Naistega ja alaealistega töölepingu sõlmimisel kehtivad piirangud (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Töö ja puhkeaeg

Töö- ja puhkeaja seadus Tööaeg on seaduse, haldusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Tööaja võib jagada kahte alaliiki: Üldine tööaeg- riiklik norm ei või ületada 40 tundi nädalas Lühendatud tööaeg- ei või ületada: 1) 13­14-aastastel töötajatel 20 tundi nädalas; 2) 15­16-aastastel töötajatel 25 tundi nädalas; 3) 17-aastastel töötajatel 30 tundi nädalas.

Tööõigus

11

docx

Alaealised töökeskkonnas

....................................................4 Alaealistele lubatud tööd...........................................................................................................4 Alaealistele keelatud tööd..........................................................................................................5 Tööleping.........................................................................................................................................6 Töölepingu sõlmimine.........................................................................................................6 Töö- ja puhkeaeg..................................................................................................................7 Puhkus..................................................................................................................................7 Töölähetus..............................................................

Töökeskkond

12

doc

EKSAMIKÜSIMUSED TÖÖÕIGUSES

saaks töö-võtjale määrata distsiplinaarkaristuse. Töövõtulepingu võib sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult, soovitatavalt siiski kirjalikult, ja selles peaks olema kirjas vähemalt lepingu osapooled, töö, mis peab saama teatud täht-ajaks tehtud, ning selle hind ehk tasu. Töölepingu sõlminud töötaja on tööandjaga kontrolli- ja alluvussuhtes. See tähendab, et tööd tuleb teha tööandja juhendite järgi, ettenähtud tööajal ja -kohas. Tööleping tuleb vormistada kirjalikult (v.a ajutise töö puhul, mille kestus ei ületa kaht nädalat), selles peavad olema töölepinguseaduses näidatud kohustuslikud andmed ja tingimused. Kohustusi, mis tööleping töötajale paneb, peab too täitma tingimata ise. 6. TÖÖLEPINGU LIIGID Määratud ja määramata ajaks sõlmitud lepingud. Määratud ajaks leping sõlmitakse: · Teatud töö tegemise ajaks · Ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks

Tööõiguse alused

3

doc

Töö- ja puhkeaja seadustes

15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas. 16-17-aastasel töötajal kes ei ole koolikohustuslik 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas. Töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel ­ kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas. Koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ning teistel õppe- ja kasvatusalal töötavatel isikutel, samuti tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu alusel töötavatel psühholoogidel ja logopeedidel ­ kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas. Osaline tööaeg on tööandja juures kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnitööks arvestusperioodi töötundide üldarvu ületavad töötunnid

Laomajandus

62

ppt

Tööõigused

TÖÖÕIGUS Mall Gramberg Kutsekoolide õpetajate koolitus Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus 21.02.2008 Tööõiguse olemus Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus ­ õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001

Õigusteadus

8

doc

Töö ja palk

kokku lepitud. 3. JUURDEMAKSE on summa, mida makstakse selleks, et tagada ettenähtud palgatase või hüvitada võimalik palga vähenemine. Seega tuleneb juurdemakse eelkõige tööandja kohustustest tagada ettenähtud töötingimused. Kui ta seda ei tee, peab ta tegema vastava juurdemakse. Juurdemaksete hulka kuuluvad ka summad, mis tööandja on kohustatud maksma töötajale töölepingu lõpetamise hüvitamiseks, sellistel juhtudel , kui tööandja on kohustatud ettenähtud keskmise palga säilitama (teisele tööle üleviimine seadusega ettenähtud korras, kui tükitasu rakendamisel ei jõua välja teenida miinimumpalka, tasustamisega tööseisaku aja eest) Palga hulka ei arvata summasid, mida tööandja on kohustatud töötajale maksma seoses tööülesannete täitmisega tekkivate kulude katteks (töölähetuse hüvitised, oma auto kasutamine tööülesannete täitmisel jne)

Majandus

12

doc

Tööõigus, õigus

allub(tööandja või mõni muu kellele isik vahetult allub). Distsiplinaar karistust ei tohi määrata hiljem kui kuue kuu jooksul alates teo toimepanemise päevast. Kui süüline käitumine avastati inventuuri, revisjoni, audiitor kontrolli või muul viisil läbi viidud kontrolli tulemusena, siis võib karistust läbi viia aasta jooksul alates teo toimepanemise päevast. Karistuse määramise ühe kuune tähtaeg pikeneb kui töötaja on puhkusel, töövõimetu või tema tööleping on peatunud muudel juhtudel. Töölepingu peatumise aega ei arvestata ühekuuse perioodi hulka v.a. puhkepäevade ja riiklike pühadeaeg. Tööandjal jääb töötaja üleastumise põhjuste väljaselgitamiseks kindlasti üks kuu. Tööandja peab arvestama distsiplinaarkaristuse määramisel  Peab arvestama üleastumise raskust  Toimepanemise raskust  Töötaja varasemat töös s.t. töötaja üldist suhtumist oma tööülesannetesse TDSV pg 8

Õigusõpetus

1

doc

Tööõiguse spikker 1.osa

Tuleb kindlaks määrata missugust kvalifikatsiooni tehtav töö nõuab, sellel ameti kohal, millel tööle soovija tööle hakkab. Seda kokkuleppet nimetatakse tööõigusteaduses tööfunktsiooni kindlaks määramiseks. Kokku võidakse leppida ka nii, et töötaja täidab mitme kutseala või ametikoha ülesandeid. Üksikasjalikum tööülesannete kirjeldus on otstarbe kohane anda ameti- või tööjuhendis. Sel juhul viidatakse töölepingu sõlmimisel vastavale juhendile, seda tutvustatakse töötajale ja võetakse tutvumise kohta allkiri. Kui kokkuleppe on saavutatud ja tehtav töö töölepingusse kirjutatud (töölepingus kirjas tööd, mis töötaja peab tegema, ametijuhendis aga kirjas selle töö sisu kirjeldus) , siis pooled on seotud ameti või töö juhendiga ning tööandja ei saa ühepoolselt tööülesannete ringi muuta.Tööaeg:Tähendab kokkuleppet töötaja tööaja normi kohta

Õigusteadus

Kommentaarid (0)