Amon-Ra (0)

Amon , Amun, Ammon oli Vana-Egiptuse ürgne loomise ja õhu jumalus , kes tekitab liikumist ning kaost. Alates 11. dünstiast oli Amon Teeba kohalik kaitsejumalus, alates 18. dünastiast, kui Teebast sai ( kuning )riigi pealinn, sai Amonist riigijumal. Koos varasemate riigijumalatega (Re ja Ptah) moodustasid nad riigi valitseva "kolmainsuse". Amon jäi edaspidi Egiptuse jumaluseks, vaid korra asendati ta Echnatoni reformis Atoniga.samastati hiljem päikesejumal Re-ga (Amon-Re) kujunes Uue riigi ajal peajumalaks.
Amoni naine oli Mut ja poeg Šons. Vaarao nimi Amenhotep tähendab "Amon on rahul".
Hiljem samastati Amonit kreeka Zeusiga ja roomlaste Jupiteriga.
Keskmise riigi ajaks loetakse 11.-13. dünastia valitsemisaega. Vaaraode ainuvõim oli nüüd väiksem, tähtsad võimukandjad olid ka preesterkuningad, kes juhtisid riigi erinevaid piirkondi.
     Keskmise riigi ajal kuulutati riigi tähtsaimaks jumalaks Teeba linna jumal Amon. Teda hakati samastama päikesejumal Ra-ga ja nimetati Amon-Ra'ks.
    Keskmise riigi ajal vallutati juurde uusi alasid ja riik laienes kuni Niiluse teise kärestikuni. Laienesid kaubanduslikud sidemed. Levisid vask- ja pronksesemed, osati valmistada ka klaasnõusid.
Amon-Ra pidas jumalateriigis õukonnavastuvõttu. Ta oli jumalate kuningas ja inimeste looja. Tema paremal käel olid Osiris, kaksikjumalannad Isis ja Neftis, armastusejumalanna Hathor , Horos ja Anubis . Tema vasakul käel olid sõjajumal Monthu, maajumal Geb, taevajumal Nut, jumalad Atum ja Šu ning jumalanna Tefnut . Amon-Ra ütles kokkutulnud jumalatele nõnda:
„Ma loon suure kuninganna, kes hakkab valitsema Egiptust, Süüriat, Nuubiat ja Punti, nii et kõik maad saavad tema võimu all ühendatud. See neitsi peab oma vägevate valduste vääriline olema, sest ta hakkab valitsema kogu maailma”.
Samal ajal, kui ta rääkis, sisenes jumal Thot , kellel oli iibise kuju, et ta võiks lennata kiiremini kui kõige väledam nool . Vaikides kuulas ta Amon-Ra, võimsama jumala ning inimeste looja sõnu. Siis ütles ta:
„Vaata, oo, Amon-Ra, Egiptuses elab üks imeliselt kaunis neiu . Oma teekonnal ei paista päike millegi üle, mis oleks temast ilusam. Kindlasti sobiks ta selle suure kuninganna emaks , kellest sa räägid”. — “Hästi öeldud”, sõnas Amon-Ra. “Kust võib seda kaunist printsessi leida? Mis on tema nimi?” – “Tema nimi on Aahmes” (Jahmes? Thutmosis I, Hatshepsuti isa teine nimi oli Aaheperkara, T II Aaheperenra), vastas Thot, “ta on Egiptuse kuninga naine ja elab palees . Ma viin su tema juurde”. “Hästi”, lausus Amon-Ra.”
Siis lendas Thot iibise kujul Egiptuse poole ning temaga läksid kõik jumalad ning jumalannad , nende seas ka Saisi jumalanna Neith ja skorpion -jumalanna Selk, kelle peal asus skorpion, igas sõras elumärk. Jumalad ja jumalannad sisenesid vaikselt magavasse paleesse, kus Thot nad kuninganna Aahmese tuppa viis. Kuninganna lamas lõvikujulisel asemel, ning teda vaadates nägid nad, et Thot oli rääkinud tõtt, sest ta oli tõepoolest kõige kaunim surelike naiste seas. Tema ilu imetledes jäid nad sõnatult seisma. Kuid aroom , mille nad olid endaga Punti maalt kaasa toonud , äratas neiu, kes jäi oma üleloomulikke külalisi hämmastunult vaatama. Jumalate kuningas ja inimeste looja Amon-Ra nägi kuninganna ees seistes väga suursugune välja. Teda kaunistasid kullast ja kalliskividest ehted ning tema ilu oli võrdne päikese iluga , mistõttu neiu süda täitus rõõmust. Amon-Ra andis tema kätte elu märgi ja väe sümboli ning jumalannad Neith ja Selk tõstsid tema aseme põrandast lahti, et ta võiks jumalatega vesteldes maast kõrgemal olla. Lõpuks naasid jumalad Punti maale ning Amon-Ra kutsus looja Hnumi, kes vormis inimkehasid.
“Vormi mulle”— ütles Amon-Ra — “minu tütre keha ja tema ka keha. Ma teen temast suure kuninganna ja kõigi tema elupäevade vältel on tema osaks au ning võim”. — “Oo Amon-Ra”, — vastas looja Hnum , — “sinu soov täidetakse. Sinu tütre ilu ületab jumalate veetluse ning on tema väärikuse ja hiilguse vääriline”. Nii vormiski Hnum Amon-Ra tütre ning tema ka kehad, mis olid kujult täiesti sarnased ja kaunimad ühegi inimese tütardest. Ta voolis need potikedra abil savist ja sünnijumalanna Hekt põlvitas tema kõrval, hoides savi poole elumärki, et Hatšepsuti ja tema ka kehad saaksid täituda eluhingusega. Siis tõid jumalad need kehad Egiptuse kuninga paleesse. Nad kõik – looja Hnum, sünnijumalanna Hekt, suur ema Isis ja tema kaksikõde Neftis jne – olid tulnud tervitama suure kuninganna, Amon-Ra ja kuninganna Aahmese tütre Hatšepsuti sündi.
Lapse sünni puhul peeti suured pidustused ja tema auks lauldi valjusti kiitust. Peagi sai temast kõikide maade rikas ja võimas valitsejanna ning Amon-Ra armastatu – suur kuninganna, kelleks jumalate kuningas ta määratud oli. Nagu kirjutab lõpus Lewis Spence, “Niiluse orus püstitati kuninganna Hatshepsuti tempel. See tempel seisab seal tänase päevani ja seda tuntakse Deir el- Bahri , Põhjakloostri nime all”.
Hatshepsut ei võtnud ette ühtki sõjakäiku; ta rahuldus oma isa Thutmosis I võitudega. Hatšepsut nähtavasti loobus oma esivanemate sõjakäikude jätkamist, et olla meelepärane oma pooldajatele, arvestades seejuures vist ka laiade rahvamasside meeleolusid. Kuninganna tegeles ehitamisega ning taastas purustatud linna ja templeid, mis hüksoslaste ajast saadik seisid varemeis. Oma “isa”Amoni meeleheaks alustas Hatshepsut toreda templi ehitamist, mis asetseb kaljude jalamil Teeba läänekaldal Deir el-Bahris. Tempel laskus terrassidena Niiluse suunas ja oli kaunistatud rohke arvu sammastega. Terrassidele kavatseti istutada mirdipuid ning muid taimi, mis annavad healõhnalisi vaikusid suitsutamiseks jumalateenistusel. Tempel pidi muutuma selleks Pundi “jumalikuks maaks ”, kust egiptlased vedasid sisse kallihinnalisi kaupu. Hatšepsut saatis oma ekspeditsiooni Punti (praegu Somaali?), mis asetses Aafrika rannikul lõuna pool Punast merd .
Templi seintel kujutatakse ekspeditsiooni tulemusi väga üksikasjaliselt:
“Laevad olid väga raskesti lastitud Pundimaa imedega , jumaliku maa igasugu healõhnalise puuga, mirdivaigu ja tooreste mirdipuude virnadega, eebenipuuga ja puhta elevandiluuga, Emu rohelise kullaga, kaneelipuu , viiruki, silmasalvide, paavianide, määrkasside, koerte, pantrite, orjade ja nende lastega. Midagi taolist ei olnud toodud ühelegi kuningale , kes kunagi on elanud põhjas”.
Egiptuse võimsus kasvas hoogsalt, kuid põhjas ei olnud kõik korras. Thutmosis I poolt alistatud Aasia maad ei tahtnud jääda Egiptuse andamlasteks. Need olid alandlikud ainult seni, kui Egiptuse väed olid aktiivsed. Hatšepsuti peaaegu kahekümneaastase valitsemise kestel lõi Egiptuse võim Süürias ja Palestiinas tugevasti kõikuma. Kadeši linna valitseja juhtimisel organiseeriti Egiptuse vastu koalitsioon. Koalitsiooni seljataguseks oli Mesopotaamia põhjaosas kujunenud Mitanni riik, kes oli erutatud Thutmosis I edukatest sõjakäikudest. Hatšepsuti kauaaegse valitsemise kestel Thutmosis III ootas, selleks et kuningaks saades astuda välja aasialaste vastu ning ennistada sõjakäikudega Aasiasse Egiptuse endine võimsus.