Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elu on lõpetamata jääv kool (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
"Inimese elu on lõpetamata jääv kool"
Inimene õpib sünnist surmani. Iga hetk inimese elus on uus kogemus. Õppida võib erinevatel viisidel: olgu siis kogemuse, kooli või kordamise kaudu.
Laps hakkab sünnist alates omandama mitmesuguseid kogemusi. Imik hakkab mõne kuu pärast teadma, kes on tema ema, kuidas küsida süüa või isegi näidata välja enda pahameelt. Võib öelda, et kõige kiirema arengu. Läbibki inimene lapseeas , sest siis peab kohanema väga erinevate elutingimustega. Vanematel on sel perioodil noore inimese arengus vga suur roll. Kui vanemad ja targemad inimesed aitavad kaasa ning julgustavad, siis on õppimine palju lihtsam kui omapäi. Edaspidi hakkab laps omandama uusi kogemusi suheldes teiste inimestega väljaspool oma perekonda. Näiteks lasteaias saab suhtluskogemusi teiste lastega ja algteadmisi teda ümbritsevast kekskonnast nagu pood , linn, loomaaed , tänavaliiklus, mänguväljakud jne. Siis hakkab laps aru saama, mis on hea ja halb, mida võib teha ja mida mittemis on ilus ja mis inetu.
Lapse suuremaks saades läheb ta kooli. Koolis saavad nad teadmisi paljudest erinevatest õppeainetest. Õpetajad annavad edasi enda teadmisi ja kogemusi, et arendada oma õpilasi võimalikult palju. Koolis saadakse teadmisi, millest lähtuvalt valibka eriala edasi õppimiseks. Haridusel on väga suur tähtsus. Mida kõrge, see on, seda parema kvaliteediga elu on võimalik elada. Tänu tugevale haridusele ja headele oskustele on tulevases elus valikuõimalusi palju rohkem. Kooli lõpetamise järel on võimalus täiskasvanud inimestel oma teadmisi veelgi täiendadakursustel.
Meie maailm on pidevas arengus ja sama peavad tegema ka inimesed. Arvutid on oluliselt muutnud inimeste elulaadi ja praegu inimesed õpivad kõige rohkem arvutit kasutama. Arvuti abil saab teha palju erinevaid toiminguid kiiremini kui vanasti: kirjade saatmine , maksetehingud, info saamine, suhtlemine , koostöö tegemine pikkade vahemaade taga jne. Samuti uueneb muu tehnika, mida on vaja õppida käsitlema,õppust tuleb võtta kõigest, mida pakutakse ja kõik võimalused targalt ära kasutada.kõige pikem etapp inimese elus on töö tegemise aeg. Kogemusi hakatakse omandama alguses juhendaja abiga, hiljem vilumuse läbi ja teiste töökaaslaste parematest töövõtetest ja näpunäidetest.
Pere luues saadakse oskusi vanematelt, sõpradelt, spetsialistidelt, teemakohastest raamatutest jne. Elu edenedes tulevad uued asjad ja probleemid, mille lahendamiseks tuleb jälle õppida. Nii õpib inineme kogu elu, midad nimetatakse elu kooliks. Vananedes on inimese elukogemuste abil kogunenud elutarkuse, mida jagab ka noorematele. Kahjuks vanandesnõrgeneb mälu ja õppimisvõime.
Nüüd on osad vahetunud. Noored õpetavad vanematele kaasaegse tehnika kasutamist ja võimalusi või aitavad neid keerulisemate asjadega toime tulla.
Kuna maailm areneb pidevalt edasi, siis ongi kogu elu nagu kool, kus tuleb järjest uusi teadmisi omandada.
Karl Terase
10a
Elu on lõpetamata jääv kool #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 103 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ferra Õppematerjali autor
oli 2009 aasta lõpureferaat.kokkuvõte sellest

Sarnased õppematerjalid

Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

...........................163 Oidipaalne etapp.................................................................................................164 Minapilt..............................................................................................................166 KOOLIIGA 7­ 11/12 AASTAT..............................................................167 Kooliea arenguväljakutsed.....................................................................................169 Kool ja kooliküpsus................................................................................................170 Konkreetne mõtlemine...........................................................................................175 Isiksuse areng.........................................................................................................176 Sooidentiteedi areng...........................................................................................178

Arengupsühholoogia
Arengupsühholoogia
70
docx

Arengupsühholoogia

04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk)

Psühholoogia
Pedagoogilise psühholoogia olemus
32
doc

Pedagoogilise psühholoogia olemus

Bronfenbrenneri bioökoloogiline mudel annab kõikehaarava kirjelduse arengut (sh sotsiaalset arengut) mõjutavatest faktoritest. Isik on mudeli keskmeks ja eesliide bio osutab geneetilistele e pärilikele mõjudele nagu sugu, tervis ja kehaehitus. „Ökoloogiline“ mudeli nimetuses osutab asjaolule, et isiksuse kujunemist mõjutavad terved keskkondlike süsteemide kompleksid (perekond, eakaaslased, massikommunikatsioon, kool, kogukond, kultuur), mille liikmeks isik on.  Mikrosüsteem hõlmab inimesi ja tegevusi lapse kõige vahetumas keskkonnas (pere, naabruskond ja kool).  Mesosüsteem kujutab endast vastastikuses toimes olevaid mikrosüsteemi komponente.  Eksosüsteem kujutab ühiskondlikke mõjusid, milleks on näiteks vanemate töö ja selle olud, kooli- ja tervishoiusüsteem, mis mõjutavad nii mikro- kui mesosüsteemi toimimist.

