100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-02-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
magneti teine ots on magnetvälja neelukohaks (magnetvälja jõujooned koonduvad sellese), selle pärast ütlemegi magnet on kahe poolusega ehk dipoolmagnet. Oletame nüüd, et murrame pulkmagneti tükkideks, nii toimides peaksime saama magnetist eraldada ühe pooluse nn magnetmonopooli. Kuid me ei saa seda teha isegi siis mitte, kui tükeldame magneti üksikuteks aatomiteks. Igal magnetil vaatamata tema suurusest on on nii põhja kui ka lõuna poolus. Seega Gaussi teoreem magnetväljade jaoks väljendab asjaolu, et magnetmonopoole pole olemas. See väidab, et summaarne magnetvoog läbi suvalise kinnise Gaussi pinna on võrdne nulliga. ❑ Φ=∮ (B∗n) dS=0 Φ=q/εε0 ❑ 36. Töö vooluga juhtme liikumisel magnetväljas. A12= I* ∆ΦΦ 19 37
võnkesagedus dissipatiivsete jõudude puudumise korral, siis amplituud kasvab. Maksimaalse väärtuse saavutab amplituud, kui =, siis Resonantsiks nimetatakse sundvõnkumiste amplituudi järsku suurenemist, kui süsteemile mõjuva välise perioodilise jõu sagedus saab võrdseks süsteemi niisuguse omavõnkesagedusega, mis tal oleks dissipatiivsete jõudude puudumisel. 22. Rist- ja pikilained. Laineks nimetatakse võnkumise edasikandumist ruumis. Kui elastses keskkonnas mõned osakesed viia tasakaalust välja, hakkavad nad võnkuma. Tekkiva sumbuvvõnkumise käigus muundub osa võnkumisenergiat soojuseks, osa kandub üle naaberosakestele, mis hakkavad samuti võnkuma. Laine käigus ei kandu edasi mitte keskkond, s.t. molekulid ise, vaid ainult võnkumine! Ristlainetuseks nimetatakse sellist lainetust, mille käigus keskkonnaosakesed võnguvad laine Pikilainetuseks levimissuunaga risti, näiteks lained veepinnal.nimetatakse lainetust, kus
seadust: 1) Elektroodil eralduva aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga. 2) Võrdetegur sõltub ainest ja teda nimetatakse elektrokeemiliseks ekvivalendiks. Aine elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline aatommassi ning pöördvõrdeline valentsiga. Mõlemad seadused saab kokku võtta ühte valemisse: Gaasid - Definitsiooni järgi koosneb gaas vabadest molekulidest; et need peavad olema elektriliselt neutraalsed, ei saa gaas elektrit juhtida. Et gaasilises keskkonnas tekiks vool, tuleb seal kõigepealt tekitada laengukandjaid. Voolu gaasides nimetatakse elektrilahenduseks (gaaslahenduseks). See lahendus võib olla kaht tüüpi: 1. Sõltuv lahendus, kui laengukandjaid (ioone, elektrone) tekitab mingi kõrvaline allikas (soojus, valgus, radioaktiivne kiirgus). Sõltuva lahenduse voolutugevus nõrkade voolude korral on ligikaudu võrdeline pingega (kehtib Ohm'i seadus); takistus kahaneb temperatuuri tõustes.
seadust: 1) Elektroodil eralduva aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga. 2) Võrdetegur sõltub ainest ja teda nimetatakse elektrokeemiliseks ekvivalendiks. Aine elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline aatommassi ning pöördvõrdeline valentsiga. Mõlemad seadused saab kokku võtta ühte valemisse: Gaasid - Definitsiooni järgi koosneb gaas vabadest molekulidest; et need peavad olema elektriliselt neutraalsed, ei saa gaas elektrit juhtida. Et gaasilises keskkonnas tekiks vool, tuleb seal kõigepealt tekitada laengukandjaid. Voolu gaasides nimetatakse elektrilahenduseks (gaaslahenduseks). See lahendus võib olla kaht tüüpi: 1. Sõltuv lahendus, kui laengukandjaid (ioone, elektrone) tekitab mingi kõrvaline allikas (soojus, valgus, radioaktiivne kiirgus). Sõltuva lahenduse voolutugevus nõrkade voolude korral on ligikaudu võrdeline pingega (kehtib Ohm'i seadus); takistus kahaneb temperatuuri tõustes.
