Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Rõõmsalt saeb inimene oksa millel ise istub (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Rõõmsalt saeb inimene oksa millel ise istub #1 Rõõmsalt saeb inimene oksa millel ise istub #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lahtka Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub

üha rohkem ja rohkem erinevaid loodusressursse nagu näiteks nafta, metallimaak, maagaas, süsi ja põlevkivi. See on Maakerale igati kahjulik: kütuste põlemisel eraldub kahjulike gaase. Kuna gaas on hapnikust kergem, kerkib see atmosfääri ja selle tulemusena tekivad osoonikihti mustad augud ehk osooni augud. Läbi nende jõuavab maapinnani tagasi päikesekiirgus, mis on kahjulik nii loodusele kui ka inimesele. Tekib küsimus, kas inimkond suudab vältida Maakerale tehtava taastamatu kahju. Peame mõtlema alternatiividele ja hoidma nii loodust kui ka jälgima iseenda tegevust. Kuna inimese elu on niivõrd mugavaks muutunud ning elutempo võrreldes varasemaga on märksa kiirem, kasutatakse alati kõige lihtsamat ja teadaolevat varianti, kuigi on olemas võimalus alternatiivkütustele, mis on küll kallimad, aga sellega säästetakse loodust enda järglastele, aga mida jõukam inimene, seda enam

Eesti keel
thumbnail
2
doc

„Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel istub.“

Miljonid kasutavad neid ning taaskord ei mõelda pikemalt ette. Meelde tuleb vaid see, et ollakse moekad, kuid osoonikihile, mis kaitseb kahjulike UV- kiirte eest ja loodusele, mis meid ümbritseb, ei mõtle keegi. Liigtarbimine kahjustab meie tervist. Oks, millel inimene istub, on tema elu. Selle saagimiseks on mitmeid võimalusi. Samas aga on kummaline mõelda, et miks peaks keegi saagima oksa, millel ta on. Tulemuseks on ju kukkumine. Sellest hoolimata tahab inimkond hoogsalt edasi saagida, tulemuseks kõrge ja valus kukkumine. Elu on raske ning paljud ei tule sellega toime. Lohutuseks ning murede unustamiseks tarbitakse mõnuaineid nagu narkootikumid, alkohol ja tubakas, mis toovad kaasa vaid uusi probleeme. Perekonna ja sõprade kaotus ning sõltuvus on alles algus. Eluga hätta jäänud inimesed on lõpuks ohuks ka teistele. Aidsi põdevad inimesed annavad haiguse edasi oma lastele ning seeläbi ohustab see tervet inimkonda

Eesti keel
thumbnail
1
doc

Lõbusalt saeb inimkond oksa millel ta istub

"Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub" Eks igaüks meist on puutudunud kokku alkoholismiga, kas siis selle kohta lugedes, seda ise tarvitades või teisiti kokkupuutumise teel. Alkoholism on tegelikult üks väga levinumaid probleeme Eestis nii nootre ,kui ka vanurite seas.. Otseloomulikult on tore proovida uusi asju ning saada osa mitmetest mõnuaiunetest, etteteadmata, et tegelikult võib sellest tekkida sõltuvus ning mitmeid probleeme. Ja just nii nimetaksin mina alkoholi, kuigi tegelikult nimetatakse mõnuaineteks hoopis narkootilisi aineid. Nimetaksin seda nii, sest olen enda ümber märganud inimesi, kes üritavad alkoholi tarvitades oma muresid unustada või kergendada.Aga olgem ausad, mis abi on alkoholist? Tõused järgmisel hommikul suure peavaluga ning kõik on ikka sama ..või isegi veel hullem. Kahjuks aga ei taha inimesed sellest aru saada ,ega mõista. Võib-olla ongi sel hetkel ,kui