Pedagoogiline psuhholoogia
Nimetu
53
odt

Nimetu

vormidel võivad olla väga tõsised tagajärjed. Kiusatud laste elud muudetakse kibedaks, sageli märkimisväärselt pikaks ajaks. Kiusamise ohvritel, kellel arvatavasti nii kui nii koolis lähedasi sõpru ei ole, vähendavad suurema tõenäosusega veelgi enam enesekindlust ja enesehinnangut. · KIUSAMIS VASTASED SEKKUMISED ­ kiusaja ohvri probleemide vähendamiseks saab kool palju ise ära teha. Peamine sekkumine oli koolikiusamise vastase poliitika kaudu, mis hõlmas konsultatsioone, õpetajate, õpilaste, vanemate jt koolitöötajate vahel. 6. Sotsiaalse teadlikuse teke Kuidas hakkavad lapsed mõistma ennast ja teisi · Imik peab omandama arusaama, et ta erineb teistest. Selle üht varast pöördepunkti on nimetatud ,,isiku jäävuseks", mida on hinnatyud selle

Kategoriseerimata
Arengupsühholoogia
29
docx

Arengupsühholoogia

Idee sai ta Venemaa matrjoska nukkudest. Ühe suure nuku sees on veel mitu samasugust väiksemat. Indiviid on nii keskkonnalooja kui ka produkt. Iga süsteem sisaldab endas rolli (mida inimene omab), norme, reegleid, mis võivad mõjutada arengut. Ta ei räägi ainult psühholoogilistest tingimustest vaid ka füüsilistest. Süsteemid väiksemast (sisemisest) suuremaks (välimiseks): Mikrosüsteem- esmane keskkond (kõige lähemal isikule- pere, kool, eakaaslased..). Ta areneb, saab kogemusi ja loob isikliku reaalsuse. Kodu füüsiline keskkond võib innustada või ka pärssida ­ arendav raamistik isiksuse loomisele. Ta peab tähtsaimaks emotsionaalset kliimat ­ annab võimaluse ennast kujundada, realiseerida kuna seda keskkonda saab mõjutada. Last mõjutab ka vanemate päritolu, kasvatus, haridus. Oma rolli olemus tekib mikrosüsteemis aga arusaam rollist peitub makrosüsteemis (omandad mikrosüsteemis, mõtestad makrosüsteemis).

Arengupsühholoogia
Arengupsühholoogia loengukonspekt
15
docx

Arengupsühholoogia loengukonspekt

peamised konfliktid lapse püüdluse vahel alustada toiminguid iseseisvalt ja süütunde vahel, mis tuleneb sellise käitumise mitte soovitud ja ootamatute tagajärgede poolt. Kui vanemad reageerivad iseseisvuspüüetele positiivselt, on kriis läbitud positiivselt. Iseloomustab PÜÜDLIKKUS. Laps peab õppima soove püstitama nii, et see ei oleks vastuolus sotsiaalsete normidega. 4. Usinus või alaväärsus (6-12 a)- vanemad, õpetaja, kool, eakaaslased, õed-vennad. Lapse puhul juhtivaks jõuks sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine. Suurenev kompetentsus nii sots.kui ka füüsil.kompententsi nõudvates valdkondades viib usinuseni ja teiselt poolt alaväärsuseni. Selles vanuses tahavad lapsed palju võistelda, ennast proovile panna. Tähtsaks saab VÄÄRIKUS ja väärikustunne. 5. Identiteed või rollisegadus (noorukiiga 12-20u)- eakaaslased. Nooruk hakkab välja pakkuma ideaale

Arengupsühholoogia
Arengupsühholoogia Tartu Ülikool-2011
72
pdf

Arengupsühholoogia Tartu Ülikool, 2011

Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011  Butterworth Arengupsühholoogia alused  Kodutöö oktoobri alguseks [email protected]  Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju  Temaatiline jaotus:  füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid  motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine  kognitiivne areng – intellektuaalne areng  sotsiaal-emotsionaalne areng- s

Arengupsühholoogia
Kasvatusteadused
72
docx

Kasvatusteadused

*on viisakas ja tähelepanelik *Sofie Telemachoks sai Emile 22.10.2014 Kasvatusteadused Ene-Silvia Sarv PEDAGOOGIKA  TEADUS- teooriad- kirjeldab, seletab, juhatab, ennustab  FIOLSOOFIA- tähendused, seosed, maailmavaade,väärtused, inim pilt, teadmise olemus  KASVATUSTEGELIKKUS- kool, kodu, tänav, filmid, sõbrad ÕPPIMISTEOORIA RAJAJAD *Võgotski- õppimine, sotsiaalne tegevus *Piaget *Gardnier- õpetamisteooriad, õppekavade teooriad Kõik teooriad põimuvad, realiseeruvad. Pedagoogika on kui terviklik rakendusvaldkond. Didaktika on haaranud tänapäeval arvuti, e-õppe, õpilasele on antud kätte võimsad vahendid õppimiseks. Kasvatus sõltub paljustki poliitilistest otsustest.(otsuseid tuleb tihti muuta)

Alusharidus




Kommentaarid (4)

Blondy profiilipilt
Blondy: Sisu päris hea, kuigi midagi on nagu puudu.
21:56 26-10-2010
kerli113 profiilipilt
K. Õ.: Pole paha, tarka juttu ka täitsa sees:)
16:15 07-02-2010
krizzuke111 profiilipilt
krizzuke111: Veidi napp, kuid sisu poolest on hea
20:20 19-10-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun