50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Beritt
Õppematerjali autor
KREEKA KUNST Monika Sepp 11A Perioodid · Arhailine ajajärk VII-VI saj. eKr. · Klassikaline ajajärk V-IV saj. eKr. · Hellenistlik ajajärk 330-146. a. eKr. Kreeka arhitektuur 3 Põhi stiili DOORIA JOONIA KORINTOS stiil kujunes stiil kujunes stiil on omane välja arhailisel välja klassikalisel hellenistlikule ajastul ajastul perioodile · Stiilide vahel tehakse vahet eelkõige sambakapiteelide erinevuse kaudu. · 1. abakus 2. ehhiin} kapiteel 3. tüves 5. baas 7. arhitraav 4. kannelüürid 6. stüllobaad · Akropoli mägi oli Ateena kõige olulisem koht, seetõttu ehitas linn oma suurima võimsuse aastail (nn. Periklese kuldajastul) sinna oma võimsuse rõhutamiseks suurejoonelise usukeskuse. Akropolile ehitati ajavahemikus 450-330. a. eKr. kolm olulisemat templit: Parthenon, Erechteion ja Nike tempel, mis olid kõik pühendatud A
Kreeka kunst 1. Kreeklased uskusid, et nende elu mõjtavad jumalad 2. Jumalate auks ehitati templeid 3. Templi osad on · Astmeline alus · Üks või kaks rida sambaid · Lame viilkatus · Kinnine ruum, kus asetses jumala kuju 4. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili · Dooria · Joonia · Korintos 5. Kirjuta pildi alla samba stiilid-orderid Dooria order Korintose order Joonia order 6. Kirjelda ahailist skulptuuri: Jäik, sirge asend. Külgedele surutud käed ja otsevaade. Raiuti välja püstisest kiviplokist. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. 1. Kore 2. Kouros 7. Kirjelda klassikalist skulptuuri. Pane töödele nimed. 1. 2. 3.
Parthenoni naose friis. u. 438-432 naose friis. u. 438-432 Pheidias. Athena kuju e.m.a. e.m.a. Parthenonis. Rekonstruktsioon. Pheidias. Zeusi kuju Olümpia templis. 440-430 e.m.a. Hävinud tulekahjus 462 m.a.j. Arvutirekonstruktsioon. Vana-Kreeka seitse maailmaimet. Esiplaanil Chephreni (142 m kõrge) Artemise tempel püramiid, taga Cheopsi Efesoses. 550 e.m.a. (algselt 146 m, praegu Semiramise aiad Herostratose poolt 136 m).püramiid. 27.- Babülonis. u. 600 maha põletatud 365 26. sajand e.m.a. e.m.a. Hävinud. e.m.a., peale taastamist
ARHAILINE AJAJÄRK: Maa oli kirjaoskamatu, kuni u 800 eKr võeti kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud uus kiri. Arenenud oli nn protogeomeetriline keraamika kaunistati ribade ja mustritega: ribad ja jooned saadi, hoides pintslit vastu kedral tiirlevat nõud. Seotud haudadega. 8 saj eKr kujunes välja geomeetriline keraamika. Kohati kohtab lähis-ida motiive. Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette. Suurim nõudlus oli vaevu elusuuruste skulptuuride ja tahvelmaalingute järele. Pearõhk langes teostuse meisterlikkusele. Kreeka kunst on
KREEKA KUNST Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuur kokku on antiikkultuur. Kreeka kultuur, sh kunst, levis kaugele väljapoole Kreekat (Väike-Aasia ps, Itaalia, Vahemere saared, Põhja-Aafrika, Musta mere põhjarannik jne) ja on seega mõjutanud kogu tänapäeva Euroopa kultuuri. Kreeka ajalugu: 1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 e. Kr. 2) tume ajajärk 1100-800 e. Kr. 3) arhailine ajajärk 800-500 e. Kr. 4) klassikaline ajajärk 500-338 e. Kr. 5) hellenismiperiood 338-30 e. Kr. I Arhitektuur Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase). Templid ehitati algselt puust, hiljem kivist (marmorist). Tempel oli värvitud. peripteer klassikaline, täiuslikem templitüüp läbilõige templi otsaküljest (dooria stiil) Tempel oli akendeta. Sees, jumala juures, käisid vaid preestrid. Usurituaalid toimusid väljas. Templi ehituses olid kindlad reeglid, üksikosade suhe oli täpselt kindlaks määratud. Kreeka tem
EGEUSE KUNST Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga kreeta-mükeene kultuuriks. Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas härjataoline koletis Mi
Vana-Kreeka kunst REFERAAT 1 Sisukord Vana-Kreeka ajaloo periodiseering lk.3 Arhitektuur lk.3 Skulptuur lk.5 Vaasimaal ja ornamentika lk.6 Kokkuvõte lk.6 Kasutatud kirjandus lk.8 2 Vana-Kreeka ajaloo periodiseering Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, antiigi alla kuulub ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks. Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a
Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Arhitektuur 4 3. Maalikunst 7 4. Skulptuur 9 5. Keraamika 15 6. Kokkuvõte 18 7. Kasutatud kirjandus 19 2 Sissejuhatus "Oleme vabad avalikus elus ja omavahelistes suhetes, lahendades igapäevaseid hõõrumisi ja ebameeldivusi...Me oleme parajal määral ilu sõbrad ja õigel määral tarkuse sõbrad, kaldumata nõrkusesse. Me kasutame rikkust rohkem heal eesmärgil kui et selle üle sõnadega kelkida...Meie tegevus põhineb meie enda otsusel ja meie enda veendumusel." Perikles 3 Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand eK
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid