VÕRUMAA
KUTSEHARIDUSKESKUS
Infotehnoloogia õppetool
Reigo Tooming
Aap-13
Töökeskkonnaohutuse
eriala kahjulikud mõjud tervisele ja tervistkahjustavate mõjude
vähendamise võimalused
Referaat
Juhendaja :
Aivar
Kalnapenkis
Väimela
2013
Sisukord
Sissejuhatus
.................................................................................................................. 3
1.
Arvutiga töötamise kahjulikud mõjud tervisele……………………………………. 3
2.
Tervistkahjustavate mõjude vähendamise
võimalused.............................................. 4
Kokkuvõte…………………………………………………………………………… 8
Kasutatud
kirjandus ja
materjalid................................................................................. 9
SissejuhatusKäesoleva
referaadi ülesandeks oli kirjeldada eriala omandanu tervist
ohustavaid tegureid ja
nendest hoidumise põhitõdesid. Töö juhib
tähelepanu vajadusele arvutiga töötava inimese teadlikkusele, et
kaitsta ja hoida tervist.
Arvutiga töötamise kahjulikud mõjud tervisele
Pidev
töö arvuti taga ei lisa tervist. Tervist tuleb otsida metsast või
spordisaalist. Tundide pikkune arvuti taga istumine - kas omal soovil
või tööd tehes - toob kaasa hulga ebameeldivusi. Esimest korda
hakkasid Kanada õpetlased tõsist huvi tundma arvuti võimaliku
kahjuliku mõju vastu inimese tervisele 1984.aastal. Ajendiks said
ühe haigla meditsiinilise personali arvutud kaebused. Pärast
põhjalikke uuringuid leiti ühene side haiguste ja
elektromagnetilise
kiirguse vahel. 1
Arvuti
on saanud meie igapäevaelu osaks, selle ees veedavad pikki tunde
kontoritöötajad ja koolilapsed, koduperenaised ja pensionärid.
Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend.
Aga arvuti on toonud meie ellu ka uusi hädasid.
See vaikselt nurgas nohisev värvilise ekraaniga kast suudab tekitada nii
ihu- kui hingehädasid. Arstidele on hästi tuttav "hiirekäe
sündroom", mis vaevab neid, kes palju arvutiga töötavad.
Tegemist on hiirt liigutava käe tervisehädaga, mis tekib
sundasendist ja ühetaolistest liigutustest põhjustatud
lihasväsimuse ja haigusnähtudega nii õlavöötmes, küünarnuki-
kui randmepiirkonnas.2
Nüüdisajal
kasutatakse arenenud maades arvuteid enamikul (50 – 60 %)
töökohtadel ning ka kodus. Seoses sellega on tekkinud palju uusi
probleeme nii töö organiseerimise, töökoha kujundamise kui ka
tervise valdkonnas. Arvutite laialdase kasutamise tagajärjel on
tõusnud tugi- ja liikumisaparaadi ning silmahaiguste arv. Arvutite
laialdane kasutamine loob igale inimesele piiramatud võimalused
edukalt tegutseda sotsiaalses ja majanduslikus elus. Samal ajal
tõstab arvutite kasutamine töökohtadel rea hügieenilisi,
ergonoomilisi ja psühholoogilisi probleeme.
Käsitledes
arvuti mõju, tuleb kõigepealt eristada kaasaskantavaid sülearvuteid
ja elektronkiiretoruga arvuteid statsionaarsetel töökohtadel.
Kaasaskantavate arvutite puhul on töötervishoiu, eeskätt
sundasendi probleemid, väiksema tähtsusega. Kasutatakse ju
sülearvuteid ainult mõni tund päevas. Samas on neil teksti
nähtavus enamasti halvem ja kui sülearvutiga palju töötada, võib
ta silmi koormata rohkem kui elektronkiiretoruga arvuti. Sageli on
sülearvuti
hiirekursorit
ebamugav liigutada. Arvutitöö mõju inimese füüsilisele tervisele
saab hinnata tööasenditest ja tööliigutustest tekkinud koormusena
tugi- ja liikumiselundkonnale. Töökeskkonnas mõjuvatest
nägemistingimustest tekib koormus
nii
nägemis-
kui
ka tugi- ja liikumiselundkonnale (halvad nägemistingimused
soodustavad alati sundasendi tekkimist). Töötaja
füüsilisele
tervisele avaldab mõju ka siseruumi mikrokliima
ja
ruumiõhu koostis ning elektromagnetväljad. Töötaja vaimset
tervist arvutitööl mõjutab suuremahulise informatsioonihulga
vastuvõtmise ja töötlemise vajadus, aina kiirenev töötempo,
kõrgendatud tähelepanu vajadus. Pidev vaimne pinge
viib
töötaja stressisituatsiooni, mis väljendub indiviidi
füsioloogiliste, psühholoogiliste ja käitumise muutustena,
viies aja jooksul püsiva tervisehäireni.3
Pingeid
maandatakse arvuti taga istudes mitmel moel, eriti noori, aga ka
täiskasvanuid ja vanureidki hoiab arvutis Facebook. Veidi enam kui
poole aastakümnega on Facebook kasvanud ülikoolileiutisest
miljonite kasutajatega ülemaailmseks sotsiaalvõrgustikuks. Facebook
on üks kiiremini kasvavaid ettevõtteid ajaloos, millest on saanud
nii teismeliste kui ka miljonite täiskasvanute igapäevase suhtluse
lahutamatu osa.4
Aastal
2006 kirjutas Mark Ridgeway
oma raamatus „ .Net wireless programming“, et Microsoft NET strateegia hõlmab nägemust
integratsiooni erinevate osade arvutite ja andmeside teenuseid.
Traadita Interneti-ühendus ja mobiilseadmed on olulised komponendid
selles strateegias .5
Tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused
Võimalusi
hoiduda arvuti taga istumisest tingitud tervisekahjustusest on
rohkem, kui tööd koostades arvata oskasin, neist saaks iseseisva
referaadi.
Õige kehaasend istudes :
- reied peavad asetuma horisontaalselt ja sääred vertikaalselt;
- istme kõrgus peab olema sobiv põlveõndla kõrgusega või olema sellest veidi väiksem;
- käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90°;
- selg peab olema sirge, pea veidi ette kallutatud (5-7°);
- jalatald peab moodustama säärega mõttelise nurga vähemalt 90°;
- mõtteline joon, mis ühendab kahte õlga, peab olema paralleelne pealaetasandiga
Täiendavad
nõuded kehaasendile:
- Töötajale/õppijale sobiva kehaasendi istudes peab saavutama laua ja tooli asjakohase konstruktsiooniga ning nende valik peab vastama õppija kasvule;
- kuvari ekraani vertikaalasendi puhul peab õppija silmade tase olema ekraani keskpunktis või 2/3 selle kõrgusest;
- pilgu suuna mõtteline joon peab olema risti ekraani keskosa pinnaga, selle hälve võib olla +10°;
- kuvari ekraani äärtel oleva teksti vaatamisel peab vaatenurk (pilgu-suuna mõttelise joone ja ekraanipinna vahel) olema vähemalt 45°.
Puhkepausid
arvutiga töötajale on hädavajalikud, kohustuslikud. Ka
täiskasvanud inimene ei tohiks ühes ja samas asendis viibida üle
ühe akadeemilise tunni (45 minutit). See kehtib ka arvutiga
töötajale. Kord tunnis tuleks kasvõi mõneks minutiks laua tagant
püsti tõusta, võimaluse korral pisut ringi jalutada või vähemalt
asendit muuta. Iga teine paus võiks olla pikem, kuni 10 minutit.
Laste jaoks on järjest arvuti taga istumise aeg palju lühem. Kui
koolis jälgivad seda õpetajad, siis kodus tuleb vanemal lapse
tegemistel pilku peal hoida ja püüda talle selgitada, et ta ka ise
ajapiiranguid jälgiks. Sotsiaalministri määruse järgi võib
kooliealine arvutiga järjest töötada: 1.-3. klassi laps 15
minutit, 4.-7. klassis 25 ja 8.-12. klassis 30 minutit. Koolieeliku
arvuti taga istumise aeg võiks järjest piirduda 10-15 minutiga.
Tegelikkuses kipub (eriti kodus) see aeg paratamatult pikemaks
venima. Puhkepauside ajal peab tegema kindlasti harjutusi nii
silmadele kui kätele-kehale.
Silmade
hoidmiseks tehakse harjutusi istudes või seistes, silmad kuvari
ekraanilt ära pööratud, silmade suurima liikumisulatusega,
hingates normaalse rütmiga. Harjutusi valida soovi kohaselt kas üks
või kaks, varieerida neid päeva jooksul. Lisaks peab arvutiga
töötamisel teadlikult silmi pilgutama, et ei tekiks sarvkesta
kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet
ning vajadust silmi hõõruda.
Näidisharjutused
kätele:
Teha
umbes 10-sekundiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul
langetada käed lõdvestunult külgedele, raputada neid, pendeldada
ette-taha, ringitada õlgu.
Teha
3-4-minutiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul teha
harjutusi istudes: tõsta
õlgu ja langetada neid, ringitada; käed lõdvalt külgedel,
kallutada pea aeglaselt ühele õlale, pingutada lihaseid ja tõsta
pea tagasi otse-asendisse; lõdvestuda ja teha siis sama harjutust
teisele poole; sirutada sirged käed külgedel alla põranda suunas,
sirutada kaela ette ja üles, hoida asendit ja pingutada hetkeks ning
lõtvuda; tõsta käed küljelt üles, samaaegselt sügavalt sisse
hingates (pea jätta käte vahele), hoida hetkeks asendit ja
lõdvestuda - langetada käed ja pea; toetada küünarnukk lauale,
suruda otsmik tugevasti vastu peopesa, pingutada kaelalihaseid ja
lõdvestuda; seejärel otseasendist toetada käsi vastu kõrva,
pingutada kaelalihaseid ja lõdvestuda ning korrata sama teise käega.
6
Eelnevate
harjutuste kirjeldus peaks iga arvutiga töötava inimese töölaual
olema, et nii vajalikke tervist hoidvaid tegevusi mitte unustada.
Meeles
peab pidama ja järgima arvutist tulenevat kiirgust. Kuigi kiirguskaitse ekraan arvuti monitori ees on tänapäeval minevik.
Lihtsaim
moodus teada saada, kas monitor on väga kahjulik või on tema
kiirgustase normi piires on järgmine: hoida arvutit mõned tunnid töös ning siis katsuda ekraani. Kui on kuulda särtsumist ja on
tunda, kuidas käekarvad tõusevad püsti, siis on tegemist
staatilise elektriga ja kuvar on ohtlik. Kindlasti peab sinna ette
hankima kiirguskaitse, mis näeb välja nagu aken, millest siis
põhimõtteliselt oma arvutit jälgida.
Kui aga staatiline elekter puudub ja tunda on ainult kuvari klaasi
oma käe all, on kõik korras. Siiski ei tähenda see, et nüüd võib
kuus tundi järjest vaadata monitori. Arvutiga töötamisel on tähtis
teha lühikesi puhkepause iga poole tunni tagant. See aitab vältida
täielikku sandistumist. Lihased ei jää kangeks ja kael ei hakka valutama . Lisaks nägemine säilib kauem korras.
Tegelikult
ei kehti see ainult arvutiga töötamisel. Meeles peab pidama, et
mitu lühikest pausi on alati paremad, kui üks pikk paus. Tööaega arvuti taga peab jaotama paindlikult, see on tervisele kasulik. Veelkord , jälgima peab: istumisasendit, toa õhutatavust ja soojust,
arvuti müra ei tohi häirida kellegi tööd, vajalik on teha aegajalt pause, eelistama peab ergonoomilist varustust tavalistele,
oluline on arvutiga töötava inimese mugavus.
Kui
keskkond on ebamugav, siis peab rakendama ergonoomilisi soovitusi .
Peab teadma, et töökeskkond peab painduma töötaja järgi, mitte
vastupidi.7
Õige
ohutusnõuete täitmine arvutiga töötamisel vähendab tervisele
tekkivaid kahjusid.
Õnnetuse
vältimiseks on arvutiga töötaja kohustatud kinni pidama
järgnevatest ohutusnõuetest;
Enne arvuti, monitori ja teiste seadmete puhastamist või hooldamist tõmmata toitejuhe pistikupesast välja.
1.2
Enne mistahes seadmetevaheliste ühenduste tegemist peavad seadmed olema vooluvõrgust välja lülitatud.
1.3
Vaatamata korrektse , maandusega elektrisüsteemi olemasolule, ei ole soovitav korraga puudutada töötava arvuti metallkorpust ning mõnda
muud ruumis asuvat massiivset metalleset, veetorustikku või
radiaatorit.
1.4
Ülekuumenemise vältimiseks ei tohi sulgeda arvuti, monitori ja
teiste seadmete ventilatsiooniavasid. Samal põhjusel ei ole soovitav
arvutustehnikat pideva töö ajaks paigutada kütteseadmete
lähedusse, kinnisesse kappi või otsese tugeva päikesevalguse
kätte, samuti pehmele alusele (näiteks voodile , teki või vaiba peale vms. alusele).
1.5
Mitte lükata selleks mittemõeldud esemeid arvuti, kuvari ja teiste
seadmete avadest sisse, kuna need võivad tekitada tulekahju või
elektrilöögi ohu.
1.6
Mitte panna toitejuhet kohta, kus seda võidakse muljuda või tallata
ning kus keegi võib sellele komistada. Toitejuhtme peale ei tohi
midagi panna.
1.8
Seadmete toitejuhtmeid ei või asetada kuumadele esemetele
(küttekehadele).
1.9
Kasutades pikendusjuhet, tuleb kontrollida, et sinna ühendatud
seadmete voolutugevus ei ületaks juhtmele lubatud voolutugevust .
1.10 Seadet vooluvõrgust eemaldades tuleb hoida käega kinni pistikust,
mitte toitejuhtmest.8
Kokkuvõte
Referaadi
kirjutamiseks materjali otsimine andis palju uut teavet eriti
arvutiga töötava inimese tervise hoidmise kohta. Seetõttu on
selles peatükis liigagi pikalt kirjutatud õigetest kehaasenditest
ja ohutusnõuetest. Kirjapandust ei saanud midagi välja jätta.
Kasutatud
kirjandus ja materjalid
Facebook : Sotsiaalvõrgustiku efekt, 2012 David Kirkpatrick, e raamat
. Net wireless programming 2006 Mark Ridgeway, e raamat
http://www.annaabi.ee/Arvuti-kahjulikkus-tervisele-o.html
http://www.ti.ee/index.php?article_id=1390&page=349&action=article & Tööinspektsioon 2008
http://www.annaabi.ee/ARVUTI-MÕJU-TÖÖTAJA-TERVISELE-m23896.html Annaabi
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/haridus_ja_sotsiaal/opitegevus_juhend.pdf Terviseamet
http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Kuidas%20arvutiga%20tootades%20ellu%20jaada.pdf
http://www.eki.ee/eki/EKI_arvutijuh.ht m Eesti Keele Instituut 2004
1 http://www.annaabi.ee/Arvuti-kahjulikkus-tervisele-o.html
2 http://www.ti.ee/index.php?article_id=1390&page=349&action=article & Tööinspektsioon 2008
3 http://www.annaabi.ee/Arvut i -Mõju-Töötaja-Tervisele-m23896.html Annaabi
4 Facebook: Sotsiaalvõrgustiku efekt 2012 David Kirkpatrick, e raamat
5 . Net wireless programming Mark Ridgeway 2006, e raamat
6 http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/haridus_ja_sotsiaal/opitegevus_juhend.pdf Terviseamet
7 http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Kuidas%20arvutiga%20tootades%20ellu%20jaada.pdf
8 http://www.eki.ee/eki/EKI_arvutijuh.ht m Eesti Keele Instituut 2004
9
Kõik kommentaarid