soojenedes paisuvad erinevalt. Selline regulaator sobib näiteks elektriradiaatorisse. Temperatuur tõus tingib elemendi kahe erineva metalli erineva deformatsiooni, mistõttu regulaator üks hetk katkestab ahela. Temperatuuri alanedes laskub kontak jällegi endisesse asendisse ning vooluahel suletakse. Joonis 2.4. Bimetallregulaator [3] Automaatsüsteemides ei ole täiturmehhanismide stabiilne juhtimine muutlikus keskkonnas regulaatorita võimalik. 2.2.2. Protsess Protsess (process) on üldistatult seade, mida üldse soovitakse juhtida. See on ainuke osa automaatjuhtimissüsteemist, mille parameetreid ei saa muuta, mistõttu moodustab see juhtimissüsteemi aluse, mille ümber ehitatakse süsteem. Kõigil teistel süsteemi osadel saab muuta parameetreid või nad vahetatakse vajadusel välja. Näiteks olgu protsessiks asünkroonmasina kiiruse reguleerimine, millele võib vabalt valida erinevaid regulaatoreid
Tuntuim liigitus on rist- ja pikilained (viitab laine levikusuuna ja osakeste võnkesuuna vahelisele nurgale), merelained kuuluvad pinnalainete liiki, valgus ja röntgenikiired elektromagnetlainete hulka. Kvant-teooria kasutab väljendeid pilootlaine, tõenäosuslaine jms.; väga tuntud on häälelained. Olemas on isegi selline kummaline objekt nagu seisevlaine. Oma füüsikakursuses käsitleme kõige lihtsamat lainetuse liiki - ühtlases keskkonnas levivaid elastsuslaineid. Leitud võrrandeid kasutatakse kõigi teiste lainetuse liikide kirjeldamisel - täpselt niisamuti, nagu harmoonilisi võnkeid keeruliste perioodiliste liikumiste korral. Lainetavas keskkonnas toimub osakeste korrastatud võnkumine. Kui keskkonnaosakesed võnguvad risti laine liikumissuunaga, nimetatakse lainetust ristlaineks; kui samas sihis, siis pikilaineks. Pikilaine ja ristlaine
6.7b Ketta inertsimoment tema sümmeetriatelje suhtes 6.8 Pöörleva keha kineetiline energia. 7. VÕNKUMISED 7.1 Tasakaalu liigid 7.2 Sumbuvvõnkumine 7.2 Harmooniline võnkumine. 7.2a Matemaatiline pendel 7.2b Füüsikaline pendel 7.3 Harmoonilise võnkumise energia. 7.4 Sundvõnkumine. Resonants 8. LAINED 8.1 Rist- ja pikilained 8.2 Sfääriline ja tasapinnaline laine 8.3 Lainete interferents 8.4 Lainete difraktsioon 8.5 Laine levimiskiirus elastses keskkonnas 8.6. Doppleri efekt 9. MOLEKULAARFÜÜSIKA 9.2 Ideaalse gaasi mõiste 9.3 Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand 9.4 Aine siseenergia. Ideaalse gaasi siseenergia. Temperatuur ja selle seos ideaalse gaasi siseenergiaga. 9.5 Avogadro seadus. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Mendelejev-Clapeyroni võrrand. 9.6 Isoprotsessid 9.7 Gaasi töö. Soojushulk. Siseenergia 9.8 Gaasi töö ja soojusvahetus isoprotsessidel 9.9 Adiabaatiline protsess 10
8 NÄDAL 1. Demokritose seisukohad aine ehitusest. ● kõik ained koosnevad üliväikestest osakestest e. molekulidest (mõõtmed suurusjärgus 10um) ● molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud (suurusjärgus molekulide mõõtmetega) ● molekulid on pidevas kaootilises liikumises (temperatuuri tõustes nende liikumise kiirus kasvab) 2. Tahke aine ehituse iseloomustus. Kristalsete kehade ja amorfsete kehade erinevus aine ehituse seisukohalt. Tahke olek. ● Molekulide vahekaugused on samas suurusjärgus molekulide mõõtmetega ● Tõmbejõud molekulide vahel tugevad ● Molekulidel on sellest tingituna kindel asukoht ja soojusliikumise käigus nad võnguvad selle ümber ● Tahketel ainetel on kindel kuju ja ruumala Üldjoontes jagunevad tahkised ehk tahked ained kristallideks ja amorfseteks aineteks. Kristallides paiknevad molekulid kor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid