Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kadunud Kreeka jumalanna Athena kuju (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kadunud Kreeka jumalanna Athena kuju
Parthenon on Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel. See on ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel, mis valmis 447–438 eKr Pheidiase juhendamisel. Seda peetakse Vana-Kreeka klassikalise ajastu tähtsamaiks ehitusmälestiseks ja see on kogu maailmas üks tuntumaid ehitisi . Parthenon tähendab vanakreeka keeles 'neitsi elukohta', mis viitab jumalanna Athenale .
Templi sees asus Pheidiase loodud aastal 449 eKr , kullast ja elevandiluust Athena kuju. Perikles lasi selle teha et tähistada ateenlaste võitu pärsialaste üle. Kuju nägu, käed ja jalad olid elevandiluust, silmad kalliskividest. Kiivri keskel oli sfinksi sarnane kuju ja mõlemal pool sfinksi olid greifid. Ateena kuju seisab sirgelt, tema kullast tuunika ulatub maani ning elevandiluust tehtud medusa pea asetseb ta rinnal. Ta hoiab umbes nelja küünrapikkust Victory(võit ing.k) kuju ühes ja oda teises käes. Jalge ees asetseb kilp ning oda läheduses on ka madu . Jumalanna kuju oli valmistatud puust, selle riided kaetud pronkist plaatidega mis omakorda olid kaetud ära käivate kuldplaatidega ja ihuosad elevandiluuga. Väiksemad detailid olid tehtud klaasist, vasest , hõbedast ja juveelidest ning kuld kaalus umbes 1140 kilogrammi, seetõttu oli see küllaltki suur osa Ateenlaste varandusest. Jumalannat ümbritsesid kahekorruseline sammaste ring, millele toetus puust lagi . Gigantne kuju oli umbes 11,5 meetrit kõrge, asus 8 meetri kõrgusel pjedestaalil ehk alusel ning oli näoga ida ukse suunas. Kuju ees oli suur kuid madala veega süvik millel oli kaks mõtet – et valgustada kambrit paremini ja hoida parajat niiskustaset et säilitada elevandiluud. Süviku lõige templipõrandal on tänapäevalgi näha.
Ruumi, mis ümbritses Athena kuju, nimetatakse cellaks. Cella 12 m kõrgusel asuval friisil kujutati jumalanna auks peetud pidustuste rongkäike. Tervet templit ümbritses friisina mütoloogilisi ja ajaloolisi sündmusi kujutavad reljeefid. Templi otsaviiludel asusid skulptuurigupid, mis kujutasid jumalanna Athena sündimist peajumal Zeusi peast ja Athena ja poseidoni vaidlust Atika valdamise pärast.
Pärast kuju kadumist tehti selles päris mitu koopiat , üks nendest asub Nashvilles,Tennesee´s. Kuigi koopia mis on pannud paljud kulme tõstma ilmus Rooma impeeriumisse väga vähe aega pärast seda kui originaal kaduma läks ning mida hoitakse riiklikus arheoloogiamuuseumis. Paljud usuvad et see ongi originaal kuju. See juhtus pärast seda kui 426. aastal lasi Rooma keiser Athena kuju Konstantinoopolisse viia, kuid kuju ei jõudnud kunagi kohale ning keegi ei tea mis kujust sai ja mis sai trantsportijatest. Paljud usuvad et see varastati, tükeldati ning müüdi maha.
Valisin selle teose sest mind on alati huvitanud Vana-Kreeka ajastu teosed ja mütoloogia ning loomulikult ka müsteeriumid .
Kadunud Kreeka jumalanna Athena kuju #1 Kadunud Kreeka jumalanna Athena kuju #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Signe M Õppematerjali autor
Lühi iseloomustus Pathenoni Athena kujust mis oli valmistatud kullast ja elevandiluust ning kõrgus 11. meetrini.

Sarnased õppematerjalid

Referaat-Vana-Kreeka arhitektuur
5
docx

Referaat: Vana-Kreeka arhitektuur

Juhendaja:Rainer Vilumaa Tallinn 2011 Sisukord 1. Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus lk 3 3. Templid ja nende stiilid lk 4 4. Akropool lk 5 5. Ehitised väljaspool Kreekat lk 5 6. Parthenon lk 6 7. Kasutatud kirjandus lk 7 Sissejuhatus Mina tegin oma töö Vana- Kreeka arhitektuuri kohta. Minu eesmark on lähemalt tutvuta selleaegsete ehitistega. Minu töös on juttu selleaegsetest ehitusstiilidest, templitest ja Parthenonist. Templid ja nende stiilid Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast, ehk 6. sajand e.m.a., kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste

Kunstiajalugu
ATEENA AKROPOL
1
odt

ATEENA AKROPOL

Paigad ja rajatised akropolil Ateena akropoli mäekülje sees asuvad Paani koopad. Ateena akropoli jalamil on osaliselt kaljusse õõnestatud rooma stiilis teater Odeion, mille 2. sajandil pKr elanud rooma päritolu filantroop Herodes Atticus lasi rajada mälestusmärgiks oma naisele. Erechtheuse järgi nime saanud tempel Erechtheion rajati Ateena akropoli põhjaossa praegusel kujul aastail 421­406 eKr. Silmapaistvam ehitis Akropoli keskel asuv Parthenon on jumalanna Athenale pühendatud ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel. Parthenon valmis 447­438 eKr Periklese algatusel, ehitustöid juhtis Pheidias. Parthenon rajati vanema Athena templi varemete kohale, mis hävis pärlaste sissetungi ajal 480 eKr. Ehitusmaterjaliks oli 16 km kaugusel asuvast Pentelikoni mäest saadud marmor. Templi välissammastik koosnes 8 dooria stiilis sambast otstes ja 17 külgedel. Nende läbimõõt oli 1,9 m ja kõrgus 10,4 m

Kunsti ajalugu
ATEENA AKROPOL
1
odt

ATEENA AKROPOL

akropoli ja agoraa läheduses. Paigad ja rajatised akropolil Ateena akropoli mäekülje sees asuvad Paani koopad. Ateena akropoli jalamil on osaliselt kaljusse õõnestatud rooma stiilis teater Odeion, mille 2. sajandil pKr elanud rooma päritolu filantroop Herodes Atticus lasi rajada mälestusmärgiks oma naisele. Erechtheuse järgi nime saanud tempel Erechtheion rajati Ateena akropoli põhjaossa praegusel kujul aastail 421­406 eKr. Silmapaistvam ehitis Akropoli keskel asuv Parthenon on jumalanna Athenale pühendatud ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel. Parthenon valmis 447­438 eKr Periklese algatusel, ehitustöid juhtis Pheidias. Parthenon rajati vanema Athena templi varemete kohale, mis hävis pärlaste sissetungi ajal 480 eKr. Ehitusmaterjaliks oli 16 km kaugusel asuvast Pentelikoni mäest saadud marmor. Templi välissammastik koosnes 8 dooria stiilis sambast otstes ja 17 külgedel. Nende läbimõõt oli 1,9 m ja kõrgus 10,4 m. Ülemiselt trepiastmelt

Kunstiajalugu
Vana-Kreeka arhitektuur
9
docx

Vana-Kreeka arhitektuur

Vana-Kreeka kunst on olnud erakordselt kõrgel tasemel ja mõjutanud paljuski tänapäeva kultuuri ja kunsti. Kui tahetakse leida harmoonilist ja täiusliku kunsti, on selleks ideaalseks eeskujuks Antiik-Kreeka kunst. Meie oma kodumaal, Eestis on ehtsateks näideteks mõisad, mida on raske ette kujutada ilma sammasteta, kuid mis pärinevad just Vana-Kreeka arhitektuurist. Teiseks heaks näiteks on spordiareenid, mille eelkäijateks saab lugeda Antiik- Kreeka teatreid. (kunstiabi.weebly.com) Kogu kreeka arhitektuuri väisilme määrasid kaks tegurit: kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsioonitunne ning ehituste püstitamine suurtest kiviplokkidest, mis püsisid koos metallklambrite abil. Seepärast koosneb tempelgi põhiliselt kaht liiki osadest ­ kandvatest ja kantavatest osadest. (Remmel, 1989) Tõsiasi on see, et kunst oli pidevas muutumises nii Vana-Kreekas ja on seda ka tänapäeval.

