Haridus kui parema tuleviku alustala (0)

Tallinna Ülikool
Ühiskonnateaduste Intstituut
Sotsioloogia suund
Haridus kui parema tuleviku alustala
Essee
Juhendaja Oliver Laas
Tallinn 2016
Inimese loomuses on olemas instinkt õppimiseks ja enda harimiseks. Juba varajases eas algab meie haridustee eelkoolis ja jätkub edasi põhikoolis, mis viib meid edasi gümnaasiumisse või kutsekooli ja ehk pärast seda ka ülikooli. Õppimisel ei ole piire , kui välja arvata kulutused ,mis selle omandamiseks kuluvad. Haridus tagab meile kindlustunde ja konkurentsivõime ,et teistega võrdselt elus läbi lüüa, kuid paraku võib selle ühel hetkel katkestada ressursside puudumine, mis paneb meid dilemma ette, kas jätta haridustee katki või käia tööl ja hiljem investeerida ja panustada see ressurss haridusse. See on iga indiviidi kaalutletud otsus. Kvaliteetne haridus on meile kui väikse arvuga riigile oluline, sest just haridus võib olla see võtmesõna, millega teeme silmad ette paljudele teistele riikidele.
Õppimine on tegevus, mis kestab tegelikkuses terve elu vältel. Me täiendame ja arendame endid pidevalt, sest tänapäeva maailm nõuab seda. Materjali ning infot on külluses, mis tähendab, et ilmselgelt kõike me läbi töötada ei jõua, kuid iga üks peab enda jaoks selgeks tegema selle vajaliku ja olulisema. Koolid ja õppejõud on selle aluseks ja suunaks teel. Meie haridussüsteem ülesehituselt algab alusharidusega, mille all mõistame lasteaeda, kust saadakse algteadmised eluks ja ettevalmistus põhikooliks. Põhikoolis kujunevad välja elementaarsed väärtused ja oskused. Lisaks sellele omandatakse juba suuremad teadmised, mis aitavad kaasa oma vaatepunkti kujunemisele. Edasi jätkub hariduskäik gümnaasiumis või kutsekoolis. Gümnaasiumis saame juba põhjalikumad teadmised ja oskused edasiseks ning peaks olema välja kujunenud ka oma arvamus. Kutsekoolis saab lisaks teadmistele ka praktilised oskused, mis jagunevad 50/50. Seda fakti võib pidada ka kutsekooli eeliseks , et lisaks teooriale saadakse ka suures mahus praktikat, mis on eriala omandamisel äärmiselt oluline. Haridustee lõpeb ülikooli omandamisega, seda siis erinevatel astmetel-bakalaureusekraad, magistrikraad või doktorikraad.
Kui inimene tahab, siis ta õpib. Selleks on väga mitmeid meetodeid ning viise. Tihtipeale jääb hariduse omandamine aga väheste ressursside taha. Tõsi, tarkus ei ole ostetav, aga see mis selle omandamiseks kulub, võib olla kulukas . Eriti ilmneb seda siis, kui tahetakse omandada ülikooliharidust. Paljudel vanematel pole vahendeid, et oma last toetada peale keskkooli lõppu ning ka õppetoetustest ei piisaks selle maksumuseks. Näeme tihti tööportaalides, kuidas otsitakse töökäsi, spetsialiste, kuid neid ei saagi seni olema, kui nad pole saanud vastavat haridust selle jaoks või siis täiendkoolitust. Nüüdsel ajal on soovitatav, kui sul on olemas ülikooliharidust tõendav dokument ja mida kõrgema kraadiga, seda parem. Eestis on konkurents tööturul tihe ja kui tahta silma paista, siis peab sul olema vastav haridus ning eelkõige ka kogemus, mis on samuti väga nõutav. Kuid alati ei ole diplom see, mis loeb. Inimesed on erinevad, nende oskused, väärtused ja eesmärgid on erinevad. Mõni peab läbima ülikooli selleks, et saavutada soovitud töökoht ja täita isiklikud eesmärgid oma elus, kuid on inimesi, kes ei pea läbi kõrgkooli või isegi gümnaasiumi, et elus edukalt toime tulla ning samas teha teoks oma eesmärgid. See kõik tulenebki sellest, et kõik sõltub meist endist . Meie ise oleme juhid ja vastavalt sellele, kui hästi me oskame oma elu ohjes hoida ja sellesse piisavalt panustada, siis täpselt nii heldelt meile ka tasutakse.
Sõna investeerima, tähendab millessegi või kuhugi midagi oma omandist panustama. Haridusse on samuti võimalus investeerida ja lõigata kasu, mis hiljem tulevikus ära tasub ja edu toob. Ka haridusse tuleb osata investeerida nagu näituseks investeerimine kinnisvarasse või tervisesse. Kui seda ei tehta otstarbekalt või tehakse rutakalt, siis ei pruugi sellest hiljem enam kasu olla. Arvatakse, et mida nooremalt omandada haridus, sealhulgas kõrgharidus, siis seda lihtsam on sul elus edasi minna, kuid tegelikusse pole õppimiseks kunagi liiga hilja . Põhjuseid on erinevaid, et miks inimesed astuvad koolipinki tagasi ka kuldses keskeas või isegi veel vanemas eas. Kui on tahe ning soov, siis ei ole vanus siinkohal takistuseks. Just paljud inimesed, kel noorena pole olnud võimalik enda hariduskäik lõpuni viia, koguvad hoiust selle tarvis ning hiljem investeerivad selle haridusse. Olgem ausad, kõrgkooli pääsemiseks on tihe konkurents ning tasuta kohti vaid vähesel hulgal. Kuid kui inimene tahab õppida, end täiendada ja enda jaoks midagi ära teha, siis ta leiab selle võimaluse varem või hiljem. Haridusse tasub investeerida, sest ära ei võta see meilt midagi, kuid juurde võib anda väga palju. Ka majandus koostöö ja arengu organisatsioon OECD 2015. aasta raporti hinnangul võiks riik rohkem haridusse panustada. Kõik me peaksime saama õppida ja omandama hariduse vajalikul tasemel, et olla võrdsed tööturul, palga suhtes ning elada inimväärset elu. Parem haridus tagab ka kõrgema majanduskasvu. Lisaks on Haridus-ja Teadusministeeriumi osalusel on valminud haridusstrateegia ,mis kannab nime „Eesti elukestva õppe strateegia 2020.“ Selle strateegia eesmärgiks on kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavate õpivõimaluste loomine kogu elu jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus.
Haridusel on meie pisikeses kultuurilises riigis väga suur roll. See on alustalaks parema tuleviku heaks ning kõik projektid , mis selle tarvis luuakse , on vaid kasuks meile kõigile. Hea alustala muudab meid iseseisvamaks ja aktiivsemaks nii ühiskondlikus elus kui ka eraelus. Pedagoog Johannes Käisi on öelnud , et : “Meie väikesele rahvusele on hariduse edu iseäranis tähtis, sest ainult iseseisvale rahvuslikule kultuurile tuginev väikeriik võib püsida ja püsima jääda teiste suuremate riikide keskel.”