Vanakreeka kunst (arhitektuur) Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase). Templid ehitati algselt puust, hiljem kivist (marmorist). Tempel oli värvitud. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse- linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli püstitatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Peripteer- klassikaline, täiuslikeim templitüüp -----------------> Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt: baas e. alumine osa , tüves e. keskmine osa ,kapiteel e. ülemine osa. Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili: 1)dooria stiil- Lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod 2)joonia stiil- on doo...
Ainult portreeskulptuuridel võib näha ka kreeklaste tegelikku ilmet, mis ei vasta kaugeltki ideaalile. Samas tehti ka paraadportreid, kus kujutatavaid ilmselgelt kaunistati. Liikumise väljendamisele püüdlevatest skulptuuridest on kahtlemata tuntuim skulptor Myroni Kettaheitja. Tuntud kunstnik oli Pheidias, kelle skulptuuridest olulisemad olid jumalanna Athena kuju Ateena Akropolil Parthenoni templis ning jumal Zeusi kuju Olympose linna Zeusi templis. Mõlemad olid kaunistatud kulla ja elevandiluuga ning äärmiselt monumentaalsed. Pheidias oli ka paljude Ateena Akropoli skulptuuride valmistaja. 8. Kreeka maalikunst on eelkõige tuntud Pheidiase kaudu. 9. Millist värvi kasutati vaaside maalimisel? Mustafiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pinnale kanti musta värviga figuurid, mille sisse nõelaga kraabiti detailid. Punasefiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pind värviti mustaks, figuurid jäid vaasi loomulikku värvi
Kiivri keskel oli sfinksi sarnane kuju ja mõlemal pool sfinksi olid greifid. Ateena kuju seisab sirgelt, tema kullast tuunika ulatub maani ning elevandiluust tehtud medusa pea asetseb ta rinnal. Ta hoiab umbes nelja küünrapikkust Victory(võit ing.k) kuju ühes ja oda teises käes. Jalge ees asetseb kilp ning oda läheduses on ka madu. Jumalanna kuju oli valmistatud puust, selle riided kaetud pronkist plaatidega mis omakorda olid kaetud ära käivate kuldplaatidega ja ihuosad elevandiluuga. Väiksemad detailid olid tehtud klaasist, vasest , hõbedast ja juveelidest ning kuld kaalus umbes 1140 kilogrammi, seetõttu oli see küllaltki suur osa Ateenlaste varandusest. Jumalannat ümbritsesid kahekorruseline sammaste ring, millele toetus puust lagi. Gigantne kuju oli umbes 11,5 meetrit kõrge, asus 8 meetri kõrgusel pjedestaalil ehk alusel ning oli näoga ida ukse suunas. Kuju ees oli suur kuid madala veega süvik millel oli kaks mõtet – et valgustada kambrit paremini ja
Võib oletada , et mehe ideaaliks oli hästi arenenud , treenitud keha , naise ilu seostus riietuse , ehete ja soenguga . Kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid figuure . Kujud ei ole enam seotud tausta või mingi "kivitükiga" . Nad seisavad jalgadel , mis on teineteisest lahutatud . Klassikaline ajajärk Kreeklased pidasid ise eriti väärtuslikuks tehnikat , milles puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga , katmata kehaosad aga elevandiluuga. Kuju silmad valmistati värvilistest kivikestest. Üks selline kuju loodi 5 saj. e.m.a. 12 m kõrgune tarkusejumalanna asus Ateena Akropoli peatemplis Parthenonis. Klassikalisel ajajärgul toimus suur muudatus figuuride kujutamises. Kujude näod on rahulikud ja tõsised . Nad toetuvad keharaskusega ühele jalale , teine jalg on vabalt kõrval . Sellise asendi nimi on . Nii paistab figuur loomulik.
Pheidias. Athena Pheidias. Figuurid Pheidias. Ateenlaste Parthenoni idaviilult pidulik rongkäik. Reljeef Parthenonist. Väga palju suursaavutusi seostatakse Pheidiase suure nimega- näiteks tema tööd Parthenoni reljeefide juures, Athena pronkskuju Akropolil ning Parthenonis asunud 12 meetri kõrgune kulla ja elevandiluuga kaetud Athena kuju. Samast materjalist oli ka Zeusi kuju Olümpias, mida kreeklased üheks seitsmest maailmaimest pidasid. Paraku pole aeg Pheidiase töödele halastanud, palju on hävinud või kaotsi läinud. Kui palju ka poleks ülistatud neid kreeka kunsti hiilgeajal loodud skulptuure võivad nad meie päevil ometi tunduda veidi külmadena. Kindlasti mõjub siin see, et nende kunagised värvid on hävinud, veel enam aga võivad häirida nende ükskõikselt rahulikud ja omavahel väga
sajandi teisel poolel e. Kr. See on nn kõrge stiil. Kujutamislaad on tõsine, pidulik, rahulik. Inimesed on idealiseeritud, isikupäratud. Kujutati peamiselt jumalaid (kes aga olid inimese-kujulised!). Vahel ka riigimehi, olümpiavõitjaid. Sageli figuurid alasti, sest hinnati arenenud inimkeha. Kuulus skulptor oli Pheidias. Tema töid: * Parthenoni skulptuursed kaunistused (ida- ja lääneviil, metoobid) * Athena kuju Parthenoni templi sees (12 m kõrge, kaunistatud kulla ja elevandiluuga) * Athena kuju Akropolil (Propüleede ja Erechtheioni vahel, 7 m, pronks) *Zeusi kuju templis Olümpias (13 m kõrge, istus troonil, kulla ja elevandiluuga, 7 maailmaime hulgas) Kuulus skulptor oli ka Polykleitos. Kujutas noori alasti kehasid. Iseloomulik keharaskus toetub ühele jalale, teine jalg vabalt. Kasutas vaid pronksi. Tema tuntuim töö: * Odakandja tugev, madal, jõuline (arhitektuuris võiks võrrelda dooria stiiliga). Ajastule
Elevantidest räägitakse sageli fantastilisi väljamõeldisi. Nii kõneldakse tihti, et elevandid kartvat hiiri, kes nende londi sisse pugeda võivad. Kui midagi niisugust peaks siiski juhtuma, ajaks elevant londi sirgu ja nuuskaks tugevalt ning hiir lendaks londist välja nagu kuul. Londist pärit õhujoaga suudab elevant liigutada hiirest märksa suuremaid kivegi. [2] Elevandid surevad nagu kõik teisedki loomad ja mingeid elevandiluuga kaetud kalmistuid pole olemas. Samasugused väljamõeldised on jutud tantsivatest metselevantidest, elevantide erakordsest pikaealisusest ja hämmastavast mälust. [2]
No-teater-samuraid(relvastatud kaaskonna liige ja pärast sõjaväeline) ja ülikud. Lava ilmadekoreerimata, puust maskid, kostüüm ei kata jalgu, sümbol- rõõm,kurbus,viha. Jumalate ja kangelaste elu sisu. Bunraku-nukuteater, inimese suurused nukud, juhib neid kimonos olev nukujuht, ja mustas 2 abilist, mängitakse vanu ballaade(shamisen). Pillid:koto-kosmoloogilise sümbolina (kõikust) 13 17 21 keelega, näppekeelpill, põrandal mängitakse, keele all liikuv sild (roop) häälestamine, elevandiluuga. Shamisen-lautotaoline 3 keelt, mängivad geisad(haritud tütarlaps, tunneb kirjandust,muusikat.kunsti, elatist teenib seltskonnadaamina. Shakuhachi-5 sõrmeavaga pikiflööt bambusest. Taiko trummid-hiiglasuured löök pillid, 14 saj, kõla puhas,jumalani aitev väljendus. INDIA-üle miljardi elanikku, räägivad dialektis. Usund hinduism budism. Muusika õppimine on oluline, muusika traditsioon-veedahümnide retsiteerimine (sanskritikeelsed). Hindu- hinduismi
Pärast Pärsia sõdu kaotas akropol oma sõjalise tähtsuse, seetõttu algatas Perikles selle väljaehitamist suurejooneliseks kultuurikeskuseks. Akropoli viis uhke sissekäik propüleed ehk eesvärav, mille kõrval oli Nike tempel. Keskmesse püstitati Parthenon ehk jumalanna Athena tempel, mille sammastealust ehtis Pheidiase reljeefidega kaunistatud friis. Templis sees oli jumalanna hiigelsuur kuju, mis oli kaetud elevandiluuga ja rüüstatud kuldrõivastesse. Lisaks Parthenonile tõusis esile veel Erechteioni tempel, mis oli Athenale ja Poseidonile pühendatud. Kreeklaste jumalad Zeus- Jumalate valitseja ning taeva-, tormi- ja piksejumal. Jagas oma kahe venna, Hadese ja Poseidoniga, maailma valitsemist nii, et tema sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, kuid kõik maapealne ja Olümpos jäid ühisvaraks. Tänu piksenoolte käsitamisele oli Zeus kõige võimsam ja ülejäänud pidid talle kuuletuma
klambreid. Tempelid ehitati tavaliselt platvormile. Ümber kogu hoone kulges ühe- või kaherealine sammastik. Zeusi tempel Suurim ehitis Peloponnesosel. See ehitati 468-456 a. eKr See oli rangelt sümmeetrilise kompositsiooniga. Tempel ühendas arhitektuuri ja skulptuuri. Parthenoni tempel See oli pühendatud linna kaitsejumalannale Athenale. Templi sees asusid hiiglaslikud skulptuurid, millest tähtsaim oli kulla ja elevandiluuga kaetud Athena kuju. Nike tempel See oli väike tempel akropoli sissepääsu ees. See tempel oli loodud võidujumalanna Victoria auks. Dionysose teater Vanim näidendite esitamis koht Ateenas. Teater loodi veinijumal Dionysose auks. Algselt olid lava ja pingid ehitatud puidust, kuid hiljem ehitati kogu teater kivist. Tänaseks on säilinud ainult varemed. Skulptuur Skulptuuride loomiseks kasutati marmorit ja pronksi.
paksuse muutmise teel. POSEIDON ARTEMISIONI NEEMELT(u. 455 e.m.a) ODAKANDJA ( u.450-430 e.m.a ) Keerulise pronksivalu tehnikaga tegelenuist oli vanim Myron, üldtuntud `'Kettaheitja'' looja. KETTAHEITJA ( u.450 e.m.a ) Väga palju suursaavutusi seostatakse Pheidiase suure nimega- näiteks tema tööd Parthenoni reljeefide juures, Athena pronkskuju Akropolil ning Parthenonis asunud 12 meetri kõrgune kulla ja elevandiluuga kaetud Athena kuju. Samast materjalist oli ka Zeusi kuju Olümpias, mida kreeklased üheks seitsmest maailmaimest pidasid. Paraku pole aeg Pheidiase töödele halastanud, palju on hävinud või kaotsi läinud. PHEIDIAS. ATHENA KUJU PARTHENONIS. REKUNSTRUKTSIOON. PHEIDIAS. ATEENLASTE PIDULIK RONGKÄIK. RELJEEF PARTHENONIST. Kui palju ka poleks ülistatud neid kreeka kunsti hiilgeajal loodud skulptuure võivad nad meie päevil ometi tunduda veidi külmadena
nõjatudes ühele jalale tekib tasakaal. 3) skulptuure oli võimalik keerata ja anda neile keerukaid poose. Nt: Myron ,,Kettaheitja". Kujunesid välja mitmed koolkonnad, mille keskusteks olid Ateena ja Sparta. Ateena meistrite töid iseloomustab: 1) suurem liikuvus 2) kujutati sportlasi, sõdalasi 3) poosid olid jäigemad. Tähtsaim Sparta meister: Polykleitos, tema tuntud töö ,,Odakandja". Kreeklased kasutasid väga peent tehnikat . krüselefantiintehnikat. Puusasüdamik kaeti kulla ja elevandiluuga. Halikarnassose mausoleumi(hauakamber) loetakse 7 maailmaime hulka, reljeefid tegi skulptor Skopas, tegi katusele ka kuju Mausalosest, kes juhtis hobukaarikut. Hellenistlik skulptuur 4 saj. eKr.: kujudes hakati kujutama ärevust liikuvust, tundlikust. Lapsi kujutati sageli täiskasvanu keha väiksema variandina. Tuntumaid töid: 1) Samothrake Nike tiivuline võidujumalanna 2)Farnese härg pahatahtlik naine seotud karistuseks järja sarvede
Mandorla on üle keha tehtud ring. Oreooli sees võib olla rist. Rubljovi õpetaja: teophanes kreeklane Varane keskaeg euroopas - Midagi ei ehitatud - Barbarid -> osav rahvakunst -> ehted, turvised, mõõgad, noad -> kasutati pael ornamenti (pole otsa ega lõppu), hiljem taustad. - Alates 6. Saj esimes kloostrid euroopas. - Kõige varasemad kirikuraamatud olid käsitsi maalitud (kaaned kullast, kaunistatud vääriskividega, kullaga ja elevandiluuga, ahelatega kinni) - Initsiaal üks täht ühel lehel. (BOOK OF KELLS). Raamatud tehtud pärgaendi peale (sündinud vasika nahk) Viikingite ajastu - Viikingi haud küngas keset välja (kuppelhaud) - Osebergi matus suurim viikingi haua leid - Laevaninas suur draakoni pea - Karl suur (ei osanud lugeda ega kirjutada) lõi Aachen'i lossikabeli, kus asub suurim relikviaar (3 kuniga luud ja kondid) + reliikviad (püha higi jms)
Ta kujytas meisterlikult keha pingestatud liigutusi ja asendeid. Ta lõi kujusid Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Ta on ka üldtuntud ,,Kettaheitja" looja. Ülistati ka tema loomingu looduslähedust. Väga palju suursaavutusi seostatakse Pheidiase, klassikalise ajajärgu kõige silmapaistvama kujuriga. Ta täitis tellimusi Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Näiteks tema tööd Parthenoni reljeefide juures, Athena pronkskuju Akropolil ning Parthenonis asunud 12 meetri kõrgune kulla ja elevandiluuga kaetud Ateena kuju. Samast materjalist oli ka Zeusi kuju Olümpias, mida kreeklased üheks seitsmest 4 maailmaimest pidasid. Paraku pole aeg Pheidase töödele halastanud, palju on hävinud või kaotsi läinud. Kui palju ka poleks ülistatud neid kreeka kunsti hiilgeajal loodus skulptuure võivad nad meie päevil ometi tunduda veidi külmadena. Kindlasti mõjub siin see, et
Elevandid elavad väikestes perekarjades, kuhu kuuluvad emasloomad poegadega. Karja juhib vanim emasloom. Kui elevandipojad om umbes 10-12 aastaselt täiskasvanuks saanud, lahkuvad nad karjast ja moodustavad ise rühma. Vanemad elevandid elavad üksi. India elevant on väiksem kui tema Aafrika sugulane. India elevandil on võhad vaid isasel, ka tema kõrvad on tunduvalt väiksemad kui aafrika elevandil. Elevante on juba sajandeid kütitud nende võhkade pärast. Tänapäeval on elevandiluuga kauplemisele seatud ranged reeglid ja elevandi on kaitse all. Keskkond Elevandid elavad perekondadena üheskoos. Nende suhted on nii lähedased, et nad korraldavad surnud loomadele matused ning katavad need okste ja lehtedega. Pereliikme kaotuse järel tunnevad nad isegi nii suurt kurbust, et nad valvavad surnud looma juures kaua aega. Emasloomad koos poegadega elavad karjas, mille juhiks on täiskasvanud emane, kellega on iga perekonnaliige suguluses
Parthenon on üks antiikkunsti olulisemaid ja iseloomulikumaid ehitisi, mis oma monumentaalsusega omab olullist tähendust veel tänapäevalgi. Parthenon, mille ehitasid ajavahemikus 447-438 eKr. arhitektid Iktinos ja Kallikrates, oli pühendatud Athena Parthenosele. Tegemist on dooria stiilis peripteeriga, mille otstes oli kaheksa, küljel seitseteist sammast. Templi siseruumis seisis kujur Pheidiase valmistatud jumalanna Athena kuju, mis oli kaetud kuldpleki ja elevandiluuga. Pheidiase kavandatud olid ka templi friisi reljeefid, mis kujutasid jumalanna Athena auks iga-aastaselt korraldatavaid pidustusi. Parthenon on hilisemal ajal kasutust leidnud nii kiriku kui ka moØeena. Kaasajal on ta suhteliselt viletsas seisus. Nimelt kasutasid türklased veneetslastega sõdides Parthenoni püssirohulaona. 1687. a. sai ta tabamuse veneetslaste suurtükist ning järgnenud plahvatus hävitas suure osa seni suurepäraselt säilinud hoonest. Hävitustööd jätkas 19. saj
jumalateenistusel. Tempel pidi muutuma selleks Pundi "jumalikuks maaks", kust egiptlased vedasid sisse kallihinnalisi kaupu. Hatsepsut saatis oma ekspeditsiooni Punti (praegu Somaali?), mis asetses Aafrika rannikul lõuna pool Punast merd. Templi seintel kujutatakse ekspeditsiooni tulemusi väga üksikasjaliselt: "Laevad olid väga raskesti lastitud Pundimaa imedega, jumaliku maa igasugu healõhnalise puuga, mirdivaigu ja tooreste mirdipuude virnadega, eebenipuuga ja puhta elevandiluuga, Emu rohelise kullaga, kaneelipuu, viiruki, silmasalvide, paavianide, määrkasside, koerte, pantrite, orjade ja nende lastega. Midagi taolist ei olnud toodud ühelegi kuningale, kes kunagi on elanud põhjas". Egiptuse võimsus kasvas hoogsalt, kuid põhjas ei olnud kõik korras. Thutmosis I poolt alistatud Aasia maad ei tahtnud jääda Egiptuse andamlasteks. Need olid alandlikud ainult seni, kui Egiptuse väed olid aktiivsed. Hatsepsuti peaaegu kahekümneaastase valitsemise
Kujurite peaaegu ainsaks aineks oli inimene ja et inimlikkus ja inimene olid siis kõigi asjade mõõdupuuks, on loomulik, et just skulptuuris leidsid vanade kreeklaste kunstilised vaated köige täiuslikuma väljenduse. Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Kreeklased ise pidasid kõige väärtuslikumaks krüselefantiintehnikat. Selle puhul kaeti puust südamikul need kohad, mis pidid kujutama riietust, õhukese kuldplekiga. Katmata kehaosi imiteeriti elevandiluuga. Kuju silmad valmistati värvilistest kividest. Kreeka skulptuurikunstis moodustavad ühe osa ehitistega seotud reljeefid ja kujud. Teise osa vabafiguurid ja portreebüstid. Esimesed kreeklaste skulptuurid, mida tunneme, on hilisematega võrreldes algelised ja kohmakad. Arhailine ajajärk Aega 7. sajandist kuni 5. sajandini nimetatakse arhailiseks ajajärguks. Kehade proportsioonid selle aja skulptuuridel on sageli ebaloomulikud ning kujude
Heledajuukseline, vasikate silmadega Dryas- lambakarjus, Chloe ''kasuisa'' Napes- lambakarjuse naine Dorkon- veisekarjus, Chloesse armunud, Daphinsit august välja aitanud, karuse lõuaga, valge ihuga nagu rõõskpiim, juuksed heledad nagu suvine Eros- jumal, noor, ilus ja tiivuline KOKKUVÕTE Daphnis leiti karjamaalt tänu kitsele, keda Lamon järgis. Daphinsil oli leituna seljas ja kaasas purpurpunane mähis, kinniseks kuldsõlg ja elevandiluuga pistoda lamas ta kõrval. Chloe leiti nümfide koopast tänu lambale, keda Dryas järgis. Chloel oli leituna kaasas kuldtikandiga juusteniit, kullatus jalavarjud ja kuldvõrud pahkluude ümer kandmiseks. Daphins ja Chloe olid ilusamad kui teised maalapsed. Chloe oli 2a noorem kui Daphins. Lamon ja Dryas nägid und, halba und. Kus tiibadega jõnglane(hiljem selgub, et see on Eros) riivas noolega Daphinsit ja Chloed ja käskis neil tulevikus karjuseks saada. Daphins kitsi ja Chloe lambaid
isastel on need palju suuremad ning võivad kasvada kuni 3 meetri pikkuseks. Nad elavad karjadena, kuhu kuulub paar täiskasvanud emast ning nende järeltulijad, nii metsades, savannides kui ka pool kõrbedes. Elevandipojad imevad emapiima vähemalt 18 kuud ning suguküpseks ei saa nad enne, kui on 11-aastased või isegi veel vanemad. Kunagi olid Aafrika elevandid paljudes Aafrika piirkondades tavalised, ent elevandiluu hankimisel on neid ohjeldamatult kütitud. Praeguseks on elevandiluuga, ehk vandliga kauplemine väga range kontrolli all, ent salaküttimine käib kahjuks ikka veel edasi (Õpilase loomade entsüklopeedia, lk 282). Elevandi võhad Võhad on erilised hambad, mis kasvavad välja looma suust ning võivad olla nii üles- kui ka allapoole kõverad, kuid mõnikord ka täiesti sirged. Võhad kasvavad kogu looma eluaja, muutudes aja jooksul tihti üha kõveramaks või suisa spiraalseks. Elevantidel on loomariigi
ja korintose poolsammastega arkaadidele. Keskel asus areen, mida ümbritsesid istmeread (alumistel korrustel kivist, neljandal puust). Mahutas u 50 000 inimest. · Pheidias- oli 5. sajandil eKr elanud Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur, Myroni ja Polykleitose kaasaegne. Kasutas osavalt nii pronksi, marmorit kui ka kulda ning elevandiluud. Pheidiase teoste hulka kuuluvad akropolile püstitatud peaaegu 17 m kõrgune pronksskulptuur Athena Promachos, kulla ja elevandiluuga kaunistatud Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju. · Abu Simbel- Egiptuse lõunaosas Nuubias on Abu Simbeli kaks kivitemplit. Nad on saanud nime Ab Sunbuli linna järgi.Kaksiktemplid lasi ehitada vaarao Ramses II 13. sajandil eKr. Vältimaks templi jäämist vee alla peale Aswni paisu ehitamist koliti kogu kompleks 1968. aastal teise kohta. Kolimiseks saeti kogu tempel tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. · Zeus- Peajumal- on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva-
Sama probleem on tekkimas ka Aafrika elevandiga . Peamine kahju neile on küttimine . Elevandi võhad on põhiline elevandiluu tooraine , mida müüakse maha väga kalli hinna eest . Elevantide tiinud kestab umbes 22 kuud , siis on populatsioonide taastumine väga aeglane . 1989 aastal , kui valitsus heakskiidul põletati tohutud elevandivõhkade hunnikud , saatis Keenia riik sellega maailmale selge sõnumi , et selles riigis elevandiluuga kaubitsemist enam ei lubata . 1990 aastal keelati rahvusvaheline elevandiluukaubandus , kuid nõudlus selle järele püsib endiselt . Hoolimata salaküttimisega seotud probleemidest jätkus 1997 aastal kolmes Aafrika riigis elevandiluu kontrollitud müük , milles osa kasumist kulutatakse kaitsetegevusele . ( Loomad , lk 221 , David Burnei ) Elevandiluust tehti ja isegi veel tehakse , ehteid , mänguasju , suveniire , ja igasuguseid muid vidinaid , mida tegelikkuses ei ole vaja ,
Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud e kuros`ed ja maani riietes naisefiguurid e kore`d (kreeka keeles tütarlaps). Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. 5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama krüselefantiintehnikat - puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga. Katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid
keskajani. Colosseum Roomas 27) Pheidias- Pheidias oli 5. sajandil eKr elanud Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur, Myroni ja Polykleitose kaasaegne.Ta täitis 5. sajandi II kolmandikul muuhulgas Ateena, Delfi ja Olümpia tellimusi. Ta visandas ning osaliselt ka teostas Parthenoni kaunistused. Pheidiase teoste hulka kuuluvad akropolile püstitatud peaaegu 17 m kõrgune pronksskulptuur Athena Promachos, kulla ja elevandiluuga kaunistatud Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju. 28) Abu Simbel- on kaks kivitemplit Nuubias, Egiptuse lõunaosas. Nad on saanud nime Ab Sunbuli linna järgi. Kaksiktemplid lasi Niiluse kaldale ehitada vaarao Ramses II 13. sajandil eKr. Vältimaks templi jäämist sügavale vee alla peale Aswni paisu ehitamist koliti kogu kompleks 1968. aastal teise kohta. Kolimiseks saeti kogu tempel tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. Ühel kahest oli õnn säilida
kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud. Neid ohte sai vältida pronkskujude puhul, kus tasakaal saavutati pronksikihi paksuse muutmise teel. Keerulise pronksivalu tehnikaga tegelenuist oli vanim Myron, üldtuntud `'Kettaheitja'' looja. Väga palju suursaavutusi seostatakse Pheidiase suure nimega- näiteks tema tööd Parthenoni reljeefide juures, Athena pronkskuju Akropolil ning Parthenonis asunud 12 meetri kõrgune kulla ja elevandiluuga kaetud Athena kuju. Samast materjalist oli ka Zeusi kuju Olümpias, mida kreeklased üheks seitsmest maailmaimest pidasid. Paraku pole aeg Pheidiase töödele halastanud, palju on hävinud või kaotsi läinud. Kui palju ka poleks ülistatud neid kreeka kunsti hiilgeajal loodud skulptuure võivad nad meie päevil ometi tunduda veidi külmadena. Kindlasti mõjub siin see, et nende kunagised värvid on hävinud, veel enam aga võivad häirida nende ükskõikselt rahulikud ja omavahel
marmor lihtsalt murdunud. Neid ohte sai vältida pronkskujude puhul, kus tasakaal saavutati pronksikihi paksuse muutmise teel. Keerulise pronksivalu tehnikaga tegelenuist oli vanim Myron, üldtuntud `'Kettaheitja'' looja. Väga palju suursaavutusi seostatakse Pheidiase nimega - näiteks tema tööd Parthenoni reljeefide juures, Athena pronkskuju Akropolil ning Parthenonis asunud 12 meetri kõrgune kulla ja elevandiluuga kaetud Athena kuju. Samast materjalist oli ka Zeusi kuju Olümpias, mida kreeklased üheks seitsmest maailmaimest pidasid. Paraku pole aeg Pheidiase töödele halastanud, palju on neist hävinud või kaotsi läinud. Kui palju ka poleks ülistatud neid kreeka kunsti hiilgeajal loodud skulptuure võivad nad meie päevil ometi tunduda veidi külmadena. Kindlasti mõjub siin see, et nende kunagised värvid on hävinud, veel enam aga võivad häirida nende ükskõikselt
Kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure, siiani olid kujud rohkem kiviga seotud või "kasvasid välja" kaljudest.Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud KOUROS`ed ja maani riietes naisefiguurid KORE`d (kreeka keeles tütarlaps).Kujud värviti hiljem kirevate toonidega 5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama KRÜSELEFANTIINTEHNIKAT- puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga, katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. Leiutati ka KONTRAPOST (s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud), mis andis skulptuurile enneolematu tõetruuduse. 2) KLASSIKALINE e õitseaeg - 480- 323 e.m.a. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis.Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on
jaoks määratud kulla omistamises, seejärel pagendus ning surm Olümpias.Ta täitis 5. sajandi II kolmandikul muuhulgas Ateena, Delfi ja Olümpia tellimusi. Oma sõbra Periklese ülesandel osales Pheidias Ateena akropoli kavandamises ja ehituse juhtimises. Ta visandas ning osaliselt ka teostas Parthenoni kaunistused. Pheidiase teoste hulka kuuluvad akropolile püstitatud peaaegu 17 m kõrgune pronksskulptuur Athena Promachos, kulla ja elevandiluuga kaunistatud Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju. Tema Athena Lemnia on tuvastatud tolajal valmistatud kuju autorikoopia järgi. Abu Simbel - paik Egiptuses, Niiluse jõe läänekaldal. Kaks 13.sajandist e. m. a pärinevat kaldakaljusse raiutud templit. Suur ehk Ramses II tempel ja Ramses II abikaasa Nefertari tempel. Suure templi fassaadil on neli 20 m kõrgust istuva vaarao kuju aga väikese templi ees kuus 10 m kõrgust seisvat kuju
Poseidon (Neptun) - merede ja muude vete, maavärinate ja hobuste jumal Aphrodite (Veenus) - armastuse ja ilu jumalanna Nike (Victoria) - võidujumalanna Ateena (Minerva) - tarkuse, julguse, tsivilisatsiooni jpm jumalanna Arhitektuur ja kunst Templid - jumalale pühendatud eraldatud koht Amfiteater - tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater Skulptuurid: ● Kettaheitja (Myron) ● Zeusi kuju Olümpias (u 13 m kõrge, puidust, kaeti kulla ja elevandiluuga, autor Pheidias) Vaasimaal, keraamika - amfora, krateer Zeusi kuju Amfiteater Rooma 1.saj eKr - 476. a 7 maailmaimet I Zeusi kuju Olümpias: ● 12-13 m kõrge ● Kujutas aujärjel istuvat Zeusi, nii suur et see täitis kogu tema jaoks ehitatud templi ● Kullast, eebenipuust ja elevandiluust, kaunistatud vääriskividega ● Autor kuulus kujur Pheidias II Rhodose koloss - Heliose kuju ● Umbes 37 m kõrge ● Ehitati 12 aastat
Aleskandria ja Pergamon 1.saj Pergamonis rahualtar Zeusile ja Athenale- tegu joonia stiiliga. Friis on 2meetrit kõrge. Kreeklaste reljeef kõrgreljeef, mis on emotsionaalsed ja anatoomiliselt tõesed. Amfiteater. Skulptuur vähe säilinud originaale terveid, marmorist, saam näha läbi rooma koopiate, krüsohfantiin tehnika- säilinud vaid kirjeldused nt Athena kuju ja Zeusi kuju Olümpias. Krüsohfantiin tehnika: 1. puidust karkass, 2. Kehaosad kaetakse elevandiluuga, 3. riided kullaga. Väga kallis tehnika. Jagatakse kaheks: ehitusplastika ja vabafiguurid (hiljem ka portreepüst). Arhailisel perioodil kujutati peamiselt alasti mees figuuri- kourus ja riides naine- kore. Tajutav egiptuse mõju. Näos puuduvad emotsioonid, tajutav arhailine naeratus. Kreeklased esimesed, kes hakkavad tegema skulptuure ilma toeta. Kourus ja kore näitavad välja kujunenud ideaale. Mees ilus ja lihases; kore puhul alati rõhutatud ilus soeng ja riietus. 5
vastased, süüdistades teda Athena kuju jaoks määratud kulla omistamises, seejärel pagendus ning surm Olümpias.Ta täitis 5. sajandi II kolmandikul muuhulgas Ateena, Delfi ja Olümpia tellimusi. Oma sõbra Periklese ülesandel osales Pheidias Ateena akropoli kavandamises ja ehituse juhtimises. Ta visandas ning osaliselt ka teostas Parthenoni kaunistused. Pheidiase teoste hulka kuuluvad akropolile püstitatud peaaegu 17 m kõrgune pronksskulptuur Athena Promachos, kulla ja elevandiluuga kaunistatud Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju. Tema Athena Lemnia on tuvastatud tolajal valmistatud kuju autorikoopia järgi. ABU SIMBEL - paik Egiptuses, Niiluse jõe läänekaldal. Kaks 13.sajandist e. m. a pärinevat kaldakaljusse raiutud templit. Suur ehk Ramses II tempel ja Ramses II abikaasa Nefertari tempel. Suure templi fassaadil on neli 20 m kõrgust istuva vaarao kuju aga väikese templi ees kuus 10 m kõrgust seisvat kuju. Suure
Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud ja maani riietes naisefiguurid. Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. 5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama krüselefantiintehnikat - puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga. Katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid
Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud e kuros`ed ja maani riietes naisefiguurid e kore`d (kreeka keeles tütarlaps). Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. 5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama krüselefantiintehnikat - puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga. Katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. 9 Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid
Kreekast, et kaunitari koju tagasi tuua, mis pärast kümne aastast sõda ka õnnestus. Pelops oli Tantalose poeg. Tema isa, keda jumalad tahtsid proovile panna, tappis poja ning serveeris ta jumalaile söömaajana. Kõik kohkusid kohutava roa eest tagasi, üksnes oma tütart leinav Demeter sõi hajameelselt ära ühe õlatüki. Kui jumalad Pelopsi taas ellu äratasid, kinkisid nad noormehele vaimustava ilu ja asendasid puuduva õlatüki elevandiluuga. Poseidon armus võluvasse noorukisse ning kinkis talle tiivulise kaariku, millega sai sõita üle mere, ilma et isegi vankritelg oleks märjaks saanud. Hiljem sai Pelops endale naisek Oinomaose tütre Hippodameia, kuid tõmbas alatute trikkide tõttu enda peale jumalate viha, mis määras ära ka tema poegade Atreuse ja Thyestese saatuse. Oma abielu ja järgnevate vallutustega võidetud uuele kodumaale pani ta nimeks Pelopsi saar, Peloponnesos. Kui tal ei õnnestunud meelitada sõtta arkaadia
looja. Pheidias. Athena Pheidias. Figuurid Pheidias. Ateenlaste Parthenoni idaviilult pidulik rongkäik. Reljeef Parthenonist. Pheidias Väga palju suursaavutusi seostatakse Pheidiase suure nimega- näiteks tema tööd Parthenoni reljeefide juures, Athena pronkskuju Akropolil ning Parthenonis asunud 12 meetri kõrgune kulla ja elevandiluuga kaetud Athena kuju. Samast materjalist oli ka Zeusi kuju Olümpias, mida kreeklased üheks seitsmest maailmaimest pidasid. Paraku pole aeg Pheidiase töödele halastanud, palju on hävinud või kaotsi läinud. Kui palju ka poleks ülistatud neid kreeka kunsti hiilgeajal loodud skulptuure võivad nad meie päevil ometi tunduda veidi külmadena. Kindlasti mõjub siin see, et nende kunagised värvid on hävinud, veel enam aga võivad häirida nende ükskõikselt rahulikud ja
Teatril oli kolm osa-orkestra, istmeread ja lavaehitised. Orkestra keskel, astmeliselt tõusvad istmeread asetsesid kaarekujuliselt. Vanakreeka skulptuur-kujuritre peamine ülesanne oli luua reljeefe templite kaunistamiseks ja jumalate, kõnemeeste ja olümpiavõitjate kujusid, viimased raiuti marmorist või valati pronksist. Arhailisel ajastul on kujud jäigd ja sirged, kuid klassikalisel ajastul juba liikumises nt polykleitose odakandja, riietuse osa tihti kullast või elevandiluuga kaetud. . Hellenistliku ajastu skulptuuris rühutati tugevaid tundeid. Laokooni grupp ka kuulus. Kaks kuulsaimat asuvasd pariisis louvri muuseumis-milose venus ja võidujumalanna nike kuju. Kreeka maalikunsti saame imetleda tänapäeval vaid vaasimaalidelt. Vaasidele maaliti homerose eeposed, müüdid jumalatest, ka olmeelu ja spordivõistlused. 7 maailmaime hulka kuuluvad kreeklaste poolt artemise tempel, hallikarnassose mausoleum, aleksandria tuletorn
Myroni ,,Kettaheitja" 2) Sparta koolkond- Põhiliselt kujutati sportlasi ja sõjamehi. Plykleitos ,,Odakandja" 3) Hellenistlik aeg Skulptuur muutub rahutuks ja näidatakse väga palju tundeid. Vaasimaalid Teos: Laokoon, Niobe Skulptuuris harrastati ka krüselefantiintehnikat. Selle puhul kaeti kuju puust südamikul need kohad, mis pidid kujutama riietust, õhukese kuldplekiga. Katmata kehaosi imiteeriti elevandiluuga. (Athena kuju kunagises Ateena akropolis). Rooma Roomlased tõid arhitektuuri suured muutused, kuna võtsid kasutusele sideained ja leiutasid betooni. Nad ehitasid palju teid ja sildu. Valitsevaks muutusid uued konstruktsioonid, millest tähtsaimad on kaared, võlvid ja kuplid. Kõige kuulsamad olid nende amfiteatrid, mida tänu sideainetele sai ehitada sõltumatult loodusest. Tuntuim 4- korrusseline Colosseum.
docstxt/.txt
kõrval, huulil kerge naeratus. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. Myroni kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks Pheidias. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis. See oli kaetud kulla ja elevandiluuga. Senini pole aga suudetud täpselt kindlaks teha, millised on Pheidiase enda ja millised tema õpilaste tehtud figuurid. Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on Polykleitos. Tema on teinud Odakandja (kontrapost). 4. saj. e.m.a. haaras kreeka ühiskonda kriis. Seda perioodi nimetatakse ka teiseks õitsenguperioodiks. Käsitluslaad läheb rahutumaks, inimesed ise muutuvad ükskõiksemaks ja kahtlevamaks. Samad meeleolud väljenduvad ka kunstis. Kujutama hakati rohkem naisi ja kangelasi
Kontrolltöö 4.Ateena akropol.Tähtsaimad templid.Mille eest kandsid hoolt need jumalad,kellele need pühendatud olid? Perikles usaldas akropoli ehitustööde juhtimise oma sõbra,tolle aja kuulsaima skulptori Pheidiase hoole alla. Akropolile viis uhke sissekäik:propüleed,selle kõrval seisis väike võidujumalanna Nike tempel. Keskmesse püstitati suur jumalanna Athena tempel ehk Parthenon. Templis oli jumalanna hiigelsuur kuju,kaetud elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Autor oli Pheidias. Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu,kus hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat. Paljude ehitiste seast tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel,mille katust kandsid naisekujulised sambad ehk karüatiidid ning mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. 5.Olümpiamängud.Võrdle tänapäevaga. Olümpiamänge peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas
Toitu oli lihtsalt vähe pakkuda.). Kõik jumalad said aru, välja-arvatud Demeter, kes oli Persephone tõttu mõtteisse vajunud. Hermes tõi Pelopsi hinge Hadesest ära. Tantalos vangistati Tartarosse, siin seisis ta pidevalt kaelani vees ja puuviljad rippusid ta pea kohal okstel. Kui ta üritas juua või süüa, siis need kadusid. aa. Pelops ja Hippodamea, - Tantalose poeg, Isa tappis ta ja pakkus jumalatele eineks. Puuduva tüki asendasid nad elevandiluuga, pärast seda, kui Hermes oli ta hinge Hadesest tagasi toonud. Võitis kaarikusõidus Oinomaose ning sai naiseks tema tütre Hippodameia. Seda kaarikusõitu peeti antud olümpiaala valduseks. Sai Peloponnesose kuningaks. Pani Myrtilosele ülesandeks eemaldada Oinomaose kaariku ratastelt poldid. Ei maksnud selle eest, vaid lükkas Myrtilose hoopis merre. bb. Paris ja Helena, Priamose poeg, kes pidi ennustuste järgi Trooja langemise põhjustama
Õpetatud meeste hulgas oli au sees ka antikvaarsete esemete kogumine ja nende vaatlemise nautimine. Kõige enam hinnati kalligraafiliste lehtede ja maalikunsti kogusid. Iga haritud inimese laua peal seisis tusipott, tusibrikett, pintsel ja paber. Kõik need esemed, nagu ka kalligraafiakunst ise, olid hiinlasele kultuslik. Pintsleid valmistati mitmesuguste loomade karvadest .Pintsli käepidet kaunistati hõbeda, pärlmutri, kalliskivide, puulõigete ja elevandiluuga. Teejoomine kujunes Hiinas ammu tõeliseks rituaaliks, mis näitas head maitset ja korralikku kasvatust. Teetass seob inimesi, annab võimaluse suhelda. Hiinlase päev algas teemajas. Hiinlased armastasid mitmesuguseid mänge. Oma hasardi ja emotsioonid elasid hiinla-sed välja loomade, lindude ja putukate võitlust jälgides. Populaarsuse omandasid härjavõitlus, kukevõitlus, põldpüüde ja kilkide võitlus. Loomi, linde ja putukaid treeniti ning
Õpetatud meeste hulgas oli au sees ka antikvaarsete esemete kogumine ja nende vaatlemise nautimine. Kõige enam hinnati kalligraafiliste lehtede ja maalikunsti kogusid. Iga haritud inimese laua peal seisis tusipott, tusibrikett, pintsel ja paber. Kõik need esemed, nagu ka kalligraafiakunst ise, olid hiinlasele kultuslik. Pintsleid valmistati mitmesuguste loomade karvadest .Pintsli käepidet kaunistati hõbeda, pärlmutri, kalliskivide, puulõigete ja elevandiluuga. Teejoomine kujunes Hiinas ammu tõeliseks rituaaliks, mis näitas head maitset ja korralikku kasvatust. Teetass seob inimesi, annab võimaluse suhelda. Hiinlase päev algas teemajas. Hiinlased armastasid mitmesuguseid mänge. Oma hasardi ja emotsioonid elasid hiinla-sed välja loomade, lindude ja putukate võitlust jälgides. Populaarsuse omandasid härjavõitlus, kukevõitlus, põldpüüde ja kilkide võitlus. Loomi, linde ja putukaid treeniti ning
oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud. Neid ohte sai vältida pronkskujude puhul, kus tasakaal saavutati pronksikihi paksuse muutmise teel. Keerulise pronksivalu tehnikaga tegelenuist oli vanim Myron, üldtuntud `'Kettaheitja'' looja. Väga palju suursaavutusi seostatakse Pheidiase suure nimega- näiteks tema tööd Parthenoni reljeefide juures, Athena pronkskuju Akropolil ning Parthenonis asunud 12 meetri kõrgune kulla ja elevandiluuga kaetud Athena kuju. Samast materjalist oli ka Zeusi kuju Olümpias, mida kreeklased üheks seitsmest maailmaimest pidasid. Paraku pole aeg Pheidiase töödele halastanud, palju on hävinud või kaotsi läinud. Kui palju ka poleks ülistatud neid kreeka kunsti hiilgeajal loodud skulptuure võivad nad meie päevil ometi tunduda veidi külmadena. Kindlasti mõjub siin see, et nende kunagised värvid on hävinud, veel
· Pilet 5 1. Vanakreeka skulptuur, maalikunst Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis. See oli kaetud kulla ja elevandiluuga. Senini pole aga suudetud täpselt kindlaks teha, millised on Pheidiase enda ja millised tema õpilaste tehtud figuurid. Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on POLYKLEITOS. Tema on teinud Odakandja (kontrapost). Vanakreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri. Kujurite peaaegu ainsaks aineks oli inimene. Esimesed kreeklaste skulptuurid, mida tunneme, on hilisematega võrreldes algelised ja kohmakad. Seepäasrt nimetatakase 7. Sajandist kuni 5
Pheidiase hoole alla. Akropolile pääses läbi uhke sissekäigu propylaia (eesvärav) mille kõrval seisis väike võidujumalanna Nike tempel. Akropoli keskmesse püstitati suur jumalanna Athena tempel Parthenon (neitsitempel). Selle sammastealust ehtis Pheidiase reljeefidega kaunistatud friis, mis kujutas Panathenaia pidustuste rongkäiku (selle kohta loe allpool). Templi sisemuses paiknes jumalanna hiigelsuur kuju, kaetud elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Sellegi autor oli Pheidias. Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu, kus hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat. Paljude ehitiste seas tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel, mille katust kandsid naisekujulised sambad karüatiidid ja mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. Kodanike kasvatus ja haridus Mitte ainult Sparta, vaid ka teised linnriigid hoolitsesid oma tulevaste kodanike, seega
Pheidiase hoole alla. Akropolile pääses läbi uhke sissekäigu propylaia (eesvärav) mille kõrval seisis väike võidujumalanna Nike tempel. Akropoli keskmesse püstitati suur jumalanna Athena tempel Parthenon (neitsitempel). Selle sammastealust ehtis Pheidiase reljeefidega kaunistatud friis, mis kujutas Panathenaia pidustuste rongkäiku (selle kohta loe allpool). Templi sisemuses paiknes jumalanna hiigelsuur kuju, kaetud elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Sellegi autor oli Pheidias. Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu, kus hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat. Paljude ehitiste seas tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel, mille katust kandsid naisekujulised sambad karüatiidid ja mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. Kodanike kasvatus ja haridus Mitte ainult Sparta, vaid ka teised linnriigid hoolitsesid oma tulevaste kodanike, seega
Parthenon on üks antiikkunsti olulisemaid ja iseloomulikumaid ehitisi, mis oma monumentaalsusega omab olullist tähendust veel tänapäevalgi. Parthenon, mille ehitasid ajavahemikus 447-438 eKr. arhitektid Iktinos ja Kallikrates, oli pühendatud Athena Parthenosele. Tegemist on dooria stiilis peripteeriga, mille otstes oli kaheksa, küljel seitseteist sammast. Templi siseruumis seisis kujur Pheidiase valmistatud jumalanna Athena kuju, mis oli kaetud kuldpleki ja elevandiluuga. Pheidiase kavandatud olid ka templi friisi reljeefid, mis kujutasid jumalanna Athena auks iga-aastaselt korraldatavaid pidustusi. Mõned Parthenoni kaunistavad skulptuurid olla valmistanud ka noor lootustandev skulptor Sokrates, kes paraku aga skulptoriametist filosoofia tõttu loobus. Parthenon on hilisemal ajal kasutust leidnud nii kiriku kui ka moseena. Kaasajal on ta suhteliselt viletsas seisus. Nimelt kasutasid türklased veneetslastega sõdides Parthenoni püssirohulaona. 1687. a.
("Diadumenos"). Atika plastikas oli esiplaanil rõivastatud inimeste kujutamine. Paljusid kõige kuulsamaid antiikaja kunstiteoseid seostatakse Pheidiase nimega. Nt. töötas ta Parthenoni kaunistamisel skulptuuriga. Templi metoopidel on kujutatud kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega, friisil on ateenlaste pidulik rongkäik. Pheidiase töö oli ka Parthenoni templis asunud hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju, mis oli kaetud kulla ja elevandiluuga (krüselefantiintehnikas); tema loodud istuva Zeusi kuju Olümpias oli üks seitsmest maailmaimest. Põhjuseks, miks kreeka skulptuuri õitseajal loodud skulptuurid võivad tänapäeval tundevaesena näida, on lisaks dekoratiivsete värvide hävimisele see, et kreeka kujurid nägid ilu üksnes tugevas ja väliselt täiuslikus kehas; nad ei pööranud tähelepanu üksikisiku hingeelu edasiandmisele kujutavas kunstis. Kreeka IV saj
Tempel pidi muutuma selleks Pundi "jumalikuks maaks", kust egiptlased vedasid sisse kallihinnalisi kaupu. Hatsepsut saatis oma ekspeditsiooni Punti (praegu Somaali?), mis asetses Aafrika rannikul lõuna pool Punast merd. Templi seintel kujutatakse ekspeditsiooni tulemusi väga üksikasjaliselt: "Laevad olid väga raskesti lastitud Pundimaa imedega, jumaliku maa igasugu healõhnalise puuga, mirdivaigu ja tooreste mirdipuude virnadega, eebenipuuga ja puhta elevandiluuga, Emu rohelise kullaga, kaneelipuu, viiruki, silmasalvide, paavianide, määrkasside, koerte, pantrite, orjade ja nende lastega. Midagi taolist ei olnud toodud ühelegi kuningale, kes kunagi on elanud põhjas". Egiptuse võimsus kasvas hoogsalt, kuid põhjas ei olnud kõik korras. Thutmosis I poolt alistatud Aasia maad ei tahtnud jääda Egiptuse andamlasteks. Need olid alandlikud ainult seni, kui Egiptuse väed olid aktiivsed. Hatsepsuti peaaegu kahekümneaastase valitsemise
annaabi.ee 
