Moned kommunismimeelsed katsetasid sots. realismiga Itaalia Kunsti suunaks neorealism Eesmärgiks ,,tõelise" elu kujutamine. Parimad saavutused filmikunstis Samaaegselt levib abstraktsionism: kollaazid, värvilaigud koos väärtuseta materjalidega (kuumutatud värvimullid, roostes metall, katkised kotid jms) puuduvad kindalpiirilised vormid Suuna nimetuseks informalism (sanasus usa lesvinud abstraktse ekspressionismiga Kunstnikud: E. Vedova ja A. Burri Girl vith a Suitcase (1961), One of the best performances of Claudia Cardinale filmikunsti näide, Zurlini Vedova Burri Rühmitus ,,Cobra" Moodustati 1948 a Kopenhaageni, Brüllesi ja Amsterdami kunstnike poolt. Maalisid väikseid abstraktseid pilte pastoosselt (paksult), rahutult segatud värvimassiga Karel Appel, Asger Jørn, Corneille Pariis Kerikis esile ekspressiivne abstraktsionism
Neodada Taust 1950-1960 vahetusel tugevnes New Yorgis ja Pariisis opositsioon abstraktse ekspressionismiga, kuna see oli muutnud massilisek moeks. Avangardne kunst aga peab väljendama opositsioonilisi ideid ja meeleolusid. Eeskujuks võeti Dadaism ja M.Duchamp'i pärand. Kunst Pariisis Y. Klein keskendus sinisele värvile : patenteeris nn ''Kleini sinise'' – nt originaalne poolpehe reljeef s.o ühevärvilised pinnad koos sinna kleebitud pesukäsnaga. Samuti ''antropomeetriad'' – etendused siniste aktidega sümfoonilise muusika saatel (lk 150)
· Elas üle I ja II Maailmasõja · Suri 20.aprill, 1961 Looming · Varasemad tööd umbes 1912. aastast. · Need olid teostatud juugendlikult stiliseerivas laadis · Väga suureks eeskujuks oli talle V. Kandinsky. · Eesti kunstielu orbiiti jõudis ta 1914. aastal. · Kunstniku maalimisstiili ei suutnud keegi täpselt rühmitada. Mõned seostasid seda sõnaga futurism, teised aga hoopis ekspressionismiga. · Joonistused rajanesid must- valge pinna rütmikal kontrastil, sageli nurgeliste kujundite abil. · Tööd tunduvad sageli ornamentaalsete kompositsioonidena. Kompositsioon sinisel Torukübaraga mehefiguur 1915 Taevased ratsanikud Siuru ja Vabbe Siurulased, kelle loomingus oli samuti palju teatraalseid elemente, tegid Vabbest igatahes kiiresti oma kunstniku. Nii valmisidki raamatu- ja kaaneillustratsioonid sellistele teostele
Tähtsad sündumused hiljem oli Eesti Näitlejate Liidu loomine ja selle eestvõttel ilmunud kuukiri "Teater". Olulise panuse andsid Tallinna Draamateater ja seejärel püsima jäänud Draamastuudio Teater, mis asutati 1924 ja on hilisema nimega Eesti Draamateater. Sel ajal oli algupärandite osakaalu pidev tõus. Stiililiselt sööstis eesti teater teiste kunstide kannul 1920. aastail moodsatesse vooludesse, katsetades sümbolismi, impressionismi ja eriti ekspressionismiga. Sel kümnendil valitses kaasaegne tõlkenäidend, aga samas lavastati innukalt ka vanemat maailmaklassikat. 1930. aastad tõid tagasipöörde realismi, ning just nüüd haarasid omanäidendid ja algupäraste romaanide dramatiseeringud mängukavast juba ligi poole. Tipptasemele võis arvata aga ainult A.H.Tammsaare ja Hugo Raudsepa mõnda teost. Võimekad lavastajad olid Priit Põldroos ja Andres Särev, Ants Lauter ja Hilda Gleser, Paul Sepp ning hiljem Leo Kalmet
"Tulekandja" Noor-Eesti kaanel Suurepärase portretisti talent avaldus Konrad Mäe portrees juugendliku joonega, äärmiselt sugestiivne ja mõjukas maal Varasemat loomingut mõjutasid Edward Munch, Gerhard Munthe ja Ferdinand Hodler rahvusroman- tilised muistendiainelised komposit- sioonid LOOMING Portreedes rõhutas vaimsust, sisemist väärikust ja dramatismi 1911-1912 lõi oma parimad sümbo- listlikud tööd Saksa ekspressionismiga kokku puutudes ilmusid tema töödesse veelgi teravamad emotsioonid ahastus, hirm, iha ja eredamad värvid Eestisse tagasi tulles muutus üheks nõutavaimaks portretistiks Looming muutus rahulikumaks, tasakaalukamaks ja soliidsemaks LOOMING Tegi suurepäraseid portreid nii seltskonnadaamidest kui ka kultuuritegelastest Maalides ja joonistustes sulasid kokku pea kõik moodsamad kunstivoolud 1919 algas kunstniku vaikiv ajastu,
šokeeris kaasaegset üldsust oma selgesõnalisuse ja eneseimetlusega. . Underi looduslüürika mõjust värskendavalt ja uuenduslikult. Tavaliste looduspiltide kirjeldamise kõrvale tõi ta sisse emotsioonid. Oma värvika luulega on ta siiani meeldejääv ning esteetilist rahuldust pakkuv kirjanik. Esmakordselt kasutas ta ka erootilise luule arendusi. Nooremate ning vabameelsemate lugejate hulgas muutus tema luule kiiresti populaarseks. Under tutvus ekspressionismiga tänu tõlkimisele. Selle mõjud tema loomingule tulid ilmsiks teema ja käsitluse muutustes kahes uues teoses “Verivalla” (1920) ja “Pärisosa” (1920). Tema teadmised ja nägemus maailmast olid laienenud, kuid poeetilised saavutused jäid kobavaks ning ebakindlaks. Luule kujundid vältisid klassikalist poeetilist vormi, ilmnes vastandite kujutamine ning hea ja halva vaheline võitlus. 1920. teisel poolel kirjutatus õnnestus Underil ühendada tundeküllane
kunstist. http://farm4.static.flickr.com/3276/2723710342_19dbe884e9.jpg Free Stamp http://www.chinati.org/images/oldenburgvanbruggen_1.jpg Monument to the Last Horse http://nga.gov.au/International/Catalogue/Images/LRG/115579.jpg Leopard chair http://cache.daylife.com/imageserve/078n023fk66xZ/610x.jpg 20meter high statue Tema jultunud, tihti humoorikas lähenemine kunstile andis valdavalt tundlikule kunstile loomuse tegelda sellega, kui taasleitud ekspressionismiga. Oldenburg leidis kõigepealt nisi oma kunstielus ja alles siis sai selle najal kuulsaks, mis kestab tänase päevani. http://www.moma.org/images/collection/FullSizes/00213067.jpg Self Portrait Tänan!
kellelegi näidanud. Hiljem ta proosat enam ei kirjutanud. Nooremate ning vabameelsemate lugejate hulgas muutus tema luule kiiresti populaarseks. Tema küpse maailmanägemuse sügavus ja traditsioonilise vormi kasutamine mõjutas mitmeid teisi poeete. Tegelikkus paneb ta kirjutama ka sõjavastaseid luuletusi, kus ta ei tähista mitte vaeva väliseid põhjuseid, vaid selle üleüldiseid kannatusi. Kui Underi siseelu oli tasakaalustunud ja isiklik elu rahunenud, tutvus ta ekspressionismiga. Kui poeedi ema haigestus, ilmus ta luulesse mõtisklusi elu ja surma kohta. Ka esitab ta küsimusi elu petlikkuse ja inimlikkuse kohta. Hilisemas luules on kesksel kohal koduigatsus ning mälestused. Väljenduslaad muutus lihtsamaks kuid pingeliseks. Underi loodus- ja armastuslüürika on silmapaistval kohal tolleaegses kirjanduses ja pakuvad lugemisrõõmu ka tänapäeval. Under oli keskne liige "Siuru" rühm, mis toetas eelõhtul Eesti iseseisvuse uus kirjanduslik liikumine,
tunnustatuks. Nad teadsid et see võimalus on väike ning esimesi näitusi saatiski ebaedu. Sellegipoolest olid nad rahul, sest neid oli tähele pandud. Nad tahtsid luua midagi uut ning jätta vana akadeemilise stiili selja taha. Sild on sümboliks teelt vanalt uuele. Rühmituse tegevus mõjutas suuresti 20. sajandi kunsti. 1913 lagunes Die Brücke individuaalsete eripärade tõttu. Kunstnikud olid saanud aga kindlust et ise ekspressionismiga edasi tegeleda. 4. Kirchneri stuudiost sai sündmuskoht ühiskondlike väärtuste ümberlükkamiseks. Tema kunst lubas juhuslikke vahekordi ning alastust. Kirchner kasutas tihti juhuslikke ning ebaprofessionaalseid modelle ning tema jaoks oli eelkõige tähtis spontaansus ning lihtsus, naturaalsus. Eeskujud: Vincent van Gogh (eksootika, idamaine temaatika), Edvard Munch. 5. Üks tuntuim Kirchneri töö on ,,Autoportree sõdurina", milles väljendub selgelt tema
Eesti kunsti üldisemas arengus kahe maailmasõja vahelisel ajal võib küllalt selgesti eristada kaht etappi: 1920.aastad ja 1930.aastad. Nagu mujal Euroopas, nii näeme ka Eestis, et 1920.a. levib avangardistlik-vormiuudsust taotlev suund kunstis, kirjanduses ja muusikas kunst peamiselt laiuti. 1930.a. iseloomustab avangardi suhteline taandumine või taltumine ning kompromiss loodust jäljendava kunstiga. 1920.aastate algupoolel pärinesid eesti kunsti peamised eeskujud Saksamaalt. Saksa ekspressionismiga olid seotud mitmed eesti kunstnikud. Vanematele kunstnikele Triigile ja Mägile oli lähedasem sõjaeelne, romantilisem ja värviküllasem ekspressionism. Tüüpiline 1920.aastate ekspressionistlik maalikunstnik oli Peet Aren (1889 1970). Nooremad pallaslased olid 1920.aastate alguses huvitatud, kujunenud kahest suunast, üks väljendas ebamäärast, romantilist tundlemist ning püüdis kajastada objektiivset tegelikkust. Täpselt, kuivalt,
Gailit kirjutas Underist följetoni „Sinises tualetis daam“ - pilkas Underi peenutsevat luulet. 10. Tähtsus: ▪ Luule uuel tasemel (sisult ja vormilt) ▪ Eesti kultuuri edendamine ▪ Gailiti ja Visnapuu tuluõhtud Tarapita 1921-1922 1. Kirjanduspoliitiline rühmitus, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanudse ja kultuuri parema koha eest ühiskonnas. 2. Liikmed: Siuru + Jaan Kärner 3. Tegeldi ekspressionismiga (jõuline, retooriline) ja uusromantsimiga 4. Tunded jäid tahaplaanile (Analüüsiv), kõne all noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid. 5. Kirjanduslikud ringreisid, kus tundvustati uut loomet ja peeti kõnesi. 6. Ühisvajaandeks ajakiri „Tarapita“ 7 numbrit 7. Lagunes rühmituse siseste vastuolude tõttu (1922 loodi Eesti Kirjanike Liit) Arbujad 30ndad 1. Tekkis üliõpilas sõpruskonnast, kes õppisid kõik filoloogiat, v.a Uku Masing (Usuteadus) 2
loomeprotsessist välja lülitada. Levinud oli ka orgaaniline abstraktsionism, mille tuntuimaks esindajaks on Armeenia päritoluga USA kunstnik Arshile Gorky. Ameerikas kogusid oma abstraktsete teostega tuntust veel Franz Kline, Marc Ruthko ja Barnett Newman. Pärast II maailmasõda võitis abstraktsionism kiiresti pinda ning saavutas kodanlikel maadel ka riigi toetuse. Ühtlasi asendus sel ajal geomeetriline abstraktsionism abstraktse ekspressionismiga, mida nimetatakse ka informalismiks. Informalism tekkis 1945.-1946. aastal Pariisis ning selle tähtsamaks esindajaks on Jean Dubuffet. 1949. aastal oragniseeris Dubuffet näituse pealkirjaga ,,Brutaalne kunst", kuhu koondas laste, aga ka psüühilikahaigete eneseväljendust, muuhulgas roppe kritseldusi ja kujutisi Pariisi seintelt, ning avaldas kirjutusi, milles kuulutas ,,brutaalse kunsti" väärtuslikumaks
Seal on näha 9 suurepärase kunstnike töid. Ning kokku saab näha 18 erinevat ekspressionistlikku kunstiteost. Jaan Vahtra teostest (1882-1947), kelle haridustee jäi pooleli Peterburi Kunstiakadeemias, on näha vaid ,,Autoportee," mis valmis 1923. aastal. Kaunis õlimaal, mis jäi mulle silma oma kirevate värvide poolest. Konrad Mägi (1878-1925) oli üks Tartu kunstikooli Pallas asutajatest, kes puutus kokku nii juugendi, impressionismi, neoimpressionismi kui ka ekspressionismiga. Tema õlimaal ,,Naise portree" (1918-1921) on külmade värvidega tume pilt, milles oli vaid killuke sooja tooni. Tekitas minus pigem kurbust. Kuid ,,Maastik punase pilvega" (1913-1914, õli) on hoopiski soojem maal, mis ,,Naise portree" kõrval mõjub hoopis rõõmsamalt ja hubasemalt. Kuno Veeber (1898-1929) lõpetas Tartu kunstikooli Pallas. Näitusel on tema üks õlimaal ,,Võitlejad" (1923), milles on näha vägagi ekspressionistlikke jooni, kuid konkreetne maal ei
Allakriipsutatud ilmekus ja sensuaalsuse varjund lubab tid paigutada ekspressionismi.1919.-1920.aastast leidub Starkopfil ka realistlikus laadis lembestseenide visandusi,mis annavad tunnistust ta faunlikust karakterist.Kokkuvttes pole Starkopfi tde snum eriti vljakutsuvalt erootiline,millele osutab ka,et eesti peaaegu biidermeierliku moraaliga publik ei avaldanud nende ekspondeerimisel vhimatki pahameelt.Nad ei toiminud pris ekspressionismipraselt,kodanlane ei rritunud.Side Metzneri-mjulise ekspressionismiga on Starkopfil veel joonistustes,mis hendavad kannatust ja vimutahet.Siin on kannatajaks tugev inimene,smbolismi allusiooniga ideaalfiguur, kes astub vastu ahistavale jule,sooritades dnaamilist esti:kidikuid rebides,end vgisi sirgu ajades,raskust enese pealt eemale surudes,Neid tid vib vaadelda ideekavanditena monumentaalplastikale,siiski on praeguse vaataja jaoks nende vlu stiliseerivas privitivismilheduses.Eskiisid muudab huvitavaks kahe
teerajaja. Õppis lühikest aega Tiziani ateljees, sai mõjutusi ka Tintorettolt. 1577. aastal asus Toledosse töötama. El Greco looming on omapärasemaid nähtusi kunstiajaloos. Tormilise temperamendiga on ta oma töödes ühte sulatanud hilisbütsantsi ikoonimaali traditsioonid, maneristliku vormikäsitluse ja veneetsia koloriidi. Ta lõi äärmiselt ilmeka vormikõne, millel on palju ühist moodsa ekspressionismiga. El Greco maalilaadi iseloomulikumad jooned: irratsionaalsus, omane nägemuslikkus ja viirastuslikkus rahutu, süngelt ekstaatiline ja pidulik meeleolu portreed, figuraalsed kompositsioonid usuteemadel. (Sageli sügav usu- ja leinatunde väljendus) vertikaalsusetaotlus – figuurid pikaks venitatud, väikeste peadega, teatav ebakindlus poosides julgelt karakteriseeritud inimtüübid
