tegelikkusele. 3. Kes oli keskne kuju foovide rühmituses? Millised olid tema eesmärgid kunstis? H. Matisse eesmärkideks kunstis oli eneseväljendus ja dekoratiivne lõpptulemus 4. Mida iseloomustavat tead teiste foovide loomingu kohta? Kujutavad muusika-ja rahvapidude motiive, religiooni. 5. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ,,espressionism"? Ekspressioon väljendus(pr.k) 6. Võrdle omavahel prantsuse foove ja saksa ekspressioniste. Mis oli neil ühist ja mille poolest nad erinesid? Ekspressionistid negatiivsed emotsioonid - rahutus, maailmaalu,ühiskonnakriitika. Värvikontrastid või ,,porised" toonid, tegelased sünged, karikatuursed 7. Nimeta Saksamaal Dresdenis tegutsenud ekspressionistide rühmitus. Kes oli selle eesotsas? ,,Die Brücke" E.L. Kricher
Ekspressionism Eesti kirjanduses Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses ja muusikas. Expression – tähendab prantsuse ja inglise keeles väljendust, ilmet. Eesti luulesse tõi ekspressionism tõelise rütmilise vaheldusrikkuse. Reeglina luuletuste värsiread pikenesid, muutusid korrapäratuks. Sõnastus on raskepärane, luuletuste trükipilt jätab rahutu, isegi meelevaldse või kaootilise mulje. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid Eestis olid peamisteks ekspressionismi stiilis kirjutajateks rühmituse “Tarapita” kirjanikud, näiteks Johannes Vares- Barbarus, Marie Under ja Friedebert Tuglas. J. Vares “Katastroof 1” Lääb hukka kõik... planeet, kui haisev pomm, täis raipeid, nagu viirastus veel kõigub
Ekspressionism See luulevool ja kirjandusnähtus esines peamiselt saksa kultuuriruumis Tuntud eelkäijaid: Richard Dehmel, Hugo von Hofmannsthal, Rainer Maria Rilke, Stefan George Väljapaistvaid ekspressioniste: Georg Heym, Franz Werfel, Else Lasker-Schüler, Ernst Stadler, Georg Trakl, Gottfried Benn, Kurt Heynicke, Walter Hasenclever, Johannes R. Becher Richard Dehmel (1863 – 1920) Vastuvõtt Kogust „Erlösungen“ tõlkinud Marie Under Aga ära tule pikas rüüs. Tule joostes, sädemete loites, neidis! Avat käsivarsi tule siis! Minu lossi ei vii gaala-trepid; Mäest üle läheb, kisu maha schlepid, Armastada võib vaid lühikeses kleidis
19. ja 18. sajandi vahetusel olid noorte, opositsiooniliselt meelestatud kunstnike suurimateks eeskujudeks Ferdinand Hodler ja Edvard Munch. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Kasutati ka meelega poriseks ning tuhmiks muudetud koloriiti. Inimeste näod maaliti tihti jõhkra ilmega, mille taga võib aimata sisemist piina ja traagikat. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ja maaliline ilu. Just see eraldabki neid prantsuse foovidest. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus niihästi naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik- sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Osa saksa ekspressionistide esimesest põlvkonnast moodustas 1905. aastal Dresdenis rühmituse "Die Brücke", mis tähendab silda. Rühma asutamise idee tõstatas Ernst Ludwig Kirchner(1880-1938)
kontuurjooni. Ei selged tumedad kontuurjooni. kasutanud lineaarset nurgelised ilmekad kontuuri tugevad kontuurjooned Keda mõjutas 20. sajandi Kubiste (nt. sümboliste Ekspressioniste, reklaamikunsti Pablo Picasso) moderniste
20. sajand Ekspressionism Ekspressionism Pr k expression väljendus Kunstivool, mis püüdis väljendusjõu ning spontaanse värvi- ja valguskäsitluse kaudu lõplikult eemalduda tegelikkuse looduslähedasest edasiandmisest Iseloomulik on kõikide vormide lihtsustamine, ka moonutamine, samuti jõulised, murdmata värvitoonid Dramaatiline elamuslikkus ja isikupärane reaalsusetaju Ekspressioniste mõjutas V. van Goghi ja E. Munchi looming, samuti foovid Die Brücke Asutati Dresdenis 1905 arhitektuuriüliõpilaste poolt Erinevalt foovidest tunti huvi ka kunsti sotsiaalse rolli vastu Nn. primitiivse kunsti mõju, gootika mõju, psühholoogiline pingestatus Asutajad Kirchner, Schmidt-Rottluff, Heckel 1906 esimene näitus Die Brücke 1910 Berliini, "Neue Sezession" 1910 ajakiri "Der Sturm" 1912 galerii "Der Sturm" 1913 "Die Brücke kroonika"
Terminit "ekspressionism" hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Ekspressionism kirjanduses Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja
koolkonna/kunstnikeringiga Impressionismilt liikus nn. süntetismile, lihtsustatud maalipõhimõtted - loobumine ruumilisusest ja perspektiivist, värvi ja vormi algsest kontekstist eraldamine Paul Gauguin, "Nägemus pärast jutlust" (1888) Paul Gauguin, "Van Gogh maalimas" (1888) Paul Gauguin 1891 esimene reis Tahitile, 1895 asus sinna elama Tahitil maalitud teosed kuuluvad loomingu paremikku, mõjutanud hiljem sümboliste, ekspressioniste Paul Gauguin, "Tahiti naised" (1891) Paul Gauguin, "Surnute hinged valvavad" (1892) Paul Gauguin, "Kust me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me läheme?" (1897) Paul Cezanne (1839-1906) Prantsuse maalikunstnik 1861 suundus õppima Pariisi, kus tutvus impressionistidega, osales ka 1874. Impressionistide esimesel näitusel Alates 1879 Aix´is Paul Cezanne "Kaardimängijad" (1890-92) Paul Cezanne Geomeetriliste vormide kasutamine (kera, koonus, silinder)
See on suurel määral saksa nähtus, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Prantsuse keeles tähendab expression 'väljendus, ilme' . Terminit "ekspressionism" hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Ekspressionism kirjanduses Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel, rohke adjektiivide kasutamine. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale, reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Tuntud kirjanikud
Suurel määral Saksa nähtus Second level Eksisteeris samal ajal futurismi Third level Fourth level ja kubismiga Fifth level Peeti oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest Kasutusel: Sünged ja võikad Click to edit Master text styles kujundid, mille aluseks on: SecondThird level level sõda Fourth level Fifth level vaesus
ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline. Sünged, grotesksed. puhuti lausa karikatuursed pildid väljendavad jõuliselt maailmavalu, ängistust ja leina, põlgust ühiskonna vastu. Ränga paine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933-1945) ajal. Läbikukkunud maalijana oli Hitler avalikult vaenulik palju edukamate avangardistlike kunstnike vastu, olulisem on aga see, et moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste (aga ka teisi moderniste mujal Hitleri poolt vallutatud Euroopas) kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse. Muuseas, samasugune olukord valitses ka Stalini võimu all oleval Venemaal. Edvard Munch (1863-1944) Edvard Munch sündis 12. detsembril 1863 aastal, lapsepõlv möödus Oslos. Oma populaarsemate teostega hakkas tegelema 1885. aastal Pariisi kolides. Munch suri 1944. aastal, 23. Jaanuaril. Ta pärandas kõik oma tööd Oslo linnale, mis need
Derain & Vlaminck-kasutasid aastail 1904-1907 eriti intensiivseid , kohati isegi tooreid toone. Vlamincki suureks eeskujuks van GOGHi looming. Rouault- Teda sidusid foovidega üksnes välised tunnused, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Hilisem teoste sisu religioosne 5. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ,,ekspressionism"? Prantsuse keeles 'expression' 'väljendus' 6. Võrdle omavahel prantsuse foove ja saksa ekspressioniste. Mis oli neil ühist ja mille poolest nad erinesid? Ekspressionistidele tähtis teose sisu, fovistidele tähtis ilu. Ekspressionistid rõhutavad tundeid ja meeleolusi, fovistid ei rõhuta tundeid ja meeleolusi. Mõlemad pidasid oluliseks väljendust. Ekspressionistide töödsüngemad ja negatiivsemad kui foovidel. 7. Nimeta Saksamaal Dresdenis tegutsenud ekspressionistide rühmitus. Kes oli selle eesotsas? ,,Die Brücke" (,,Sild")
püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Kunstnikud lihtsustasid, üldistasid või lausa moonutasid joonistust, kasutasid teravaid, isegi tooreid värvikontraste või jälle meelega ,,poriseks" ning tuhmiks muudetud koloriiti, mida mõnigi kord kandsid pinnale vabalt voolavalt. Inimene on ekspressionistide töödes sageli jõhkra ja/või inetu ilmega, mille taga võib aimata sisemist piina ja traagikat. Inimesi ümbritsev loodus on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ja maaliline ilu. Ekspressionismi viljelemisel Saksamaal olid eriti silmapaistvad Dresdeni kunstnike rühmitus ,,Die Brücke" [di brüke] (1905-1913) ja Münchenis grupeering ,,Der Blaue Reiter" [der blaue raiter] (1911-1914), kes koos panid aluse ekspressionismi ,,esimesele lainele" (1905-1914). ,,Brücke" rühma kuulusid Erich Heckel [eerih hekkel] (1883-1970), Ernst Ludwig Kircher [ernst ludvig kirhner] (1880-1983),
ideoloogia. Sotsialistlik realism oli osa totalitaarsest ühiskonnast, selle väline, paraaditsev külg. Avangardlik kunst, sealhulgas konstruktivistlik arhitektuur kuulutati kodanlikuks igandiks. Venemaa Gavril Frolovi ikoonimaal `'Neli jumalaema'' Saksamaa 1920-ndatel hakati sõjaeelses ekspressionismis nägema järgnenud ajaloo prohvetlikku ettekuulutust. Uus põlvkond kunstnikke võttis seepärast eeskujuks ekspressioniste, aga ka dadaiste ning muutus tihti väga ühiskonnakriitiliseks. Saksa kunstile olid sel ajal tüüpilised sünged, grotesksed, karikatuursed pildid ja skulptuurid. Saksamaa Portreedes rõhutati vormi plastilisust ja kujutatava karakterit. Eesmärgiks oli tegelikkuse objektiivne kujutamine, maalide põhiteemaks oli kaasaegne ühiskond ja selle pahed. Maalid kujutasid süngeid tahke tööstuslinna elus, sõjardeid, sõjaheidikuid, sante,
kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine. Maailmas tuntud: Filippo Tommaso Marinetti, Jelena Guro Eesti kirjanikud: Albert Kivikas, Erni Hiir Ekspressionism: Tekkis 20. sajandi algul Saksamaal. Tähendab jõulisust. Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamist. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid. Maailmas tuntud: Franz Kafka, Georg Kaiser Eesti kirjanikud: Marie Under, Friedebert Tuglas Sürrealism: Tekkis 20. sajandil. Olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms
igandiks. Venemaa Click to edit Master text styles Second level Gavril Frolovi ikoonimaal. Third level `'Neli jumalaema'' Fourth level Fifth level Saksamaa 1920-ndatel hakati sõjaeelses EKSPRESSIONISMIS nägema järgnenud ajaloo prohvetlikku ettekuulutust. Uus põlvkond kunstnikke võttis seepärast eeskujuks ekspressioniste, aga ka dadaiste ning muutus tihti väga ühiskonnakriitiliseks. Saksa kunstile olid sel ajal tüüpilised sünged, grotesksed, karikatuursed pildid ja skulptuurid. Saksamaa Portreedes rõhutati vormi plastilisust ja kujutatava karakterit. Eesmärgiks oli tegelikkuse objektiivne kujutamine, maalide põhiteemaks oli kaasaegne ühiskond ja selle pahed. Maalid kujutasid süngeid tahke tööstuslinna elus, sõjardeid, sõjaheidikuid, sante, prostituute, kerjuseid jt.
Saab üldse kunstilt midagi enamat nõuda? Samas, mõeldes tänapäeva maailma peale, siis nii mitmedki inimesed tõstavad tihti näpu üles, pannes teisi ennast kuulama ja küsivad tohutult sügavamõttelise küsimuse- kas see maailm on ikka selline, nagu me teda näeme. Saksa filosoof Kant juba tähendas, et kui me maailma tajume sellisena, ei tähenda see, et ta selline on, vaid et mõistus on selline, et me ei saa teda teisiti tajuda. Sellepärast tulebki ekspressioniste austada, et nende tööd panevad inimese mõtlema, tänu neile hakkab inimese hallolluse sügavikus tööle midagi, mis annaks nagu signaali, et no kurja, on vist teisigi võimalusi maailma näha, kui ma ette kujutasin. Ma mäletan, kuidas Esa Saarinen kirjutas taani filosoof SØren Kirkegaardi kohta väga ilusasti, nimelt tema arvates on usk hüpe, see on hüpe tundmatuse poole ning ta usub, et teisel pool kuristikku on Jumal ja ta peab hüppama.
ängistust. Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Sõja üle elanud kunstnikud nägid varasemas loomingus lausa prohvetlikku ettekuulutust ja nii ongi ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline. Ränga paine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933-1945) ajal. Moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste (aga ka teisi moderniste mujal totaliteersetes riikides) kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse (www.pelgulinna.tln.edu.ee). Totalitaarsetes riikides oli kunst vägagi olulisel kohal, kuna kuulus väga hästi toimivate propaganda vahendite hulka. Siiski ei olnud nende riikide kunst mitte kunagi vaba, vaid oli alati läbinud tsensuuri ja pidi teenima diktaatorite huve. Samuti eelistati vana ja
Tegelikust ei illustreerutud. Kujutati elu mustemat poolt julmus, alatus, kuritegevus. Naturalistid arvasid, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Eelistati proosat draamale ja luulele. Lemmikzanrid olid romaan ja novell. Naturalistid Eduard Vilde, Emile Zola. Ekspressionism Sündis Esimese maailmasõja aegsel Saksamaal. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma. Pöörati erilist tähelepanu tegusõnadele ja lühilausetele. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus. Kunstis Kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Kasutati *poriseid* värve. Ekspressionistid Franz Kafka, Mait Metsanurk, Marie Under. Eksistentsialism Filosoodiline ja kirjanduslik vool. Lähtub inimese mõtlemisel tema eksistentsist.
geomeetriliste põhivormide kaudu. Kubism leidis kindla koha maalikunstis. Kirjanduses väljendus see põhiliselt luuletuste ülesehituses. DEKADENTS- nähtus kultuuris, mida iseloomustab püüd väljendada tüdimust, jõuetust ja küllastatust. OSKAR WILDE EKSPRESSIONISM- pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus onsurma- ja enesetapumotiivid,jõuline luulekeel, rohke adjektiivide kasutamine. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale,reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. KAFKA, SUITS , TUGLAS
o Toored värvikombinatsioonid o Puulõiked o Pintslilöök rahutu ja järsk Vaatajat taheti äratada, vapustada, suunata ja õpetada tema tundeid. TEKKIMISE PÕHJUSED: o 1. MS eelaimus o Lootusetus, väljapääsmatus o Peale sõda: sõja koledused, elu varjuküljed „Die Brücke“ (sild) Dresdenis 1905-1913 – rühmitus, kuhu koondusid osa esimese põlvkonna saksa ekspressioniste; KIRCHNER – rühmituse looja; SCHMIDT-ROTTLUFF; tegid puulõikeid, andsid välja aastamappe. „Der blaue Reiter“ (helesinine ratsanik) Münchenis 1911-1914 – koondusid noorema põlve kunstnikud; looming tihti ekspressionismi-kubismi-futurismi segu; MARC – loomad, KANDINSKY – hiljem abstraktsionismi rajaja, KLEE Järelekspressionism – DIX, Grosz Ekspressionismi areng jõuab abstraktsionismini KUBISM 1907-1925, Pariis
Häbenemata toodi vaataja ette kehaline ja moraalne viletsus, nad väljendasid selgelt erootikat ja surma (nt. Egon Schiele). Maaliti müstilist temaatikat, keskenduti enam figuurile kui esemetele. Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele (nt. Schiele tegelaste käed ja pead). Inimest ümbritsev loodus on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ning maaliline ilu. ,,Brücke"-rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige (arhailine efekt), millele nad andsid ilmeka ja üldistatud joone. Ka graafikat iseloomustab dramaatiline elamuslikkus. EKSPRESSIONISMI KUNSTIESINDAJAD ERNST LUDWIG KIRCHNER (1880-1938) Kirchner jättis Die Brücke loomingusse olulise jälje. Tema pildimaailm on seotud inimese ja tema emotsioonidega
1. Fovistide nimetus? Metsikud, laikudena maalides, metsikult 2. Mida pidasid fovistid kunstis oluliseks? Väljendad kunstniku meeleolu, mis tekkinud motiivi vaatamisel. Üksik asjad polnud olulised Värvid polnud loodusest 3. Nimeta tähtsamad kunstnikud ja too näiteid Henri Matisse - "Tants", "Vestlus" 4. Kuidas nimetati SAKSA fovismi? 5.Millest tuleneb nimetus ekspressionism? Ekspressionistid Prantsuse keelest - Väljendus 6. Mis iseloomustab saksa ekspressioniste ja nende töid? Pildile juurde mõeldud tähendus ja sümboolika väljenduse põhisisuks oli rahutus, mõnikord ühiskonna kriitika ja maailmavalu parema ühiskonna igatsus Kubism 1. Millal kõrg periood? 1907 Pariis 2. Kelle loomingut ja miks peetakse kubistide mõjutajaks? Cezanne. Eriti püüe leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja struktuure. Mõju avaldas ka Aafrika neegriplastika. 3. Milliseid kunstnikke peetakse rajajateks? Pablo Picasso - Hispaania
aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Sõja üle elanud kunstnikud nägid varasemas loomingus lausa prohvetlikku ettekuulutust ja nii ongi ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline. Ränga laine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933-1945) ajal. Läbikukkunud maalijana oli Hitler avalikult vaenulik palju edukamate avangardistlike kunstnike vastu, olulisem on aga see, et moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste (aga ka teisi moderniste mujal Hitleri poolt vallutatud Euroopas) kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse. ( http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.htm ) 1907. Aastal kerkis esile kubism. Kubismi algatajaks võib pidada 20. sajandi üht suurimat kunstnikku - Pablo Picassot (1881 - 1973). Hispaaniast, Katalooniast pärinev Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult tuttav
• Oli õppinud Peterburis saksakeelses koolis • Tundis prantuse sümbolistide, vene futuristide ja ekspressionistide loomingut • Dikter, “Septembrilüüra”, “roosialtar” “Tulevikuvari”, • Kui oli raskelt haige ja elas viletsates tingimustes, oli tema luule täis enesekindlaid ja võidurõõmsaid hüüdeid Elmer Diktonius (1896-1961)-proosarunot, aforismid • oli õppinud marksistlikku kunstiteooriat ja teadis samuti saksa ekspressioniste • Ta arendas oma stiili kiireks ja täpseks nagu hästitreenitud poksija löögid • “Karmid laulud”, “teravad leegid”, “Kivisüsi”, “Janne Kubik” Modernismi (1900-luvun alkupuoli) Tulekandjad 1920ndad • ”Ikkunat auki Eurooppaan!” • Nimi Nuoren voiman Liiton albumista • Tulenkantajiin tiiviisti kuuluvia kirjoittajia olivat muun muassa Uuno Kailas,Olavi Paavolainen, Elina Vaara, Katri Vala ja Lauri Viljanen
kaos. Suurlinna paineid kajastas oma töödes Max Beckmann. Jõuliselt ühiskonnakriitilised on Käthe Kollwitzi graafilised lehed. Ekspressionism jõudis Ernst Barlachi loomingu näol ka skulptuuri Ränga paine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933-1945) ajal. Läbikukkunud maalijana oli Hitler avalikult vaenulik palju edukamate avangardistlike kunstnike vastu, moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse. Venemaal ka Kubismi algatajaks Pablo Picasso. joonistusõpetaja poeg. varakult tuttav kunstitehnikatega, varakult suurepärane joonistaja ja maalija. hiljem, kui temast oli saanud kunstiuuendaja, harrastas ta kunstitegemist "vanaviisi".19aastasena pariisi, jäi elulõpuni. Esimese paari aasta jooksul maalis ta elu süngetel teemadel sinakas ja hallikas koloriidis (nn. sinine periood ).
kaos. Suurlinna paineid kajastas oma töödes Max Beckmann. Jõuliselt ühiskonnakriitilised on Käthe Kollwitzi graafilised lehed. Ekspressionism jõudis Ernst Barlachi loomingu näol ka skulptuuri Ränga paine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933-1945) ajal. Läbikukkunud maalijana oli Hitler avalikult vaenulik palju edukamate avangardistlike kunstnike vastu, moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse. Venemaal ka Kubismi algatajaks Pablo Picasso. joonistusõpetaja poeg. varakult tuttav kunstitehnikatega, varakult suurepärane joonistaja ja maalija. hiljem, kui temast oli saanud kunstiuuendaja, harrastas ta kunstitegemist "vanaviisi".19aastasena pariisi, jäi elulõpuni. Esimese paari aasta jooksul maalis ta elu süngetel teemadel sinakas ja hallikas koloriidis (nn. sinine periood ).
taga aimdub sisemine piin ja traagika. Häbenemata toodi vaataja ette kehaline ja moraalne viletsus, nad väljendasid selgelt erootikat ja surma. Maaliti müstilist temaatikat, keskenduti enam figuurile kui esemetele. Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste 10 detailide moonutamisele või suurendamisele. Inimest ümbritsev loodus on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ning maaliline ilu. Kubism Kubistid taandasid esemed lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks ehk hakkasid pildi erinevaid osi geomeetrilisetena kujutama. Tundub, et nad on looduses esinevad esemed ja olendeid justkui osadeks lahti võtnud, neile lihtsustatud vormi andnud ja siis uuesti pildile kokku pannud. Lisaks võib inimene või ese olla maalil korraga otse- ja külgvaates.
See on suurel määral saksa nähtus, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Terminit "ekspressionism" hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Ekspressionism kirjanduses Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel, rohke adjektiivide kasutamine. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale, reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Kirjanikud Franz Kafka Marie Under
Raudkonstruktsioonide kasutuselevõtt. Eiffeli torn(1890). EKLEKTIKA erinevate ajalooliste stiilide segamine, miksimine. 22. Postimpressionism(19. ja 20.saj vahetus). VINCENT VAN GOGH(hollandlane) ekspressionismi isa; nagu Mermeergi, vastandas Gogh kollase sinisega. Iga maal on hingeseisundi kujutamine; ei kopeeri ümbritsevat loodust; pastoosne maalimistehnika; vormib pintsliga maastikke; erksad ja toored värvid, inspireerib 20. saj ekspressioniste: ekspressionismi isa. PAUL GAUGIN(prantslane) fovismi isa; Iseõppija; bürsimaakler; keskklass(rikas); võttis salaja kunstitunde; maalimist alustas kuldses keskeas; looming põhjustas puhta värvi vallandumist 20. saj alguses. Maalid dekoratiivsed; tumedad kontuurid; avaldas mõju fovismile. PAUL CEZANNE(prantslane) kubismi isa; Maastikud, natüürmordid, portreed; klassikalised-moodsad teosed; looduses olevad esemed meenutasid
kunstis ei kirjeldata loodusestseene, inimtegevust ja kõiki muid reaalse maailma nähtusi nende eneste pärast; siin on nad tajutavad pinnad, mis on loodud selleks, et esitada nende esoteerilist vastavust Ürgideaalidele." EKSPRESSIONISM Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamist. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel, rohke adjektiivide kasutamine. Iseloomulikuks on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale, reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine.
pildile enda kaastunde, väljendada läbi pildikeele enda emotsioone. Tolle aja maalid on valdavalt tumedates, maalähedastes toonides. Kuna tema kõhutäis sõltus sageli teiste inimeste heldusest, maaliski ta palju just lihtrahvast. 3 Ta töötas kümme aastat suure intensiivsusega, luues väga omapäraseid teoseid, kasutades ekspressiivseid värve ning jooni, mis kõik inspireeris hiljem foviste ja ekspressioniste. Oma elu ajal müüs van Gogh aga ainult ühe maali. Tema viimane äng ja depressioonid muutusid aina ägedamaks ning kunstniku viimased eluaastad möödusid vaimuhaiglas, kus ta kogu aeg maalimist jätkas. Lõpuks asus ta Põhja-Prantsusmaale Auvers-sur-Oise'i, et olla oma pühendunud venna Theo läheduses. Pärast viimast loovuspurset, mil ta maalis 70 päevaga iga päev ühe teose, tulistas ta end kõhtu. Van Gogh suri saadud haava kaks päeva hiljem.
ühiskonnakriitika ja maailmavalu. Ekspressionistd kujutasid kõike dramaatlises valguses. Inimeste ja esemete deformeerimise teel näitasid nad oma suhtumist ümbritsevasse. Joonistuse üldistamiseks ja moonutamiseks kasutati teravaid ja tooreid värvikontraste või tuhmiks muudetud koloriiti. Nende töödes oli inimene sageli jõhkra ilmega, mille taga võis aimata sisemist piina ja traagikat. Loodus, mis neid ümbritses oli kujutatud äreva ja pingestatuna. Ekspressioniste ei huvitanud harmoonia, dekoratiivsed väärtused ja maaliline ilu. Futurism Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst. Seetõttu erineb futurism enamikest eelnevaist kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad tekkisid juba loodud teoste tõlgendusena. Futuristid kandsin oma plaane manifestidena, mida kanti ette rahvakogunemistel ja levitati ajakirjandus. Filippo Tommaso Marienetti oli futuristlike manifestide tähtsaim autor ja nende ettevõtmiste peakorraldaja
Ekspressionismi iseloomustab väljenduslikkus, vormi deformatsioon ning julge värvikasutus tihti negatiivse emotsiooni edastamiseks. Ekspressionism oli mäss võõrandunud maailma vastu, selle aluseks oli tunde intensiivsus ja spontaansus, mis nõudis loojalt pidevat püüet ületada iseennast ning tahet lõhkuda kehtivaid piire. Selle voolu ajal sai kunst väga isiklikuks, tähtis oli loominguprotsess, millega vallandus kunstniku eneseväljendustung. Ekspressioniste ühendas hoiak kodanliku seltskonna vastu, mis kajastub kehtiva moraali vastasuse näitamises. Kasutati palju alateadvuse jõude, mitte nägemusi nagu sürrealistid, vaid pigem ürgseid tunge ning emotsioone ja erootikat, seksuaalsust. Metafüüsiline maal Akadeemiline maalilaad, eeskujuks itaalia eelrenessansi maalid oma perspektiivi konstruktsiooniga, sümbolistide unistav- melanhoolsed visioonid, Nietzsche filosoofia.
H. Tammsaare pool) Väliste muljete ja hetkemeeleolude väljendamine. Teoste tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundid. Märksõna on kergus. Ekspressionism 20 saj Tekkis saksakeelsetes maades. F.Kafka, M.Under algus Esiplaanil on inimeste sisemaailm, tunded ja tõekspidamised. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, loomingus esineb surma- ja enesetapumotiive, paatoslik ja jõuline luulekeel, rohkete adjektiivide kasutamine. Kubism 1907 Futurismi on viljeletud küllaltki vähe. G.Apollinaire, 1914 a
6 Ekspressionism Iseseisev töö 12. klassi õpiku § 6 lk 45-47 kohta I Täida lüngad! 1) Ekspressionismi eelkäijateks oli Vincent van Gogh ja Edvard Munch 2) Terminit ekspressionism kasutatakse just saksa väljenduskunsti kohta. 3) Saksa ekspressionismi eripära on see, et neile meeldis pildile juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. 4) Osa ekspressioniste moodustas 1905. aastal rühmituse ''Die Brücke'', linnas nimega Dresden . 5) Juhtivad saksa ekspressionistid on Ernst Ludwig Kirchner , Karl Schmidt-Rottluff ja Emil Nolde . 6) Kuulsad austria ekspressionistid on Oskar Kokoschka ja Egon Schiele . 7) Kui foovid ja Henri Matisse väljendasid rahu ja rõõmu, siis saksa ekspressionistide looming oli rahutus, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus
surm ja enesetapumotiivid, moraalne ja intellektuaalne kriis, mõttetus, jõuetus, lootusetuse kogemus. I MS aegses ja järgses ekspressionismis väljendub süütunne toimuva pärast, tuntakse kannatajatele kaasa, kutsutakse inimesi üles end ohverdama. Esteetilise asemel kerkib sõja järel esile eetiline. Ekspressionismi iseloomustab inimese-paatos, üleskutsed ja hüüatused, üldistusjõulised tegelased, kes väljendavad inimeste võrdsust. Ekspressioniste iseloomustab (nagu futuristegi) uuenemispüüd. Luuletaja pidi aitama sisemisel tõel oma vaimu jõul väliseks reaalsuseks saada. Nad kasutavad religioossele müstikale iseloomulikke kujundeid, piiblimotiive. Hinge revolutsioon toob kaasa poliitilis-ühiskondliku revolutsiooni. Ekspressionistide märksõnadeks on ,,muutumine", ,,uuenemine", ,,ühiskonna taassünd" elu ja kunsti uue ühtsuse läbi. Kunst peab muutuma eluks, mitte seda peegeldama.
Häbenemata toodi vaataja ette kehaline ja moraalne viletsus, nad väljendasid selgelt erootikat ja surma (nt. Egon Schiele). Maaliti müstilist temaatikat, keskenduti enam figuurile kui esemetele. Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele (nt. Schiele tegelaste käed ja pead). Inimest ümbritsev loodus on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ning maaliline ilu. „Brücke“-rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige (arhailine efekt), millele nad andsid ilmeka ja üldistatud joone. Ka graafikat iseloomustab dramaatiline elamuslikkus. KUNSTNIKUD DIE BRÜCKE ● EMIL NOLDE (1867-1956) Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte ning primitiivselt ja kirglikult müstilisi maastikke.
4. Mida iseloomustavat tead teiste foovide loomingu kohta? R. Dufy-muusika ja rahvapidudega seotud motiivid. A. Derain ja M. De Vlaminck- intensiivsed, kohati toored toonid G. Rouault- sünge moraliseeriva sisuga pilte, hiljem religioosse sisuga teosed. Vitraazimaal. 5. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ekspressionism? Prantsuse keelsest sõnast expression-väljendus 6. Võrdle omavahel prantsuse foove ja saksa ekspressioniste. Mis oli neil ühist ja mille poolest nad erinesid? Foovid Sarnasused Ekspressionistid 1.Tahtsid väljendada eel- 1.Mõlemad 1.Põhisisuks oli rahutus, ühiskonna- kõige rahulikku õnnetunnet, rääki- kriitika ja maailmavalu, parema ühis- rõõmu nägemisest. sid väljenda- konna igatsus 2.Meeleolu misest 2
tundeid, nii nagu eelmise küsimuse juures. Ekspressionism Iseseisev töö 12. klassi õpiku § 6 lk 45-47 kohta I Täida lüngad! 1) Ekspressionismi eelkäijateks olid Vincent van Gogh ja Edvard Munch 2) Terminit ekspressionism kasutatakse just saksa väljenduskunsti kohta. 3) Saksa ekspressionismi eripära on see, et neile meeldis pildi juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. 4) Osa ekspressioniste moodustas 1905. aastal ,,Die Brücke" , linnas nimega Dresdenis . 5) Juhtivad saksa ekspressionistid on Ernst Ludwig Kirchnen , Emil Nolde ja Karl Schmidt- Rottluff. 6) Kuulsad austria ekspressionistid on Egon Schiele ja Oskar Kokoschka . 7) Kui foovid ja Henri Matisse väljendasid rahu ja rõõmu, siis saksa ekspressionistide looming oli rahutu, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsuses
Häbenemata toodi vaataja ette kehaline ja moraalne viletsus, nad väljendasid selgelt erootikat ja surma (nt. Egon Schiele). Maaliti müstilist temaatikat, keskenduti enam figuurile kui esemetele. Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele (nt. Schiele tegelaste käed ja pead). Inimest ümbritsev loodus on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ning maaliline ilu. ,,Brücke"-rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige (arhailine efekt), millele nad andsid ilmeka ja üldistatud joone. Ka graafikat iseloomustab dramaatiline elamuslikkus. KUNSTNIKUD DIE BRÜCKE EMIL NOLDE (1867-1956) Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte ning primitiivselt ja kirglikult müstilisi maastikke.
Jõuliselt ühiskonnakriitilised on Käthe Kollwitzi (1967-1945) graafilised lehed. Ekspressionism jõudis Ernst Barlachi (1870-1938) loomingu näol ka skulptuuri. Ränga paine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933-1945) ajal. Läbikukkunud maalijana oli Hitler avalikult vaenulik palju edukamate avangardistlike kunstnike vastu, olulisem on aga see, et moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste (aga ka teisi moderniste mujal Hitleri poolt vallutatud Euroopas) kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse. Muuseas, samasugune olukord valitses ka Stalini võimu all oleval Venemaal. KUBISM Foovide mäss realistliku kunsti vastu oli vaid kaks aastat päevakorras olnud, kui ridamisi hakkasid pinnale kerkima uued suunad. Fovismist sootuks erinevana kerkis 1907. aastal esile kubism.
meeleolust ja teistest värvidest, ei kattunud alati looduse värvidega. 4.Mida iseloomustavat tead teiste foovide loomingu kohta? R. Dufy-muusika ja rahvapidudega seotud motiivid. A. Derain ja M. De Vlaminck- intensiivsed, kohati toored toonid G. Rouault- sünge moraliseeriva sisuga pilte, hiljem religioosse sisuga teosed. Vitraažimaal. 5.Millisest sõnast on tuletatud mõiste ekspressionism? Prantsuse keelsest sõnast expression-väljendus 6.Võrdle omavahel prantsuse foove ja saksa ekspressioniste. Mis oli neil ühist ja mille poolest nad erinesid? Foovid Sarnasused Ekspressionistid 1.Tahtsid väljendada eel- 1.Mõlemad 1.Põhisisuks oli rahutus, ühiskonna- kõige rahulikku õnnetunnet, rääki- kriitika ja maailmavalu, parema ühis- rõõmu nägemisest. sid väljenda- konna igatsus 2.Meeleolu misest 2
Häbenemata toodi vaataja ette kehaline ja moraalne viletsus, nad väljendasid selgelt erootikat ja surma (nt. Egon Schiele). Maaliti müstilist temaatikat, keskenduti enam figuurile kui esemetele. Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele (nt. Schiele tegelaste käed ja pead). Inimest ümbritsev loodus on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ning maaliline ilu. ,,Brücke"-rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige (arhailine efekt), millele nad andsid ilmeka ja üldistatud joone. Ka graafikat iseloomustab dramaatiline elamuslikkus. KUNSTNIKUD DIE BRÜCKE EMIL NOLDE (1867-1956) Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte ning primitiivselt ja kirglikult müstilisi maastikke.
Häbenemata toodi vaataja ette kehaline ja moraalne viletsus, nad väljendasid selgelt erootikat ja surma (nt. Egon Schiele). Maaliti müstilist temaatikat, keskenduti enam figuurile kui esemetele. Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele (nt. Schiele tegelaste käed ja pead). Inimest ümbritsev loodus on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ning maaliline ilu. ,,Brücke"-rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige (arhailine efekt), millele nad andsid ilmeka ja üldistatud joone. Ka graafikat iseloomustab dramaatiline elamuslikkus. KUNSTNIKUD DIE BRÜCKE EMIL NOLDE (1867-1956) Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte ning primitiivselt ja kirglikult müstilisi maastikke.
Beckmann: "Öö" - kujutab enesetapja mahavõtmine purjus seltskonna poolt. "Tantsupaar Baden-Badenis". Põgenes hiljem USAsse. Dix - triptühhon "Sõda" - gaasirünnaku ajal läänerindel. "Tikumüüja seeria". Põgenes. Grosz - õel ja jõhker karikaturist, graafik, kommunist. Gori on teda matkinud. Teravalt vasakideoloogiline. Ühiskonnategelastega maal. "Hitler-päästja", "Hukkamine", ,,Ühiskonna alustalad" Samuti ka massiprostitutsioonitemaatika. Ekspressioniste kiusati rängalt taga, viidi koonduslaagritesse. Seega on ekspressionism märtrite kunst. 30.date lõpul põletati ekspressionistlikke graafilisi lehti, maale etc. Hitleri arvates mandunud kunst. Realistlik oli soosituim kunst, nimetati Blut und Bodeniks. Futurism Itaalias tekkinud moodsa kunsti stiil. Itaalia oli 18. saj kaotanud oma varasema tähtsuse. Futurismi loojaks kirjanik, luuletaja ja teoreetik F. T. Marinetti, kelle isa oli miljonär, ning
võtetega on ta loonud põneva illusiooni, nagu asuksid värvinired pisut tagapool pildi pinda, kuid hõljuksid või pulseeriksid mitte pildi sügavuses, vaid keskpunkti suunas. Nõnda on Pollock ka nn. embleemitaolise kompositsioon looja, mis on saanud tüüpiliseks USA kunstis. Pollock hukkus 1956. aastal autoõnnetuses, just siis kui kunstniku menu tormiliselt tõusujoones arenes. Pollock on neid väheseid abstraktseid ekspressioniste, kelle maine ei langenud 60.-70-ndate aastate tärganud uute voolude kontekstis. ● WIILEM DE KOONING (1904-1988) De Kooning on teine kuulsam tegevusmaali esindaja. Alustanud traditsioonilise kunstnikuna, liitus ta 40-ndatel aastatel Gorky ja teiste sürrealismi ja ekspressionismi jüngritega. De Kooning jõudis abstraktse kunstini sujuvalt, maalides paralleelselt mitmes laadis ja säilitades kaua huvi inimfiguuri kujutamise vastu – tihti seoses muidu raevukalt abstraktsete värvimassidega
annaabi.ee 
