus Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on inimeste heaolu – nende vajadusterahuldatuse – tagamine Sotsiaalpoliitika kesksed osavaldkonnad on sotsiaalkaitse poliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika, eluasemepoliitika. 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused. Sotisaalpoliitika on vajalik, sest ühiskonnas on palju sotisaalseid konflikte. Sotsiaalprobleem on elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna. Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut. Näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus. Sotisaalsete probleemide tekete põhjused on vaesus, abitus, hälbivus. 2. Sotsiaalpoliitika põhimõtted EW perioodil
Teadlikkus ja ära tundmine kohalik, rahvusvaheline, mitte rahvusvaheline Elujõud/jätkusuutlikus individuaalid, organisatsioonid, keskkond Siduvus ja osalemine loomemajandusse [Skeem 1: Lorenzen M, Andersen V, Kristina. 2009, lk 245] Loova linna moodustavad osad on omavahel seotud ja pidevas ringluses. Olles stabiliseeritud kõikide loomemajanduse osade vahel. Loovat linna on vaja eelkõige elukvaliteedi parandamiseks ja majanduse mõjutamiseks. Innovaatiliseks linnaks saab läbi õigete inimeste ja linna enda arengusuutlikkusega ning neid kõiki ühendab viis olulist tunnust. Loomemajandus, ühiskond ja indiviid kui kodanik Loov linn mõjutab ühiskonda, on tihedas seoses ühiskonnaga ja kõik kokku mõjutab linna majandust. Ökonoomia aluseks on kultuur, mis loob linna tuleviku. Tsivilisatsioon mõjutab nii kaudselt, kui otseselt eluetappe
SISSEJUHATUS Keskmine eluiga suureneb pidevalt ja sündivus väheneb, mis viib üle 65-aastaste populatsiooni osakaalu suurenemiseni. Seega muutuvad ühiskonnas aina suuremaks probleemiks ka selle vanusegrupi haigused (Linnamägi jt 2008: 5), sest vananedes kahaneb toimetulek ja kolmas elufaas (normaalne vananemine pensionieas) võib kergesti üle minna neljandaks (patoloogiline vananemine ja toimetulek pideva kõrvalabi toel). Kõige sagedasem ajuhaigus vanemas eas on dementsus (Linnamägi jt 2000). Järgmise viiekümne aasta jooksul suureneb dementsust põdevate inimeste osakaal oodatavalt neli korda, sest rahvastik vananeb, prognoositav eluiga kasvab, kuid samas paranevad ka ravivõimalused ja meditsiinitehnoloogia (Alzheimer's Association 2007: 2 ). Kiiresti suurenev dementsussündroomiga isikute arv kujutab endast tõsist probleemi nii
tundma. Tihti mõistetakse heaolu all vaid materiaalseid võimalusi ja tingimusi, ehk siis oluline on tarbitavate toodete/ teenuste olemasolu, nende hulk ja kvaliteet. Samas näitavad uuringud, et teatud materiaalsete võimaluste olemasolu piirist alates ei mängi nende võimaluste kasv enam nii olulist rolli inimese heaolutõusus. Et seda vastuolu selgitada, tuleb vaadelda heaolu mõistet laiemalt ning lisada materiaalsete tingimuste juurde ka väärtused, elukvaliteet ning võimalused. Mõistet "heaolu" võime vaadelda ka kui hüvangut, rikkust ja rahulolu - kui inimeste üldist heaoluseisundit, mis euroopaliku kultuuri traditsiooni põhjal põhineb heal tervisel, mugavatel elutingimustel, isikuvabadusel, ohututel töötingimustel ja tagatistel tööpuuduse juhuks. Elukvaliteedi üheks oluliseks indikaatoriks on inimeste endi poolt hinnatud tervislik seisund ja füüsiline heaolu. Tervist loetakse nii elukvaliteedi aluseks kui eelduseks.
Osaajaga töötajate osa alates 25. eluaastast Kuna Eestis on juba kuni 69aastaste inimeste tööhõive suhteliselt kõrge, nagu ka naiste osalus tööturul (Joonis 8) ning osaajaga töötajate osatähtsus väike, jäävad lahendusteks eelkõige perepoliitika ja rändepoliitikaga seotud variandid. Tööhõive suurendamiseks on asjakohased tervisele suunatud investeeringud, mis vähendaks haiguste ja töövõimetusega seotud probleeme. Eakate arvukuse suurenemine ühiskonnas võib kaasa tuua siiski üldise innovatiivsuse taseme vähenemise. Selle vältimiseks on oluline anda inimestele võimalikult mitmekülge ning parem haridus, sest parema haridusega inimesed säilitavad aktiivsuse ning innovatiivsuse kauem ning saavad ka isiklike probleemidega paremini hakkama. 15-64 aastaste tööhõive 15-64 aastaste inimeste tööhõive Eestis on mõnevõrra kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt.
sotsiaalsete riskide realiseerumisel Allardt´i heaolukontseptsioon 1975 Heaolu on rajatud vajadustele ning heaolu tase tuleneb vajaduste rahuldamise tasemest: omamine - vajadused, mis on seotud objektiivsete ja materiaalsete ressurssidega; kuulumine - vajadused, mis on seotud sõpruse ja armastusega; olemine - vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1. indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2
Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, inimarengu edendamiseks ning ühiskonnaliikmete heaolu tagamiseks -- Sotsiaalprobleem –eksisteerivad teaduse ja poliitika tihedad seosed: Vaesuse põhjuste seletus USA-s Enne 1960. aastaid – “cultural deficit” “cultural deprivatisation” jm teooriad –
7 2 Anu Realo, Horisont nr.2/2007, Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma?, http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel635_625.html, (20.03.2009) 3 Sealsamas 4 Sealsamas 5 Sealsamas 6 Sealsamas 7 Sealsamas 5 Alustuseks uuriti, kas ja kuivõrd on eestlaste eluga rahulolu seotud erinevate väliste teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus, haridus, abieluseis, amet ning sissetuleku suurus), mida varasemates mujal maailmas läbi viidud uurimustes on käsitletud. 8 Seejärel analüüsiti, mis viisil on eluga rahulolu hinnangud seotud isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga. 9 Antud seoste põhjal sooritati regressioonanalüüs, (võeti arvesse ka erinevate näitajate seosed omavahel), mille
..................................................................................9 Kasutatud allikate otsingustrateegia...................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS ÜRO definitsiooni järgi peetakse eakaks inimeseks üle 60-aastast inimest. Statistikud kasutavad vana ea ehk eakate defineerimiseks sageli 65. eluaastat (Timonen 2008: 8), ehkki sellisele vanuse piiritlemisele pole bioloogilist põhjendust. Kuna Saksamaal rakendati esimesena riiklik pensionisüsteem ning ametlikuks pensioniea alguseks valiti 65. eluaasta, võib öelda, et 65. eluaasta on vana ea märgiks just ajaloolistel põhjustel. (Mitrea 2008: 9). Edukas vananemine tähistab eeskätt füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu vanemas eas. Aastate
............................................................9 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 13 VIIDATUD ALLIKAD................................................................................................ 14 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on jätkusuutlik areng. Antud valdkond on tänapäeval väga aktuaalne, kuna kogu maailm püüdleb selle poole, et tagada inimestele hea elukeskkond ja elukvaliteet, võttes sealjuures arvesse ka tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Antud töö on jaotatud kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis selgitatakse jätkusuutliku arengu üleüldist mõistet. Samuti tuuakse välja viis peamist vaadet, millesse inimesi nende isiklike seisukohtade kattuvuse järgi on võimalik grupeerida. Teine peatükk käsitleb ÜRO jätkusuutlikku arengut. Lähemalt räägitakse ÜRO 1992.
inimesi juurde ning aina rohkem eakaid toetub sotsiaalkaitse süsteemidele nagu näiteks pensionile ja tervishoiule. Täna on Euroopas neli tööeas inimest iga üle 65 aastase inimese kohta, kuid mida aasta edasi, seda rohkem see suhtarv langeb prognooside kohaselt langeb see näitaja aastaks 2050 kuni kaks ühele. See omakorda toob kaasa majanduskasvu vähenemise. Seega töökohtade juurde tekitamine on tuleviku perspektiivis majandusliku heaolu ja elukvaliteedi tõstmise aluseks. Niisiis, hoogustumaks reformialaseid jõupingutusi, tegi Euroopa Komisjon 2005 aasta veebruaris ettepaneku uue sotsiaalprogrammi rakendamiseks, jätkates 2000. aastal kasutusele võetud sotsiaalpoliitika programmi raames alustatud tegevust ja keskendudes kõikidele töökohtade ja võrdsete võimaluste loomisele. Nimetatud sotsiaalprogrammi üheks eesmärgiks on Euroopa majanduse ja ühiskonna taaselustamine, samas Lissaboni strateegia lõplikuks
perioodil olema kättesaadav vajadusest tulenev tervishoiuteenus. Koolipõhine tervishoiuteenus tähendab võrdsete võimaluste pakkumist kõikidele lastele, mis on patsiendikeskne ja järjepidev. Samas aga koordineeritud ning töötama koos teiste sektorite ja tervishoiutasanditega. Lapse probleemidele saab koolitervishoiu olemasolul koheselt reageerida ning teda jälgitakse samas keskkonnas. Toimetulek krooniliste haiguste, puuete, psühhosomaatiliste ja vaimsete häiretega on oluliselt tõhusam, kui meditsiiniabi on kombineeritud psühholoogilise, haridus- ja sotsiaalteenuste ja tegevustega (WHO 1999: 27 ). Esmasel sekkumisel on enim probleeme sotsiaalselt tundlikest rühmadest pärit laste ja noortega, mistõttu on võrgustikutöö tervishoiusüsteemi, lasteasutuse ja pere vahel ülioluline. Vajadusel on soovitav rakendada juhtumikorralduslikku süsteemi (Euroopa EAA 2005). 2007
Tänaseks on SHSi muudetud enam kui viiekümnel korral ning paragrahvide arv on kasvanud umbes 150-ni. SHS on äärmiselt raskesti loetav ja mõistetav seadus. Seda nii abivajajate, valdkonna spetsialistide kui ka juristide jaoks. Seega on SHSi kodifitseerimine kindlasti õigustatud. Sotsiaalkaitse põhimõisted sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaitse ühiskonna tegevus oma liikmete heaolu tagamiseks sotsiaalsete riskide ja probleemide korral sotsiaalne risk elukvaliteedi halvenemise oht Sotsiaalset kaitset võib teatavas mõttes pidada ühiskonnas abi vajajate vihmavarjuks. Siinkohal saab eristada abi pakkujaid ja selle saajaid. Abipakkujad on näiteks riigi-, omavalitsus- või erasektori asutused. Enamikul juhtudel võib sotsiaalset kaitset liigitada kas sotsiaalkindlustuseks või -hoolekandeks. Sotsiaalse kaitse alla kuuluvad toetused surma, toitja kaotuse ja töövõimetuse
andmeid, põhiliselt 2000-2005, kui mõningase tagasivaatena eelmise sajandi lõpuaastatesse. Kasutatava viie aaasta uuringu valim sisaldab andmeid umbes 100 000 isiku kohta, ning kõik tulemused on igal aastal üldistatud kogu elanikkonna kohta. Alates 2004.a. ja juba üle 10 aasta on püsinud keskmine inimeste arv 2,37 inimest Eesti leibkonnas. Leibkonnapeade (suurema sissetulekuga inimene leibkonnas) keskmine üld- ja erialane haridus 2000-2005 .a. on tõusnud, paranenud on tööhõive, mis on tõusnud 50%-lt 60%ni, kuid ka nende keskmine vanus on suurenenud ühe aasta võrra. Perede majanduslik elujärg on viimaste aastatega paranenud. Alates 2000 aastast on perede sissetulek kasvanud aastas umbes 8%. 2002 aastal kui inimeste tulud on ületanud kulusid tekib säästmise võimalus. Suurem osa leibkondi ligi 70% elab korteris, 20% eramutes ja 10% talus. Uuringud
Ilma identiteedita võib inimesel tekkida identiteedi kriis. Tavaliselt hakkavad inimesed puberteedieas endale uut identiteeti (väärtuseid) otsima, enese defineerimise vajadus. Üldjuhul hakatakse selles eas ümber lükkama perekonnas käibel olevaid väärtuseid. 2. VALDKONNALINE LIIGENDUS: Majandus Valitsemine Tervisehoid Kultuur 1 Haridus 3. KULTUURILINE LIIGENDUS: 7. September Individuaalne kultuur Kollektivistlik kultuur · Rõhutatakse iseseisvust ja · Vastastikkune sõltuvus ja rühma isiklikke saavutusi edu · Hea toon oma arvamuse · Normidele kuuletumine ja väljaütlemine vanemta austamine
peetavat elukvaliteeti; · sisuks ning eesmärgiks väiksema või vähenenud suutlikkusega inimeste viimine (aitamine) ühiskonnas aktsepteeritavaks peetava elukvaliteedini või selle säilitamise toetamine (Paavel 2004: 7). Sotsiaaltööl kui erialal ja kui tegevusvaldkonnal võib välja tuua kolm võtmeelementi: 1. Inimese aktsepteeritav (ühiskonna süümetunnet mitteriivav, normaalseks peetav) elukvaliteet (st, tegevused, tingimused jms, mille sooritamine või olemasolu on vajalik selleks, et inimene saaks elada normaalseks peetavat elu). 2. Inimese isiklik suutlikkus (individuaalne aspekt) ja objektiivsed võimalused (sotsiaalne või keskkondlik aspekt) nende tegevuste sooritamiseks ja/või enesele nende vajalike tingimuste tagamiseks. 3. Sekkumise (toetamise, abistamise) meetod (üldistatult: tasuta teenus või erinevas
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut Diana Roots RIIKIDE OODATAVA ELUEA JA EAKATE INIMESTE VAESUSE SEOSED Uurimistöö Juhendaja: Marit Rebane, PhD Tallinn 2018 SISUKORD ABSTRACT ....................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS .............................................................................................................................4
spetsialistide vastutus ja tööjaotus ebaselge Hoolekande kontseptsioon · III. sektori pakutav teenuste maht on võrreldes riigisektoriga liiga väike; · Kvaliteetsete teenuste osutamiseks vajalikke spetsialiste ei ole piisavalt; · Meetmete efektiivsus sõltub suuresti teistest avalikest teenustest (nt haridus- ja tööturuteenused), mille efektiivsus on samuti madal; · Abisaajate motiveeritus oma olukorda parandada on vähene, sest parem toimetulek vähendaks toetusi ja soodustusi; · Paljud teenusepakkujatest osutavad teenuseid projektipõhiselt, mis ei anna kindlustunnet teenuste ja organisatsioonide arendamiseks Hoolekande kontseptsioon · Teenuseid käsitlevates õigusaktides on selgelt defineerimata vastutus mitmete teenuste finantseerimise eest; · Puuduvad ühtsed finantseerimisskeemid ja -põhimõtted; · Teenuste finantseerimise mahud on piiratud ning võrreldes toetustega väikesed;
asi võimalikult palju kohanduda töökoha poolt dikteeritavate nõudmistega. (Ilmarinen, 2006) Tööandjate olukorda sellises situatsioonis leevendab tõsiasi, et vananemine puudutab liskas töölkäimisele ka kõiki teisi eluvaldkondi, seega ei ole vanemaealistel töötajatel võimalik jääda täiesti passiivseks oma igakülgse võimekuse säilitamisel. Terviseprobleemidega kohanemine on vaadeldav erinevate protsesside kogumina: harjumuspärastumine, kontrastsus, eesmärkide muutmine ja toimetulek. (Bariletti, kuupäev puudub) Samas on vanemaealiste töötajate palkamisel ka omad võimalikud positiivsed tulemused (Ilmarinen, 2006): suurenevad tööalane pädevus, vaikiv ehk sõnatu teadmine, koostööoskused; paraneb struktuurne arusaam organisatsioonist ja selle ülesannetes; laienevad kontaktid klientide ja võrgustikega; tegevuskeskkonnas toimunud muutusi mõistetakse paremini. 14
