ARVUTI MÕJU TÖÖTAJA TERVISELE (0)

ARVUTI MÕJU TÖÖTAJA TERVISELE

Nüüdisajal kasutatakse arenenud maades arvuteid enamikul (50 – 60 %) töökohtadel ning ka kodus. Seoses sellega on tekkinud palju uusi probleeme nii töö organiseerimise, töökoha kujundamise kui ka tervise valdkonnas. Arvutite laialdase kasutamise tagajärjel on tõusnud tugi- ja liikumisaparaadi ning silmahaiguste arv.
Arvutite laialdane kasutamine loob igale inimesele piiramatud võimalused edukalt tegutseda sotsiaalses ja majanduslikus elus. Samal ajal tõstab arvutite kasutamine töökohtadel rea hügieenilisi, ergonoomilisi ja psühholoogilisi probleeme .
Käsitledes arvuti mõju, tuleb kõigepealt eristada kaasaskantavaid sülearvuteid ja elektronkiiretoruga arvuteid statsionaarsetel töökohtadel. Kaasaskantavate arvutite puhul on töötervishoiu, eeskätt sundasendi probleemid, väiksema tähtsusega. Kasutatakse ju sülearvuteid ainult mõni tund päevas. Samas on neil teksti nähtavus enamasti halvem ja kui sülearvutiga palju töötada, võib ta silmi koormata rohkem kui elektronkiiretoruga arvuti. Sageli on sülearvuti hiirekursorit ebamugav liigutada .
Arvutitöö mõju inimese füüsilisele tervisele saab hinnata tööasenditest ja tööliigutustest tekkinud koormusena tugi- ja liikumiselundkonnale. Töökeskkonnas mõjuvatest nägemistingimustest tekib koormus nii nägemis- kui ka tugi- ja liikumiselundkonnale (halvad nägemistingimused soodustavad alati sundasendi tekkimist). Töötaja füüsilisele tervisele avaldab mõju ka siseruumi mikrokliima ja ruumiõhu koostis ning elektromagnetväljad.
Töötaja vaimset tervist arvutitööl mõjutab suuremahulise informatsioonihulga vastuvõtmise ja töötlemise vajadus, aina kiirenev töötempo, kõrgendatud tähelepanu vajadus. Pidev vaimne pinge viib töötaja stressisituatsiooni, mis väljendub indiviidi füsioloogiliste, psühholoogiliste ja käitumise muutustena, viies aja jooksul püsiva tervisehäireni.
Kõige tavalisemad sümptomid, mille all töötajad kannatavad kas mõnikord või sageli on väsimus, seljavalu , peavalu, kõrge vererõhk, ärrituvus ja köhimine. Sagedaseimad probleemid töökohas on siiski väsimus ja seljavalu.

Mõju nägemiselundile

Kuvaritöötaja pilk on väga suure osa tööajast suunatud ekraanile , mistõttu saab väita, et arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundkonnale. Kuvari ekraanil toimuva jälgimise ajal on silmalihased pidevalt pinges , mis aja jooksul viib ülekoormuse tekkimiseni. Silmad hakkavad väsima. Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvatav elektromagnetvälja mõju, vaid just nägemiselundkonna ülepingutus.
Mõistet Computer vision syndrome kasutataksegi kuvaritöötaja nägemisvaevuste väljendamiseks. Sellisel töötajal on tekkinud nägemisteravuse vähenemine, aeglustunud silma ümberfokusseerimisvõime (vaatamine lähedale ja kaugele vaheldumisi ), võib esineda topeltnägemist, silmad väsivad kiiresti, kipitavad, tundub, nagu oleks silmades liivaterasid, silmavalged on punetavad ning tekivad valud silmakoopa ja -lau piirkonda.
Kuvaritöötajatele on ka tüüpiline n.ö „kuiv silm“, mis on tekkinud sarvkesta puuduliku niisutamise tagajärjel. Uuringutes on selgunud, et keskendunult ekraani jälgiv inimene „unustab“ silmi pilgutamast. Kui tavaliselt pilgutab inimene silmi 20 – 22 korda minutis , siis kõrgendatud tähelepanuga ekraanil toimuvat jälgiv kuvaritöötaja pilgutab silmi isegi poole võrra vähem, umbes 10 korda minutis. Tagajärjeks on see, et sarvkestale, mis loomulikus olekus on pisaravedelikuga kaetud, tekivad kuivad saarekeste sarnased alad. Selline sarvkest ei suuda täita oma loomulikku funktsiooni. Harv silmalaugude pilgutamine halvendab ka pisaravedeliku kvaliteeti. Töötajal on tekkinud silmadest rohke pisaravool koos kipituse, ärrituse ja silmade punetusega. Pisaravool on suur, kuid pisaravedeliku halb kvaliteet ei taga piisavalt head sarvkesta niisutust. Sellisele „kuivale silmale“ on rohkem vastuvõtlikud üle 40 aastased arvutikasutajad, need, kelle organismis toimuvad suuremad hormonaalsed muutused, kes kasutavad pidevalt ravimeid (rasestumisvastased tabletid , valuvaigistid) või kontaktläätsede kasutajad, kellel esineb süsteemse sidekoe haiguseid. „Kuiva silma“ on võimalik silmaarsti juures lasta uurida ja ravi sõltub tekkepõhjuste väljaselgitamisest ja selle ellimineerimisest. Hea on kasutada apteegis müüdavaid silmatilku, n.ö „kunstpisaraid“.
Koormust nägemiselundkonnale saab vähendada aruka töö- ja puhkeaja korraldamisega, soodsate nägemistingimuste loomisega , vajadusel sobivate nägemist korrigeerivate abivahendite kasutamisega. Kindlasti tuleb aeg-ajalt läbida silmaarsti kontroll selleks, et välja selgitada oma nägemiselundkonna seisund ja selle muutumine võrreldes eelmisel kontrollajal hinnatuga. Vabariigi Valitsuse määruses „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ on öeldud, et tööandja peab töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab silmade ja nägemise kontrolli. Tervisekontroll tuleb korraldada vähemalt üks kord kolme aasta jooksul või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral.

Mõju tugi- ja liikumiselundkonnale

Ükskõik, missugust tööd me teeme, on töötegija tugi- ja liikumiselundkond alati mingil määral koormatud . Tugi- ja liikumiselundkond ( luud , liigesed , kõõlused, kõhred, lihased) on see mis säilitab meie tööasendi, mille abil teostatakse tööliigutusi. Tugi- ja liikumiselundkonna pideval ülekoormamisel tekivad kahjustused, mida kokkuvõetuna nimetatakse ülekoormushaiguseks. Nagu eelpoolgi oli juttu , on füüsilisse ülekoormushaigusesse haigestunute osakaal viimasel ajal kogu maailmas tunduvalt tõusnud. Registreeritud kutsehaigustena on Eestis ülekoormushaigused vibratsioonitõve järel teisel kohal. Kuigi füüsilist ülekoormushaigust võiks eelkõige seostada raske füüsilise tööga, on ülekoormushaigusesse haigestumisele ohustatud ka kuvaritöökohal töötajad.
Eristatakse üle 30 ülekoormushaiguse. Kõige enam on ühel või teisel viisil kahjustunud töötaja tugi- ja liikumiselundkond. Kui haigel esineb rohkem kui üks ülekoormusest põhjustatud perifeerse närvisüsteemi, lihas- ja luukonna või sidekoe haigus, siis pannakse neile ühine diagnoos – füüsilise ülekoormuse haigus ning sulgudes märgitakse ära täpsemalt, milliste kahjustustega on tegemist.
Ülekoormushaigus ei teki kunagi järsku vaid kujuneb välja pikkamisi . Haigus on salalik, kuna inimene harjub järk-järgult lisanduvate vaevustega, sageli peetakse probleemi põhjuseks ea suurenemisega kaasnevaid nähtusi. Töövõime taastamiseks läbitakse aastas paar korda massaažikuur, käiakse võib olla manuaalterapeudi juures, määritakse end erinevate salvide ja õlidega. Samal ajal kolmandik ööpäevast viibitakse töö juures, kus tingituna halvast töökoha kujundusest, ebaratsionaalsest töörežiimist ja töömeetodist süvendatakse probleemi veelgi.
Kuvaritöötaja haigestumist füüsilisse ülekoormushaigusesse võivad põhjustada eelkõige staatilise lihaspingega väljenduvad halvad tööasendid ja korduvad stereotüüpsed tööliigutused. Teravad tooli- või lauaservad avaldavad survet kõõlustele, lihastele ja närvidele. Vaevused väljenduvad valuna, lihaspingetena, liigese liikumispiiratusena, peavaludena. Valud ja lihaspinged võivad olla sundasendi põhjustajaks.

Arvutist lähtuvad kiirgused

Kiirgused , mis lähtuvad arvutusseadmetest, on: elektrostaatiline väli, kiirgus mida tekitab katoodtoru.
Elektrostaatiline väli tekib kuvari sisselülitamisel ja hakkab siis kiiresti vähenema. Tekib positiivselt laetud ekraani ja kasutaja vahele, kuid negatiivselt laetud elementaarosakesed suunduvad ekraani pinnale. Tänapäeval toodetavate kuvarimudelite puhul ei ületa staatilise elektrivälja tugevus ohutuspiire.
Paljud kaasaegsed kuvamisvahendid sisaldavad elektronkiiretoru (Cathode Ray Tube = CRT), kus pilt või tekst saadetakse elektronkiirega CRT toru sisepinnal asuvat luminofoorkihti „pommitades“. Koos valguskiirgusega tekib aga ka muid elektromagnetilisi kiirgusi . Kuid enamik neist jääb CRT sisepoolele.
Kiirguse uuringuid on viimasel ajal tehtud mitmel pool maailmas. Sellised uurimused on näidanud, et suuremalt jaolt on hirm nende kiirguste ees põhjendamatu. Röntgenkiirgus, mis tõesti tekib elektronkiire järsul põrkumisel vastu CRT sisepinda, on olemas seadise sees, kuid väljapoole see ei tungi. Rootsis on tehtud kontrollmõõtmisi rohkem kui 3000 CRT-le, kuid mitte üheski ei leidunud röntgenikiirgust väljapool elektrontoru looduslikust foonist suuremal määral.
CRT sisepinnal oleval erivärvilisel luminofooril tekib ka ultraviolettkiirgus , kuid CRT klaaspind summutab selle peaaegu täielikult, nii et tekkiv kiirgus on tunduvalt väiksem kui looduslik foon.
Mikrolaine - ja raadiosageduslikku kiirgust tekib kuvari juhteelektroonikaseadmete ümbruses, kuid metallvarjestuse tõttu jäävad needki kiirgused seadise sisse.
Viimasel ajal on huviorbiiti sattunud elektromagnetilise spektri madalsageduslikum osa, eriti pulseeriv magnetväli. Elektronkiirte juhtimiseks kasutatavad 15 – 30 kHz sagedusega impulssväljad ongi käesoleval ajal enim huvipakkuvad. Magnetvälja impulseerimisest tingitud kiired muutused magnetväljas on põhjustanud tervisehäirete kahtlusi. Impulssvälja võimsust saab avaldada magnetvootihedusega ja selle muutumiskiiruse ehk induktsiooni abil. Tüüpiliselt on magnetilise induktsiooni tegevus kuvari (CRT) lähedal 20 – 200 m T/s. Mõõdetud tulemuste kahjulikkust tervisele on siiski raske ennustada, kuna see sõltub palju just sagedusest. Nii näiteks on mitmete teiste majapidamises kasutatavate elektriseadmete põhjustatud magnetiline induktsioon ligikaudu samas suurusjärgus, kuid sellest tekkiva magnetvälja sagedus on vaid mõned kilohertsid. Bioloogiliste kudede elektrilised omadused on aga küllaltki sõltuvad sagedusest, nii et eri sagedusega väljade võimsuse mõju võrdlemine on raske. Kuna magnetvälja tervisekahjulikku mõju ei tunta veel täiel määral, püütakse luua nii väikese välise magnetväljaga CRT-sid, kui tänapäeva tehnika üldse võimaldab. Selliseks piiriks on pakutud 50 m T/s.
Magnetväljade kõrval on teiseks tähtsaks uurimisobjektiks staatilised elektriväljad, milledel arvatakse olevat seoseid mõnede tootjate hulgas esinevate allergiatega. Kuvari sisepinnal olev kõrge positiivne elektripotentsiaal põhjustab elektrivälja tekke ka väljaspool kuvari sisepinda. Staatiline elektriväli ja sellega kaasnevate nn „elektrilöökide“ vältimine on võimalik sel teel, et asetatakse kuvari ette maandatud filter , mis toimib samaaegselt ka pimestuskaitsena.
Vahel tekitab terviseprobleeme ka arvuti elektri- ja magnetväli: optiline, infrapunane ja ultravioletne kiirgus, röntgenikiirgus, raadiosagedusega kiirgus, staatiline elektriväli, madalsageduslikud elektromagnetväljad. Ebasoodsalt mõjub sagedamini staatiline elektriväli, mis on tingitud 10 – 30 kV pingest elektronkiiretoru sees ja madalsageduslik elektromagnetväli. Magnetväli, mis võib teatud tingimustel olla kahjulik, ulatub kuni 60 cm kaugusele kuvarist. Enamasti on need väljad aga nõrgemad kui lubatud piirväärtused. Tervisehäired tekivad juhul, kui inimesel on elektriline ülitundlikkus. Samas peab märkima, et nende väljade, eriti väljade kombineeritud mõju kohta pole teaduses lõppenud diskussioonid, mistõttu ei saa tervisele ebasoodsat mõju välistada ka siis, kui elektri- ja magnetväljade tugevus vastab normile.