Elu on lõpetamata jääv kool (4)

Sarnased õppematerjalid

524

doc

Arengupsühholoogia

...........................163 Oidipaalne etapp.................................................................................................164 Minapilt..............................................................................................................166 KOOLIIGA 7­ 11/12 AASTAT..............................................................167 Kooliea arenguväljakutsed.....................................................................................169 Kool ja kooliküpsus................................................................................................170 Konkreetne mõtlemine...........................................................................................175 Isiksuse areng.........................................................................................................176 Sooidentiteedi areng...........................................................................................178

Arengupsühholoogia

70

docx

Arengupsühholoogia

04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk)

Psühholoogia

32

doc

Pedagoogilise psühholoogia olemus

Bronfenbrenneri bioökoloogiline mudel annab kõikehaarava kirjelduse arengut (sh sotsiaalset arengut) mõjutavatest faktoritest. Isik on mudeli keskmeks ja eesliide bio osutab geneetilistele e pärilikele mõjudele nagu sugu, tervis ja kehaehitus. „Ökoloogiline“ mudeli nimetuses osutab asjaolule, et isiksuse kujunemist mõjutavad terved keskkondlike süsteemide kompleksid (perekond, eakaaslased, massikommunikatsioon, kool, kogukond, kultuur), mille liikmeks isik on.  Mikrosüsteem hõlmab inimesi ja tegevusi lapse kõige vahetumas keskkonnas (pere, naabruskond ja kool).  Mesosüsteem kujutab endast vastastikuses toimes olevaid mikrosüsteemi komponente.  Eksosüsteem kujutab ühiskondlikke mõjusid, milleks on näiteks vanemate töö ja selle olud, kooli- ja tervishoiusüsteem, mis mõjutavad nii mikro- kui mesosüsteemi toimimist.

Pedagoogiline psuhholoogia

53

odt

Nimetu

vormidel võivad olla väga tõsised tagajärjed. Kiusatud laste elud muudetakse kibedaks, sageli märkimisväärselt pikaks ajaks. Kiusamise  ohvritel, kellel arvatavasti nii kui nii koolis lähedasi sõpru ei ole, vähendavad suurema tõenäosusega veelgi enam enesekindlust ja enesehinnangut. · KIUSAMIS VASTASED SEKKUMISED ­ kiusaja ohvri probleemide vähendamiseks saab kool palju ise ära teha. Peamine sekkumine oli koolikiusamise vastase poliitika kaudu, mis hõlmas konsultatsioone, õpetajate, õpilaste, vanemate jt koolitöötajate vahel. 6. Sotsiaalse teadlikuse teke Kuidas hakkavad lapsed mõistma ennast ja teisi · Imik peab omandama arusaama, et ta erineb teistest. Selle üht varast pöördepunkti on nimetatud ,,isiku jäävuseks", mida on hinnatyud selle

Kategoriseerimata

29

docx

Arengupsühholoogia

Idee sai ta Venemaa matrjoska nukkudest. Ühe suure nuku sees on veel mitu samasugust väiksemat. Indiviid on nii keskkonnalooja kui ka produkt. Iga süsteem sisaldab endas rolli (mida inimene omab), norme, reegleid, mis võivad mõjutada arengut. Ta ei räägi ainult psühholoogilistest tingimustest vaid ka füüsilistest. Süsteemid väiksemast (sisemisest) suuremaks (välimiseks): Mikrosüsteem- esmane keskkond (kõige lähemal isikule- pere, kool, eakaaslased..). Ta areneb, saab kogemusi ja loob isikliku reaalsuse. Kodu füüsiline keskkond võib innustada või ka pärssida ­ arendav raamistik isiksuse loomisele. Ta peab tähtsaimaks emotsionaalset kliimat ­ annab võimaluse ennast kujundada, realiseerida kuna seda keskkonda saab mõjutada. Last mõjutab ka vanemate päritolu, kasvatus, haridus. Oma rolli olemus tekib mikrosüsteemis aga arusaam rollist peitub makrosüsteemis (omandad mikrosüsteemis, mõtestad makrosüsteemis).

Arengupsühholoogia

15

docx

Arengupsühholoogia loengukonspekt

peamised konfliktid lapse püüdluse vahel alustada toiminguid iseseisvalt ja süütunde vahel, mis tuleneb sellise käitumise mitte soovitud ja ootamatute tagajärgede poolt. Kui vanemad reageerivad iseseisvuspüüetele positiivselt, on kriis läbitud positiivselt. Iseloomustab PÜÜDLIKKUS. Laps peab õppima soove püstitama nii, et see ei oleks vastuolus sotsiaalsete normidega. 4. Usinus või alaväärsus (6-12 a)- vanemad, õpetaja, kool, eakaaslased, õed-vennad. Lapse puhul juhtivaks jõuks sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine. Suurenev kompetentsus nii sots.kui ka füüsil.kompententsi nõudvates valdkondades viib usinuseni ja teiselt poolt alaväärsuseni. Selles vanuses tahavad lapsed palju võistelda, ennast proovile panna. Tähtsaks saab VÄÄRIKUS ja väärikustunne. 5. Identiteed või rollisegadus (noorukiiga 12-20u)- eakaaslased. Nooruk hakkab välja pakkuma ideaale

Arengupsühholoogia

72

pdf

Arengupsühholoogia Tartu Ülikool, 2011

Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011  Butterworth Arengupsühholoogia alused  Kodutöö oktoobri alguseks [email protected]  Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju  Temaatiline jaotus:  füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid  motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine  kognitiivne areng – intellektuaalne areng  sotsiaal-emotsionaalne areng- s

Arengupsühholoogia

72

docx

Kasvatusteadused

*on viisakas ja tähelepanelik *Sofie Telemachoks sai Emile  22.10.2014 Kasvatusteadused Ene-Silvia Sarv PEDAGOOGIKA  TEADUS- teooriad- kirjeldab, seletab, juhatab, ennustab  FIOLSOOFIA- tähendused, seosed, maailmavaade,väärtused, inim pilt, teadmise olemus  KASVATUSTEGELIKKUS- kool, kodu, tänav, filmid, sõbrad ÕPPIMISTEOORIA RAJAJAD *Võgotski- õppimine, sotsiaalne tegevus *Piaget *Gardnier- õpetamisteooriad, õppekavade teooriad Kõik teooriad põimuvad, realiseeruvad. Pedagoogika on kui terviklik rakendusvaldkond. Didaktika on haaranud tänapäeval arvuti, e-õppe, õpilasele on antud kätte võimsad vahendid õppimiseks. Kasvatus sõltub paljustki poliitilistest otsustest.(otsuseid tuleb tihti muuta)

Alusharidus

Kommentaarid (4)