Kunstiajalugu
Referaat Ateena Akropol
10
doc

Referaat Ateena Akropol

Ateena asub Kreekas ja on üks vanimatest linnadest. Ateena on saanud oma nime jumalanna Athena järgi. Ateena asub suure mägedevahelise tasandiku keskel 5 kilomeetrit kõrgusel merest. Ateenat ühendasid peasadama Pireusega 8 kilomeetri kaugusel olevad Pikad Müürid, mis on ehitatud 461- 456 a.eKr. Linna tähtsaim koht oli loomulikult akropol. Akropol asus 156 meetri kõrgusel ning seal oli tugevasti kindlustatud kuningaresidents. Sinna pääses ainult läänest. Akropoli tähtsaimad ehitised on Pyrgos, Nike tempel, Pinakoteek, Propüleed, Erecteion, Parthenon ja Athena kuju

Kunstiajalugu
Vanaajakunst
70
docx

Vanaajakunst

• Väljaspool komplekti trepistik, mis kuhugi ei vii - arvatakse, et see meelelahutusliku eesmärgiga (vabaõhuteatri algus?) • Esindusruumid, eluruumid, laod, töökojad- Knossoses • Lõunarannikul - Ephaistos? - suur regulaarne plats; suured trepid kust pääseb hoovi;  Kõrge kultuur arenes juba III aastatuhandel eKr, leiukohad Egeuse mere saartel ja kallastel - Kreeta saarel, Küklaadidel, Kreeka rannikul ja Väike- Aasia loodeosas (Troojas). Leiud kuuluvad pronksiaega.  inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi: kaevab välja ja osaliselt restaureerib Knossose palee  Kreeta kirjad A ja B, B kiri dešifreeritud Mis oli teada: kuningas Minos (Zeusi ja Europe poeg) abiellub Heliose tütre Pasifega, kokku seitse last, viimane laps karistuseks sõnniga - sünnib Minotaurus.

Vanaaeg
Vana-Kreeka
26
doc

Vana-Kreeka

issejuhatus Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus:

Kunstiajalugu
Vana-Kreeka kunsti perioodid
6
docx

Vana-Kreeka kunsti perioodid

Kunstnikud on meile tudmatud. Nende skulptuuride põhitunnusteks võib nimetada 1) tavaliselt alastiolekut 2) vasak jalg on ees 3)käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas 3) keha on muskliline ja tugev ning proportsionaalne 4) nägu on suhteliselt ilmetu, kuid samuti ,,ideaalsete proportsioonidega". Neid esineb tavaliselt dooria polistes, sageli leitud haudade juurest. Kujud kujutavad tõenäoliselt apollonit (valguse- ravi-ja luulejumal), või esindavad üldist ideed ideaalsest Kreeka kodanikust. Mõndade kujude kogu keha on kaetud ka kandadeni ulatuva rüüga, käed on kõrval või rinna ees. Soeng on tavaliselt lokkisjuukseline, näol nn "salapärane arhailine naeratus". Hilisemad kourosed on looduslähedasemad, aga ikka samasuguses anatoomiliselt korrektses põhipoosis ja keha iga liigutus on aimatav. Nagu ka keraamikaga, ei valmistanud kreeklased skulptuure ainult artistliku väljapaneku jaoks. Skulptuurid olid tellitud kas aristokraatidest

Kunst




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun