IV-V põlvkond, muusikaajalugu, renessanss, konspekt (0)

IVPõlvkond tegevusaeg 1520 -1560, Euroopa kultuuris kriisiaeg, Habsburgide Dünastia(võimuvõitlus) ja kirikureformatsioon. Kultuur hakkas lagunema . 16. saj muusikas läks järjest rohkem hinda tugev isikupära individiuaalsus. Mitte grupistiili järgimine. Vahe heliloojate vahel ei olnud suur. J.Desprezi loomingus oli häälte võrdsus ja tasakaalustus tähtis vorm, see jätkub IV põlvkonnas. 3ndas oli 4häälne komposisatsioon, 4ndas põlvkonnas tuleb 5-es hääl juurde. Seda perioodi käsitlevad muusikud kui maneristlikkut käitumist. 16.saj II poolele on iseloomulik muusika reservata – väikesele muusikaringile reserveeritud muusika . Meistrid *Nicolas Combert *Adriant Willaert Vpõlvkond sündinud 1520, tegevusaeg 1570-1600, itaallased tõusevad väga kiiresti esile, jätkati vana asja, aegamisi sulas see kokku Itaalia modernistliku muusikaga, tolle aja muusikas sai ideaaliks jõuline, värvirohke isikupära väljendus, selle eesmärgiga, et saavutada suuremat tundelisust kuulajas, hakati vastandama väga kaugeid helistikke. Kaunistati meloodiaid – virtuoossete bažaasidega(ülimmeisterlik, väga tehniline mänguoskus). Ekspressiivsus ja dramatism -võtted millega teha muusikalisi kujundeid rohkem nähtavaks. * Philipp de Monte – oli keiser Maximillian II juures. *Orlandos Lassos või Orlando di Lasso , 1532-1594, tähtsaim suurkuju . Teoseid kokku üle 2000, stiil keeruline, keelena oskas erinevaid keeli, siis ilusa eurooplasena on ta kõik ühendanud(saksa, prantsuse ja itaalia keele). Lassuse sünnilinn on Prantsusmaal, Belgia piiril . Legent räägib, et ta on 3 korda röövitud lauluhääle pärast.12.aastaselt võeti ta Sitsiilia asekuningaresidentsi kapellmeistriks. 1550- 1556 sai tuntust, nimetatakse teda 3ndaks vürstiks(kuldkannuserüütel, haruldane nähe). Hilises loomingus on surmataolised laulud, enamus laule pühendus kirikulauludele, üle 70missat, 100kond magnificat(inglismaalt pärit kirikumuusika vorm), 4passiooni, üle 500 motetti, lisaks 450 prants , it.k, saksa keelset ilmalikku laulu. Oma eluajal oli ta kõige tundum, nüüd ei teata tema loomingut palju. Looming:,,Mantona, mia cara ”
,,O la o che bon eccho”(eccho- kaja ) ,,Kyrie” ,,Timor et tremor” ,,Bonjour mon coenr”. Lassus kasutas võtteid mida tavaliselt ei kasutatud üldse polüfppnias, suurendatud intervallid , dissonantsid(ebakõlad), vastandkõlad. Tintoretto -ekstaatiline stiil. Kui Lassus suri, asendub madalmaade vokaalpolüfoonia stiil juba uuega. Lassuse mõju katolikus kirikumuusikas jäi võrdlemisi nõrgaks, kuigi panus oli väga suur. Tänu paljudele õpilastele ja väljendajatele oli väga suur tema tähtsus saksa muusika järgnevale arengule( Bach ja Hendel).