Asut use juhi vaatenurk. Elukestev õpe,- moodne tänapäevane väljend või pigem väljund, milleta pidevalt arenevas ühiskonnas on raske toime tulla. Keskkond uueneb, paljud teadmised aeguvad, (kuna terve hulk selliseid elukutseid, mis olid 10 aastat tagasi ei ole enam olemas) on tekkinud vajadus ümberõppeks. Seega elukestva õppe vajadus on oluline kõikidele inimestele, olenemata soost ja vanusest ja hõlmab pidevat enese täiendamist. Tööandja jaoks on samuti oluline, et tema töötajad käiksid ajaga kaasas ja oleksid professionaalsed. Järgnevalt toon põgusad lõiked Statistikaameti uuringute kohta Eestis elukestva õppe võimalikkusest ja väljavõtteid erinevaist vastavasisulistest allikatest, asutuse juhi vaatenurgast.
Selles osalevad 27 Euroopa Liidu liikmesriiki; Norra, Island, Liechtenstein, Sveits, Türgi ning Horvaatia. Programm toimib rahvusvaheliste projektide kaudu. Taotlusi võivad esitada: - asutused või organisatsioonid, kes pakuvad õppimisvõimalusi kutsehariduse valdkonnas; - kutsehariduse ja -koolitusega seotud ühendused; - ettevõtted ja teised tööturu osapooled, sealhulgas kaubanduskojad ja kutsealaliidud; - elukestva õppe mis tahes tahuga seotud nõustamis- ja teabeteenuseid pakkuvad asutused; - kutsehariduse ja -koolitusega seotud süsteemide eest vastutavad asutused kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil; - elukestva õppe küsimustega seotud uurimiskeskused ja -asutused; - kõrgkoolid; - mittetulundusorganisatsioonid, vabaühendused ja valitsusvälised organisatsioonid. Erasmus
Hinnang Eesti elukestva õppe strateegiale 2020 Arvan, et Eesti elukestva õppe strateegia 2020 näol on tegemist väga ambitsioonika projektiga, mis juhib tähelepanu praegustele haridusmaastikul valitsevatele probleemidele. Süübinud veel rohkem strateegia eesmärkidesse ning teostusplaanile, leian isiklikust vaatekohast, et kogu plaan on justkui isegi liiga suurejooneline. On kindlasti osa rahvast, kes tuleb nende ideedega kergelt kaasa, aga need on need, kes on seda alati teinud, süübinud loomulikul teel uude süsteemi. Ja
ideoloogiast ja suutlikkusest teha professionaalseid (informeeritud) otsustusi. Peamised haridusprobleemid, reformimise põhjused: Kohustuslik haridus vs. vabatahtlik haridus Koolide juhtimisprobleemid Õpetaja ameti populaarsuse kahanemine Väljalangevus koolidest Hariduse kvaliteet ja selle mõõtmine Ratsionaalse mõtlemise arenemine Lõimitud aktiivõpe vs. passiivsed õppemeetodid Konkurentsivõime (riiklik tellimus) Elukestvaõpe, tööturu muutustele kohanemine Eesti vajab haridusprobleemide lahendamiseks süsteemseid ja professionaalseid süvauuringuid. Eestis tuleb otsustada, millist ühiskonna arengut haridus peaks toetama. Kas soovime näha ühiskonnasisest sotsiaalset mobiilsust või suuname oma poliitikaga õpi- ja töörännet Eestist välja? Kas peetakse vajalikuks, et eri põlvkondadel oleks võimalus panustada ühiskonna arengusse ja et Eesti inimvara leiaks optimaalse rakenduse
Elukestva õppe strateegia põhjal on õpetaja roll toetada õpilase kujunemist inimeseks, kes tuleb toime muudatustega keskkonnas ning on valmis võtma vastutust oma õpivalikute ja arengu eest. Õpilase füüsiline areng on selline protsess, mille käigus vanuse kasvades toimuvad järgnevad muutused: kehamassi ja pikkuse juurdekasv, proportsioonide muutus, aju areng ja kasv, üld- ja peenmootorika areng. Kuna mina õpin klassiõpetajaks, on minu õpilasteks peamiselt kainikud või murdeealised. Lapsed, kes on oma arenguperoodilt kainikud vajavad rohkelt füüsilisi tegevusi, kus nad saavad enda oskused ja jõu proovile panna. Eriti huvitutakse selles eas sportlikest mängudest ja võistlustest. Kainikute mõttetegevuse saaks teoreetiliseks tunniks hästi tööle panna läbi mõne aktiivõppe meetodi. Näiteks, kui hakatakse uut teemat õppima ja õpetaja teab, et ees on ootamas üsna teoreetiline tund, võiks tunni keskel teha klassis liikumisharjutusi -võistlusi an...
"1 2000. aastal Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogul seati Euroopa Liidu strateegiliseks eesmärgiks saada aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks ühiskonnaks. Lissaboni tegevuskava juhtmõte oli edendada tööalast konkurentsivõimet ja sotsiaalset kaasatust, investeerides inimeste teadmistesse ja oskustesse kogu nende elu jooksul. Komisjoni 2001. aasta teatises ,,Euroopa elukestva õppe piirkonna rajamine"2 rõhutati taas elukestva õppe tähtsust kõigi kodanike jaoks. Teatise üks peamisi sõnumeid oli, et traditsioonilised haridussüsteemid tuleb muuta avatumaks ja paindlikumaks, nii et kõik õppijad saaksid hariduse omandamisel käia omi radu, mis vastavad nende vajadustele ja huvidele ning tõepoolest kasutada pakutavaid võimalusi kogu elu jooksul. 2006. aastal avaldatud tööprogrammi ,,Haridus ja koolitus 2010" kulgu käsitlevas ühises
tööd otsima. Öeldakse, et kõrgema haridusega inimesed omavad vanemaseas paremat töökohta ning saavad rohkem palka. See ei vasta tõele. On paljusid põhiharidusega inimesi, kes on tänu elus õpitule, kogemustele ja tutvustele jõudnud kõrgemale tippu. Teadmised ja oskused mida kool jagab on küll põhjalikud ja väga spetsiifilised, kuid ainuüksi teadmiste eest ei maksta palka. Kui osatakse leida sobiv töö, kus kõike rakendada, võib 9 klassiga rahule jääda. Elukestva õppe suur pluss on aeg. Kõik teised õpped on paika pandud kuudes või aastates, kuid elukestev õpe kestab nii kaua, kuni elab inimene. Inimene on elusolend, kes iga päev saab ennast harida õppides ja kogedes midagi uut. Saab öelda, et inimene, kes on harinud ennast ja kohanenud ühiskonnaga võib omanda rohkem teadmisi erinevates valdkondades, kui inimene, kes on koolis õppinud vaid paari põhiainet. Kõik see on suhteline, kuna inimene harib end ise
SWOT analüüs Eestis täiskasvanuhariduse olukorrast. Elukestva õppe all mõistetakse õppimist sünnist surmani ja see hõlmab endas kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi. Seega, elukestva õppe mõiste sündis väitega, et õppimine ei lõpe kooliga, vaid kestab läbi kogu elu, rõhuasetus on õppimisel pärast formaalharidussüsteemis esmase hariduse omandamist ehk täiskasvanute õppimisel (Elukestva õppe strateegia 2005-2008). Uurimustöö kirjeldab Eesti täiskasvanuhariduslikku olukorda. SWOT analüüs põhineb Elukestva õppe strateegia 2005-2008, Õpetajate lehe artikli „Täiskasvanuharidus – kordaminekud ja probleemid“ ning Õpetajate lehe artikli „Täiskasvanuharidus – kellele ja kuidas?“ põhjal. Täiskasvanuhariduse olukord Eestis Tugevused (S) Nõrkused (W)
1. Millised Euroopa Liidu regionaalpoliitika eesmärgid? 2. Mis on struktuuritoetus? 3. Mille jaoks saab toetusi taotleda? 4. Kuidas on toetusi kasutatud? 5. Kuidas toetusprojekti kavandada? 6. Kuidas struktuuritoetust eraldatakse? 7. Millistes valdkondades on võimalik taotleda rahastamist Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaudu? 8. Millised võimalused on toetuste saamiseks mittetulundusühingutel (MTÜ)? 9. Millega tegeleb Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove 10. Kirjelda üht edukat projekti, mida on teotatud Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaudu. Vastused 1. Euroopa Liidu regionaalpoliitika eesmärgid: aidata kõikidel piirkondadel saavutada oma kogupotentsiaali. luua piirkondlikul tasandil rohkem konkurentsi ja parandada tööhõivet, investeerides suure kasvupotentsiaaliga piirkondadesse. viia pärast 2004
Töö esimene osa tutvustab auhinna ajalugu ja üldpõhimõtteid. Teine osa käsitleb auhinna mudelit ja kolmas hindamiskriteeriumeid. 3 1. EESTI KUTSEÕPPEASUTUSTE KVALITEEDIAUHIND 1.1 Konkursi ajalugu Suurema avaliku tähelepanu osaliseks sai kvaliteediteema kutsekoolides aastal 2003, mil Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutuse Innove eestvedamisel ning koostöös Eesti Kvaliteediühingu ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga korraldati esmakordselt pilootprojektina kutsekoolide kvaliteediauhinna konkurss, milles osales 9 kooli. Eesmärgiks oli tõsta organisatsioonide juhtimise kvaliteeti läbi organisatsioonisisese eneseanalüüsi ning
pdf) „Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava aastateks 2016 – 2023“ – Eesti Vabariigi kodanikuna on hea ja turvaline elada hästi toimivas riigis. (https://valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/sotsiaalse_turvalisuse_arengukava_koostamise_ettepanek.pdf) „Riigikaitse arengukava 2013-2022“ – Hea on elada tugevalt turvalises riigis. (http://www.kaitseministeerium.ee/riigikaitse2022/riigikaitse-arengukava/index.html) „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ – Haridus on tähtsaim vara. (https://www.hm.ee/et/elukestva-oppe-strateegia-2020) VISIOONID: 1.Tallinna Kaubamaja Grupp AS visioon - Jääme alati Eesti kvaliteetkaubanduse liidriks ja suunanäitajaks. Läbi aegade on olnud Tallinna Kaubamaja tõeliselt võetav kaubamaja, milles olen isegi töötanud. Olnud paljudele klientidele suunanäitajaks. (http://www.kaubamaja.ee/kaubamaja-missioon-ja-visioon-0) 2.Väike-Maarja Vald visioon – Vaimu ja väega.
Elukestevõpe Monika Kukk, Kajar Kadajas, Ken Kaasik ja Marianna Jegers Õ11 Õppimine Kõrgkoolis Mis on elukestevõpe? • Elukestev õpe ehk pidevõpe. • Elukestevõpe kui keskkond • Elukestvaõppe vajalikus • Elukestvaõppe mõiste Iseloomustavad tunnused • konstruktiivsus(lahendust võimaldav)-aktiivne protsess • kumulatiivsus(kuhjunud)- toetub olemasolevatele teadmistele ja struktuuridele • kooperatiivsus(kire, vahetu, otsene)- sotsiaalne iseloom ja juhib suhtlemine • enesejuhitavus-sisaldab õppimise kavandamist, õpiprotsessi juhtimist ja selle reflekteerimist ehk tagasi peegeldamist(selle mõistmist) • eesmärgistatus- õppimist kergendab teadlikult püstitatud eesmärk.
töövõime säilitamist ja taastamist. · Laste ja perede arengukava 20122020 ühisosaks on lastekaitse- ja tervisesüsteemi koostöö ning vaimse tervise teenuste arendamine. · Siseturvalisuse arengukava 20152020 käsitleb ühisosana vanemlike oskuste arendamise veebikeskkonda tarkvanem.ee, mis on muu hulgas suunatud riskikäitumise ennetamiseks, samuti vigastuste ennetamisele suunatud tegevusi. · Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 käsitleb elukestva liikumisharrastuse harjumuse kujundamist ja laste liikumisprogrammi, mille eesmärk on edendada laste kehalist aktiivsust terve koolipäeva vältel. · Liiklusohutusprogramm 20162025 käsitleb vigastuste ennetamist ning alkoholi liigtarvitamise ennetamist, ravi ja nõustamist. · Eesti elukestva õppe strateegia 2020 hõlmab laste liikumisprogrammi, terviseõpetust ja terviseteemade käsitlust riiklikes õppekavades ning koolilõunatoetust.
ja sidusust. kestlikkuse võti. MITMETE UURINGUTE KOHASELT ON HARITUD INIMESED: o sallivamad o demokraatiat pooldavamad o konstruktiivsema tervisekäitumisega o õnnelikumad o tööturul paremini toimetulevad. o Teadmuspõhise ja globaalse majanduse kõrval on olulised hariduse arengute mõjutajad ka rahvastiku vananemine ja pinged massiliseks muutunud hariduse rahastamises Rahvastiku vananemine on haridusse toonud elukestva õppe filosoofia, mille kohaselt peaks inimene õppima IMIKUST VANURINI. Sellega on omakorda kaasnenud hariduses osalemise mõõtmine peaaegu kogu elukaare ulatuses. RAHVUSVAHELISED HARIDUSMÕÕDIKUD o Haridust mõõdavad väga mitmed rahvusvahelised koondindeksid ja pingeread. o Omaette klassi moodustavad suured rahvusvahelised hariduse osapoolte küsitlused, millega mõõdetakse nii õpilaste tegelikku saavutustaset erinevates ainevaldkondades kui ka
Tööjõu koolitusse süstitakse 350 miljonit Tänavu tuleb Euroopa Sotsiaalfondi kaudu Eestisse kokku 350 miljonit krooni, mis on mõeldud tööjõu kvalifikatsiooni suurendamiseks. Elukestva Õppe Sihtasutuse Innove poolt vahendatavaid ja ühele projektile maksimaalselt 10 miljonit krooni võimaldavaid toetusi saavad taotleda kõik riigiasutused, omavalitsused, ettevõtted ja MTÜd. Novembri jooksul toimuva tänavuse teise, 200 miljoni kroonise rahalise mahuga taotlusvooru raames saab taotleda toetusi tegevustele, mis aitavad inimestel tööturule naasta või töötust vältida. Esimese, 150 miljoni krooni suuruse taotlusvooru suuremad toetustesaajad oli AS Eesti
Ehk peaks koolides varasemalt juba lastele õpetama väärtusi ja arusaama sotsiaaltööst laiemas mõistes meie kõigi igapäevaelus ja tegemistes. 2) Heaolu riikides on sotsiaaltöötaja eesmärk laiemalt parandada ühiskonna puudujääke. Sellest küljest vaadates, olekski nagu tegemist ,,musta tööga". 3) See on valdkond, kus alati toimuvad muutused ja pole olemas kindlaid valemeid probleemide lahendamiseks. Seega on tegemist elukestva õppimise ja pideva arenemisega. 4) Hea sotsiaaltöötaja peab kasutama inimlikku ja kaastundlikku lähenemist, tal peab olema suur teadmiste pagas, oskustekomplekt, väärtustel põhinev praktika. Sotsiaaltöötajal on tegevusvabadus ja aruandekohustus. Rohkem tahaksin teada: 1) Milliste seadustega sotsiaaltöö reguleeritud on? 2) Milliste spetsialistidega sotsiaaltöötajad koostööd teevad? Tahaksin arutada:
a. 11,1 % b. 10,1 % c. 9,1 % d. 9,6 % 5. Loomulikuks töötuse määraks on: a. siirde -, tsüklilise - ja struktuurse töötuse summa b. siirde ja tsüklilise töötuse summa c. siirde - ja struktuurse töötuse summa d. tsüklilise ja struktuurse töötuse summa 6. Transver e. siirdetuludena käsitletakse a. Renditulu b. Töötasu c. Pension d. tulu ettevõtlusest e. saadud pangaintresse 7. Kõige madalama elukestva õppe %-ga rahvas EL-s on: a. Bulgaaria b. Taani c. Island d. Rumeenia 8. Gini koefitsiendi lähenemine 1-le näitab a. tulude ebavõrdsuse vähenemine b. tulude ebavõrdsuse suurenemine 3. MIX c. elanikkonna jõukamate gruppide arvu suurenemine d. ühiskonna heaolu suurenemine e. vaeste elanikkonnagruppide arvu suurenemine 9. Kõige suurema brutoaastapalgaga Euroopa riik 2011.aastal oli (Eurostat):
Algharidus ei olnud nii levinud ja suurema õpilaste hulgaga muutus see oluliselt kulukamaks, mistõttu hakati uurima viise, kuidas õppimisprotsess võimalikult efektiivseks teha. Kui läänemaailm, mis oli peamine arengupsühholoogia arengukohti, sai piisavalt rikkaks, siis vabastati teismelised finantsilisest vastutusest ja üsna peagi sai sotsiaalses mõttes noorte põhiliseks tööks õppimine. Täiskasvanuea ehk elukestva arengu tõsisem uurimine algas märksa hiljem kui noortel. Nagu lapseeagagi, hakati seda uurima pigem vajaduse tõttu. Arengud meditsiinis võimaldasid aina rohkematel jõuda vanemasse ikka ja tekkis huvi vanurite võimalustele ühiskonnas ja psühholoogilistele probleemidele. Kuna 19. sajandi lõpus oli arengupsühholoogia täies hoos, siis on täiskasvanuea uurimine ka loogiline samm, arvestades selle teema infopuudust.
Keskuse missioon on anda õpilastele, õpetajatele, koolidele, haridusjuhtidele ja avalikkusele teavet õppimise ja õpetamise taseme kohta koolides ning aidata kaasa kooliõppekavade rakendumisele ja pedagoogide koolitussüsteemi arendamisele. Keskus tegeleb hariduse sisulise poolega läbi riiklike õppekavade koostamise, koolide nõustamise õppekavade väljatöötamise küsimustes, õpitulemuste hindamise läbiviimise ja pedagoogide koolitussüsteemi arendamise. Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove missioon on pakkuda toetust, kogemust ja nõuannet elukestvat õpet ning kutseharidust edendavatele organisatsioonidele ja õppivatele ühiskonnaliikmetele. Innove eesmärk on edendada elukestva õppe algatusi ning tegevusi Eesti ja Euroopa Liidu programmide kaudu. Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus Kutsekoda loodi 2001. aasta augustis jätkamaks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt 1997. aastal alustatud kutsekvalifikatsioonisüsteemi loomist.
Omades diplomit arvatakse, et võib küsida kõrget palka oma kõrgete teadmiste eest. Ilma varasemate kogemusteta ei soovita tööle võtta töötajaid, kes hakkavad vastu võtmaolulisi otsuseid, sest selleks on vaja kõhutunnet ning eksimiskogemusi. Selleks, et end oma valdkonnas üle töötada, tuleb alustada madalamalt. Palgaläbirääkimiste uks on avatud kui end asendamatuks töötada.3 1 http://www.rajaleidja.ee/index.php?id=84517&parent_id=84515 2 Ühiselt tulevikku. Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove. Tallinn 2007 lk 5 3 Saar, T. Karjääri keerdtrepp. Tallinn. Äripäeva Kirjastus 2006 lk 31-40 2. Indiviid 2.1. Elustiil Igale inimesele on iseloomulik oma elustiil. Elustiil on inimese elamise viis. Elustiil kujuneb sellest, kuidas kasutatakse oma aega, energiat, võimeid ja tahtejõudu. Peamiseks elustiili mõjutajaks on töö ning tööle asumine või töökoha vahetamine võivad elustiili muuta
osalemises poliitikas jms on minimaalsed. Kahe Eesti metafoor on unustatud, selle asemel räägitakse kirjust ja mõnusast Eestist. Regionaalne tasakaalustatus. Tallinna ja ülejäänud Eestit iseloomustavad olulisemad sotsiaalmajanduslikud näitajad on lähedased. Tööpuuduse tase üheski regioonis ei ületa 8%, tööturu avatust ja paindlikkust tasakaalustab töötururiskide maandamise süsteem. Töösuhetes toimib sotsiaalse partnerluse põhimõte. Loodud on elukestva õppe süsteem, mis pakub tööalast täiendus- ja ümberõpet. Tugev kodanikuühiskond. Kujunenud on mõjus kolmas sektor, mis pakub mitmeid avalikke teenuseid ning osaleb poliitiliste otsustuste kujundamisel. Kodanike osalusprotsent valimistel on vähemalt EL riikide keskmisel tasemel. Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid Sihipärane eelarvepoliitika, sh ka tõukefondide vahendite kasutamine. Regionaalset tasakaalustatust
hariduspoliitikaga, kuna noortele on oluline anda kultuurialaseid teadmised ja oskused edasi varases eas. (Samas, 2) Samuti on antud dokumendis kirjeldatud formaalse ja mitteformaalse õppe omavahelist sidumist järgmiselt: “Kultuuriasutustel on hariduslike programmide ja tegevuste elluviimisel oluline roll formaalse hariduse mitmekesistamisel ja rikastamisel, mistõttu peab riik oluliseks kultuuriasutuste kaasamist õppekavade ettevalmistamisel ja täitmisel.” (Samas, 2) Ka elukestva õppe strateegia 2020 toetab eelnevat, kirjeldades, et oluline on luua koostöövormid, mis hõlmab huvihariduse lõimimist formaalharidusega ning õppetöö läbiviimist väljaspool koolikeskkonda sh kultuuriasutustes. (Eesti elukestva… 2014: 8) Ma ei saa nõustuda, et huvihariduse õppekava koostamisel kaasatakse kultuurikorraldajaid, raamatukogu hoidjaid, muuseumi töötajaid jne. vaid koostöö toimub pelgalt, kas asutuse külastamise või ruumide rentimise näol
Milleks põhiharidus? Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on igal indiviidil õigus haridusele. Põhiseadusega sätestatud korras on põhiharidus kohustuslikuks üldharidusmiinimumiks. Koolikohustus kehtib igaühele kas põhikooli lõpetamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Põhihariduse kohustuse soovitakse taotleda inimese arusaama harituse ning elukestva õppe vajalikkusest. Soovitakse kasvatada aktiivset ühiskonnaliiget, kel on vajalikud teadmised ja pädevused ühiskonna edasiarendamiseks loomaks uusi ideid ja võimalusi. Põhihariduse omandanud inimeselt eeldatakse iseseisvat mõtlemis- ja otsustusvõimet edasiseks toimetulekuks, samuti aga suutlikkust teha orienteeritud valikuid edasiõppimise ja karjääriplaneerimise vallas. Ühiskonnas toimetulekuks on olulisel kohal nii õigus- kui ka moraalinormide ning tavade järgimine
Tegeleb vanurite hoolekandega,vanadekodude ja varjupaikadega,lastekodudega,vanadekodude ja hooldekodudega. 5) Hariduspoliitika: Eestis tahetakse luua suuri gümnaasiume, kaotada väikesed koolid. Suunatakse rohkem edasi õppima rakenduskõrgkoolidesse, rõhk on ka elukestval õppel. Kooliskäimine on siiski ettevalmistus edukaks karjääriks tööturul. Probleemid reformimisel: · Hariduse kvaliteet · Kartus kaotada konkurentsivõime teadmusmajanduse ajastul. · Elukestva õppe juurutamine. · Koolide juhtimise probleemid. 6) Eksport kaupade väljavedu. Müük välismaale. Import kaupade sissevedu. Sisseost välismaalt. Kvoot- väliskaubanduse mahuline piirang. Palju tohib teatud kaupa sisse või välja vedada. Mittetolliline piirang- kvaliteedi või mõne muu kauba omaduse järgi (mürgid) sätestatud piirangud. WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon. Tegeleb maailma
Vähemalt talve perioodil üks koolitus, seminar nädalas. Sihtrühmana näeme Kodukandi poolt korraldatavad koolitused, ettevõtlus-arenduskeskuse ja põllumajandustootjatele suunatud koolitused. Konkurendid piirkonnas: Põltsamaa kultuurimaja 11 eur/tund ilma tehnikata. Tehnika kasutus 8,2 eur/tund, Lustivere kultuurimaja, 4 eur/tund või 40 eur terve päev. Pajusi külamaja 4eur/tund või 30 eur/tund Põltsamaa noorte ja elukestva õppekeskus Juventus seminariruumi kasutus 6,50 tund või 40 eur päev 3. Liikuva SPA kasutus Mõte selline saun koos kümbustünniga ehitada tekkis, sellest et meie külas asuvad ettevõtted kes toodavad saun-aiamaju ja kümblustünne. Seltsimaja teenuse kasutamisel kerkis alati päevakorda kas meil on ka võimalus sauna kasutada ja otsustasime panna sauna ja kümblustünni treilerile, nii saab seda ka transportida väljaspoole seltsimaja territooriumi. Olemas on registrinumber ja samuti
Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Vahetusesisesed ajakaod moodustasid baasaastal 10% tööajafondist. Organisatsiooniliste uuenduste tulemusena õnnestus ajakadusid vähendada tasemele 5% ajafondist. Töö tootlikkus võiks suureneda Vali üks: a. 7,5% b. 6,5% c. 5,5% d. 4,5% Tagasiside Õige vastus on: 5,5%. Küsimus 4 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Kõige madalama elukestva õppe %ga rahvas ELs on: Vali üks: a. Bulgaaria b. Island c. Rumeenia d. Taani Tagasiside Õige vastus on: Rumeenia. Küsimus 5 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Loomulikuks töötuse määraks on: Vali üks: a. siirde , tsüklilise ja struktuurse töötuse summa b. siirde – ja tsüklilise töötuse summa c. tsüklilise – ja struktuurse töötuse summa d
Programm pakub täiskasvanud õppurite enesetäiendamisvõimalusi Põhjamaade Rahvaülikoolides. •Nordplus Horizontal toetab koostööd haridusvaldkondade ja erinevate sektorite vahel ning on mõeldud uuenduslike, eripäraste, laiema kandepinnaga või komplekssete teemade käsitlemiseks. Taotleda? Integratsiooni Sihtasutus MEIE INIMESED www.meis.ee Toetatakse eesti keele õppe, kodanikuaktiivsuse,sallivuse jms seotud projekte Elukestva õppe sihtasutus Innove http://www.innove.ee/et/struktuuritoetused Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetus www.eas.ee •rahvusvaheliste ürituste ja konverentside •toetusmeetmetest on võimalik toetust taotleda: •rahvusvaheliste konverentside ja kultuuri- ja spordiürituste kavandamiseks ja läbiviimiseks; •Toetatavate konverentside ja ürituste turundustegevusteks välisriikides. Heade ideede programm Kodanikuühiskonna Sihtkapital www.kysk.ee
) ja langust on põhjustanud peamiselt haridus ning kehvad tervisenäitajad (madalaks peetakse oodatavat eluiga, mis on 71,2 aastat). Hariduse osas viidatakse olukorrale, kus igal aastal jätab põhikooli õpingud pooleli ligi tuhat Eesti last. Meie töötute koolitused tegutsevad ebaefektiivselt, peale koolitusi läheb küll erialasele tööle ligi pooled koolitusel osalenutes, kuid töösuhe kestab vaid mõned kuud. Osa koolituse läbinutest ilmselt ei viitsigi tööle naasta, aga siin ongi elukestvaõppe alustalad motivatsioon ja sotsiaalsete oskuste rakendamine juba ammuilma kaotsi läinud, sest elukestva õppe kujundamine peab algama juba kodust ja lasteaiast. Samuti peavad rakenduskõrgkoolid endale teadvustama elukestvaõppe kui elus hakkamasaamise õppe ja Eesti edu ,,mootori", mille tõrgeteta tööks on vaja kõikide osapoolte konstruktiivset koostööd. Eesti Koostöö Kogu mitmest aruande osast aga paistab välja tõsiasi siiani Eestit
Kiisu kohviku ruumides. Keskust kaasrahastab haridus- ja teadusministeeriumi vastav programm. SA Raplamaa Info-ja Nõustamiskeskuses pakutakse erinevaid teenuseid: Karjäärinõustamine on inimese toetamine teadlike karjääriotsuste tegemisel ja elluviimisel. Nõustamine loob eeldused, et inimene suudab paremini analüüsida iseennast ja oma võimalusi ning planeerida ja ellu viia isiklikku karjääriplaani tuginedes elukestva õppe põhimõtetele. Individuaalsele ja grupinõustamisele on võimalik registreerida aadressil [email protected]. Karjääriinfo on info iseendast, õppimis- ja töötamisvõimalustest, ametitest ja tööturunõudlusest. Seda kasutatakse karjääriplaneerimiseks ja karjääriteenuste osutamiseks. Karjääriinfo spetsialist vahendab infot erineva vanuse, sotsiaalse ja kultuurilise taustaga inimestele individuaalvestluse vormis ja grupiviisiliselt. Samuti korraldab
hoolimine ja austus Ühtsuses ja koostegemises peitub meie jõud. Austame ennast ja teisi, suhtume hoolivalt ümbritsevasse. Hoiame lasteaia head mainet Toetame õpetaja arengut Lasteaia eripära Kodune ja last toetav keskkond Eesti rahvakultuuri väärtustamine (rahvariided) Asume mere ääres Omame lasteaia bussi Lasteaia arengusuunad Lasteaia jätkusuutlikkuse tagamine Õppe- kasvatustöö kvaliteedi hoidmine Elukestva õppimise- ja arengu põhimõtete väärtustamine nii õpetajate kui ka laste seas. Lasteaia õppe ja kasvatustegevuse põhimõtted Individuaalsuse arvestamine Lasteaia avatus Mängu kaudu õppimine Lapse aktiivsus ja loovus Lapse tervise edendamine Multikultuursus Struktuur LASTEAIA NÕU- KOGU MAJANDUS- JUHATAJA DIREKTOR REMONDI- MEES DIREKTORI
Nende valdkondade arendamine on eesmärgiks, kuna Eesti asukoht kaardil võimaldab kõiki neid suundasi edukalt arendada. Meie puhas ja puutumata loodus, puhas talutoit, merega piirnemine, transpordivõrgustiku areng, IT- võimalused ja väljakujunenud pereväärtused on headeks eeldusteks ülalnimetatud suundade edukaks viljelemiseks. Nimeta turismihariduse edendamisele ja kompetentsuse tõstmisele suunatud tegevused. Tööandjate teadlikkuse tõstmine elukestva õppeolulisusest ning e-õppe võimaluste arendamine. Koostöös haridusasutustega turismisektori töötajatele suunatud täiendõppe võimaluste parendamine. Koostöös turismisektori osapooltega turismivaldkonna koolitajate täiendõppe läbiviimine, kaasates erinevaid väliseksperte eesmärgiga tagada turismihariduse kaasaegsus ning tulevikku suunatud areng. Turismialal õppimise ja töötamise väärtustamine noorte seas, mis aitab
See võib olla inimene, kes on spetsiifilise ala spetsialist. Siiski tarkus ei teki iseenesest. Ükski inimene ei ole sündides geenius, vaid see on pidev protsess iseendaga töötamisest ja vaeva nägemisest. Keskset rolli selles tegevuses mängib kindlasti kool. Kool on üks peamisi, kuid mitte ainuke koht, kus me alustame uue informatsiooni omandamist. Ka ümbritsevast maailmast saame teavet, mida omandada. Tarkust võib tänu sellele seostada ka elukestva õppega. Vanemaid inimesi peetakse pigem targemateks, kuna neil on rohkem kogemusi. Kui nad on teatud olukorras juba olnud, oskavad nad hinnata sündmuste käiku ja vajadusel oma vigadest õppida. Seega kestab tarkuse omanadamine terve elu, sest ka vanainimesed õpivad oma viimaste elupäevadeni. Tarkus on miski, mida ei saa mõõta. Tänapäeval on tarkuse hindamine läinud väga ühekülgseks. Eriti keeruline on seda teha koolis, kus on koos väga palju erinevate huvidega inimesi
edasiliikumine ning edukas lõpetamine.Õppimine on ettevalmistus edukaks karjääriks 9)Hariduspoliitika põhiprobleemid *Hariduse kvaliteet-mõõdetakse riigieksamite, tasemetöödega jne. Rahvusvahelises võrdluses on õpitulemused üldiselt paremad neid riikides, kus kehtivad riiklik õppekava ja saavutusstandardid(riigieksamid nt). *Kartus kaotada konkurentsivõime-vajadus suurendada reaal- ja loodusteaduste aladel õppijate osakaalu. *Elukestva õppe juurutamine-täiskasvanuharidus, mite kõrgharidust, koolitused, *koolide juhtimise probleemid- napid efektiivsust, paindlikkust ja osapoole kaasatust.
töötuskindlustushüvitise saamise perioodi jooksul o Õigus hüvitisele tekib siis, kui viimase viie aasta jooksul on töötaja eest tehtud vähemalt 4 aasta jagu sissemakseid töötuskindlustusfondi. · Töötuskindlustushüvitise alammäär aastal 2010. tõuseb 50% eelmise aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. · Töötutoetuse määr aastal 2010. tõuseb 50% eelmise aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Elukestva õppe edendamine · Õppepuhkust antakse tasemeõppes nii osa- kui täiskoormusega õppijatele; · Töötajale antakse õppepuhkust 30 kalendripäeva aastas; · Tasemekoolituse- ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse korral maksab tööandja 2 töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeval;
(Jürimäe jt, 2014, 71.) Õppimist toetava hindamise sisuks on ka õppeprotsessile eesmärkide leidmine läbi õpiväljundite määratlemise ja näitlikustamise. Lisaks kaasatakse õppimist toetava hindamise puhul ka õppijad eesmärgistamisse ning õppeprotsessi kohta info kogumisse ja tagasiside 3 andmisesse. “Kõige selle kaudu toetatakse teadlike, ennastjuhtivate õppijate kujunemist, mis on elukestva õppe / õpiühiskonna kujunemise eelduseks” (Jürimäe jt, 2014, 71). Kujundava hindamise puhul oleme juba rääkinud õpilase ja õpetaja omavahelisest suhtlemisest, õpilase kaasamisest eesmärkide seadmisesse, individuaalsest lähenemisest, teadlikkust õppest jne. Lisaks kõigile neile määratleb õppimist toetav hindamine veel seda, et saadud tulemusi on vaja kasutada edaspidi õppe tõhusamaks muutmiseks. Antav tagasiside ei
Lugedes talguliste mtteid hariduse kohta, tekkis mulje, et enamus talgulisi ei olnud petajad. Seda seetttu, et enamus vljapakutud lahendusi on seotud petajatega, petaja tegevustega, sooviga, et petajad muudaks hariduse omandamise atraktiivsemaks. Oma kogemuse phjal usume, et petajad teevad vga palju ja vga head td ning oleks vaja just kogukonna ja krgemal seisvate organite toetavat ktt. Samas peaksid ka petajad olema aktiivsemad ja mitte laskma endale phe istuda ja oma td alahinnata. Elukestva ppe puhul on vga palju juttu noortest ja nende suunamisest hariduse juurde, kuid kuhu jvad vanemad inimesed. Ei olnud heski (meie loetud) idees ra toodud vanemate inimeste suunamist hariduse juurde. Kuidas meelitada neid ppima midagi uut vi tiendama varem pitut? Ja kuidas leida neile vimalus panustada laste, koolilaste ja oma kogukonna haridusse? Kllap see on meie Eesti elu ppetund, mille rappimine on alles algamas. Kokkuvttes oli Minu Eesti kindlasti paljusid inimesi haridusprobleemide le
g väike riskide riiklik kõrge väljasolijate ja väljasolijate väljasolijate kompenseerimine sekkumine segmentatsioon segmentatsioon segmentatsioon Ametite Nõrgad Nõrk riiklikult Väga tugevad Tugevad, Tugevad, piirid tunnistuste soodustatud tunnistuse väga vähese vähese väikese tähenduse elukestva õppe tõttu suure mõju tõttu elukestva õppe elukestva õppe tõttu ja levinud ja selgelt tõttu tõttu elukestva õppe piiritletud tõttu õppimise vanuse tõttu
toimuva täiendusõppe korraldust, pidades eesmärgina silmas mittepäevastes õppevormides võimaluste avardamist erarahastuse kaasamiseks kõrgharidusse. 16. Analüüsime koolikohustuse pikendamise otstarbekust täisealiseks saamiseni (18-aastaseni) või kutsekvalifikatsiooni omandamiseni. IRL lubadused LOL Vastu võetud haridus- ja teadusstrateegia tuleb ellu viia käivitame viivitamatult „Elukestva õppe strateegias 2020” ette nähtud tegevusprogrammid ja tagame nende tegevuspõhise rahastamise riigieelarvest; muudame „Huvitava kooli” algatuse järk-järgult laiapõhjaliseks ja kõikehõlmavaks kooliuuendusliikumiseks, mis kaasaks ühiskonna erinevaid huvigruppe; vaatame üle teaduse rahastamismudeli, suurendades võrdselt motivatsiooni teaduse tipptaseme poole pürgimiseks ja erasektori uuringuvajaduste rahuldamiseks
Sidusus ei tähenda ühetaolisust ega vastandu uuendusmeelsusele, sidus ühiskond sisaldab piisavalt loomingulisust ja innovaatilisust, mis loob noorele ja haritud põlvkonnale piisavalt motivatsiooni ennast just Eestis realiseerida. Kokkuvõte Silmas pidades negatiivseid demograafilisi trende kogu Euroopas rõhutab Euroopa Nõukogu vajadust pikemaaegseks töövõime ja tööjõu kvaliteedi säilitamiseks ning soovitab selleks kaasata vanemad earühmad elukestva õppe erinevatesse vormidesse, sealhulgas ümberõppesse kõrgema tasemehariduse saavutamiseks. Eluaegne õppimine peab muutuma kõigi ühiskonnaliikmete jaoks loomulikuks eluviisiks. Õppimisena ei käsitata enam ainult traditsioonilist õppetööd klassiruumis, vaid õpitakse igal pool perekonnas, töö juures, kogukonnaga suheldes, meediat jälgides jne. Lähtudes ühiskonna võimalustest kujundatakse
väga palju. Ka majandus koostöö ja arengu organisatsioon OECD 2015. aasta raporti hinnangul võiks riik rohkem haridusse panustada. Kõik me peaksime saama õppida ja omandama hariduse vajalikul tasemel, et olla võrdsed tööturul, palga suhtes ning elada inimväärset elu. Parem haridus tagab ka kõrgema majanduskasvu. Lisaks on Haridus-ja Teadusministeeriumi osalusel on valminud haridusstrateegia ,mis kannab nime „Eesti elukestva õppe strateegia 2020.“ Selle strateegia eesmärgiks on kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavate õpivõimaluste loomine kogu elu jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus. Haridusel on meie pisikeses kultuurilises riigis väga suur roll. See on alustalaks parema tuleviku heaks ning kõik projektid, mis selle tarvis luuakse, on vaid kasuks meile kõigile. Hea
d. värbab töötajaid monopsoni iseloomuga turult 10. Tootlusnormi suurendamisel 10% väheb ajanorm: a. 11,1 % b. 10,1 % c. 9,1 % d. 9,6 % 11. Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist last, kuulub a. Heitunud isikute kategooriasse b. Tööjõu kooseisu c. Töötute hulka d. Väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka e. ,,põrandaaluste" töötajate ridadesse 12. Kõige madalama elukestva õppe %-ga rahvas EL-s on: a. Bulgaaria b. Taani c. Island d. Rumeenia 13. Elanikkonna faktortuludena ei käsitleta: a. saadud pangaintresse b. renditulu c. tulu ettevõtlusest d. töötasu e. pension 14. Vahetusesisesed ajakaod moodustasid baasaastal 10% tööajafondist. Organisatsiooniliste uuenduste tulemusena õnnestus ajakadusid vähendada tasemele 5% ajafondist. Töö tootlikkus võiks suureneda a. 6,5%
Maaelu arengukava ja turismi arengukava keskenduvad ettevõtluse arendamisele kindlates majandussektorites, keskendudes oma tegevusalade spetsiifiliste kitsaskohtade lahendamisele. [2] Kui kõrgeltkvalifitseeritud tööjõu ja ettevõtluse arenguks vajaliku teaduspotentsiaali arendamise ülesanne lasub Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitaval teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegial, siis inimressursi üldisel arendamisel on võtmetähtsusega elukestva õppe strateegia. [3] Elukestva õppe strateegia seab enda eesmärgiks tagada ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv. Seetõttu seab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ettevõtluse arendamise kontekstis haridussüsteemile järgmised ootused: reaalainete õppe ajakohastamine põhikoolides ja gümnaasiumites kvaliteetne inseneriharidus, sh õppe sidumine praktikaga kutse- ja täiendõppe süsteemi tõhustamine
kaotuse. Tavaliselt ei maksta seda rohkem kui aasta-poolteist. Aktiivne tööpoliitika- sel puhul üritab riik tööpuudust ennetada, luues uusi töökohti või pakkudes ümberõppevõimalusi EL-i HÕIVEPOLIITIKA IV SAMMAST 1) Uus ettevõtluskultuur 2) Töölerakendamise uus kultuur 3) Uuendustega kohandumise uus kultuur 4) Võrdsete võimaluste uus kultuur HARIDUSPOLIITIKA PÕHIPROBLEEMID 1) Hariduse kvaliteet 2) Kartus kaotada konkurentsivõime 3) Elukestva õppe juurutamine 4) Koolide juhtimise probleemid Välismajandustegevuse võib jaotada 2ks: väliskaubandus ja rahvusvaheline finantskeskkond Tollimaks- maks imporditavalt või eksporditavalt kaubalt, vastavalt imporditoll või eksporditoll. Nt maksustatakse EL-i kolmandatest riikidest imporditavad videomakid 14% tollimaksuga Kvoot- väliskaubanduse mahuline piirand, mille korral kehtestatakse sisseveo maksimaalse koguse piir; ekspordikvoodi korral piiratakse väljavedu
Kevin Aas Radioloogiatehnik 1 Mina kui õppija Essee Õppimise näol on tegemist elukestva protsessiga, mille tagajärjel muutub minu käitumisviis ning täiustub teadmiste süsteem. Kuidas mõjutavad seda ümbritsev keskkond ning saadud kogemused ning koolis õppimise puhul õppimisprotsessi teine pool õppejõud? Kas ma oskan õppida kogemustest, olgu need siis negatiivsed või positiivsed? Milline õppija ma täpselt olen ning kuidas on kõige efektiivsem teadmisi omandada? Õppimisstiilide mõiste puhul eristatakse inimesi selle alusel, missugune õppimisviis osutub
Tööõigus arenes välja olukorras, kus riigil tekkis vajadus kaitsta inimesi, kes enda ja oma pere ülalpidamiseks olid sunnitud enda tööjõu ja aja andma teiste, rikkamate inimeste kasutusse. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Tööõigus (2) Paindlik tööõigus Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Efektiivne aktiivne tööpoliitika Efektiivne elukestva õppe süsteem Tööõiguse allikad rahvusvahelised õigusaktid; Eesti Vabariigi põhiseadus (PS); töölepingu seadus (koosmõjus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) ja võlaõigusseadusega); kollektiivlepingu seadus (KLS); kollektiivse töötüli lahendamise seadus (KTTLS); töötajate usaldusisiku seadus (TUIS); ametiühingute seadus (AÜS); töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS); täiskasvanute koolituse seadus (TäKS); Tööõiguse allikad (2)
Tööõigus arenes välja olukorras, kus riigil tekkis vajadus kaitsta inimesi, kes enda ja oma pere ülalpidamiseks olid sunnitud enda tööjõu ja aja andma teiste, rikkamate inimeste kasutusse. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Tööõigus (2) Paindlik tööõigus Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Efektiivne aktiivne tööpoliitika Efektiivne elukestva õppe süsteem Tööõiguse allikad rahvusvahelised õigusaktid; Eesti Vabariigi põhiseadus (PS); töölepingu seadus (koosmõjus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) ja võlaõigusseadusega); kollektiivlepingu seadus (KLS); kollektiivse töötüli lahendamise seadus (KTTLS); töötajate usaldusisiku seadus (TUIS); ametiühingute seadus (AÜS); töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS); täiskasvanute koolituse seadus (TäKS); Tööõiguse allikad (2)
TAHTE ja SOOVI S - T on jud soovi taga, mis vallandab energia S on eesmrgisuunaline pe , mille tulemuslikkus sltub ka tahtest KIINDUMATUSE S - ole salliv erinevate arvamuste, lahenduste jm s ELU EESMRGI S - ksi:Mil viisil saan ma kige paremini teenida hiskonda, vasta ksimusele ja pa rakendada vastuseid ellu! Aitame: inimestel tagasi tulla ppimise juurde: jah/ei ...kaotada hirme kooli, ppimise ja mingite ainete suhtes: jah/ei ...avaneda, aru saada ja mista elukestva ppimise vajadusest : jah/ei ...ppima ppida, eneseusul taastuda ja enesekindlusel tusta: jah/ei ...saada edasippima, tle, jda sinna ja olla seal hinnatud: jah/ei ...kujundada toimetulekuvalmidust ja parendada elustandardit: jah/ei Mida meil ei tehta ? vrdle end vrreldamatutega tee takistusi kooli tulekul ega lahkumisel rhuta eelmist ebanne vi - nrku pitulemusi kohusta, hirmuta, karista ~ meil on vabatahtlik ppimine tee takistusi klassi- ega kursuse petajate valikul
Toetame vanemaid lastega kodus olemise ajal, säilitades neile lapsehoolduse tõttu kaotatud sissetuleku. Reformierakond väärtustab põlvkondade ühtekuuluvustunnet. Eeldame noortelt suuremat tähelepanu vanema põlvkonna probleemidele ning tuge oma vanematele. Pensionisüsteem peab püsima stabiilne. Selle jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb soodustada II ja III pensionisamba arengut. Hariduspoliitika: Riigi tähelepanu peab olema haridussüsteemi sidususel, et see suudaks vastu tulla elukestva õppe nõudmistele, adekvaatselt reageerida tööturu vajadustele ja tagada teadus- ning arendustegevuse järjepidevus. Põhiharidus kui kohustuslik haridusmiinimum peab olema tasuta ja kättesaadav võimalikult kodu lähedal. Peame õigeks gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste spetsialiseerumist. Reformierakond peab oluliseks õpilasete valikuvabaduse suurendamist keskhariduses. Välispoliitika: Reformierakond peab oluliseks koostööd kõigi Eesti poliitiliste
................................4 Kasutatud kirjandus ...................................................................................................................5 Sissejuhatus Karjääriteenuste osutamise ja arendamisega on Eestis tegeldud üle 80 aasta. Uudseim on seejuures nimetus karjääriteenused ise läbi aegade on pigem kasutatud mõisteid kutsenõustamine, kutsesuunitlus, kutseorientatsioon, kutsejuhendamine jms. Töömaailma muutumine, ootuste ja nõudmiste teisenemine ja elukestva õppimise möödapääsmatus on aga tinginud ka teenuste sisulise muutumise. Pelgalt kitsa kutsenõustamise asemel tuleb tänapäeval tegeleda kõigi kolme karjääriteenusega nii koolis toimuva praktilisi karjäärikujundamise oskusi treeniva karjääriõppe, otsuste ja valikute tegemise protsessi toetava karjäärinõustamise kui nende mõlema üheks osaks oleva hästi struktureeritud ja asjakohase karjääriinfoloomise ja levitamisega. Mõiste karjäär on seejuures
aastal oli lastearv üle 2,5 lapse naise kohta, siis 2004. aastaks oli sündide arv ühe naise kohta langenud alla 1,5. Noorte kahanev osakaal Euroopa Liidus tähendab ka tööealise elanikkonna vähenemist. Samas peab kahanev tööealine elanikkond toetama pensionäre, kelle hulk pidevalt kasvab. Töötava elanikkonna suurendamiseks kasutatakse Euroopas erinevaid lahendusi: tööealise elanikkonna tööhõive, pensioniea ja naiste tööhõive suurendamine, töötajate oskuste täiendamine elukestva õppe programmide kaudu ja oskustööliste sisserände toetamine, peetakse kasulikuks ka kõrgemat iivet . Aga kas meil on ikka lapsi juurde vaja? See ju kaotab igasuguse Aasias edukalt rakendatud taktikate tulemuslikkuse. On välja toodud seletusi rahvaarvu suurendamise vajaduseks, nt et suurem rahvastiku tihedus on seotud kiirema majandusliku arenguga ning suurem rahvaarv võib aidata toime tulla ka ressursside nappusest tingitud probleemidega. See aga ei tee olematuks ruumipuudust Maal, kui
annaabi.ee 