Eesti keel
thumbnail
2
docx

Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub

paratamatu on tõsiasi, et inimene on tuntud oma julmuse ning vaenulikkuse poolest ja hävitades Jumala, asus ta maailma oma pilgu järgi looma. Kui aastasadu tagasi oli inimkonda ümbritsev keskkond hoitud ja armastatud, siis nüüdisajal on vähe inimesi, kes tõeliselt end ümbritsevast hoolivad. Kordades rohkem on neid, kes tegutsevad loodust saastades, et tagada iseendale majanduslik edu. Nüüdisinimese peamine soov on ühiskonnas silma paista ning teistest parem olla. Inimkond on valmis meisterdanud massiliselt masinaid, mis kogu ökosüsteemile laastavalt mõjuvad.suurettevõtete ning sõiduvahendite heitgaasid on suurt mõju avaldanud meie elukeskkonnale. Üha rohkem räägitakse osooniaukudest, sellest, kuidas osoonikiht järjest enam hõreneb ning kui ohtlik on see inimesele. Kõige hullem on olukord muidugi suurlinnades, kus tööstus väga kõrgelt arenenud on. Sellest hoolimata jätkab inimene oma tegevust, ehitades aina juurde vahendeid

Kirjandus
thumbnail
1
doc

Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub

tulistamine took kaasa tuumasõja, mis ilmselt tähendaks inimkonnale lõppu, keda ei tapa plahavatus, tapab kiiritus, keda ei tapa kiiritus tapab tuumatalv, mille põhjuseks on päiksekiirguse puudumine tänu tolmule ja muu sodi lendumine taevasse, mis võib hõljuda seal kuni 10 aastat. Päikesekiirguse kadumise tagajärjel surevad kõigepealt taimed, siis loomad ning seejärel inimesed. Ülerahvastumine on üks neist suurtest probleemidest, millest inimkond peab võitu saama, räägitakse, et varsti on käes piir kus maakeral pole enam võimalik kasvatada nii palju toitu kui inimene seda vajab, mitmed Aasia riigid rakendavad juba preagu seadusi, mis piiraks populatsiooni kasvu, Hiinas on rakendatud ühe lapse seadust, mis lubab perre ühe lapse, perekonnad millel on enam lapsi kui üks, saavad enda kanda suured koormised ja jäävad ilma paljudest eelistest mida omavad ühe lapsega pered, näiteks igakuine toetus.

Kirjandus
thumbnail
2
doc

"Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel istub"

,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub" (Mati Unt) 19. sajandi algus oli maailma jaoks tõeline murrang-- algas tööstuslik revolutsioon. See tõi endaga kaasa linnastumise, asutati meeletult vabrikuid ja tehaseid, hakati kasutama fossiilseid maavarasid paljudes erinevates eluvaldkondades. Alanud oli mõtlematu tarbimisühiskond, mis tänaseks on endaga kaasa toonud aina süvenevad globaalprobleemid. Vaadates maailma kui tervikut, on inimeste elatustase võrreldes varasemaga oluliselt tõusnud. Loomulikult on tõusud ja mõõnad ning igas riigis olukord erinev. Hea elujärje tõttu on suurenenud tarbimine ning kõikvõimalike tarbe-ja muude kaupade tootmine on muutunud massiliseks. Selline inimtegevus jätab endast maha tohutud hulgad jäätmeid. Nende ümbertöötlemine ja taaskäsitlemine keskkonda kahjustamata on saanud tänapäeval üheks tõsisemaks probleemiks. Ometi on inimesed veel kuidagi hoolimatud. Viimastel aastatel on s

Kirjandus
thumbnail
1
doc

Kirjand - Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel istub

,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel istub" (Mati Unt) Praeguseks hinnatakse maailma rahvaarvu 6,8-6,9 miljardi hulka. Faktid on näidanud, et populatsioon kahekordistub iga kolme- või neljakümne aasta järel. Lood on niigi halvad, aga kas võib minna hullemaks? Inimesed on eksisteerinud ligikaudu viimased viis miljonit aastat, tekitamata probleeme endale ja teistele tema ümber. Möödunud viie kümnendi jooksul on mõistetud, et oleme muutunud üsnagi tülikaks. Ei leidu vist inimest, kes poleks kuulnud kisa ja kära keskkonnaprobleemide üle. Autod, bussid, mootorrattad jne ­ nad kõik paiskavad õhku kasvuhoonegaasi, mis kahjustab Maad kaitsvat osoonikihti. Räägitakse, et keskkonnaprobleemide süvenemisel toimub kliimasoojenemine, mille käigus hoovuste suunad muutuvad ning aset võib leida uus jääaeg. Analüütikud pole ka välistanud seda, et süsihappegaasi hulga su

Kirjandus
thumbnail
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel



Lisainfo

Keskkonna teemaline kirjand.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun