Essee: Milleks põhiharidus? (0)

Milleks põhiharidus?
Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on igal indiviidil õigus haridusele. Põhiseadusega sätestatud korras on põhiharidus kohustuslikuks üldharidusmiinimumiks. Koolikohustus kehtib igaühele kas põhikooli lõpetamiseni või 17-aastaseks saamiseni .
Põhihariduse kohustuse soovitakse taotleda inimese arusaama harituse ning elukestva õppe vajalikkusest . Soovitakse kasvatada aktiivset ühiskonnaliiget, kel on vajalikud teadmised ja pädevused ühiskonna edasiarendamiseks loomaks uusi ideid ja võimalusi. Põhihariduse omandanud inimeselt eeldatakse iseseisvat mõtlemis- ja otsustusvõimet edasiseks toimetulekuks, samuti aga suutlikkust teha orienteeritud valikuid edasiõppimise ja karjääriplaneerimise vallas.
Ühiskonnas toimetulekuks on olulisel kohal nii õigus- kui ka moraalinormide ning tavade järgimine. Põhihariduse eesmärgiks lisaks teoreetilise pagasi andmisele on ka tolerantse inimese kujundamine pluralistlikusse ühiskonda, kes suudab probleeme lahendada intelligentselt, kasutamata selleks illegaalseid vahendeid. Põhikoolis pööratakse ka tähelepanu õpilaste teadlikkuse tõstmisele tööturu võimalustest, majandusalustest ning demokraatliku riigi toimimise põhimõtetest, millega igapäevaelus tihedalt kokku puutume.
Lisaks eelloetletule annab põhiharidus võimaluse edasiõppimiseks kas gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kolmanda võimalusena on võimalik peale põhihariduse omandamist tööle asuda . Populaarseimaks valikuks peale põhihariduse omandamist on siiski edasiõppimine, kuna peale põhikooli pole tööturul just eriti lai ning piisavalt ambitsioonikas võimaluste valik. Reeglina, kui soovitakse tulevikus jätkata õpinguid kõrgkoolis, minnakse gümnaasiumisse, kuna seal omandatav keskharidus on vaieldamatult laiahaardelisem kui kutseõppeasutuses, sellepärast et kutsekoolides on õppeajale lisaks ka kindla kutse õpe ning selle praktiseerimine ja üldhariduslikele ainetele jääb vähem aega kui gümnaasiumis, seetõttu aga on ka kõrgkooli sisseastumisel nõutavate riigieksamite tulemused nõrgemad. Gümnaasiumisse astumiseks on aga vaja mitte lihtsalt tahet, vaid ka häid õppetulemusi põhikoolis ja paljudes koolides ka edukalt läbitud sisseastumiskatseid ja vestlust. Kutseõppeasutuses jätkatakse üldjuhul õpinguid siis, kui hinded pole suurepärased, kuid siiski vähemalt rahuldavad ja on leitud endale meelepärane kutse omandamiseks. Samuti saab kutsekoolis jätkata ka peale keskhariduse omandamist, mõnel erialal ongi võimalik õpinguid jätkata vaid siis. Olulist rolli mängivad ka põhikooli lõpueksamid ning enda eelistused kooli valiku osas.
Kokkuvõtteks võib öelda, et põhihariduse peamine ülesanne on tagada teadliku ja otsustusvõimelise inimese kasvatamine , kes oleks kursis maailmas toimuvaga ning sooviks edaspidigi vabatahtlikult oma silmaringi avardada ning olla toimiva süsteemi arendajaks ja edendajaks, et parandada nii enda kui ka teiste heaolu. Põhiharidus annab baasi enesearendamiseks ning tagab oma eluga hakkama saamise. Minu arvamuse kohaselt on põhiharidus ilmtingimata vajalik ning on kahju, et see arusaam pole noorte teadvusse eriti laialt jõudnud.