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA PRAKTIKA 1. Millised on erinevad võimalused mõiste sotsiaalpedagoogika tõlgendamiseks ja miks on võimalik seda tõlgendada mitmeti? Sotsiaalpedagoogika kohta ei ole üht, kõigile vastuvõetavat tõlgendust. Sotsiaalpedagoogika ei seostu ühegi objektiga sedavõrd selgesti kui muud pedagoogikaga terminid, nagu koolipedagoogika jne. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlus kujuneb ja areneb diskusiooni käigus. Selle erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese ja ühiskonna käsitlustega, moraaliteooriate ja teadusteoreetiliste suundmuste ja mõttevooluga. Sotsiaalpedagoogika on tihedas seoses ühiskonna eluga ehk areneb vastavalt ühiskonnas toimuvaga aga teda ei tohiks käsitleda reaktiivse seisukohavõtuna ühiskonnas vaid püüdena toimuvat muuta ehk parandada. Kogu pedagoogika on
sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. struktuurne aspekt. Definitsioon: sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna sotsiaalpoliitika avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, inimarengu edendamiseks ning ühiskonnaliikmete heaolu tagamiseks (http://www.sm.ee/est) Sotsiaalprobleem eksisteerivad teaduse ja poliitika tihedad seosed Vaesuse põhjuste seletus USA-s Enne 1960
19 19 19 19 19 19 19 Haridus ei ole kõigile kättesaadav · Osal noortest väga hea haridus · Vastukaaluks on aga palju (18% kõigist noortest) koolikatkestajaid ja ainult põhiharidusega noori, kes edasi ei õpi. Selle põhjuseks on: - perede vaesus - perede toimetulematus ja õpitud abitus - riigi ükskõiksus oma noorte tuleviku suhtes · Puuduvad täiskasvanute tööalase koolituse võimalused Tallinn versus ülejäänud Eesti · Tallinn on Eesti peamine tõmbekeskus kõige
Teiseks valdkonnaks on suhestumine keskkonnaga ehk kuuluvus. Füüsilistest suhtest on oluline omada privaatset ruumi, vajadusel puudele kohandatud eluaset, juurdepääsu ametiasutusse (ühissõidukid, trepid, liftid). Sotsiaalne suhestumine hõlmab suhteid pereliikmete, sõprade ja naabritega, kes vajudusel on valmib abistama. Suhted kogukonnaga sisaldavad eelkõige eakatele vajalike teenuste olemasolu ja kättesaadavust. Kolmandaks avaldab paljude eakate puhul elukvaliteedile olulist mõju isiklike eesmärkide ja pürgimuste saavutamine. Siia kuuluvad nii saavutused argielus (iseseisev toimetulek kodutöödega, võimelisus abistada abikaasat või kedagi teist), eneseteostuse ja vaba aja tegevustega seotud saavutused (huvitegevus, tegelemine hobidega) kui ka enesearendamine (mälu ja vastupidavuse treenimine, uute olukordadega kohanemine). 4. PSÜÜHILINE VANANEMINE
mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Sind haarab kõikehõlmav hirm mingi objekti, looma, situatsiooni või sündmuse ees. Elukvaliteet on inimese subjektiivne hinnang oma positsioonile elus, inimese väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis, kus hinnangud on seotud inimese eesmärkide, ootuste, elustandardite ja tajutud probleemidega. Elukvaliteedi mudel koosneb kümnetest näitajatest, mis koonduvad selliste valdkondade alla nagu tervis, töökeskkond, rahanduslik seisund, haridus, perekond, osavõtt ühiskonnaelust, elamistingimused, ümbritsev keskkond, transport, turvalisus ja kindlustunne, vaba aja sisustamine jne. Enamik paanikahäireid kirjeldavaid termineid pärineb juba Antiik-Kreekast. Sõna ,,foobia" ongi tuletatud kreekakeelsest sõnast phobus, mis tähendab paanilist kartust. Usuti, et Vana-Kreeka jumal
annaabi.ee 
