Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elu on lõpetamata jääv kool". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viisidel, kordamise, imik, kiirema, lapseeas, kohanema, ümbritsevast, pood, loomaaed, suuremaks, saades, headele, tulevases, arvutid, toiminguid, kirjade, saatmine, suhtlemine, vahemaade, käsitlema, targalt, juhendaja, luues, sõpradelt, inineme, vananedes, jagab231 Worthami Arengu uurimise leht.........................................................................231 Lisa 2......................................................................................................................233 Pikkus ja kaal (tüdrukud/poisid).........................................................................233 Lisa 3......................................................................................................................234 Artikkel Imik vajab lähedust..............................................................................234 Lisa 4......................................................................................................................237 Arnold Gesell Kasvu ja arengu spiraal...............................................................237 Lisa 5......................................................................................................................238 Lapse areng....................
kanduda läbi geenide. Füüsilistest omadustest on ka käepigistuse tugevus päritav vanematelt. Võetakse interaktsionistlik seisukoht – inimese arengus on oluline nii keskkond kui pärilikkus. Arengu järjepidevus/perioodilisus. Kvantitatiivne (pikkus) ja kvalitatiivne (inimese loomuses olevad muutused) areng. Kas varasem ja hilisem areng on üksteisega seotud? On seotud. Inimese sünnipärane olemus – imiku loomus on neutraalne sündides, ei saa olla hea ega halb imik. Aktiivsus/passiivsus – oleneb motivatsioonist, tahtejõust Arenguliste muutuste universaalsus – valim ja meetod tuleb valida selle järgi, mis on hüpotees Arengupsühholoogia ülesanne: kirjeldada (kas ja kui suur on uuritavate nähtuste probleemide tase ja milline on struktuur) seletada (nähtuse või probleemi olemust seletada, tagajärgede analüüs). Seosed, vastasmõjud (korrelatsioonid)
negatiivseid jooni. Vältimaks subjektiivseid tõlgendusi, suhtutakse arenendud riikides suure ettevaatlikusega intelligentsuse testide kasutamisse selleks ettevalmistamata õpetajate poolt. IV Õpilaste individuaalne eripära: kognitiivne stiil ja loovus 1) Kognitiivse stiili mõiste, selle sarnasus ja erinevus intelligentsusest. Kognitiivne stiil osutab inimeste erinevusele selles, kuidas nad tajuvad ja organiseerivad ümbritsevast maailmast pärit informatsiooni. Intelligentsusest ei saa traditsioonilises tähenduses rääkida, kuna kognitiivnse stiil ei iseloomusta inimesi niivõrd nende tegevuse efektiivsuse kui eripära põhjal. Erinevused on isiksusjoontes. Kognitiivne stiil jääb vaimsete võimete ja isiksusjoonte vahepeale. 2) Kontseptuaalne tempo ja selle mõju õppimisele. Iseloomustab inimeste käitumist impulsiivsus vastandatult reflektiivsusele situatsioonides, kus tuleb
looma tunnused, mis arenesid välja keskkonna jaoks. · Sotsioloogiline teooria ennustab sümbiootilise altruistliku ja iseka käitumise segu, mida me vaatleme loomade ühiskondades. · EVOLUTSIOONI ARENGUPSÜHHOLOOGIA uus elu evolutsiooni arengupsühholoogia distsipliin rakendab paljusid neid evolutsiooni teooria ideid inim- ja lastearengu uurimises. Teoreetikud arvavad, et paljud lapseeas etapid valmistavad inimest ette täiskasvanu eks. · EVOLUTSIOONI KÄSITLUSE KRIITIKA evoutsioonilise mõtlemise probleem on see, et inimkäitumise ülesehituses paistab olevat isegi paindlikum kui teiste arenenud imetajate oma. · SOTSIAALKONSTRUKTSIONISTLIKUD KÄSITLUSED lapsepõlv on sotsiaalne konstruktsioon, mis on rohkem seotud sellega, kuidas inimesed, seda defineerivad. Inimeste hoiakuid lapsepõlve mõjutavad aeg ja kultuur
inimmõistusest"(1690): Bioloogia taust; filosoofiline käsitlus, metoodika teadmata Tabula rasa (puhas leht) kui inimene sünnib, ei ole tal kaasasündinud teadmist, vaid inimese teadmised pärinevad aistingutest, reflektsioonist - vastandus tolleaegsete domineerivate seisukohtadega Assosatsioon tähendab, et mingi aistinguga seotakse mingi nähtus luuakse seosed läbi kogemuste Kordamine läbi kordamise kujunevad harjumused; harjumuste kujunemiseks on vaja kordusmomenti Jäljendamine laps õpib jäljendades, lapse arengut mõjutab keskkond Õppimine tasu ja karistuse meetodil inimesed on haaratud sellesse käitumisse, kus näevad mingisugusg kasu Kordamine, jäljendamine, tasu ja karistus töötavad koos ja läbi selle kujunevad teadmised ja inimese `mina' (mõtted, tunded) Leiab, et inimene on algselt neutraalne
Alfred Adler (1870-1937) 1911- lõi oma koolkonna: individuaal psühholoogia. Freudil oli teadvus vee peal, siis Adler tähistab teadvuse ja alateadvuse vahekorda puul. Teadvus on Adleri puhul suurema osaga kui alateadvus. Teadvus on see, mis jääb peale ja alateadvus on väiksemamahuline. Esimene, kes hakkab rääkima alaväärsustundest, mis kujuneb lapsepõlves. Täiskasvanud pole seda alaväärsuse tunnest, mis on lapsepõlves tekkinud, võimelised ületama. Adler ütleb ka, et varases lapseeas tekib meil kõigil alaväärsustunne. See on normaalne (me näeme koguaeg, et keegi on meist osavam, targem, täiuslikum...). Olulised on varased suhted vanematega. Selleks, et sellest üle saada, kujuneb lapsel võimutahe. See võimutahe suunab sellele, et ta saaks olla teistest üle. Arendab läbi selle välja oma oskused. Negatiivne lahend- domineerimine ja agressiivsus, mis jäävad ka täiskasvnueas. Positiivne lahend- tunnetab ühtsust teistega.
Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng- s
Adaptsiooniteooria järgi tähendab see kohanemist uute elutingimustega. Elukaarteteooria järgi on see täiskavanuikka kuuluv arenguülesanne. Parsoni rolliteooria järgi isa roll on ülesandekeskne, ema roll on hoolitseda perekonna emotsionaalse õhustiku eest. Perekonda peab püüdma säilitada ja tugevada(meeldivus ja eelistused jäävad tahaplaanile) Individualistliku perekäsitluse all mõistetakse, et isiklikud pürgimused võivad perekonda ohustada ja nendega peaks kohanema. Psühholoogiline vanemlus Bioloogiline Sotsiaalne (kes on seadusega määratud) Psühholoogiline (kui laps hakkab kedagi pidama isaks-emaks) KASVATUSVÄÄRTUSED JA KASVATUSE EESMÄRGID Väärtus on see, mille nimel kõik lõppkokkuvõttes juhtub. Meie ühiskonna üks põhiväärtusi on arusaam, et inimelu on püha. Absoluutne väärtus on ka õiglus. Moraal pudutab inimeste praktilist elu, inimeste valikuid ja tavasid. Eetika on moraali teaduslik uurimine.
on nt vaimne mahajäämus või kurtuse ja pimeduse mõju lapse mõtlemisele. Sotsiaal-emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes. Huvitutakse ka lapse integreerumisest sotsiaalsesse maailma ning püütakse seletada, kuidas omandab laps perekonnas ja laiemalt ühiskonnas kehtivad väärtused. Kõik need arengud on üksteisega seotud. Arengupsühholoogia jälgib erinevaid arenguperioode: imikuiga - sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2 eluaaastat), varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7.eluaastat) arengupsühholoogias kõige enam uuritud iga. keskmine lapseiga ehk kooliga (7.-12.eluaastat), murdeiiga (12.-19.eluaastat), varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad), keskmine täisiga 40.-50.nda eluaastad), hiline täisiga (pärast 60.eluaastat), vanuriiga (70+) nooremad (alla 75), keskmised (75-84) - füüsiline ja vaimne nõrkus, vanemad (üle 85)
Keskkonda defineeritakse erineval viisil. Kliima, maastiku, maa kontekst. Võgotski aga rõhutab kultuuri ja kultuuriajalugu kontekstis. See, kuidas konteksti tõlgendame on oluline koht. Sümbolid on üheks vahendajaks nt. Meele ja keskonna vahel. Mingil moel tõlgendame. Sama käevõru poes või prügikastis. Poes kõrgema väärtusega, kui prügikastis, kuigi käevõru on sama ja tegelikult tema väärtus ei muutu. Prügikast on sümbol, pood on sümbol. Aga tähendus muutub olenevalt sellest, kuhu me ta asetame. Jaan valsineri näide: pudel ja teine pudel. Ühes võluvedelik, mida ei ole võimalik saada kusagilt. Teises vesi. Kui läheb võluvedelikuga pudel katki on õnnetum, kui siis kui läheb pudel katki. Aga kui ei tea mis on kummaski pudelis, siis ei ole kahju, kui miski katki läheb. Ise anname asjadele tähendusi Inimese elus on kogu aeg kriisid, mida ta peab ületama ja stabiliseeruma Kriisietapid inimese arengus-
põhjalikult muutunud (Gray 1993: 11). 8 Igal lapsel on kaks vanemat ja tegelikult pole üks tähtsam kui teine vaid nii isa kui ema täiendavad teineteist (Helme, www.syndikaat.ee). On väga tähtis, et täiskasvanud teeksid perekonnas omavahel koostööd ja näitaksid välja vastastikust austust ja armastust (Hansson jt. 2006: 37). 1.3 Vanemate ja laste vaheline armastus Juba sünnihetkel tunneks imik surmahirmu, kui suuremeelne saatus ei kaitseks teda selle teadmise eest, et emast tuleb eralduda, et emakasisene eksistents lõpeb. Isegi pärast sündi pole imiku elu oluliselt erinev, võrreldes eelnenuga: ta ei suuda ära tunda asju ja inimesi, ta ei ole veel teadlik enesest ega teda imbritsevast maailmast. Ainus, mida ta tunneb, on soojuse ja toidu positiivne turgutav mõju, ning ta ei erista veel soojust toitu selle allikast - emast. Ema on soojus,
G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37
* füüsiline areng - kirjeldab erinevate kehastruktuuride küpsemist (kasv, pikkus, hambad, jne) * motoorne areng - motoorsete oskuste progresseeruv omandamine (roomamine, kõndimine, kirjutamine) * kognitiivne areng - intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, mõtlemine, jne) * sotsiaalne areng - muutused viisides kuidas suheldakse teistega (näiteks terve päev teistega suhtlemine nelja-aastasena) Järgmine teema Arengu periodiseerimine. Lai jaotus. I käsitlus: 1) imik (vastsündinu - 1a), 2) väikelaps (1-3a), 3) mudilane (3-5a), 4) koolieelik (6-7a) 5) noorem kooliiga (7-11/12a), 6) murdeiga (11/12 - 13/14a), 7) nooruk (14/15 - 18a), 8) noorus (18-25a), 9) I küpsusiga (25-36a), 10) II küpsusiga (36-55), 11) 55-... vanadus II käsitlus: 1) loote areng - sünd (ema kehast välja), 2) sünd - 1-2aastane (kõndimaõppimine), 3) 1-3a väikelaps, 4) noorem kooliiga (3-6a), 5) 6-12a kooliiga, 6) 12-20a (murdeiga), 7) 20-40a noorus, 8) 40-65a keskiga, 9) vanadus
d. Preoperatsionaalne periood – Klassifitseerib objekte ühe tunnuse alusel 3. Palun ühenda termin definitsiooniga a. Lähima arengu tsoon – Saavutuste ulatus, milleni laps üksi ei küündi, kuid milleni ta suudab jõuda abistamise või juhendamise kaudu b. Kohandamine – Piaget’ teoorias areneva lapse skeemida muutmise protsess, mis põhineb tema ja keskkonna vastastikusel toimel c. Harjutamismeetod – Kui imik on mõne korra stiimuliga kokku puutunud harjub ta sellega ega pööra sellele enam tähelepanu d. Assimilatsioon – Piaget’ teoorias areneva lapse keskkonna tõlgendamise protsess oma juba olemasolevate skeemide abil 4. Ühenda idee selle pooldaja nimega a. Egotsentriline kõne - Võgotski b. Kõne omandab kommunikatiivse funktsiooni arengu käigus - Piaget c. Keel ja mõtlemine mõjutavad vastastiku teineteist - Võgotski d
· Motoorne areng motoorsete oskuste progresseeruv omandamine Nt kirjaoskus (peenmotoorika) · Kognitiivne areng taju, keel ja kõne, mälu Nt lühimälu intellektuaalsete funktsioonide kasv · Sotsiaalne areng muutus viisides, kuidas suheldakse teistega, tuleb arvestada kõike eelnevat I II 1) Imik (kuni 1 e.a) 1) Viljastumine 2) Väikelaps (1-3) 2) Sünd (1/1,5 (kõnd)) 3) Mudilane (3-5) 3) Väikelaps (1-3) 4) Koolieelik (6) 4) Koolieelik (3-6) 5) Noorem kooliiga (7-11/12) 5) Noorem kooliiga (6-12) 6) Murdeiga (11/12 - 13/14) 6) Murdeiga (12-20)
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? N
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
ilma sihipärase soovita. Niivisi omandatakse väga palju informatsiooni, ning sageli ka väga pikaks ajaks. Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt. See nõuab aga pingutust ning tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Tahtliku meeldejäämise tingimuseks on kordamine. · Kordamine- paljude oskuste omandamine toimub suuresti pideva harjutamise ehk kordamise kaudu. Kuidas muuta kordamine tulemuslikuks? Omandatud materjal jääb paremini meelde, kui kordamine on ajaliselt hajutatud. St et ei õpita ühtejärge, vaid tehakse pause ja tegeletakse vahepeal muude asjadega. · Materjali korrastatus- Tulemuslik meeldejätmine sõltub olulisel määral ka omandatava materjali korrastatusest. Objektiivse korrastatuse puhul esitatakse materjal juba korrastatud kujul.
Prantsuse-shveitsi psühholoog. o Tema kognitiivse (tunnetusliku ) arengu teooria põhineb bioloogilisel mudelil ja kirjeldab kvalitatiivseid erinevusi väikelaste, laste ja täiskasvanute mõtlemises. o Arvas, et areng on tasakaalustamisprotsessi tulemus, kus mõistus püüab sobitada oma struktuure ümbritsevale keskkonnale. Jaotas lapse arengu 4-le järjestikule astmele: 1.Sensomotoorne arenguaste- 0-2 aastani Imik saab maailmast teada ainult vaadates, haarates 2.Preoperatsiooniline -2-7 aastani Lapsed kujundavad mõisteid ning kasutavad sümboleid (N.keelt) suhtlemise hõlbustamiseks. Sümbolid piiratud vahetu isikliku kogemusega. 3.Konkreetsete operatsioonide aste -7-12 a Lapsed hakkavad mõtlema loogiliselt, klassifitserima mitme tunnuse alusel ja saavad aru matemaatilistest mõistetest. Suudavad rakendada neid
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et
lasteaias, koolijuhid, lapsevanemad, ringijuhid, koolikaaslased, arst, psühholoog, sotsiaalpedagoog kõik, kes lapsega kokku puutuvad. Sellele lisandub lapse enesehinnang see, mida ta ise oma võimetest arvab. Hinnangu aluseks on lapse tundmaõppimise klassikalised meetodid vaatlus ja mitmesugused küsitlused. Vaatlus igapäevases koolipraktikas hõlmab õpilase käitumise jälgimist ning selle põhjal järelduse tegemist. Vaatluse kõige suuremaks puuduseks on tunnistatud tema subjektiivsust, sest hinnangud olenevad vaatleja isiksuseomadustest; nii võivad inimesed isegi ühe ja sama vaatlussituatsiooni põhjal anda vägagi erinevaid hinnanguid. Vaatluse kõige väärtuslikuma küljena on toonitatud lapse pikaajalise ja mitmekülgse jälgimise võimalust (ibid). 12 Küsitluse puhul on tegemist suulise vestluse või kirjaliku küsimustikuga. Küsitletakse
.................... 98 Parimad mängud sünnivad laste peades......................................................................... 101 9 Mängud alates sünnist: KALLI-KALLI · Hoia last süles ja kiiguta teda · Kiigutades ütle: "Kalli-kalli, oled kallis." vms, · Sõna "kallis" juures anna lapsele musi - pealaele, ninale, varvastele. · Laps võib soovida seda mängu ka siis kui ta on pisut suuremaks saanud UURINGUTE ANDMETEL on laps suuremaks saades seda enesekindlam ja iseseisvam, mida rohkem teda imikuna süles hoiti ja kallistati. See mäng tugevdab sinu ja lapse vahelist sidet HOIDEKEEL · Ütle: "Küll sa oled armas laps!" või "Kelle väikesed varbad need on?" vms · Hoidekeelt kasutades hoia last oma näo lähedal ja vaata talle silma. UURINGUTE ANDMETEL reageerivad imikud hoidekeelele - kõrgele hääletoonile, mida täiskasvanud imikuga suheldes kasutavad.
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
reguleerivad meie tahetele allumatut tegevust, juhib hingamist ja südametegevust, seedimis- ja osa kaitserefleksidest. Neid keskusi vigastades võib inimene surra. · Tagaaju koosneb väikeajust ja ajusillast. Ajusilla ülesanne onreflektoorne tegevusja närviimpulsside ülekanne. Väikeaju kordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. · Otsaju- koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ümbritsevast poolkerast. 2. Seljaaju- on selgrookanalis paikneb nöörikujuline närvirakude kogumik, keskel on vedelikuga täidetud kanal, mida ümbritseb hallaine, vahetab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, Seljaaju vastutab tingimatute reflekside eest nt. Valust tingitud kiire reaktsioon. Suuraju poolkerasid kattev suuraju koor on kogu närvisüsteemi kõrgeim osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus e
alasüsteemid.. Sporti tuleb seega môista kui ühte sotsiaalset süsteemi teiste hulgas. Kui me kirjeldame sporti kui sotsiaalset süsteemi peame me arvstama, et see koosneb tervest grupist sotsiaalsetest väärtustest, normidest ja rollidest, mis kôik kokku moodustavad sotsiaalse struktuuri. See varustab spordi ilmeksimatu identiteedi ja autonoomiaga. Sport on samuti eraldatud enda sotsiaalsest ümbritsevast, millega ta omab spetsiifilist seost saades ühelt poolt kasu teistest sotsiaalsetest süsteemidest ning andes teisalt omapoolset kasu teistele. Seos spordi ja ühiskonna vahel. On täiesti selge, et vaja on välja selgitada seos spordi ja ühiskonna vahel Sport kui privaatne tegevus ja sport kui sihipärane mäng on kôige üldisemad môisted, mis on kaasnenud spordiga aastakümneid. Sport paiknes teiste ühiskonna
Sai, et inimese minal on kolm tasandit, ego seisundit. 1) Lapsetasand 2) Vanematasand 3) Täiskasvanutasand Lapsetasand kujuneb esimesena ema, isa ja teiste vanematega suhtlemisel. See on impulsiivne, fantaasiarikas, mänguline, uudishimulik jms. On mitut tüüpi last: loov laps, kes uurib ja mängib ning kohanenud laps, kes on positiivne, sõnakuulelik ja arg. Lapsetasand väljendab emotsioone. Vanematasand hakkab tekkima lapseeas, kui laps matkib täiskasvanut. Seda tasandit iseloomustavad käsud, keelud, seadused, spetsiifiline pöördumine, autoritaarne väljenduslaad, jäikus, kamandamine. See on väärikusmask. Turvaline vanem hoolitseb, kiidab, kaitseb, õpetab. Aga kriitiline vanem manitseb, hirmutab, ähvardab. Täiskasvanutasand on välismaailmast saabuva info loogiline läbitöötamine. See tasand on tõsine, asjalik, kontrollitud, toetub faktidele, ei näita emotsioone. Võib kinni jääda pisiasjadesse.
12. Matemaatika õpetamise meetodite klassifikatsioon. Õpetamise meetodid ei erine tavakooli omadest aga asjade rakendus on erinev. LÕ lastel on kõigi teadmiste omandamise protsess väga keeruline. Omandamise protsessis eristatakse nelja astet: a. Esialgne tutvumine uue materjaliga ja läbi töötamine (uue materjali tund) b. Oskuste ja teadmiste omandamine harjutamise teel (harjutamine) c. Teadmiste ja oskuste säilitamine kordamise teel (kordamine) d. Teadmiste ja oskuste rakendamine praktikas (kinnistamine) e. Nende etappide läbimisel omandatakse uued teadmised ja oskused, kujunevad mõisted ja üldistused. 9 Iga uue teadmise omandamise puhul nõutakse, et need teadmised ja oskused omandatakse kindlalt ja täielikult. Kõik oskused, mida õpetad, nendega peab põhikooli lõpuks jõudma sellisele tasemele, et lastel
Enamasti nimetatakse lühiajalist mälu töötavaks mäluks. Lühiajalise mälu kestus on u 15-30 sekundit. Kestvust saab pikendada kordamisega. Mittevajalik info kaldub aga ununema isegi siis kui seda tajutakse korduvalt. Maht on 7+/-2 ühikut. Pikaajaline mälu – selles talletub informatsioon, mis võib meile ka edaspidi kasulik olla. Meelde saab vajalikku informatisooni jätta kas selle mehhaanilise kordamise või varasemate teadmistega seostamise teel. 8)Pikaajalise mälu käsitlemine assotsiatiivsetelt (H. Ebbinghausi näitel) ja konstruktivistlikelt positsioonidelt (F. Barletti näitel). H. Ebbinghaus (1850–1909) Jaotatud ja kokkusurutud ajas õppimine. Lühiseanssidena pähe õpitavate silpide kordamine annab paremaid tulemusi kui üks pikaajaline kordamine. Üleõppimine. Unustamise kõverad
st protsess on automaatne ja pingutust ei ole. Mälu areng - Lühimälu maht 2 aastastel 2 ühikut, 5 aastastel 4 ühikut, 7 aastastel 5 ühikut ja 9 aastastel 6 ühikut. Sõltub valdkonnast! Tuttav jääb paremini meelde. Lühimälus ei tehta infoga midagi, hoitakse. - Töömälu aktiivsena hoitava info hulk arengu jooksul kasvab. Töömälus infoga opereeritakse. o Umbes 5 esimest eluaastat on ülekaalus visuaal-ruumiline info töötlus o fonoloogilise hoidla maht kasvab, sest sõnade kordamise kiirus kasvab (umbes 15 aastane on täiskasvanu tasemel), koolieelses eas kasvab meelde jäetavate ühikute arv, alates 7 eluaastast kasvab maht eelkõige ühikute tihendamise arvelt. o Keskjuhtiv süsteem areneb tänu pidurdusprotsesside tõhustumisele, vanuse kasvades suureneb püsimälus oleva info hulk ning selgemalt ja täpsemalt püsimällu salvestatud teadmised aktiveeruvad kiiremini. - Püsimälu
neid, keda nad armastavad. Nad on ääretult sallivad, valmis oma vanematele kõik andeks andma, võtma süü enda peale ning neid mõistma. Kuid nii see ei tohiks olla. Professor Kevin Browne uurimusest selgus, et 84% uuritud kriminaalsetest noortest pärinevad peredest, kus nad on kogenud väärkohtlemist või hooletusse jätmist. See tähendab seda, et meie ühiskonna kriminaalid on tulnud kodudest, kus nad on ise lapseeas ohvriteks olnud. Käesoleva aastatöö uurimuslikus osas olen spetsialiseerunud koolivägivallale kuna koduprobleemide käsitlemist on eetilistel põhjustel raske teostada. Ka puudub mul vastav psühholoogiaalane koolitus väärkoheldud laste intervjueerimiseks. Koolivägivalla küsitluses osales 78 Pärnu linna koolide 3. ja 4. klasside õpilast. Küsitlus viidi läbi laiaulatuslikult Pärnu Vanalinna Põhikoolis ning
Enamiku teste on koostanud valged keskklassi esindavad psühholoogid ja nende antud ülesanded ei pruugi teistsuguse taustaga lastele lihtsalt sobida. Kui erineva nahavärviga lapsed pärinevad samalaadsest keskkonnast, siis nende testitulemustel olulist vahet ei ole. Testi tulemusi võivad mõjutada mitmed haigused, samuti vanus. N: kui testi teevad vanad inimesed saavad vähe punkte; kui anda lisaaega, siis tulemused paranevad märgatavalt. Kas intelligentsust saab ette näha juba lapseeas? Testiti 2-6kuiseid imikuid, näidates neile pilte inimeste nägudest. Kiiremini tüdinenud ja üha uusi pilte vaadata soovinud laste intelligentsus osutus vanemas eas mõõdetuna suuremaks. 3aastaste laste testitulemused võimaldavad ära öelda, milliseid tulemusi saavad nad täiskasvanuna. Seni pole võimalik enne lapse 3. eluaastat tema arengu kohta kindlaid järeldusi teha. 2.3 Intelligentsustestid Binet- Simoni test 1904
Algul avaldub sisemine aktiivsus teadvustamata kujul ja on arvatavasti geneetiliselt programmeeritud. Sündimisest peale hakk laps oma sisemiste tundide mõjul sondeerima oma keskkonda. Selle uurimise tulemusena talletuvad kogemused inimese mällu. Need muudavad meie edasise tegevuse sihipärasemaks ja annavad suurema kontrolli ümbritseva üle. Evolutsiooniliselt on selle protsessi olemus seletatav elukeskkonnale kohanemise vajadustega, st konstrueerime ise oma teadmised ümbritsevast, liites olemasolevale üha uusi juurde (Kostrueerime küll ise, aga kes on meile andnud nii targa oskuse ja vastuvõtmisvõime kostrueerimiseks? – Maili). Biheivioristide järgi kujundavad inimese käitumise füüsilise meeldivuse ja ebameeldivuse kogemused. Piaget’ puhul peitub aktiivsuse allikas inimeses endas, biheiviorismi puhul temast väljas. Miks ja kuidas õpib laps RATTAGA SÕITMA – erinevus kognitiivse ja biheivoristliku suuna esindajatel
annaabi.ee 
