Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VESI JA TEMA OMADUSED (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

VESI JA TEMA OMADUSED
Vesi mood. meie org. keskmiselt 2/3. Vananedes vee hulk meie kehast väheneb --> kortsud .
Vesi – vesinikust ja hapnikust koos. Kõige levinum aine maal; universaalne lahusti, mille keem. valem on H2O. Vee omad. on nt. suur soojusmahtuvus ja kõrge keemistemp .
VESI JA TEMA OMADUSED #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-06-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rkurel Õppematerjali autor
Vee omaduste kohta Konspekt

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Orgaaniline ja anrogaanline keemia

Orgaaniline keemia: ehk süsinikuühendite keemia on elusorganismidest pärinevate ainete keemia Anorgaaniline keemia: eluta looduse keemia ehk õpetus ühenditest , mis ei kuulu orgaanilise keemia alla Eluslooduses leiduvatest orgaanilistest ühenditest: DNA, hemoglobiin, sahharoos Eluta looduses leiduvatest anorgaanilistest ühenditest: ammoniaak, vesi, naatriumkloriid VESI ja tema Omaduses: Koosneb vesinikust ja hapnikust Agregaatolek- aine vorm millel määrab tema molekulide soojusliikumise vorm Hüdrofoobsed ained : ained, mis ei lahustu vees . N: rasvad, õlid Hüdrofiilsed ained: ained mis lahustuvad vees . N: keedusool, fruktoos Turgor,- taimeraku siserõhk. Taimerakkude rakukestale mõjuv rõhk hoiab taime püsti Metabolism: on ainevahetus ehk sünteesi ja lagundamisprotsessid Termoregulatsioon: on soojusregulatsioon , organismi omadus mis hoiab tema temperatuuri kindlates piirides ja sõltumatuna ümbruse temperatuurist

Keemia
thumbnail
11
docx

Bioloogia koolieksami ettevalmistus osa 2

Polümeer on keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest keemilise sidemega seotud korduvatest struktuurühikutest. Elusloodus – ehk looduselustik on looduse, mille moodustavad organismide ehk elusolendid. Näited: DNA, Hemoglobiin, sahharoos jne. Eluta loodus – Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi – Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine,

Bioloogia
thumbnail
8
docx

Orgaaniliste organismide koostise põhjalik ülevaade ja kokkuvõte

Organismide koostis Elusloodus ­ ehk looduselustik on looduse, mille moodustavad organismide ehk elusolendid. Näited: DNA, Hemoglobiin, sahharoos jne. Eluta loodus ­ Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi ­ Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine,

Bioloogia
thumbnail
4
odt

Valgud, nukleiinhapped, süsivesikud, mineraalsoolad, vesi

Bioloogia Vee funktsioonid H2O molekulaarsel tasandil. Vesi on universaalne lahusti. Vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Hüdrofoobsed Ei lahustu vees. Hüdrofiilsed lahustuvad vees. Vesi on lähteaineks fotosünteesis. Veest pärineb fotosünteesil moodustuv hapnik. Vesi on biokeemiliste reaktsioonide üks komponent. Hüdrolüüsireaktsioonid ensüümide osavõtul. Tärklis glükoos. Kaitse ülekuumenemise ja mahajahtumise eest (veel on suur soojusmahtuvus ja hea soojusjuhtivus ­ üleliigne soojus jaotatakse ühtlaselt). Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil. Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori

Bioloogia
thumbnail
10
doc

Organismide koostis

makroelementideks. Mikroelemendid Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilised ained ­ 80%. Põhiosa moodustab vesi. Organismide veesisaldus jääb vahemikku 65...95%. Orgaanilised ained ­ 18%. Kõige rohkem on valke. Valkude kõrval on lipiide rasvad, õlid, vahad) ja sahhariide (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad mitmete rakustruktuuride koostissesse ja on organismi põhiliseks energiaallikaks. Samuti orgaanilistest ainetes on esindatud nukleiinhapped, mis on vajalikud kõikidele rakkudele (DNA, RNA). Anorgaanilised ained Vesi 1. Vesi on universaalne lahusti

Bioloogia
thumbnail
21
pdf

Keemia eksam

Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omad. Suurtes perioodides nn pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omad korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omad. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII-peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III- peaalarühmast nim suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementideks. Kõikides väikestes perioodides kasvab vasakult paremale liikudes elektronide arv aatomi välisel energia tasemel. Aatomite elektronkihtide perioodiline kordumine elementide järjenumbri kasvamisel toob

Keemia ja materjaliõpetus
thumbnail
3
doc

Keemia eksami spikker

siis massimuut reak.s on väga väike. Kahe erisug. atmi vahelise kov. sideme puhul nihkub siduv ekt- Sellist oletatavat gaasi, milles gaasimok-de vahel ei esine jõudusid 1.3. Koostise püsivuse seadus ­ igal Keem.l ühendil on kindel paar elektronneg-ma aatomi poole s.t.mok-s on orb-de kattumis- ja mille mok-d ei oma ruumala. Kui tingim.sd ei erine palju normi koostis, mis ei sõltu tema saamisviisist. (J.Proust 1799) N. vett piirkond nihut-d tug-ni elektrone siduva, elektroneg-ma elem-i tingimustest on erinevused ideaal- ja reaalgaasi vahel väikesed. a) 2H2+O2=2H2O poole ­ tekib polaarne side. 4.2 Gaasi olekuparameetrid ja oleku võrrand.

Keemia
thumbnail
17
docx

11.klassi bioloogia konspekt

BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused ­ kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid ­ molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid ­ organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun