1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate
Toodab higi, higistamisega keha jahutamine. Higinääre Higi kaudu jääkainete eristumine ning kaitseb päikesepõletuse ja üle kuumenemise eest Toodab rasvarikast rasu, pehmendab nahka, Rasunääre muudab elastseks, rasvakiht kaitseb nahka tolmu, mikroobide, bakterite eest. Kasulikele bakteritele elukeskkonnaks Nahaaluskude Rasvarikaskude, mis kaitseb nahaaluseid elundeid külma ja põrutuste eest
Vee ülesandeid: 1. Vesi on lahustiks paljudele orgaanilistele ja anorgaanilistele ainetele. 2. Ainete transport rakus ja rakku/rakust välja toimub vesilahusena 3. Osalemine keemilistes reaktsioonides. Nt: Fotosüntees 4. Ainete transport organismi tasandil. Nt: Ainete liikumine vereringega loomades 5. Raku-ja organismisisese stabiilsuse tagamine, nt raku siserõhu tagamine, kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu 6. Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele. Nt: Ahven, vesikuusk, järvekarp 7. Vesi osaleb kliima kujundamisel. Nt: Pilvede teke
Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust. Kui lipiididel on kaksikside siis on ta vedel (õli). Biopolümeerides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks valgud, nukleiinhapped jne.
Vesi Vesi · Vesi on looduses üks levinumaid aineid. Vesi on kõikjal meie kõrval ja me ise koosneme suures osas veest. Paljudele loomadele on vesi elukeskkonnaks ja ka meile endile meeldib palaval suvepäeval end vette jahutama pugeda Merevesi · Maakeral ei saa olla merd, mis · koosneks üksnes puhtast veest; uhub ta ju välja ja lahustab maakoores sisalduvaid aineid ning seepärast sisaldab ka merevesi alati hulga lahustunud aineid. Kuna keedusool on üks kergemini lahustuvaid maakoore osi, siis pole midagi imestada, et
2) ORGAANILISED: - Süsivesinikud; - Lipiidid; - Valgud; - Nukleiinhapped (DNA, RNA). VESI *VEE OMADUSED: 1) Suur soojusmahtuvus; 2) Hea soojusjuhtivus; 3) Kõrge aurustumissoojus; 4) Soojeneb ja jahtub suhteliselt aeglaselt; 5) Hoiab organismis stabiilsust; 6) Vedelas olekus tihedam, kui tahkes; 7) Kapillaarsus; 8) Suur pindpinevus. *VEE ÜLESANDED: 1) Lahusti; 2) Osaleb keemilistes reaktsioonides; 3) Osaleb kliima kujunemisel; 4) Elukeskkonnaks paljudele organismidele; 5) Tagab raku ja organismi stabiilsust. ORGAANILISED AINED RAKKUDES Orgaanilisi aineid iseloomustab: - Sisaldavad alati süsinikku (C), - Tekivad organismides, - Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat. BIOAKTIIVSED AINED - Väga väikestes kogustes mõjutavad organismi elutegevust. Nt ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid. SÜSIVESINIKUD ehk SAHHARIIDID - Orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku.
VESI JA TEMA OMADUSED Vesi mood. meie org. keskmiselt 2/3. Vananedes vee hulk meie kehast väheneb -->kortsud. Vesi vesinikust ja hapnikust koos. Kõige levinum aine maal; universaalne lahusti, mille keem. valem on H 2O. Vee omad. on nt. suur soojusmahtuvus ja kõrge keemistemp. Agregaatolek vee agregaatolekud on tahke, vedel ja gaas. Hüdrofoobsed ained ained, mis ei lahustu vees. Nt. rasvad ja õlid. Hüdrofiilsed ained vees lahustuvad ained. Nt. keedusool, fruktoos. Lahus kahest või enamast ainest koos. ühtlane süst., mille keem. koostis ja füüsikaline olek on igas ruumiühikus ühesugune. Enamike ainete reakt. toim. organismis vesilahustena, nt. suhkru lagunemine s.happegaasiks ja veeks. Turgor e. turgestsents on taimeraku siserõhk. See s.rõhk võimaldab rakkudel olla pingul (turdunud). T.rakkude r.kestadele mõjuv rõhk hoiab taime püsti. Metabolism e. ainevahetus on kokkuvõtvalt öelduna org. asetleidvad sünteesi- ja lagundamisp...
Rahvakultuur on ühele rahvale omane kultuur, mis koosneb tihti paikkonna eripärasest. Eesti rahvakultuur koosnes mitmetest aspektidest, milledest paljud säilinud tänase päevani. Rahvariided- rahvariided mis jaotusid kolme ossa- pidulikud, käimise rõivad ja töörõivad. Rõivad valmistati ise. Rahvausund- eestlased uskusid haldjatesse ja vaimudesse, ohverdati hingedele ja loodusvaimudele. Elukeskkond- elukeskkonnaks oli talukultuur, tähtsaimaks hooneks oli rehielamu, mis täitis mitmete hoonete ülesannet. Eestlastel olid ka omapärased pulma ja matmiskombed. Pulmadel olid kindlad kombed, pulmad kestsid enamasti mitu päeva. Eesti religiooni tähtsaks osaks oli haldjate, vaimude ja esivanemate kummardamine. Pühadeks paikadeks olid hiied, Lõuna-Eestis pigem hiiepuud või allikad ja ojad. Austati lahkunuid ja osadel juhtudel ka kardeti neid. Eesti usundist puudub mütoloogia, kuid on
KESKKONNAKAITSE 1.Elukeskkonnaks nimetatakse liikide omavaheliseid suhteid ja liikide ning eluta looduse keerulisi vastastikuseid seoseid.( http://www.envir.ee/loodus/9page.html ) 3.Säästva arengu põhimõtted on looduskeskkonna pikaajaline säilitamine ja tema kasutusvõimaluste hoidmine tulevastele põlvedele.(Liisa-Kai Pihlak,Andres Tõnisson,Geograafia Põhikoolile,Koolibri,2005) 5.Eestis on neli rahvusparki. LAHEMAA RAHVUSPARK Lahemaa rahvuspark asub Põhja-Eestis. Ta pindala on 64 915 ha maismaad Lääne- Virumaal ning Harjumaal. Lisaks sellele veel 47 069 ha sellega piirnevat rannamerd. Lahemaa rahvuspark on asutatud 1971. Selle rahvuspargi eesmärgiks on tagada Põhja- Eestile iseloomuliku pärandkultuurmaastike ja looduse kaitse. ( http://www.envir.ee/loodus/8page.html ) KARULA RAHVUSPARK Karula rahvuspark asub Lõuna-Eestis Karula kõrgustikul.Karula rahvuspark asutati 1979. a maastikukaitsealana ning temast sa...
enam hõreneb ning kui ohtlik on see inimesele. Kõige hullem on olukord muidugi suurlinnades, kus tööstus väga kõrgelt arenenud on. Sellest hoolimata jätkab inimene oma tegevust, ehitades aina juurde vahendeid oma elukeskkonna hävitamiseks. Elutegevuse tähtis allikas on puhas vesi. Põhjavesi on kõigile oluline, merevesi ei kõlba joogiks ega toidu valmistamiseks. Tähtsat rolli mängib siiski ka merevesi, mis on elukeskkonnaks paljudele loomadele, kaladele ja taimedele, kes on tähtsad ka inimkonnale. Suur arutelu käib Läänemere üle, mida inimene erilise hoolega saastab. Kui naftatankrid ning teised laevad oma risu jätkuvalt merele tühjendavad, on Läänemeri peagi hävinenud, rääkimata selle elutegevusest. Sarnane tegevus käib ka maapinnal, kus ettevõtted oma prügi hooletult laiali laotavad, mõtlemata sellele, et kõik
Klassikirjand ,,Raiskamine võtab tulevikult võimalused" Koos kiireneva elutempoga kasvavad iga päevaga ka meie tarbimine ja vajadused. Mõtlematult raisatakse loodusvarasid ning sellega võtame ka tulevikult võimalused puhtaks elukeskkonnaks ja joogiveeks. Inimesed muutuvad loodusele koormavaks. Oleks naiivne mõelda, et loodusvarad on lõpmatud. Tagasilöögid looduses võivad avalduda kohe, kuid võivad avalduda ka hiljem. Tänapäeva majandus ei ole üles ehitatud jätkusuutlikkusele ja säästlikkusele, vaid sellele, kuidas toota odavamalt, kiiremini ja suuremates kogustes. Toodetakse massidele ja kasutatakse odavat tööjõudu. Sageli tehakse seda vähearenenud riikides, kus annab kõrvale hiilida ka
kadunud. Tolle ja nüüdisaja uskumuste erinevust põhjendab see, et muinasajal olid inimesed vähem arenenud, kui praegused inimesed. Muinasaja inimesed olid väga seotud loodusega. Lähtudes esivanemate seisukohast austati loodust, rikkudes ja kahjustades võis see talle vastata samaga ja tuua karistuse või kättemaksu. Samuti oli loodus inimestele elukeskkonnaks, kus nad said kõik eluks vajaliku ning sellepärast püüdsid nad sealsete vaimude ja haldjatega hästi läbi saada, neile ohverdades. Anneli Minjo, 10. klass .
kindlates piirides ja sõltumatuna ümbruse temperatuurist Elukeskkond: organismi vajadusi rahuldav keskkond Vee kaitsefunktsioon: viia välja organismist võõrkehi ,( pisaratega saab silmast puru eemaldada) Vee ülesanded: Lahusti paljudele ainetele Rakkudes turgori tagamine Rakusisese metabolismi tagamine Termoregulatsiooni teostamine Organismis ainete transpordi tagamine Suure soojusmahutavuse tõttu keskkonna kliima kujundamine Organismi kaitsefunktsiooni täitmine Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele Makroelemendid: C H N O P S Mesoelemendid: organism vajab neid mõõdukas kogudes : Ca , Cl , Mg , Na , K Mikroelemendid: organism vajab neid vähestes kogudes aga on ikka hädavajalikud : Fe, Zn , I, Cu Elemendi ülesanne: C- moodustada keemilisi sidemeid ja hädavajalikke ühendeid . ( kuulub biomolekulide koostisesse ) H- Esineb vees ja biomolekulides N-esineb amino ja nukleiinhapetes, vitamiinides
see inimesele. Kõige hullem on olukord muidugi suurlinnades, kus tööstus väga kõrgelt arenenud on. Sellest hoolimata jätkab inimene oma tegevust, ehitades aina juurde vahendeid oma elukeskkonna hävitamiseks. Elutegevuse tähtis allikas on puhas vesi. Põhjavesi on kõigile oluline, merevesi ei kõlba joogiks ega ka toidu valmistamiseks. Tähtsat rolli mängib siiski ka merevesi, mis on elukeskkonnaks paljudele loomadele, kaladele ja taimedele, kes on tähtsad ka inimkonnale. Suur arutelu käib Läänemere üle, mida inimene erilise hoolega saastab. Kui suurednaftatankerid, samuti ka teised laevad oma risu jätkuvalt avamerele tühjendavad, on Läänemeri peagi hävinenud, rääkimata selle elutegevusest. Sarnane tegevus käib ka maapinnal, kus ettevõtted oma prügi hooletult laiali laotavad, mõtlemata sellele, et kõik
Roheline mõtteviis tarbimisühiskonnas. Koos kiireneva elutempoga kasvavad iga päevaga ka meie tarbimine ja vajadused. Mõtlematult raisatakse loodusvarasid ning sellega võtame ka tulevikult võimalused puhtaks elukeskkonnaks. Inimesed on enamasti oma loomuselt egoistlikud ning seadnud esikohale oma heaolu ja mugavuse, kuid oleks naiivne mõelda, et loodusvarad on lõpmatud. Roheline mõtteviis leiab endale järjest rohkem poolehoidjaid. Eestis mõeldakse tarbimise ja saastamise kõrval üha rohkem säästmise peale, roheline argument muutub ka müügiargumendina iga päev olulisemaks. Inimesed kurnavad üha enam meie planeet Maad, mis on meie kõigi
Muld Mullastik ehk pedosfäär hõlmab maakoore pindmise kobeda kihi, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse koostoimel. Muld on elukeskkonnaks taimedele ja mullas tegutsevatele organismidele,kes seda aktiivselt ksutavad ja muudavad. Mulla koostis: Mineraalne osa (pärineb kivimitest) Orgaaniline osa(koosneb lagunevatest ainetest ja huumusest) Vesi (pärineb sademetest ja muutub mullaosakestega kokku puutudes väga lahjaks mullalahuseks) Õhk (täidab mullaosakeste vahel olevaid poore, võrreldes atmosfääriõhuga on vähem hapnikku ja rohkem süsinik dioksiidi)
Veekogud Kätlin Viilukas Sisukord Üldist Lahed Mered Järved Soolajärved Allikad Jõed Kärestikud Kosed Joad Tehisveekogud Üldist Veekogusid jaotatakse: soolasteks ja magedateks. riimveekogusid. seisu- ja vooluveekogusid. looduslikeks ja tehisveekogudeks. Suurem osa Maast on kaetud veekogudega. Vesi on aga suure soojusmahtuvusega ja seetõttu onveekogudel tähtis roll Maa kliima kujunemisel. Veekogud on elukeskkonnaks bakteritele, seentele, taimedele ja loomadele ning tähtis komponent kõigi organismide rakkudes ja kudedes. Üldist Hüdroloogia on teadus, mis uurib siseveekogusid, pinnase- ja põhjavett, tegeleb vee äravooluga, sademetega ja veevarude haldamisega. Järvi uurib aga limnoloogia. Lahed Laht on maismaasse ulatuv ookeani või mere osa. Mehhiko laht on laht Atlandi ookeani lääneosas Põhja-Ameerika kagus Pindala on 1 550 000 km². Sügavus on 5203 meetrit.
Eksport Norra, Hiina, Taani, Indoneesia, Kanada. Import Jaapan, Taani, Hispaania, Usa, Norra. Kalapüügi muutumine sisevetes viimastel aasta kümnetel üha tõusnud (kalakasvatused). Kalapüügi muutumine maailmameres pole nii palju tõusnud viimastel aastakümnetel, meri reostub ja kalasus on vähenenud seoses ülepüügiga. METSANDUS Tähtsus toodavad hapnikku ja seovad süsihappegaasi, kasvu ja elupaik elukeskkonnaks, seovad mulda ja aitavad ära hoida erosiooni teket, reguleerivad kliima muutusi, aitavad ära hoida maanihkeid ja üleujutusi. Ekvatoriaalsete vihmametsade hävitamine hukuvad maailma ainulaadse taime ja loomaliigid. Metsamajanduse põhinõue raiemaht ei tohi ületada metsa aastast juurdekasvu, või peab olema sellega tasakaalus. Metsamajandus tegeleb metsade istutamisega ja külvamisega, hooldus raiega, kahjuri tõrje
(midagi seotud hoovustega). 8) Kes on suurimad kalapüüdjad? Hiina, Peruu, Jaapan 9) Võrdle antud riikide kalandust antud andmete järgi. (kogupüük, maailmamerest/sisevetest, eksport/import) 10) Võrdle antud jõgede hüdrograafe. (vooluhulga muutumine aasta jooksul, vooluhulk suurvee ajal...) 11) Milles seisneb metsade tähtsus? · Puiduvaru (küttepuit, paberipuit, mööbli jaoks) · Ökoloogiline (loomade/taimede elukeskkonnaks) · Metsaannid · Fotosüntees · Vähendab erosiooni/üleujutusi · Puhkemajandus 12) Kuidas mõõdetakse metsavaru? · Pindala · Metsa protsent · Puiduvaru · Metsa juurdekasv (keskmiselt aastas) · Metsa liigiline koosseis 13) Millistele riikidele jäävad suurimad metsaalad? Venemaa, Brasiilia, Kanada 14) Millised energiaallikad on kõige suurema osatähtsusega energiamajanduses? · Nafta
*NAHK kaitseb mei d väliste v igastuste, UV-kiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest. *Nahak on kaitse-, sünteesi- ja eritusülesanne ehk nahk talitleb meeleelundina ning aitab reguleerida kehatemperatuuri. *Nahas sünteesitav värvaine melaniin kaitseb UV-kiirgus eest ja annab nahale värvuse. *Nahas on higi- ja rasunäärmed, mis tagavad naha eritus- ja kaitsevõime. *Terve nahk on tõvestavatele mikroobidele läbimatu ning nende elukeskkonnaks ebasoodne. *Naha välimise kihi moodustab MARRASKNAHK. *Marrasknaha pindmist osa nimetatakse SARVKIHIKS, mis koosneb tihedasti kokku surutud rakkudest. *Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. *Marrasknaha moodustavad ka karvad, juuksed ja küüned. *PÄRISNAHK sisaldab rohkesti elastseid kiude, on seetõttu veniv, painduv ja sitke. *Pärisnaha all paikneb rasvkoerikas nahaaluskude. *LUUS koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest
voolusängi vastavalt pehmete kivimite olemasolule. Mis tähtsus on veekogudel? Suurem osa Maast on kaetud veekogudega. Vesi on aga suure soojusmahtuvusega ja seetõttu on veekogudel tähtis roll Maa kliima kujunemisel. Nii võime eristada merelist ja mandrilist kliimat. Veekogudelt aurustunud vesi koguneb pilvedesse, kust see sademetena jälle maapinnale jõuab. Sademetel on omakorda oluline roll kliima ja elutingimuste kujundamisel. Vesi on elukeskkonnaks bakteritele, seentele, taimedele ja loomadele ning tähtis komponent kõigi organismide rakkudes ja kudedes. Veeloomad ja -taimed on inimesele oluliseks toiduallikaks. Sanatooriumides kasutatakse veekogude raviomadustega muda (meredest või järvedest). Veekogud on ka head puhkuse veetmise paigad. Üldist Veekogusid jaotatakse: · soolasteks ja magedateks. · riimveekogusid. · seisu- ja vooluveekogusid. · looduslikke ja tehisveekogusid. Suurem osa Maast on kaetud veekogudega
lämmastikku, fosforit ja väävlit. 3. Milles seisneb vee tähtsus? · Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. · Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). · Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena. · Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu). · Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele (nt põisadru, järvekarp, räim). · Vee omadused: · Suur soojusmahtuvus vesi jahtub ja soojeneb aeglaselt. Veekeskkonnas on organismidel stabiilsem elada kui õhkkeskkonnas. Seega aitab vesi säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. · Hea soojusjuhtivus 4. Mis tähtsus on anioonidel? Karbonaatioonid tekivad hingamisel. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostises
lämmastikku, fosforit ja väävlit. 3. Milles seisneb vee tähtsus? • Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. • Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). • Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena. • Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu). • Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele (nt põisadru, järvekarp, räim). • Vee omadused: • Suur soojusmahtuvus – vesi jahtub ja soojeneb aeglaselt. Veekeskkonnas on organismidel stabiilsem elada kui õhkkeskkonnas. Seega aitab vesi säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. • Hea soojusjuhtivus 4. Mis tähtsus on anioonidel? Karbonaatioonid tekivad hingamisel. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostises. Fosfolipiidid kuuluvad ka rakumembraani ehitusse.
Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust. Kui lipiididel on kaksikside siis on ta vedel (õli). Biopolümeerides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks valgud, nukleiinhapped jne.
siseveekogudest, saagi töötlemise ja valmistoodangu turustamisega. Kalanduse strateegiline eesmärk on tagada kalapopulatsioonide hea seisund ja kalaliikide mitmekesisus. Kalanduse alla arvatakse ka kalakasvatus ja kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude ratsionaalse ja jätkusuutliku kasutamise ning liigilise mitmekesisuse säilimise. Haritavat maad, millel toidukultuure kasvatada, on tunduvalt vähem kui vett. Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele, keda inimene ka toiduks tarvitab. Kalanduse alla kuulub ka vesiviljelus, mis tegeleb veeorganismide kasvatamisega looduslikes või tehislikes veekogudes. Kalandus ja vesiviljelus 3 Mereäärse asendi tõttu on Eestis ikka kalapüügiga tegeletud. Põhiline kalapüügi piirkond on Läänemeri, kuid püütakse ka siseveekogudest ja Atlandi ookeanist, vähesel määral on hakatud tegelema ka kalakasvatusega.
Kasutamine Bensiini kasutatakse peamiselt mootorikütusena. MÕJU KESKKONNALE Reostunud piirkonnas kaasneb negatiivne mõju otseselt või kaudselt kõikidele taime- ja loomaliikidele ning ka inimestele. Erinevatesse organismidesse võib nafta jõuda otsesel kokkupuutel või ainevahetuse kaudu, põhjustades sellega lühi-, pikaajalist või isegi surmavat mõju. - Vesi ja vee-elanikud Meri on elukeskkonnaks taimestikule ja loomastikule ning selle reostumine on kahjulik vees elavatele organismidele. Nafta mõjutab osaliselt või täielikult taimset planktonit, mis on toiduks ühele osale mereloomastikust. Kalade naftasaadustega määrdumine mõjutab nii keskkonda kui ka majanduslikku 4 vaatepunkti, kuna nad on üheks oluliseks toiduallikaks. Kalad puutuvad suuremas koguses mürgiste
Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi – Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust. Kui lipiididel on kaksikside siis on ta vedel (õli). Biopolümeerides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks valgud, nukleiinhapped jne.
Teisisõnu: selle asemel, et öelda ,,mina olen kuup", laskem ehitisel öelda midagi naljakat või mitme mõttelist. Uued hojakud sise- ja väliskujunduses ei koondu mingi kindla teema ümber, vaid kujutavad endast erinevate stiililiste märkide kaost.pole mõtet kritiseerida igapäevases arhitektuurilises ümbruses ja disainis valitsevat halba maitset ja kitsi; see ümbrus tuleks neidsamu elemente kasutades kujundada ümber vaimukaks ja mänguliseks elukeskkonnaks. Las Vegase suured kasiinosildid asendavad Venturi arvates Ameerika autostunud keskkonnas arhitektuurivorme. Pidevalt autodes viibivatele inimestele ongi erinevad tee- ja tänavaäärsed märgid hakanud arhitektuuri asendama. Arhitektuur ei ole enam otseselt ruum või vorm, see pole enam McDonaldsi kiirtoidurestorani või mingi motelliketi sümbol. Põhimõtteliselt võb viimaste näidete varal rääkida ka arhitektuuri ,,kadumisest" ning selle asendumisest kujunduse ja
Biotroofid moodustavad kas sümbiontseid suhteid väga erinevate organismidega või on parasiitideks, moodustades suurema osa taimede ning loomade parasiitidest. Parasiidid:taimedel, seentel, imetajatel, lülijalgsetel (ka kaaslejad), nematoodidel (kägistajad) Sümbiondid: taimedega:endofüüdid, samblike moodustajad (koos rohevetikate ja/või tsüanobakteritega), erikoidse ja ektendomükoriisa moodustajad, loomadega (sh. putukatega) Saprotroofid:puidul, puukoorel ja taimedel, koprofiilid Elukeskkonnaks: maismaa maapealsete ning maa-aluste viljakehadega kottseened veekeskond mage- ning merevees elavad kottseened, saprotroofid, parasiidid või endofüüdid taimedel ja loomadel. Inimesele olulised: toiduainete valmistamisel kasutatavad kottseened mitmesuguste käärimisprotsesside läbiviijad (taignakergitajad, õlle-, veinivalmistamine jne.); hallitusjuustu valmistamine (Penicillium) mükoproteiin liiki Fusarium venenatum kasvatatakse tööstuslikult ja tema mütseelist
kaitsta kalade asurkondi erinevate vette juhitavate saasteainete kahjuliku mõju eest, näiteks kalade arvu vähenemine või mõningate kalaliikide väljasuremine. Direktiivi peaeesmärgi saavutamiseks peaks liikmesriigid kindlaks määrama veealad, kus direktiivi kohandama hakatakse, samuti tuleks kehtestada piirväärtused veekvaliteeti mõjutavatele ainetele. Käesoleva direktiivi alusel tuleks teatud näitajate väärtuste alusel kindlaks määrata ka kalade elukeskkonnaks sobiv magevesi, nii saaks liikmesriikidele seada eesmärgid, mille poole püüelda. (Euroopa Liidu Teataja, 2006) Kokkuvõte Euroopa kalavarusid on viimastel kümnenditel mõjutanud erinevad negatiivsed tegurid. Peamiseks kalavarude vähendajaks on ülepüük. Suur osa Euroopa kalavarusid kannatab ülepüügi all, kuna tarbija nõudlus kala järele on kõrge. Euroopa kalavarude vähenemise tõttu tuuakse kala sisse mujalt maailmast ja sellega vähendavad eurooplased ka muu maailma
kohanemist. Õhk on kokkusurutav. Kui õhul seda omadust ei oleks, siis ei suudaks me sammugi edasi liikuda. Samas peame aga arvestama ka õhu takistava omadusega. Seda nimetatakse õhutakistuseks. Näiteks autodel katsetatakse tuuletunnelis, kui suur on auto õhutakistus. Mida suurem see on, seda rohkem energiat peame kulutama, et autot õhus edasi suruda. Järelikult seda rohkem läheb ka kütust, - meie raha, ja seda rohkem reostame me loodust. Õhu tähtsus organismidele Õhk on elukeskkonnaks kõikidele maismaal elavatele taimedele ja loomadele Õhk on vajalik hingamiseks ja taimede toitumiseks (fotosüntees) Õhk kannab edasi taimede seemneid, õietolmu, eoseid Õhku kasutavad edasiliikumiseks linnud, putukad, mõned loomad Õhust püüavad oma toidu paljud linnud, putukad, ka imetajad, näiteks nahkhiired Õhk ja taimed Taimed paljunevad seemnetega. Et viljad ja seemned tekiksid, peab taim õitsema ja tolmlema. Tolmlemine on õietolmu sattumine õie keskel asuvale emakasuudmele
Esineb nõlvadel, kus pole kinnitatavat osa. Taimestik 2 .Nihkumine- välistegurid põhjustajaks(temp. Kõikumised) osakeste vaheline vesi paisub, tekivad praod -> nihutatakse pinnast edasi mööda nõlva. Igikelts- aastaringselt külmunud. Igikeltsa aladel. 4. Pedosfäär Maakoore pindmine kiht, kus toimuvad mullatekke protsessid ning kus reguleeritakse biosfääri aineringet. Valdavalt muld. Tähtsus: 1. maismaalise biosfääri kujunemise alus. 2. paljudele elusorganismidele elukeskkonnaks. 3. inimesele toidu kasvatamise aluseks. Mulla koostis: Elus osa Eluta osa (Ainelised komponendid) 4% mulla koostisest.Need Vedel Tahke Gaasiline organismid, kes mulla eluks Vesi-mulla Mineraalne pool Kõdu Õhk, mille midagi ära teevad.Seened, osakeste Liiv, savi, väiksemad kiviosakesed. Kruus
Loodusnähtused, nagu vulkaanipursked, vetikate õitsemine, tormid ja maavärinad põhjustavad samuti muutusi vee kvaliteedis ja ökoloogilises vee staatuses./4/ 3 Vee seisund ja tarbimine kogu maailmas Vesi on väga oluline aine ja asendamatu kasvõi juba seetõttu, et elamiseks vajame me igapäev puhast vett. Samuti kulub vett paljudeks teisteks vajalikeks toiminguteks ning vesi on elukeskkonnaks erinevatele elukatele siin planeedil. /7/ Vesi ei ole paraku terves maailmas nii kergesti kättesaadav kui me arvame - alla 1% planeedi veevarudest on inimesele kättesaadav ja rohkem kui 1,5 miljardil inimesel s.o. peaaegu ühel viiendikul maailma elanikkonnast, puudub juurdepääs puhtale ja tervisele ohutule joogiveele. /7/ Praegu on kasutusel umbes 16 % olemasolevatest mageveevarudest./3/ Õnneks on Euroopas küllaldaselt vett, kuigi Lõuna- Euroopas, näiteks Hispaanias, on
süsinikku ja mineraalseid toitaineid. Süsiniku allikaks on orgaanilised ühendid, mida nad lagundavad. Vajalik energia saadakse päikesevalguselt või keemilistest redoksreaktsioonidest 64. Nimeta märgalapuhastite eelistamise põhjused reeglina väiksemad rajamiskulud, madalad hooldus- ja energiakulud, väiksem jälgimise ja juhtimise vajadus, vähetundlikud koormuse kõikumise suhtes, elukeskkonnaks muudele organismidele, ilmestavad ja mitmekesistavad maastikku. 65. Milliseid meetmeid kasutada eutrofeerunud veekogu seisundi parandamiseks (nimeta vähemalt 3)? Vee keemiline töötlemine Veekogu aereerimine Veekogu sisse- ja väljavoolu reguleerimine Põhjamuda eemaldamine Veekogudes vohavat taimestikku saab niita ja välja vedada 66. Nimeta vähemalt 3 joogivees reguleeritavat ainet ning kirjelda nende mõju tervisele 67
meremiili territ.vetest Tšiili Puiduvaru (küttepuit, paberipuit, mööbli jaoks) rannikust edasi Parasvöötme Pöök, tamm Saksamaa •Ökoloogiline (loomade/taimede igasugune vaba laevasõit, vaba lehtmets (sega) , USA elukeskkonnaks) tegevus maavarade laevasõit, Tšehhi, •Metsaannid (marjad, seened jne) rannikuriigi ammutamine ja püük Parasvöötme Kuusk, Venemaa, •Fotosüntees (O2) loal kalapüük reguleeritud okasmets mänd, nulg, Soome, •Vähendab erosiooni/üleujutusi
Eristatakse sise-ja väliruume ehk siis hoonete sisse ja hoonetest välja jäävateks ruumideks. See jaotus on küllaltki meelevaldne, sest laiemalt mõeldes on kõik ruumid tegelikult ühtse ruumi osad mis on omavahel otseselt või kaudselt seoses. Selline jaotus aga hõlbustab arhitektuuri ja maastikuarhitektuuri tegevusvaldkondade eristamist. Maastikuarhitektuur tegeleb põhiliselt väliruumiga ja selle ülesanne on maastiku organiseerimine eesmärgiga kujundada väliruum inimesele soodsaks elukeskkonnaks. Hooneteväline ruum jaotub veel tänu maastikuobjektidele avatud-,poolavatud-, või suletud ruumiks. Looduses tavaliselt täiesti avatud või suletud ruume ei leidu, enamasti on tegu poolavatud keskkondadega. Maastikukujunduse võtteid Kompositsiooni aia-või pargikujunduses saab nimetada kunstiks maastikul. Seda saab teha harmoonia loomisega kompositsioonielementide vahel teatud põhimõtete alusel. Ühtsus ei tähenda ühevormilisust ega samade elementide kordamist, ühtsust võib
kivimite olemasolule. Mis tähtsus on veekogudel? Suurem osa Maast on kaetud veekogudega. Vesi on aga suure soojusmahtuvusega ja seetõttu on veekogudel tähtis roll Maa kliima kujunemisel. Nii võime eristada merelist ja mandrilist kliimat. Veekogudelt aurustunud vesi koguneb pilvedesse, kust see sademetena jälle maapinnale jõuab. Sademetel on omakorda oluline roll kliima ja elutingimuste kujundamisel. Vesi on elukeskkonnaks bakteritele, seentele, taimedele ja loomadele ning tähtis komponent kõigi organismide rakkudes ja kudedes. Veeloomad ja -taimed on inimesele oluliseks toiduallikaks. Sanatooriumides kasutatakse veekogude raviomadustega muda (meredest või järvedest). Veekogud on ka head puhkuse veetmise paigad. Milline on inimtegevuse mõju veekogudele? Inimtegevus muudab veekogude looduslikku ilmet. Nii võib inimene kalapüügiga muuta järve
Tänaseks on linnast kujunenud elamuskuurort, kus lisaks pika ajalooga raviteenustele, pakutakse mitmekülgseid lõõgastus ning heaolu teenuseid, kus toimub aastaringselt erinevaid sündmusi, kus saab puhata nii passiivselt kui aktiivselt. Linnas on majutusasutusi igale maitsele ning erinevates hinnaklassides. Leidub kvaliteetseid restorane ja omanäolisi kohvikuid. Siin leiab igaüks oma meelispaiga ja tegevuse. Pärnu väiksus ning rohelus muudavad linna ideaalseks elukeskkonnaks igas vanuses inimestele, linnas asuvad üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolid pakuvad kvaliteetset haridust ning võimalust enesetäiendamiseks. Linna kõige suuremad positiivse arenguga majandussektorid on tervise- ja heaolusektor, elektroonikatööstus, metallitööstus, puidu- ja mööblitööstus ning keskkonna- ja taastuvenergeetikatoodete tootmine. Pärnu mudaravila Mudaravila neoklassitsistlik hoone on Pärnu kuurordi üks olulisemaid sümboleid
lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkolloidsed orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik kas setitada või flotatsiooni käigus eraldada. 64. Nimeta märgalapuhastite eelistamise põhjuseid - reeglina väiksemad rajamiskulud; madalad hooldus- ja energiakulud; väiksem jälgimise ja juhtimise vajadus; vähetundlikud koormuse kõikumise suhtes; elukeskkonnaks muudele organismidele; ilmestavad ja mitmekesistavad maastikku. 65. Milliseid meetmeid kasutatakse eutrofeerunud veekogu seisundi parandamiseks - Vee keemiline töötlemine, Veekogu aereerimine, Veekogu sisse- ja väljavoolu reguleerimine, Põhjamuda eemaldamine, Veekogudes vohavat taimestikku saab niita ja välja vedada. 66. Nimeta vähemalt 3 joogivees reguleerivat ainet ning kirjelda nende mõju tervisele - Alumiinium - Esineb looduslikult maapõues
- vesi - valkude ja aminohapete lõhustamisel tekkinud kusiaine 11. NAHK · inimese keha kattev kihiline elund · kaitseb, sünteesib ja eritab · meeleelund · aitab reguleerida kehatemperatuuri · melaniin kaitseb UV-kiirguse eest annab nahale värvuse · marrasnahast moodustuvad küüned, juuksed ja karvad · nahas on higi- ja rasunäärmed eritusvõime · mikroobidele läbimatu, elukeskkonnaks sobimatu 12. NÄÄRMED SISENÕRENÄÄRMED · ajuripats juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust · käbikeha vähe arenenud nääre, reguleerib organismi rütme · kilpnääre mõjutab erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ja ainevahetuse kiirust · kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust
Maa eetika kehtib inimese seisukohalt lähtudes maa kohta koos oma elus ja eluta osaga, kogu oma mitmekesisusega. Ei ole otstarbekas suunata eetikat vaid üksikutele osadele. Maa eetika kehtib kogu ökosüsteemi kohta (aine- ja energiaringed, toiduahel). LASN Kuidas laiendab Kalle Lasn arusaama keskkonnast, milles me elame? Elektroonilise massimeedia keskkond, mis on asendanud inimesele siiani loomulikuks elukeskkonnaks ja isiksuse arengukeskkonnaks olnud looduskeskkonna. Palju kaasaegseid inimesi on looduskeskkonnast nüüdseks täielikult eraldatud. Palju veedetakse aega elektroonilises maailmas: Internetis ja teleka ees. Üha harvemaks jäävad reaalsed kontaktid ja suhted tegelike inimestega. Tohutu info reklaami ja tele- ning raadiokanalite vahendusel, võõrandumine loodusest. Millisest keskkonnast räägib Kalle Lasn? Vaimne keskkond.
loomade sooltesse rohuga, mida loom sööb, haakuvad looma soole külge ja toituvad seal looma seeditud toidust. Paeluss, näiteks, kasvab pidevalt ja samas valmivad munad tema viimastes lülides, mida ta siis järk-järgult välja laseb. Need väljuvad väljaheidetega ja värske õhu käes arenevad neist uued ussid. Inimene nakatub siis, kui ta sööb nakatunud looma pooltoorest liha. Siis kordub sama asi tema sooles. ____________________ Metsade tähtsus loodusvarana on ilmselge, metsad on elukeskkonnaks enamusele maailma loomadele, puud ja taimed on tähtsaks osaks toiduahelates jne jne. Säästev metsade majandamine tähendab seda, et ei võeta maha rohkem metsa, kui selle ajaga juurde kasvab. Niimoodi ei hävine metsad ja kõik on õnnelikud. Vihmametsad on looduse väga tähtis osa, sest nad on väga liigirikkad ja heaks elupaigaks paljudele loomadele ja taimedele. Vihmametsi võetakse maha enamasti selleks, et teha põldu,
veest, selgrootud (ja osa kalu) toituvad vetikatest, selgrootuid tarbivad toiduks kalad. Osa reoaineid kaob veekogust edasikandumise ja põhjasetteisse ladestumise tagajärjel. Heitveega saastunud veekogude põhjas võib esineda reoveeseen- paljudest liikidest koosnev mikroobikooslus (bakterid: Sphaerotilus natas, Zooglea spp., Beggiatoa alba, Flavobacterium spp., seened: Geotrichum candidum, Leptomitus lacteus; algloomad, vetikad).Looduslikud veed. Looduslikud veed on elukeskkonnaks paljudele mikroorganismidele. Seal saavad nad toituda, võtta osa süsiniku, lämmastiku, väävli, raua ja teiste elementide ringest ning paljuneda. Looduslike vete mikroorganismide arv ja liigiline koostis on väga kõikuv Põhjaveed. Põhjavee mikrofloora arvukus ja liigiline koostis sõltub peamiselt vettkandva kihi sügavusest ning tema saastumise kaitstusest. Arteesia kaevude veed, mis ammutatakse suurtest sügavustest, sisaldavad väga vähe mikroorganisme.
superinvasiooni korral. Seda põhjustab histamiini hulga suurenemine veres. Vt. ka allergia, kiire allergiline reaktsioon, parasiidi patogeenne toime peremehesse. peremehe organism parasiidi elukeskkonnana. Parasiitide elu on tihedas seoses elukeskkonnaga, kust nad võtavad vastu mõjustusi ja mõjustavad seda ka ise. Peremeesorganismi, mis mõjustab parasiiti vahetult, nimetatakse parasiidi esmaseks ehk primaarseks elukeskkonnaks. Peremeest ümbritseva väliskeskkonna mõjud kanduvad parasiidini peremehe poolt vahendatuna ja transformeerituna. Seepärast nimetatakse peremeest ümbritsevat väliskeskkonda parasiidi teiseseks ehk sekundaarseks elukeskkonnaks. Parasiidi, peremehe ja väliskeskkonna seoste tundmine võimaldab paremini mõista parasiitide elu ja leida lähtepunkte parasitooside tõrjeks. perioodilised parasiidid (kr. periodos -- ringkäik; parasiit) -- aeg-ajalised parasiidid.
Soojusülekande tõttu sulab jää ja vee kokkupuutealadel olev jää kiiremini kui ta seda otsese atmosfääri temperatuuritõusu tagajärjel teeks. Vähenenud on ka Arktika jää paksus - Ühendriikide allveelaevade poolt tehtud mõõtmised Külma sõja ajal näitavad, et teatud paikades on jää paksus vähenenud koguni 40%. Täpsed andmed terve jääkatte kohta puuduvad, kuid keskmiselt on jää paksus vähenenud umbes 15%. Arktika jää on loomulikuks elukeskkonnaks jääkarudele ja teistele loomadele ning kaitseb rannikuasulaid merelainete hävitava mõju eest. Arktikaga piirnevatel aladel elavatele pärismaalastele oluline viigerhülge populatsioon, kuid see on jääkatte vähenemise tõttu langemas. Sama on juhtunud ka jääkarude populatsiooniga. Uuringud näitavad, et Hudsoni lahe jääkarud võivad aastaks 2012 paljunemisvõimetuks muutuda. Aastaks 2050 prognoositakse jääkarude populatsiooni vähenemist kahe kolmandiku võrra.
Mikroobide toitumiseks on vajalikud ligi 30 elementi, neist 6 ainet suuremas hulgas: süsinik, lämmastik, vesinik, hapnik, väävel ja fosfor. Neist kõige tähtsam on süsinik. Süsiniku vajaduse järgi jaotatakse nad edasi 4 gruppi: heterotroofid – vajavad väliskeskkonnast ühte või enamat orgaanilist substraati, näiteks suhkruid, aminohappeid, vitamiine, kasvufaktoreid; siia rühma kuuluvad sellised mikroobid, mille loomulikuks elukeskkonnaks on inimese organism (näiteks mädapõletikke põhjustavad stafülo- ja strptokokid); autotroofid – sünteesivad kõik endale vajalikud substraadid ise, enamasti redutseerivad nad oksüdeerunud anorgaanilisi ühendeid; mesotroofid vajavad vähemalt ühte juba redutseeritud anorgaanilist ühendit; siia kuuluvad nii organismis kui ka näiteks vees leiduvad mikroobid, nagu enterobakterid ja pseudomonaadid;
4 Arengukava põhieesmärgid EL metsanduse tegevuskava lähtub arusaamast, et multifunktsionaalne metsandus toob kasu majandusele, keskkonnale, ühiskonnale ja kultuurile. Metsandust käsitletakse kui taastuva ja keskkonnasõbraliku toorme allikat, millel on oluline roll Euroopa majandusarengus, tööhõives ja jõukuses, eriti maapiirkondades. Kinnitatakse, et metsad parandavad elukvaliteeti, olles meeldivaks elukeskkonnaks, pakkudes võimalusi puhkamiseks ja ennetavaks tervishoiuks, säilitades ja parandades keskkonnaga seotud hüvesid ja ökoloogilisi väärtusi. Metsadel on oma roll ka kultuuripärandi säilitamisel. Kooskõlas eelnimetatuga on tegevuskaval neli peamist eesmärki: · pikaajalise konkurentsivõime tagamine · keskkonna parandamine ja kaitse · elukvaliteedi parandamine · kooskõlastamise ja teabevahetuse soodustamine
alusmaterjaliks värvpinnetele, ja tihti on nad ka dekoratiivsed. Elektrokeemilse korrosiooni tõrjetöödest moodustab ligi 80% korrosioonitõrje värvpinnetega. Enamasti on need õli- ja emailvärvid. Biokorrosioon Biokorrosiooni põhjustavad seened, vesikasvud, aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. Elutegevuseks vajaliku energia saavad mikroorganismid päikesevalgusest ja redoksreaktsioonidest. Nende elukeskkonnaks on sobivad tingimused (temperatuur üle 0°C, pH= 1...10,5) pinnases, pinnavetes, veetorustikus, aga ka soojaveesüsteemis. Biokorrosioonitõrje 1. Mikroorganismide hävitamiseks viiakse metalli- või värvpinde koostisesse mürginamõjuvaid elemente (Hg, Cu jt). 2. Lisatakse korrosioonikeskkonnale mikroorganismide mürke: (kloor, kloramiin, naatriumperkloraat, vasksulfaat, tsikkloriid, penitsiliin jt). 3
(mineraalained) mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. - eriti intensiivne palavas ja niiskes kliimas. Murenemise tähtsus mäestikud tasanduvad ja tekivad tasandikud. Oluline lüli kivimite ringes (eeldusex settekivimite teke). Lähtekivimi murenemisel tekib murend, mis on eeldusex mulla tekkele, see omakorda elukeskkonnaks mulla organismidele. b) Iseloomusta mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus. MULLA KOOSTIS MULLAPROFIIL MULLA KUJUNEMINE
Tarkvara: Andmebaasisüsteem: Andmebaas ja MySQL rakenduse server Rakenduse loomise vahend: PHP Süsteem on interneti-põhine, lihtsa ülesehitusega ja mugav kasutajatele, ühe andmebaasiga ning 2 kasutajaliidesega: üks avalik klientide jaoks ning üks piiratud liigipääsuga töötajate jaoks. Süsteemi elukeskkonnaks on PHP ja MySQL andmebaas. Süsteemi algandmeteks on hetkel kinos olevad filmid, saalid ja tulevad seansid. TTÜ IS strateegiline analüüs 29 © TTÜ Informaatikainstituut 4. ARENDUSVAADE Selles osas on allsüsteemide realisatsiooni plaan. 4.1 ARENDUSPROTSESS JA -PROJEKTID Solaris Kino (edaspidi Tellija) ja Väljamõeldud tarkvataarendus firma (edaspidi Täitja) lepivad kokku järgmises: 1
annaabi.ee 
