100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
koolon
Õppematerjali autor
Kadrioru Saksa Gümnaasium India elevant referaat Pärtel Toompere 7.B Tallinn 2007 EESSÕNA Raske on midagi eessõnaks öelda. Mis ma siin ikka räägin, et elevant on suur loom, suurte kõrvade ja pika ninaga; et aafrika elevandid on metsikud ja India elevante proovitakse kodustada. Jah, see kõik on õige, aga kõik teavad ju seda. Selles referaadis räägin ma aga kõigest huvitavast india elevantide kohta, mida kõik kindlasti ei tea. Teadsite Te näiteks, et india elevandid kuuletuvad ka lastele ning laps võib seista rahulikult kartmata elevandi kõrval? Teadsite? Ei teadnud? No vot! India elevantide kohta leidub aga ka palju muud huvitavat
Elevantide kehaehituses on eriline nende lont, millele pole loomariigis analoogi. See on ninaga kokkukasvanud ülahuul. Lont on hämmastava liikuvuse ja suure jõuga. Londi otsas paiknev haardemehhanism võimaldab maast tõsta pisimaidki esemeid. Lont on elevandile tähtsam kui inimesele käsi. Selle abil ta hingab, hangib toitu, kaitseb end, väljendab oma tundeid, vabaneb parasiitidest ja suhtleb. Londita jäänud elevant on määratud näljasurmale. (Ta püüab siis rohtu süüa põlvili, kuid kaua ta nii elada ei saa). Üksnes varajases nooruses ei vaja elevant toitumisel lonti; sest emapiima imeb ta otse suuga. Elevandi jalad on huvitava ehitusega: tallal naha all paikneb eriline vetruv mass, mis võimaldab loomal sammuda täiesti käratult. Peale selle laieneb tald jalale toetumisel. Ta nagu pundub ja toetuspind suureneb. Jala tõstmisel taastub selle esialgne kuju otsekohe
Juhendaja: Monika Meier Õpilane: Liis Uus Leisi 2010 1 Sel ajal kui salakütid tapavad viimaseid Kesk-Aafrika ellujäänud elevante nende kihvade pärast, annab pelgupaik Chadis sellele ohustatud liigile relvastatud kaitset ja võimalust võidelda. Loodusvaatleja J.Michael Fay ja fotograaf Michael Nichols raporteerivad otse sündmuspaikadest. Surnud, suur isane elevant lamab küljeli. Värske surma, kopituse ja uriini lehk hõljuvad üle laiba. See on vaatepilt, mida J.Fay on Kesk-Aafrikas näinud sadu kordi. Kui ta ulatas oma käe üle elevandi keha, londist sabani, voolasid pisarad tema põskedelt alla. Elevandi nahk oli kortsudest ruuduline. Londi põhi oli paks nagu inimese torso. Sügavad lõhed jooksid nagu jõed tema jala kandadest läbi. Nende joonte järgi teadsin ma igat sammu, mis oli tema kolmekümne eluaasta jooksul ette võetud
GORILLA Gorillad elavad Kesk-Aafrika troopilistes ja subtroopilistes metsades. Nad on herbovoorid, toituvad puuviljadest, lehtedest ja idudest. Mägigorillad on tõsises hävimisohus. Vabas looduses elab neid alla 1000 isendi, loomaaedades mitte ühtegi. Lähisekvatoriaalsed loodusvööndid ELEVANT Elevant on londiliste seltsi elevantlaste sugukonda kuuluv loom Elevantidest räägitakse sageli fantastilisi väljamõeldisi. Nii kõneldakse tihti, et elevandid kartvat hiiri, kes nende londi sisse pugeda võivad. Kui midagi niisugust peaks siiski juhtuma, ajaks elevant londi sirgu ja nuuskaks tugevalt ning hiir lendaks londist välja nagu kuul. Tänapäeva elevantide mass on kuni 7,5 tonni ja kasv kuni 3,5 meetrit. Kasutatud allikad http://www
võtmiseks, puudelt lehtede haaramisel ja elevandipoja ohu juures eemale müksamiseks. Elevandid on taimetoidulised loomad, kellel on vähe hambaid. Need hambad on aga suured, lamedad ning paiknevad lõuapärade tagaosas. Nad söövad kõiksuguseid taimi ning mõnikord murravad suisa puid maha, et nende otsast mahlaseid lehti kätte saada. Tegemist on intelligentsete ja seltsilembeste, väga pikaealiste loomadega, kes võivad elada kuni 70- aastaseks. India elevant India elevant on kahest elevandi liigist kõige väiksem. Teda eristab Aafrika elevandist kumer selg, väiksemad kõrvad ja vaid ühe jätkega varustatud londiots. India elevandid põhiliselt metsas, kus nad toituvad rohttaimedest kui ka puulehtedest. Nii nagu Aafrika elevandid, kasutavad ka nemad lonti tööriistana, mille abil on hea taimi maast ja lehti puu otsast haarata. Isastel India elevantidel on mõnikord suured võhad, kuid emastel on need väga väiksed või puuduvad üldse
Elevant Elevante on kolme liiki: India elevant, Ameerika elevant ja mammut, mis on juba väljasurnud liik. Elevandid võivad olla kuni 7,5meetrit pikad, püstiseistes 3,64 meetrit kõrged ja kaaluda kuni 7,5 tonni. Loomadel on väga hõreda karvkihiga nahk, mitmeti talitlev lont ja võhad ehk suured lõikehambad. Karv on elevandil mustjas-hall. Elevant kaalub rohkem kui 50 inimest ühtekokku. Üllatav on tõsiasi, et elevandid kõnnivad lausa varvastel, kand maast lahti. Jala pöiaosa luid toetab eriline vetruv rasvapadjand, mis on läbi põimitud elastsete sidekoekiududega. Selle tulemusel on elevandi jalatald lai ja ümar, looma keharaskus jaguneb ühtlasemalt ning ta liigub üpris käratult. Emaselevant saab korraga ainult ühe poja. Poeg kaalub sündides umbes 100 kilo.
Hea isu Aafrika elevant sööb päevas umbes 150 kg lehti, oksi puukoort, juuri ja puuvilju. Nii suure toidukoguse tarbimiseks peab ta neljandiku ajast tegelema söömisega. Duss ja mudavann Elevandid jahutavad keha suurte laperdavate kõrvade kaudu, kuid teevad ka "dussi"- imevad lonti vett ja piserdavad seda kehale. Kogenud elevant ulatab lonti hõljutades ja õigel hetkel puhudes igasse kehaosani. Mõnikord püherdavad elevandid mudas või puistavad end üle tolmuga, et katta nahk putukate ja päikesekõrvetuse vastu ja kaitsta auramist läbi naha. Elevandipoeg Elevandipoeg ei pea muretsema toidu pärast, sest ta saab ema piima vähemalt kaks aastat. Mõnikord imetavad teda ka karja teised täiskasvanud emased. Aafrika elevant on suurim maismaaimetaja. Tema õlakõrgus võib ulatada üle 4m ja ta kaalub ligi 7 tonni
Elevandid Elevandid on maismaal ühed suurimad elavad loomad . Isane aafrika elevant võib olla umbes 4 meetri pikkune ja kaaluda 10 tonni . Neil on sambataolised jalad , töntsakas kere , nõgus seljajoon , suured kõrvad ja raske pea koos võhkade ja londiga . Aafrika ja India elevandid elavad , savannides , hõredates metsades , kuid Aafrika elevant võib elada sügaval vihmametsades . Elevandid elavad umbes 60 aastat , mis on rohkem kui ühelgi teisel imetajal , väljaarvatud inimene . Isaselevandid kasvavad kogu oma elu , mistõttu on nad 50 aastaselt tunduvalt suuremad kui emased elevandid . Elevantidel on suured köbrulised purihambad , et närida puruks puukoored , lehed , oksaharudest jne . See et elevandid on taimtoitlased ei tule sugugi kasuks , kuna see toob suuri kahjustusi näiteks : rohi tõmmatakse
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid