TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keskkonnakaitse Nimi Üliõpilaskood Elektromagnetväljad kui keskkonnasaaste Referaat Õppejõud: lektor Nimi Linn 2013 SISUKORD Linn 2013.............................................................................................................................. 1 SISUKORD...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................
Küsimuste vastused 1. Kuidas mõjutavad elektromagnetväljad inimese tervist? Elektromagnetväljad mõjutavad inimese tervist: Kui väljatugevus ületab inimese taluvuspiiri, hakkavad kiirgused tervist kahjustama. Elektrosmogi poolt tekitavate tervisehäirete hulka on arvatud rida haigusi, nagu: o kroonilised haigused – psüühiline pinge, peavalud, unehäired, liigesehaigused, selgroo ja nimmepiirkonna valud, allergia, astma,viljatus. o kestev väsimus, töövõime vähenemine, närvilisus, südame rütmihäired,
Vaimud ja paranormaalsed nähtused Nähtused, mida võib segi ajada kummitamisega .. Nähtuseid ja asju, mis põhjustavad meile aistinguid, mida võib segi ajada kummituste või vaimudega, on suhteliselt palju. Siinkohal paar näidet: · Elektromagnetväli · Infraheli · Nägemisorganite iseärasused · Päikese ja Kuu tsüklid Elektromagnetväljad Esmalt käsitleme elektromagnetvälju, kuna üha enam ja enam tuleb infot sellest, kuidas elektromagnetkiirgus inimesi ning nende tunnetust mõjutab. Elektromagnetväli on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on lülitatud vooluvõrku. Elektrivälja tugevus muutub koos voolutugevusega. Kui muidu lülitati elektriväljad välja, kui elektrilised masinad kinni pandi, siis nüüd seoses sleepmode süsteemidega, on elektriväljad pidevad majas.
nägemise defekte, mis puudutavad nägemisteravust, akommodatsiooni jt, on arvutiga töötajatel mõnevõrra rohkem, võrreldes kontrollgrupiga; silmalihaste talitlus muutub ajutiselt (silmade väsimus), olles põhjustatud silmalihaste väsimisest ja silmade adaptsioonist, samuti kesknärvisüsteemi talitlusest; Pidev arvutitöö pingestab nägemiselundit, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge ja sellele järgnev väsimus. Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvuti elektromagnetväljad ega kiirgused, vaid silmade ülepingutus. Väga tugeva silmade pinge korral silmade pilkumine harveneb. Sellega kaasneb, eriti töötamisel madala õhuniiskusega ruumides, silmade kuivus ja silmapõletike teke. Prillikandjad ei ole arvutitööst rohkem ohustatud kui teised, aga seda vaid juhul, kui kasutatakse sobilikke (sobivale kaugusele vaatamiseks) prille. Bifokaalsed prillid võivad osutuda arvutitööks
| Küsimused 1. a) Magnetvoog moodustab piirväärtusest Suurim magnetvoog 7,3 nT. Seega b) Magnetvälja tugevus moodustab piirväärtusest Suurim magnetvälja tugevus 0,006 A/m. Seega 2. Laboratoorse töö põhjal võib öelda, et magnetväli on tugevam elektriliste seadmete läheduses ja väheneb kauguse kasvades. 3. Jah, elektromagnetvälja allikaid oli näha, näiteks valgustid, seinakontaktid ja muud elektrilised seadmed. 4. Elektromagnetväljad mõjutavad inimese tervisele kahjustavalt. Võivad tekkida väsimustunne, krooniline peavalu, kasvajad, mälu nõrgenemine ja muud sarnased kõrvalmõjud. Elektromagnetväljas paiknevate osakeste liikumine põhjustab muutusi inimorganismis. 5. Magnetväljade mõju puudutavate uuringute tulemused pole ühesed, sest täielikke tõendeid magnetväljade kahjulikkusest tervisele pole. Siiski on seadmete puhul leitud ohutud kaugused
arvuti. Sageli on sülearvuti hiirekursorit ebamugav liigutada . Arvutitöö mõju inimese füüsilisele tervisele saab hinnata tööasenditest ja tööliigutustest tekkinud koormusena tugi- ja liikumiselundkonnale. Töökeskkonnas mõjuvatest nägemistingimustest tekib koormus nii nägemis- kui ka tugi- ja liikumiselundkonnale (halvad nägemistingimused soodustavad alati sundasendi tekkimist). Töötaja füüsilisele tervisele avaldab mõju ka siseruumi mikrokliima ja ruumiõhu koostis ning elektromagnetväljad. Töötaja vaimset tervist arvutitööl mõjutab suuremahulise informatsioonihulga vastuvõtmise ja töötlemise vajadus, aina kiirenev töötempo, kõrgendatud tähelepanu vajadus. Pidev vaimne pinge viib töötaja stressisituatsiooni, mis väljendub indiviidi füsioloogiliste, psühholoogiliste ja käitumise muutustena, viies aja jooksul püsiva tervisehäireni. Kõige tavalisemad sümptomid, mille all töötajad kannatavad kas mõnikord või sageli on
See võimaldab saadud tulemusi omavahel võrrelda. Samas määratakse osoonikihi paksust õhusambas, mille kõrgust mõõdetakse kümnete kilomeetritega. Missugused tegurid mõjutavad ikkagi välisõhu kvaliteeti? Nende tegurite hulka kuuluvad: * mitmesugused keemilised ühendid * müra * tolm * ioniseeriv kiirgus, st kiirgus, mis mõjub elavatele kudedele * mitteioniseeriv kiirgus nagu ultraviolettkiirgus * elektromagnetväljad. Nende keemiliste ja füüsikaliste tegurite mõju väljendub inimese tervise halvenemises, taimede produktsiooni kahanemises, osoonikihi paksuse vähenemises ja kliima muutumises. Olulisemad pahandusetekitajad : * paiksed saasteallikad, mille all mõistame energeetika- ja tehnoloogiaseadmeid, mis on suure osa globaalprobleemide allikaks; * transport, eeskätt autotransport kui linnaõhu suurim saastaja;
Elektromagnetlaine Hertzi avatud võnkering. Kõik elektomagnetlained levivad kiirusega: D=3x10(astmel 8) m/s (Valguse liikumine) Elektromagnetlaine on ristlaine. Elektromagnetväljad jaotatakse sageduse järgi. 440Hz ajaühikus tehtav võngete arv. Sagedus-f Lainepikkus l (lambda) naaber- Laineharjade vahekaugus. Ühik 1m Laineliikumise kiirus C=lxf Helilainet annab edasi õhus olevad molekulid, mis pannakse võnkuma. Merelaine levib vee ja õhu olemasolul, mis paneb vee liikuma. Elektromagnetlaine on ainuke laine, mis levib tühjas ruumis. Elektromagnetlained vahelduvvool 10(kuubis) Hz tekitab lihtsalt generaator (tegelevad elektrikud)
RISKI- JA OHUTUSÕPETUS Elektromagnetväljade mõõtmine Juhendaja: Hilja Taal Tallinn 2008 Töö eesmärk: Mõõta kuvari elektromagnetkiirguse tase kuvariga töötamiskohal ja kontrollida selle normidele vastavust. Laptopi mark on HP Pavilion dv5000 MV ruumis = 26 nT Rel. Niiskus = 41% Teoreetilised alused: Elektromagnetvälja mõju inimese tervisele o EMV mõjutab inimese harmonaaltasakaalu o Elektromagnetväljad suruvad maha melatoniini tootmise inimese organismis, selle hormooni mõjul surutakse maha stressi hormooni cortisoli mõju. Seetõttu suurendab elektromagnetväljas viibimine stressi teket. o Paljusid mõjusid ei ole suudetud teaduslikult tõestada, kuid need on siiski olemas näiteks leukeemiasse haigestumise riski suurenemine. Nõuanded kuvariga töötamisel o Jälgida, et elektroodkatood kuvarite elektromagnetvälja kiirgused vastaksid MPR
Millest on põhjustatud erinevus ? Erinevus on põjustatud erinevatest mõõteriistadest, nende täpsusest Mõõtmiste ajamoment on teine, hilisematel mõõtmistel on takkisti juba soojenenud ja seega takistus vähenenud. Ampermeeter mõõdab nii voltmeetrist sisetakistusest läbiminevat voolu kui ka takistist läbiminevat voolu, mis sumeeruvad Millal on osutimõõteriistaga mõõtmiselt mõõteviga väiksem ? Siis kui mõõteriistad ei ole veel soojenenud. Siis kui välised elektromagnetväljad ei häiri mõõteriista tööprotsessi. Siis kui on valitud kõige sobivam mõõtepiirkond Vahelduvvoolu aktiivvõimsuse mõõtmine Ülekandetegurid Voltmeetri ülekandetegur Ampermeetri ülekandetegur 0,4 0,01 Wattmeeteri ülekandetegur 1,25 Mõõteaparaatidelt loetud näidud Asend I, R=75 Asend II, R=82 U I P U I P
nõrgalt happeline pH 5,0...6,0 7. kuidas mõjutavad paberit keskkonnatingimused milles suhtes on paber eriti tundlik ja kergesti kahjustatav Kõrge temperatuur, valgus ja suur õhuniiskus soodustavad happelisi reaktsioone ning mõjutavad paberi säilivust. Keskkonnategurid, mis mõjutavad paberi säilimist: * temperatuur, * niiskusesisaldus, * valgus, * saasteained, * biokahjustajad, * vibratsioon, * elektromagnetväljad. 8. nimeta paberi restaureerimisel kasutatavaid töövahendeid ja laboriseadmeid Laboris altvalgustusega laud, pH meeter, luup, mikroskoop, vaakumlaud, pesuvann, tõmbekapp, suured pressid. Töövahendid- skalpell, silur, pintslid, käärid, kustukad, joonlaud, käsipress, vildid. 9. nimeta paberi restaureerimisel kasutatavaid materjale ja abivahendeid Materjalid- loorpaberid, paikamispaberid, filterpaberid, papid, vildid, tugimaterjalid, liimid, kemikaalid.
Tööd, mille puhul on vaja üle ühe kolmandiku tööajast teisaldada raskusi käsitsi: 13-14- aastastel tütarlastel üle 3 kg ja noormeestel üle 5 kg; 15- aastastel tütarlastel üle 5 kg ja noormeestel üle 8 kg; 16- ja 17-aastastel tütarlastel üle 10 kg ja noormeestel üle 15 kg. 3. Tööd tule- ja plahvatusohtlike ainetega. 4. Tööd töökohtadel, kus laboratoorse kontrolli alusel pole välistatud sanitaarnormidele mittevastavad füüsikalised mõjurid (elektromagnetväljad, müra, vibratsioon, madal või kõrge temperatuur), samuti tolm ja keemilised mõjurid. 5. Tööd maa-alustes trassides, kaevudes ja mahutites. Märkus: 15-18-aastased noorukid, kes õpivad keskõppeasutustes, võivad õppeotstarbel osaleda loetelus nimetatud töödes mitte üle 4 tunni päevas, kui töökohtadel on tagatud tervisekaitse eeskirjade ja normide nõuetest kinnipidamine ning noorukid on läbinud arstliku kontrolli.
Õhu osoonisisaldus on suurim fotokeemilise sudu perioodidel, mida tuleb ette suvel maailma suurlinnades sõidukite heitgaaside tõttu. Sudu ajal katab linna hallikaspruun vine ning nähtavus väheneb märkimisväärselt. Suur osoonisisaldus maapinna lähedal pluss teised saasteained (nt. lenduvad orgaanilise ühendid), lühendavad EL maades igal aastal 20 000 inimese eluiga. Lääne- Euroopas põeb 7% 4-10- aastastest lastest astmat, mille üheks põhjuseks peetakse maapinnalähedast osooni. Elektromagnetväljad on osa meie igapäevaelust. Neid põhjustavad kõik elektriseadmed seadmed: elektrimootorid, kodumasinad, küttekaablid, elektrijuhtmed, arvutimonitorid, mikrolaineahjud, jne. Kiirgusvälja meie ümber tekitavad ka raadiosaatejaamad, raadiod, mobiiltelefonid, valgustusseadmed, trolli ja trammiliinid, kõrgepingeliinid. Käibele on võetud termin elektrisudu, mille all mõeldakse kõigi elektromagnetväljade koosmõju. Elektromagnetlainete kahjustav toime juba ammu tuntud, nende toime
tulenev ebamugavus. Diskomfort mõjutab sagedamini nägemiselundit ja/või tugiliikumiselundkonda. Diskomfort on tavaliselt ajutise iseloomuga ja möödub pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. Kõige enam mõjutab arvuti meie silmaelundite tööd.Pidev arvutitöö pingestab nägemiselundit, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge ja sellele järgnev väsimus.Silmade väsimise põhjuseks ei ole elektromagnetväljad ega kiirgused, vaid silmade ülepingutus. Selle võimalike põhjustena tulevad arvesse nägemise korrigeerimatus, ekraanist liiga kaugel istumine, isikupäradused omadused ( ei suuda kestvalt jälgida ekraani). Arvuti pikaajaline kasutamine mõjutab ka tugi- ja liikumispiirkonda.Arvuti ja selle klaviatuuriga töötav inimene on sunnitud püsima pikaajaliselt teatud kindlas, sageli temale mitte sobivas asendis. Selline kehaasend põhjustab lihastes staatilise pinge.
National Standard ANSI/HFES 100-1988), selgitav joonis on lisatud tabeli juurde. Kas tabelis toodud nõuded on täidetud? B) MAGNETVÄLJA MÕÕTMINE TEOREETILINE OSA – MAGNETVÄLJA MÕÕTMINE Antud töö teine osa puudutab nn electrosmogi mõõtmist. Electrosmog mõistena tähendab „elektrosaastet“, mis on nähtamatu elektromagnetiline kiirgus, mida tekitavad madalsageduslikud elektromagnetväljad. Seda põhjustavad nii „juhtmeta lahendused“ (nagu juhtmevabad telefonid, mobiiltelefonid, mobiilimastid ja juhtmeta võrgulahendused) kui ka kaablid ja vooluvõrku ühendatud seadmed. Antud töö raames tuleb mõõta magnetvälja iseloomustavat magnetvootihedust ehk magnetilist induktsiooni. Elektromagnetväljade osas on juba pikemat aega viidud läbi palju uurimusi ning katseid, et jõuda üheste järeldusteni ohu osas – seda aga ei ole suudetud. Teadlased jõudnud
2 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus B) MAGNETVÄLJA MÕÕTMINE TÖÖKOHAL TEOREETILINE OSA Antud töö teine osa puudutab nn electrosmogi mõõtmist. Electrosmog mõistena tähendab ,,elektrosaastet", mis on nähtamatu elektromagnetiline kiirgus, mida tekitavad madal- sageduslikud elektromagnetväljad. Seda põhjustavad nii ,,juhtmeta lahendused" (nagu juhtmevabad telefonid, mobiiltelefonid, mobiilimastid ja juhtmeta võrgulahendused) kui ka kaablid ja vooluvõrku ühendatud seadmed. Antud töö raames tuleb mõõta magnetvälja iseloomustavat magnetvootihedust ehk magnetilist induktsiooni. Elektromagnetväljade osas on juba pikemat aega viidud läbi palju uurimusi ning katseid, et jõuda üheste järeldusteni ohu osas seda aga ei ole suudetud. Teadlased on jõudnud
Arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundile. Nägemist mõjutavad mitmed tegurid: Kiirgused, kuva virvendus, ekraani eredus, sobimatud valgustingimused, kuvari ebasobiv paigutus, mis põhjustab peegeldusi ekraanil, kiirgused, udune pilt, sagedane vaatenurga muutumine (ekraanile, paberile, klaviatuurile), tugev kontrastsus arvuti ekraani ja tööruumi vahel, tööruumi sobimatu sisekujundus. Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvuti elektromagnetväljad ega -kiirgused, vaid silmade ülepingutus. Nägemisega seotud sümptomeid saab jaotada kolme liiki. Esimene nendest on nägemissümptomid. See tähendab seda, et inimese silmade ees hakkab virvendama või isegi hakkab kujutis kahekordistuma. Teiseks sümptomiks on silmade sümptomid. See sümptom väljendab selles, et silmades tekib väsimustunne, tõuseb temperatuud, silmad hakkavad valutama ja muutuvad valgustundlikkuks. Kolmandaks on kaasnevad sümptomid
vibratsiooniallikaga või kasutades väiksema vibratsiooniga vahendeid; Isikukaitsevahendid. Elektromagnetväli- väli, mille tekitavad elektrilaengud ja mis omakorda mõjutab elektrilaenguid Koosneb elektriväljast ja magnetväljast, mis moodustavad terviku. Tänapäeval puutume me peaaegu kõik kokku elektromagnetväljadega, kuna need ümbritsevad igat elektrimasinat ja -kaablit. Elektromagnetväli on igal pool kus elektrit toodetakse ja kasutatakse. Optometristi elektromagnetväljad Elektriseadmed; Seintes olevad kaablid; Valgustid; Mõjud Võib tekitada ülitundlikkust. Võib tekitada naha või silmade ärritust ning punetust. Elektromagnetvälja kogunev tolm kahjustab silmi, nina ning suu limaskesti. Inimestel, kes elavad või töötavad tugevama magnetvälja läheduses, suureneb risk haigestuda leukeemiasse ja ajukasvajate oht. Elektromagnetvälja vähendamine Peab kontrollima vähemalt kord 3 aasta jooksul raadiosageduslike seadmete kiirgusvälja taset.
erinevusest. Ruumikliima komponendid: õhu liikumine ruumis. Seotud eelkõige küttesüsteemide valikuga, nii näiteks põhjustab radiaatorküte õhu kiire liikumise ruumis, millega kaasnevad tolmuosakeste lendumine, õhu negatiivne ionisatsioon, staatiline elekter. tolmuosakeste lendumine. Põhjustab hingamisteede haigusi elektrilised omadused. Ruumides võivad esineda inimese tervisele halvasti mõjuvad elektromagnetväljad, negatiivne isolatsioon ja staatiline elekter, mis on seotud eelkõige õhu liikumisega ruumis ja viimistlusmaterjalidega. õhuniiskus. Inimesele tervisliku õhuniiskuse vahemik jääb 50-60% piiresse, kuivem ja niiskem õhk põhjustab tervise häireid. ebapiisav valgustus võib põhjustada stressi ja tõsiseid tervise häireid. Energia auditi võimalused: õhupidavus on üks olulisemaid hoonete kvaliteedinäitajaid. Mõõtmisega saab kindlaks
Vahelduvvooluga kaasneb alati magnetväli, mis levib ringikujuliselt voolujuhtme ümber. Näiteks kaablite, juhtmete, seadmete jm ümber. Vahelduv magnetväli tungib läbi ehitusmaterjalide. Seetõttu võib hoones olla selle välja põhjuseks ka väljaspool olev kõrgepingeliin. Vahelduv magnetväli ei mõju väga tervisele, kuid võib olla põhjuseks haigushoogudele ja ägenemistele. Pidurdab magamisprotsessi juhtiva hormooni melatoniini tekkimist. Kõrgsageduslikud elektromagnetväljad Mikrolained Mõõdetakse nanovatt ruutmeetrites (nW/m2 ). Mida kõrgem on voolu sagedus, seda rohkem on omavahel seotud elektri- ja magnetväli ning nende eraldi mõõtmine on väga raske. Sagedusel üle 20 kHz ei ole enam võimalik eristada elektri ja magnetvälja ja siis kasutatakse terminit elektromagnetväli. Neid välju tekitavad raadiosaatjad, televisioon, telefonivõrgud, mobiiltelefonid jm. Ohtlik on mikrolaineahi, sest seal esineb teatud energialeke.
aerosoolid, freoonid jt. 3. Maapinna iseloomu muutmine albeedo muutmine, ookean atmosfäär suhte muutmine. Välisõhu kvaliteeti mõjutavad tegurid: 1. keemilised ühendid ühed tervisele kahjulikud, teised neutraalsed inimese, kuid mitte keskkonna suhtes (näiteks süsihappegaas CO2); 2. müra; 3. tolm; 4. vibratsioon; 5. ioniseeriv kiirgus, st kiirgus, mis mõjub elavatele kudedele; 6. mitteioniseeriv kiirgus nagu ultraviolettkiirgus; 7. elektromagnetväljad. Kasvuhooneefekt temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaas, polüetüleenkile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine. Kasvuhooneefekt atmosfääri CO2 jt. Gaaside kontsentratsiooni suurenemine, mis viib kliima soojenemisele. Osoon ja osooniaugud Osoon (Kr. oziin lõhnav e
hallitus, bakterid, kiirgus) Ruumikliima komponendid: · õhu liikumine ruumis. Seotud eelkõige küttesüsteemide valikuga, nii näiteks põhjustab radiaatorküte õhu kiire liikumise ruumis, millega kaasnevad tolmuosakeste lendumine, õhu negatiivne ionisatsioon, staatiline elekter. · tolmuosakeste lendumine. Põhjustab hingamisteede haigusi · elektrilised omadused. Ruumides võivad esineda inimese tervisele halvasti mõjuvad elektromagnetväljad, negatiivne isolatsioon ja staatiline elekter, mis on seotud eelkõige õhu liikumisega ruumis ja viimistlusmaterjalidega. · õhuniiskus. Inimesele tervisliku õhuniiskuse vahemik jääb 50-60% piiresse, kuivem ja niiskem õhk põhjustab tervise häireid. · ebapiisav valgustus võib põhjustada stressi ja tõsiseid tervise häireid. gaaside olukord ruumis vingugaas, maagaas ja vedelgaas. Vingugaas ehk süsinikoksiid (CO) on oma omadustelt
Reeglid ja kord ilmnevad käitumises, inimeste vahelise respektina ja kasvukeskkonna eest hoolitsemisena. (G) 6. Millest lähtub lapsehoidja perest lähtuvas lapsehoius? 7. Millised on töökeskkonna füüsikalised ohutegurid? Mikrokliima tegurid (õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumise kiirus, kõrge või madal õhurõhk), müra, valgustus, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväljad, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, kukkumis- ja elektrilöögioht. (konspekt; A) 8. Kuidas on võimalik tagada ruumide hea sisekliima? Tagada sobiv õhutemperatuur ruumis (liiga palavas keskkonnas suureneb higieritus, toimub vedeliku ja soolade kadu ning töövõime langus, liiga jahedas keskkonnas võivad tekkida külmavärinad ning võivad tekkida hingamisteede haigused, optimaalne temperatuurivahemik 18 24° C), tagada sobiv
l kütteseadmed peab pärast kasutamist välja lülitama l enne lambipirni vahetamist tuleb vool välja lülitada l elektrijuhtmeid ei tohi hoida kuumade küttekehade läheduses l kaitsmete vahetamist ja jooksvat remonti peab teostama vastav väljaõppega töötaja Ohud tervisele Mis põhjustavad ebasoodsa keskonna töötamisel arvutiga: l raadiosageduslikud elektromagnetväljad; l staatiline elekter l müra l mitterahuldavad meteoroloogilised tingimused l puudulik valgustus l psühhoemotsionaalne pinge Kõik need tegurid mõjuvad erinevatele organitele. Silmadele, seljale, ajule. Pikaajaline sundasend paneb selja valutama ja ajapikku hakkab mõjuma hoiakule ja rühile. Sellepärast ongi väga oluline, et ei istuks väga pikalt ühes asendis. Natuke liigutamist ja mõned harjutused muudavad asja märgatavalt.
Sageli on sülearvuti hiirekursorit ebamugav liigutada. Arvutitöö mõju inimese füüsilisele tervisele saab hinnata tööasenditest ja tööliigutustest tekkinud koormusena tugi- ja liikumiselundkonnale. Töökeskkonnas mõjuvatest nägemistingimustest tekib koormus nii nägemis- kui ka tugi- ja liikumiselundkonnale (halvad nägemistingimused soodustavad alati sundasendi tekkimist). Töötaja füüsilisele tervisele avaldab mõju ka siseruumi mikrokliima ja ruumiõhu koostis ning elektromagnetväljad. Töötaja vaimset tervist arvutitööl mõjutab suuremahulise informatsioonihulga vastuvõtmise ja töötlemise vajadus, aina kiirenev töötempo, kõrgendatud tähelepanu vajadus. Pidev vaimne pinge viib töötaja stressisituatsiooni, mis väljendub indiviidi füsioloogiliste, psühholoogiliste ja käitumise muutustena, viies aja jooksul püsiva tervisehäireni.3 Pingeid maandatakse arvuti taga istudes mitmel moel, eriti noori, aga ka täiskasvanuid ja
kõrge positiivne elektripotentsiaal põhjustab elektrivälja tekke ka väljaspool kuvari sisepinda. Staatiline elektriväli ja sellega kaasnevate nn ,,elektrilöökide" vältimine on võimalik sel teel, et asetatakse kuvari ette maandatud filter, mis toimib samaaegselt ka pimestuskaitsena. Vahel tekitab terviseprobleeme ka arvuti elektri- ja magnetväli: optiline, infrapunane ja ultravioletne kiirgus, röntgenikiirgus, raadiosagedusega kiirgus, staatiline elektriväli, madalsageduslikud elektromagnetväljad. Ebasoodsalt mõjub sagedamini staatiline elektriväli, mis on tingitud 10 30 kV pingest elektronkiiretoru sees ja madalsageduslik elektromagnetväli. Magnetväli, mis võib teatud tingimustel olla kahjulik, ulatub kuni 60 cm kaugusele kuvarist. Enamasti on need väljad aga nõrgemad kui lubatud piirväärtused. Tervisehäired tekivad juhul, kui inimesel on elektriline ülitundlikkus. Samas peab märkima, et
Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. Arvutiga töötaja kehaasend peab olema õige ning nõuded kehaasendile peavad olema täidetud, sest vaid nii saab töötaja tööd teha pingevabalt ning ohutult. Kindlasti peaks töötaja tegema näidisharjutusi silmadele ja kehale, sest vaid see garanteerib töötegemise parema efektiivsuse. Arvutiga ja kontoritehnikaga töötamise ohud Arvutiga töötamisel tulenevad kahjulikud mõjud: - Raadiosageduslikud elektromagnetväljad; - Staatiline elekter; - Müra; - Mitterahuldavad meteoroloogilised tingimused; - Puudulik valgustus; - Psühhoemotsionaalne pinge. Millised piirkonnad on kõige enam ohustatud arvutiga töötades? Levinud on arvamus, et arvutitöö kahjustab eelkõige silmi. Tegelikult on kõige enam ohustatud lihased, liigesed, närvid ja neid ümbritsevad sidekoelised struktuurid: - 25% kaelapiirkonna probleemid; - 20% alaseljavalu; - 17% probleemid randmete ja kätega;
Ioniseeriva kiirguse ja eluskudede vahelise mõju võib jagada kolme tüüpi: · füüsikaline vabad radikaalid ja nendega seotud reaktsioonid · keemiline keemilised reaktsioonid, mille tulemusel tekivad molekulaarsed muutused ja mutatsioonid · bioloogiline- Somaatilised ja keemilised muutused (eriti tundlikud ensüümid ja DNA), tagajärg raku või organismi surm 37. Mida põhjustavad inimkehas madalasageduslikud elektromagnetväljad? Põhjustavad inimkehas elektrivoolu ja mõjutavad sellega närvi- ja lihasrakke. 38. Mis on tööstressi allikad? · Üksikisiku osa organisatsioonis · Tööülekoormus · Tööülesannete ebaselgus · Töö-kodu konflikt · Organisatsiooni struktuur · Organisatsioonikultuur · Karjäärivõimalused · Halb töökorraldus 39. Nimeta tööstressi tagajärgi (vähemalt 5) · isikuhäired · läbipõlemine · depressioon · stressihaigused
36. Miks on ioniseeriv kiirgus ohtlik Kui kiirgus satub bioloogilisse materjali, neeldub energia nii aine aatomisse kui ka molekulidesse, põhjustades vabade radikaalide teket ja kudede ionisatsiooni. Juba üsna väikesed neeldunud energiahulgad on piisavad, et põhjustada rakule surmavaid kahjustusi. Põhjustab vähktõbe, geneetilised mutatsioonid, rasedusaegsed mõjud lootele, kiiritustöbi ja kiiritussurm 37. Mida põhjustavad inimkehas madalasageduslikud elektromagnetväljad Madalasageduslikud elektromagnetväljad põhjustavad inimkehas elektrivoolu ja mõjutavad sellega närvi- ja lihasrakke. See sõltub kiirguse sagedusest, kiiritatava ala suurusest, ekspositsiooniajast 38. Mis on tööstressi allikad Tööstress on pikaajalise psüühilise ja füüsilise ülepinge situatsioon. Üksikisiku tasemel on põhjuseks: rollikonflikt – ülemäärased kohustuste koormad projektide, inimfruppide, ajaliste tähtaegade ja tööülesannete suhtes
Mikrokliima on üldisem mõiste, seda kasutatakse välistingimuste ja ka muid nähtusi, näiteks kollektiivi psühholoogilist seisundit, paikkonna kliimaolusid jmt., iseloomustava terminina peale ruumikliima. Seetõttu viitab sisekliima küllalt üheselt ruumi keskkonnale. Sisekliima peamised tegurid on · õhutemperatuur, · õhuniiskus, · õhu koostis (gaasid, tolm, aurud), · piirete pinnatemperatuur, · õhu liikumiskiirus, · müra, elektromagnetväljad jmt. Sisekliima peamiseks kvaliteedinäitajaks on hubasus (comfort) (inimese hea enesetunne) [3]. Seda nimetatakse ka mugavustundeks [1, 5]. Hubasus on suhteline, mõned hubasuse mõjurid on küll mõõdetavad, nagu temperatuur, suhteline niiskus, gaasi koostis, müra valjus jt., kuid nende toime sõltub inimesest. Hubasuse (mugavuse) mõjurid võiksid olla järgmised [3]. 1. Soojuslikud mõjurid: · operatiivtemperatuur (õhutemperatuur), · õhuniiskus,
olevate pindade vajaliku kontrastsuse, arvestades töö iseloomu ja töötaja nägemisteravust. Valgusallika võimalik peegeldumine kuvariekraanile peab olema välistatud. Tööruumi sisekliima ja ohtlike ainete sisaldus õhus peavad vastama kehtestatud normidele. 5. KAHJULIKUD MÕJURID TÖÖTAMISEL ARVUTIGA Arvutiga töötajatele mõjuvad järgmised töökeskkonna kahjulikud faktorid: - raadiosageduslikud elektromagnetväljad; - staatiline elekter; - müra; - puudulik valgustus; - psühhoemotsionaalne pinge. Kuvar genereerib mitut liiki kiirgust, sealhulgas röntgen-, raadiosageduslikku-, nähtavat ja ultraviolettkiirgust. Nende nivood on suhteliselt madalad ja ei ületa norme. Samal ajal tekib anoodi pingel 20-22 kV pehme röntgenkiirgus. Koos kõrgepingega kutsub see esile õhu ionisatsiooni (moodustuvad positiivsed ioonid),mida loetakse inimese tervisele ebasoodsaks.
Veekaitse juriidilised, majanduslikud, tehnilised ja maaparandusmeetmed loodusvee kaitsmiseks reostamise ja vee liigvähendamise eest ning tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks. ÕHK Kvaliteeti mõjutavad tegurid on : keemilised ühendid ühed on tervisele kahjulikud teised on inimesele neutraalsed kuid keskkonna suhtes mitte neutraalsed, müra, tolm, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus- mõjub elavatele kudedele, mitteioniseeriv kiirgus nagu ultraviolettkiirgus. Elektromagnetväljad Põhilised pahandusetekitajad on: Paiksed saasteallikad, mille all mõistame energeetika ja tehnoloogiaseadmeid mis on suure osaglobaalprobleemide allikaks. Transport, eeskätt autotransport kui linnaõhu suurim saastaja. Radarid, raadiojaamad ja solaariumid elektromagnetvälja ja ultraviolettkiirguse allikana. Röntgeni ja radioteraapiaaparaadid, mitmesugused tööstuse ja teaduses kasutatavad radioaktiivsed ained ioniseeriva kiirguse allikana. TAIMED Taimestikku ohustavad tegurid:
olevate pindade vajaliku kontrastsuse, arvestades töö iseloomu ja töötaja nägemisteravust. Valgusallika võimalik peegeldumine kuvariekraanile peab olema välistatud. Tööruumi sisekliima ja ohtlike ainete sisaldus õhus peavad vastama kehtestatud normidele. Kahjulikud mõjud töötamisel arvutiga Arvutiga töötajatele mõjuvad järgmised töökeskkonna kahjulikud faktorid: - raadiosageduslikud elektromagnetväljad; - staatiline elekter - müra - mitterahuldavad meteoroloogilised tingimused - puudulik valgustus - psühhoemotsionaalne pinge Kuvar genereerib mitut liiki kiirgust, sealhulgas röntgen-, raadiosageduslikku-, nähtavat ja ultraviolettkiirgust. Nende nivood on suhteliselt madalad ja ei ületa norme. Samal ajal tekib anoodi pingel 20-22 kV pehme röntgenkiirgus. Koos kõrgepingega kutsub see esile õhu
töötajatel mõnevõrra rohkem, võrreldes kontrollgrupiga; · silmalihaste talitlus muutub ajutiselt (=silmade väsimus), olles põhjustatud silmalihaste väsimisest ja silmade adaptsioonist, samuti kesknärvisüsteemi talitlusest; · akommodatsiooni aeg võib pikeneda. Pidev arvutitöö pingestab nägemiselundit, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge ja sellele järgnev väsimus. Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvuti elektromagnetväljad ega -kiirgused, vaid silmade ülepingutus. Selle võimalike põhjustena tulevad arvesse: · nägemise korrigeerimatus; · ekraanist liiga kaugel istumine; · isikupärased omadused (ei suudeta kestvalt jälgida ekraani). Väga tugeva silmade pinge korral silmade pilkumine harveneb. Sellega kaasneb, eriti töötamisel madala õhuniiskusega ruumides, silmade kuivus (nn kuivade silmade fenomen) ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz RAH3170 Keskkonnakaitse ***** ******** Elektromagnetväljad kui keskkonnasaaste Ettekanne Õppejõud: lektor ****** Kohtla-Järve 2012 Sisukord Sissejuhatus Elektromagneetiline saaste on üks keskkonnasaaste tüüpidest, mis pärineb elektromagnetväljadest meie keskkonnas. Kui seda piltlikult ette kujutada siis võib seda vaadelda kui sudu, mis koosneb paljudest erinevatest elektromagnetlainetest.
nõuavad ulatuslikku riskide hindamist seoses tarbijaohutuse või inimeste tervisega ning millega ei tegele teised riskihindamise eest vastutavad ühenduse asutused. Võimalikud tegevusvaldkonnad on järgmised: · antimikroobne resistentsus · uued tehnoloogiad (nt nanotehnoloogia) · meditsiinivahendid, sealhulgas need, mis sisaldavad loomset ja/või inimpäritolu aineid · füüsikalised ohud (nt müra, elektromagnetväljad) · koetehnoloogia · veretooted · viljakuse vähenemine · endokriinsete elundite vähk · riskitegurite vastastikuse mõjuga seotud võimalikud riskid, koostoime mõju, kumulatiivne mõju · uute riskide hindamise metoodika Komiteel võidakse paluda käsitleda ka riske, mis on seotud inimeste tervise jaoks otsustavate tegurite ja mittenakkuslike haigustega. Kvaliteedi tagamine
Sellise kauguse juures on heli 43db. Siia võib tuua võrdluseks, et konditsioneer teeb müra keskmiselt 50db ja külmkapp 40db. Juba 500 meetri kaugusel langeb müratase alla 38db. Kuna enamustes paikades on taustamüra 40-45db, siis ei oleks tuulegeneraatorit 500 meetri kaugusel enam kuulda. [9] Mõju kalastikule Tänapäeva teadmiste järgi on avamere tuuleparkide kõige olulisem mõju kalastikule - müra. Teisele kohale võiks asetada elektromagnetväljad. Mõlemat mõju on paraku väga keerukas selgitada, vaja on käitumiskatseid. Praegu pole isegi veel täpselt selge, millised on mõnede kalaliikide kuulmismehhanismid – rääkimata siis sellest, kas ja kuidas müra nende käitumist mõjutab ja elutegevust häirib. Võrdluseks võiks tuua tõsiasja, et enamik linde ja imetajaid elab tänapäeval Eestis tunduvalt suurema müra (näiteks maanteemüra) oludes kui sadakond aastat tagasi.[7] Mõju linnustikule
TARMO KORDAMINE ELEKTROMAGNETVÄLJAD: 1.Kuidas tekib elektriväli- ja magnetväli? Kuidas on nendega seotud elektromagnetväli? Elektriväli tekib, kui seadmes on pinge, nt lamp on pistikusse ühendatud. Magnetväli tekitatakse, kui juurde lisandub voolu liikumine. Elektromagnetväli on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on lülitatud vooluvõrku. Kus iganes liigub elekter, tekivad mõlemad – nii elektri- kui magnetväli. 2. Kuidas mõjuvad inimesele elektromagnetväljade otsesed mõjud ja kuidas kaudsed mõjud? Otsene mõju - peapööritus, meelelundite, närvide ja lihaste stimulatsioon, keha või teatud kehapiirkonna kudede kuumenemine, pindmiste kudede kuumenemine Kaudne mõju - tugevad elektromv võivad rikkeid põhjustada elektrilistes meditsiiniseadmetes sh südamestimulaatorid jm siirdatud või kehal kantavates meditsiiniseadmetes. Ferromagnetiliste objektide lendamine(Koobalt, nikkel, raud) (MRT mis on pm hiiglaslik magn...
TARMO KORDAMINE ELEKTROMAGNETVÄLJAD: 1.Kuidas tekib elektriväli- ja magnetväli? Kuidas on nendega seotud elektromagnetväli? Elektriväli tekib, kui seadmes on pinge, nt lamp on pistikusse ühendatud. Magnetväli tekitatakse, kui juurde lisandub voolu liikumine. Elektromagnetväli on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on lülitatud vooluvõrku. Kus iganes liigub elekter, tekivad mõlemad nii elektri- kui magnetväli. 2. Kuidas mõjuvad inimesele elektromagnetväljade otsesed mõjud ja kuidas kaudsed mõjud? Otsene mõju - peapööritus, meelelundite, närvide ja lihaste stimulatsioon, keha või teatud kehapiirkonna kudede kuumenemine, pindmiste kudede kuumenemine Kaudne mõju - tugevad elektromv võivad rikkeid põhjustada elektrilistes meditsiiniseadmetes sh südamestimulaatorid jm siirdatud või kehal kantavates meditsiiniseadmetes. Ferromagnetiliste objektide lendamine(Koobalt, nikkel, raud) (MRT mis on pm hiiglaslik magn...
Seal on nii piimhappebaktered, coli ja cocktüübilised bakterid (liha mädandamiseks), soolekepikesed ja paljud teised bakterid. Lisaks neile kuulub meie peensoole normaalsesse mikrofloorasse ka pärmseen. Tervel inimesel on soolestiku mikrofloorast umbes 20% pärmseent. See on õrn tasakaal, sest kui pärmseen hakkab hõlmama suuremat või väiksemat osa , siis on see mõlematpidi halb. Kui pärmseent on vähem, oleme me rohkem haavatavad viiruste poolt. Ka kõikvõimalikud kiirgused, elektromagnetväljad, teevad siis rohkem liiga. Pärmseen nimelt ,,sööb ära" organismi sattunud raskemetallid ning neutraliseerib kiirguse mõju. Pärmseene vähesus on enamasti tajutav kõhulahtisusena, mille puhul väljaheide on eriti happeline ja vahutav. Iseloomulik on ka see, et kõhulahtisus ei allu mitte mingisugusele ravile, kuid andes Enteroli, mis on pärmseene preparaat, saab kõhu korda loetud tundidega. Kui aga pärmseent on liiga palju, mida juhtub palju sagedamini, on kaebusi rohkem
14. Kohtvibratsioon III OSA- 9 15. Üldvibratsioon III OSA- 9 16. Valgustus III OSA- 10 17. UV-, infrapuna-, laser- ja mikrolainekiirgus 18. Elektromagnetväljad 19. Kõrge või madal temperatuur 20. Raskuste tõstmine ja kandmine 21. Halba kehahoiakut tingiv töö 22. Bioloogilised ohutegurid (viirused, parasiidid, hallitus, bakterid)
· kujundus (gooti, renesanss jne) · vorming(info esitus-, struktureerimis- ja paigutusviis) · kaudne info(Kogunenud dokumenti tema "eluea" vältel) Säilitusmeetodod: · Ennetav säilitamine (kaudne) · Korrektiivne säilitamine (otsene, aktiivne) · Info uuendamine · Ei tee midagi Kahjustavad väliskeskonna teg. · temperatuur · õhuniiskus · valgus · saasteained · biokahjustajad · vibratsioon · elektromagnetväljad Arhivaalide kasutamine: ajalooline perspektiiv (suhted avalikkusega); kasutamise eri - liigid, mis on AIS, mis on Saaga? Minu kui uurija isiklikud kohustused uurimissaalis töötades arhivaalide lugemissaalis kasutusse andmine Arhiiviseadusest ja arhiivieeskirjast tulenevaid põhimõtteid täpsustab igal arhiivil olemasolev uurimissaali eeskiri. Kasutamisel peab olema tagatud arhivaalide turvalisus ja need ei tohi
Välisõhu kvaliteeti mõjutavad tegurid: keemilised ühendid ühed tervisele kahjulikud, teised neutraalsed inimese, kuid mitte keskkonna suhtes (näiteks süsihappegaas CO2); müra; tolm; vibratsioon; ioniseeriv kiirgus, st kiirgus, mis mõjub elavatele kudedele; mitteioniseeriv kiirgus nagu ultraviolettkiirgus; elektromagnetväljad. Olulisemad pahandusetekitajad : paiksed saasteallikad, mille all mõistame energeetika- ja tehnoloogiaseadmeid, mis on suure osa globaalprobleemide allikaks; transport, eeskätt autotransport kui linnaõhu suurim saastaja; radarid, raadiojaamad ja solaariumid elektromagnetväljade ja ultraviolettkiirguse allikana;
ühe korra ja CDRW on meedia, mis on korduvkirjutatav. DVD (Digital Video Disk või Digital Versatile Disc) loodi algselt kõrgekvaliteedilise helikandjana, kuid täna kasutatakse DVD plaate peamiselt videode levitamiseks. Standartne ühekihiline ja ühepoolne DVD meedia mahutab 4,38 GB infot, videolevis on kasutusel peamiselt kahekihilised DVD plaadid, mille mahutatavus on 7,92 GB. ANALOOG JA DIGITAAL INFO. ANALOOG LIIDES (DAC,ADC) Lained (võnked) ja elektromagnetväljad on analoogkujul, st. nad on sujuvate võngete pidevad signaalid. Lained vees, helid, valgus, elektromagnetism ja praktiliselt ka kõik muu, millega puutume kokku looduses, on analoogkujul. Samuti ka elektrivool. Kõige moodsamad elektroonikakomponendid on digitaalsed, mis tähendab, et kogu töödeldav informatsioon on esitatud numbrite abil. Digitaalelektroonika väljendab kõiki väärtuse muutusi diskreetsete sammude mitte sujuvate võngetega.
silmalihaste talitlus muutub ajutiselt (=silmade väsimus), olles põhjustatud silmalihaste väsimisest ja silmade adaptsioonist, samuti kesknärvisüsteemi talitlusest; akommodatsiooni aeg võib pikeneda. Pidev arvutitöö pingestab nägemiselundit, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge ja sellele järgnev väsimus. 18 Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvuti elektromagnetväljad ega -kiirgused, vaid silmade ülepingutus. Selle võimalike põhjustena tulevad arvesse: nägemise korrigeerimatus; ekraanist liiga kaugel istumine; isikupärased omadused (ei suudeta kestvalt jälgida ekraani). Väga tugeva silmade pinge korral silmade pilkumine harveneb. Sellega kaasneb, eriti töötamisel madala õhuniiskusega ruumides, silmade kuivus (nn kuivade silmade fenomen) ja silmapõletike teke.
refreshida, sünkroonne süsteemi kellaga, genereerib ise järjestikused aadressid Rambus DRAM – multibank DRAM + liideslülitus, edastab infot nii esi kui tagafrondist, kiire Content Adressable Memory, CAM – assotsiatiivmälu Double Data Rate DRAM – edastab infot nii esi kui tagafrondist SIMM – 72 klemmi DIMM – 168 klemm 24.RAID ja SSD kettad. 25.Analoog ja digital info. Analoog liides (DAC, ADC) Lained (võnked) ja elektromagnetväljad on analoogkujul, st. nad on sujuvate võngete pidevad signaalid. Lained vees, helid, valgus, elektromagnetism ja praktiliselt ka kõik muu, millega puutume kokku looduses, on analoogkujul. Samuti ka elektrivool. Kõige moodsamad elektroonikakomponendid on digitaalsed, mis tähendab, et kogu töödeldav informatsioon on esitatud numbrite abil. Digitaalelektroonika väljendab kõiki väärtuse muutusi diskreetsete sammude mitte sujuvate võngetega.
oleku. Kui aine on kristalliseerunud, peegeldab ta rohkem valgust kui mittekristalliseerunult, seega saab kristalliseerunud pinda kasutada kui põhipinda "land" ja mittekristalliseerunud kohta lohuna "pit". Seega peab CD-RW seade kasutama korduvkirjutamisel kahte erinevat laserikiire võimsust. 3. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC) Lained (võnked) ja elektromagnetväljad on analoogkujul, st. nad on sujuvate võngete pidevad signaalid. Lained vees, helid, valgus, elektromagnetism ja praktiliselt ka kõik muu, millega puutume kokku looduses, on analoogkujul. Samuti ka elektrivool. Kõige moodsamad elektroonikakomponendid on digitaalsed, mis tähendab, et kogu töödeldav informatsioon on esitatud numbrite abil. Digitaalelektroonika väljendab kõiki väärtuse muutusi diskreetsete sammude mitte sujuvate võngetega.
14. Kohtvibratsioon III OSA- 9 15. Üldvibratsioon III OSA- 9 16. Valgustus III OSA- 10 17. UV-, infrapuna-, laser- ja mikrolainekiirgus 18. Elektromagnetväljad 19. Kõrge või madal temperatuur 20. Raskuste tõstmine ja kandmine 21. Halba kehahoiakut tingiv töö 22. Bioloogilised ohutegurid (viirused, parasiidid, hallitus, bakterid) 23. Stress, vägivald, ahistamine (kiusamine) 24
14. Kohtvibratsioon III OSA- 9 15. Üldvibratsioon III OSA- 9 16. Valgustus III OSA- 10 17. UV-, infrapuna-, laser- ja mikrolainekiirgus 18. Elektromagnetväljad 19. Kõrge või madal temperatuur 20. Raskuste tõstmine ja kandmine 21. Halba kehahoiakut tingiv töö 22. Bioloogilised ohutegurid (viirused, parasiidid, hallitus, bakterid) 23. Stress, vägivald, ahistamine (kiusamine) 24
ülemäärane eredus; värvide mittekokkujooks; sagedane vaatenurga muutumine (ekraanile, paberile, klaviatuurile); sobimatud valgustingimused; tugev kontrastsus arvuti ekraani ja tööruumi vahel; kuvari ebasobiv paigutus, mis põhjustab peegeldusi ekraanil; tööruumi sobimatu sisekujundus. Pidev arvutitöö pingestab nägemiselundit, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge ja sellele järgnev väsimus. Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvuti elektromagnetväljad ega -kiirgused, vaid silmade ülepingutus. Selle võimalike põhjustena tulevad arvesse: nägemise korrigeerimatus; ekraanist liiga kaugel istumine; isikupärased omadused (ei suudeta kestvalt jälgida ekraani). Väga tugeva silmade pinge korral silmade pilkumine harveneb. Sellega kaasneb, eriti töötamisel madala õhuniiskusega ruumides, silmade kuivus (nn kuivade silmade fenomen) ja silmapõletike teke.
annaabi.ee 