1580. aastal maalis ta Felipe II jaoks ,,Püha Mauritiuse martüürimui" (Corrain 1999:59). 4 2. Looming El Greco looming on omapäraseimaid nähtusi kunstiajaloos. Geniaalse tormilise temperamendiga on ta oma töödes ühte sulatanud hilisbütsantsi ikoonimaali traditsioonid, tol ajal üldiselt valitseva maneristliku vormikäsitluse ja veneetsia kolorismi; nii lõi ta äärmiselt ilmeka vormikõne, millel on väga palju ühist moodsa ekspressionismiga (Vaja 1999:556). Enamik El Greco maalidest kujutab piiblitemaatikat või legende pühakutest (Krausse 2006:25). Lisaks religioosse temaatikaga piltidele valmis EL Greco pintsli all rida suurepäraseid portreid (Corrain 1999:59). Oma portreedes esineb El Greco väga peenetundelise, kuigi subjektiivse meistrina; kõik kujutatud isikud näivad rangete, kinniste ja külmadena (Vaja 1999:557). El Greco maalis ka mõned harvad maastikud-kummaliselt emotsionaalsed Toledo vaated (Piper 2006:175). 2
Nooremate ning vabameelsemate lugejate hulgas muutus tema luule kiiresti populaarseks. Tema esimene avaldatud luuletus ilmus 1904. aastal varjunime Mutti all "Postimehes". See väljendab Underi rõõmu andeka sõbra, Ants Laikmaa, leidmise üle. Aastatel 1914-1917 ilmusid ta armastusele ja loodusele pühendatud luuletused mitmel pool. Tänu "Siuru" rühmitusele ilmusid "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" (1918) ja "Sinine puri" (1918). Under tutvus ekspressionismiga tänu tõlkimisele. Selle mõjud tema loomingule tulid ilmsiks teema ja käsitluse muutustes kahes uues teoses "Verivalla" (1920) ja "Pärisosa" (1920). Tema teadmised ja nägemus maailmast olid laienenud, kuid poeetilised saavutused jäid kobavaks ning ebakindlaks. Luule kujundid vältisid klassikalist poeetilist vormi, ilmnes vastandite kujutamine ning hea ja halva vaheline võitlus.1920. teisel poolel kirjutatus õnnestus Underil ühendada
kuulsaima teose ,,Must ruut", kus võib näha ainult süsimusta ruutu valgel pinnal. Samal aastal avaldas ta ka programmi ,,Kubismist suprematismini". Oma laadi nimetas ta suprematismiks", kuna leidis, et ta on viinud täiuslikkuseni Cézanne'ist alanud arengu. Kazimir Malevits ,,Must ruut" Äärmuslik suund Pärast II maailmasõda võitis abstraktsionism kiiresti pinda ning saavutas kodanlikel maadel ka riigi toetuse. Ühtlasi asendus sel ajal geomeetriline abstraktsionism abstraktse ekspressionismiga, mida nimetatakse ka informalismiks. Informalism tekkis 1945.-1946. aastal Pariisis ning selle tähtsamaks esindajaks on Jean Dubuffet. 1949. aastal oragniseeris Dubuffet näituse pealkirjaga ,,Brutaalne kunst", kuhu koondas laste, aga ka psüühilikahaigete eneseväljendust, muuhulgas roppe kritseldusi ja kujutisi Pariisi seintelt, ning avaldas kirjutusi, milles kuulutas ,,brutaalse kunsti" väärtuslikumaks traditsioonilisest, ,,kultuursest" kunstist,
Tema tööd olid sotsiaalseks kommentaariks Ameerika popkultuurile ja ühiskonna lähenemist elule endale. Mitmed Oldenburgi gigantsed maalähedased objektid kutsusid avalikkuses üles naeruvääristamist ja neid naeruvääristati ja salati maha, enne kui neid hakati võtma naljakatena ja osana avalikust kunstist. Tema jultunud tihti humoorikas lähenemine kunstile andis valdavalt tundlikule kunstile loomuse tegelda sellega kui taasleitud ekspressionismiga. Oldenburg leidis kõigepealt nisi oma kunstielus ja siis alles sai selle najal kuulsaks, mis kestab tänase päevani. Lates 1976-ndast aastast teeb ta koostööd Hollandi/Ameerika popkunstnikuga Coosje van Bruggeniga. Nad abiellusid 1977. Bruggen suri 2009. ,,Huulepulk" Üks sellise interaktiivsuse näidetest oleks n-ö "pehme" huulepulk. See kuju kukuks kokku kui sellesse ei pumbataks pidevalt õhku juurde. 1974. aastal see disainiti ümber alumiiniumi, algselt Caterpillar
1930. aastaid iseloomustab avangardi suhteline taanduminevõi taltumine ning kompromiss loodust jäljendava kunstiga. 1930. aastate kunstnikke võib suures osas jaotada kolmeks: silmarõõmu-maalijad; need, kes olid otseselt seotud Pariisi kunsti ja maitsega; vaesema rahva elu kujutajad ja rõhutatult eestilike motiivide kasutajad. 1920. aastate algupoolel pärinesid eesti kunsti peamised eeskujud Saksamaalt, kus näiteks Berliini dada oli veel palju radikaalsem ja tormilisem. Saksa ekspressionismiga olid seotud mitmed eesti kunstnikud. Vanematele kunstnikele nagu Triik ja Mägi valisid sõjaeelse, romantilisema ja värviküllasema ekspressionismi. Tüüpiline 1920. aastate ekspressionistlik maalikunstnik oli Peet Aren. Tema huvitavamad teosed on Tallinna vaated, kus perspektiiv on teravdatud ja moonutatud ning kriiskavavärvilised majad on kujutatud nagu eri suundadesse vaaruvatena. Tema piltides valitseb kummaline, pingestatud meeleolu, kuid Areni ekspressionism on siiski pigem selle
Vabbe Seine'i jõgi jätab kuidagi külmaks ja jääb arusaamatuks. Erinevalt Vabbele puges hinge aga tuntud ja armastatud Wiiralt, kes on iseseisvusaja graafikutest kõige tuntum. Ta on saavutanud suure meisterlikkuse peaaegu kõigil graafilise tehnika aladel. Aastast 1925 tegutses Wiiralt Pariisis. Wiiralti loomingut iseloomustab suur fantaasiaküllus, mis mulle tema teoste juures kõige rohkem meeldibki. Tema varasemates töödes on märgata sidet ka ekspressionismiga, 1930ndates aastates pöördub kunstnik aga realismi poole, milles saavutab ta klassikalise selguse ja vormikindluse. Wiiralti teosed olid Kumus pandud musta raami sisse, see andis piltidele mõjuvama efekti. ''Istuv naine ja mees'' , ''Söömar'' ja kindlasti ka ''Põrgu'' rahvas armastab seda. Järgmiseks Kumu verstapostiks võib pidada Paul Burmani, kelle elutee ei ole mitte lihtsamate killast. Burmani jaoks oli maalimine sama paratamatu nagu elamine ise.
Iseloomulik on keskendumine kunstniku subjektiivsele loovusele. Eesti keelne vaste on etendus/etteaste. Kasvas välja happening'ist 6. Missugune võiks olla minimalistlik kunstiteos? Minimalistlik kunstiteose iseloomulikuks tunnuseks on võimalikult vähene kaunistuste, ilustuste ja detailide kasutamine ning keskendumine ainult hädavajalikule. 7. Iseloomusta tegevusmaali, kes on kuulsaim kunstnik? Tegevusmaal on tihedalt seotud abstraktse ekspressionismiga. Väga oluline on teose loomise protsess. Pollock leiutas aastatel 19461947 drippingtehnika ('tilgutamine'), mis muutis teoste loomise lausa etenduseks. Tehnika seisneb selles, et värv niristatakse lõuendile. Oma suuremõõtmelisi teoseid luues kinnitas kunstnik, et see, mis lõuendile jõuab, ei ole teos, vaid tegevus. 8. Mille poolest erinesid ,,maalilise järgse maalikunsti" teosed abstraktsest ekspressionismist?
Ekspressionism levis vooluna mitte ainult Saksamaal, vaid ka Austria-Ungari territooriumi kultuuriruumis. Võrreldes futurismiga pole ekspressionism nii selgepiiriline, end kindlasõnaliselt määratlev vool. Ekspressionismi arengus võib eristada kaht perioodi. Kirjanduskeskne ekspressionism kestis 1910. aastast kuni Esimene maailmasõjan alguseni. Sõja-aastatel ja pärast sõda kujunes välja hilisekspressionism, mis kestis 1920-ndate aastate keskpaigani. Kirjanduskeskse ekspressionismiga võrreldes iseloomustab hilisekspressionismi suurem politiseeritus. Ekspressionismi kirjandusvoolulise laialivalguvuse põhjuseks on peetud ühtse selgelt sõnastatud programmi ja tugeva liidri või liidrite puudumist. Paljud talendikalt alustanud noorte ekspressionistide elutee katkes Esimeses maailmasõjas (Ernst Stadler, Georg Trakl, August Stramm). Sõna ,,ekspressionsim" võeti algselt kasutusele XIX sajandi keskpaiku kujutava kunsti valdkonnas, impressionismi vastandina
Ø Kreeka päritoluga kunstnik, keda kutsutakse ka hüüdnimepidi- El Greco Ø El Greco on üks omanäolisemaid ja mõistatuslikemaid maalijaid Ø Oma eluajal ei saavutanud ta erilist tunnustust, sest tema loomin- gut ei mõistetud Ø Tema figuurid on pikaksvenitatud, näod kõhnad ja piinatud; näivad meie silme ees kasvavat ja pilgud sünge taeva poole suunatud Ø Mees,kes lõi oma stiili-sellel on väga palju ühist ekspressionismiga Ø Tema maalides võib kohati lähedane tunduda kaugena ning kauge lähedasena Ø Oma maalidel püüdis ta jäädvustada sameti läiget ning eelkõige kasutas ta külmi toone: tuhkhalli ja sinist, musta ja valget Ø Suurt tähelepanu pööras ta pilvede maalimisele Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Munch, Gerhard Munthe ning Ferdinand Hodler. See ilmnes rahvusromantilistes muistendiainelistes kompositsioonides nagu "Sõttaminek" ja "Lennuk". Pärast Pariisi vaheldumisi Eestis ja Peterburis elanud kunstnik lahkus 1910. aasta näitusel vanameelsete akademistidega plahvatanud konflikti tõttu taas välismaale. 1911–12 lõi ta oma parimad sümbolistlikus laadis tööd "Deemon", "Surma viis" ja "Surma lõikus". Samal ajal Berliinis elades puutus ta kokku saksa ekspressionismiga. N. Triigi töödesse ilmusid veelgi teravamad emotsioonid – ahastus, hirm, iha, ja eredamad värvid. Seal loodud portree kunstnik A. Laikmaast kuulub kindlasti eesti kunsti paremikku. Ääretult haaravad on ka vabagraafilised joonistused "Märter", "Jaht", "Katastroof". 1913. aastal tuli ta Eestisse tagasi ja kujunes siin üheks nõutavaimaks portretistiks. Loomingus võttis maad teatud rahunemine, tasakaalukus, soliidsus
Perioodi lõpuks oli Eestis juba igati euroopalik kaasaegne teater, mida polnud põhjust vanemate teatrirahvaste ees häbeneda. Jätkuvat professionaliseerumist kajastasid Eesti Näitlejate Liidu loomine (1934) ja selle eestvõttel ilmunud kuukiri "Teater" (1934-40). Kolmandaks põhijooneks oli algupärandite osakaalu pidev tõus. Stiililiselt sööstis eesti teater teiste kunstide kannul 1920. aastail moodsatesse vooludesse, katsetades sümbolismi, impressionismi ja eriti ekspressionismiga. Sel kümnendil valitses kaasaegne tõlkenäidend, aga samas lavastati innukalt ka vanemat maailmaklassikat. 1930. aastad tõid tagasipöörde realismi, ning just nüüd haarasid omanäidendid ja algupäraste romaanide dramatiseeringud mängukavast juba ligi poole. Eksperimentaatorlus taandus 1930. aastail küll kogu Euroopas, kuid Eestis võis seda tendentsi tugevdada veel asjaolu, et siin oli kunstidel alles nüüd aega ,,järele teha" mõningaid
juba igati euroopalik kaasaegne teater, mida polnud põhjust vanemate teatrirahvaste ees häbeneda. Jätkuvat professionaliseerumist kajastasid 5 Eesti Näitlejate Liidu loomine (1934) ja selle eestvõttel ilmunud kuukiri "Teater" (1934-40). Kolmandaks põhijooneks oli algupärandite osakaalu pidev tõus. Stiililiselt sööstis eesti teater teiste kunstide kannul 1920. aastail moodsatesse vooludesse, katsetades sümbolismi, impressionismi ja eriti ekspressionismiga. Sel kümnendil valitses kaasaegne tõlkenäidend, aga samas lavastati innukalt ka vanemat maailmaklassikat. 1930. aastad tõid tagasipöörde realismi, ning just nüüd haarasid omanäidendid ja algupäraste romaanide dramatiseeringud mängukavast juba ligi poole. Siiski võib omanäidendite suurest hulgast tipptasemele arvata ainult paar A. H. Tammsaare ja Hugo Raudsepa teost. Keskmises toodangus kasutati maa-
Hodler. See ilmnes rahvusromantilistes muistendiainelistes kompositsioonides nagu "Sõttaminek" ja "Lennuk". Pärast Pariisi vaheldumisi Eestis ja Peterburis elanud kunstnik lahkus 1910. aasta näitusel vanameelsete akademistidega plahvatanud konflikti tõttu taas välismaale. 191112 lõi ta oma parimad sümbolistlikus laadis tööd "Deemon", "Surma viis" ja "Surma lõikus". Samal ajal Berliinis elades puutus ta kokku saksa ekspressionismiga. N. Triigi töödesse ilmusid veelgi teravamad emotsioonid ahastus, hirm, iha, ja eredamad värvid. Seal loodud portree kunstnik A. Laikmaast kuulub kindlasti eesti kunsti paremikku. Ääretult haaravad on ka vabagraafilised joonistused "Märter", "Jaht", "Katastroof". 1913. aastal tuli ta Eestisse tagasi ja kujunes siin üheks nõutavaimaks portretistiks. Loomingus võttis maad teatud rahunemine, tasakaalukus, soliidsus. Ta
Munthe ning Ferdinand Hodler. See ilmnes rahvusromantilistes muistendiainelistes kompositsioonides nagu "Sõttaminek" ja "Lennuk". Pärast Pariisi vaheldumisi Eestis ja Peterburis elanud kunstnik lahkus 1910. aasta näitusel vanameelsete akademistidega plahvatanud konflikti tõttu taas välismaale. 1911–12 lõi ta oma parimad sümbolistlikus laadis tööd "Deemon", "Surma viis" ja "Surma lõikus". Samal ajal Berliinis elades puutus ta kokku saksa ekspressionismiga. N. Triigi töödesse ilmusid veelgi teravamad emotsioonid – ahastus, hirm, iha, ja eredamad värvid. Seal loodud portree kunstnik A. Laikmaast kuulub kindlasti eesti kunsti paremikku. Ääretult haaravad on ka vabagraafilised joonistused "Märter", "Jaht", "Katastroof". 1913. aastal tuli ta Eestisse tagasi ja kujunes siin üheks nõutavaimaks portretistiks. Loomingus võttis maad teatud rahunemine, tasakaalukus, soliidsus. Ta maalis hiilgavaid elusuuruses portreid mitmetest tookordsetest
Munch, Gerhard Munthe ning Ferdinand Hodler. See ilmnes rahvusromantilistes muistendiainelistes kompositsioonides nagu "Sõttaminek" ja "Lennuk". Pärast Pariisi vaheldumisi Eestis ja Peterburis elanud kunstnik lahkus 1910. aasta näitusel vanameelsete akademistidega plahvatanud konflikti tõttu taas välismaale. 191112 lõi ta oma parimad sümbolistlikus laadis tööd "Deemon", "Surma viis" ja "Surma lõikus". Samal ajal Berliinis elades puutus ta kokku saksa ekspressionismiga. N. Triigi töödesse ilmusid veelgi teravamad emotsioonid ahastus, hirm, iha, ja eredamad värvid. Seal loodud portree kunstnik A. Laikmaast kuulub kindlasti eesti kunsti paremikku. Ääretult haaravad on ka vabagraafilised joonistused "Märter", "Jaht", "Katastroof". 1913. aastal tuli ta Eestisse tagasi ja kujunes siin üheks nõutavaimaks portretistiks. Loomingus võttis maad teatud rahunemine, tasakaalukus, soliidsus
Ta tuli kirjandusse üsna noorelt luulekoguga "Kolmring"(1989), mil ta oli vaid 17. aastane, sellele järgnesid "Vari ja viisnurk" (1991) ning "SürWay"(1992). Veel on lisandunud "Neli sada keelt"(1997) ning "Towntown&28"(1999). "Neli sada keelt" teeb oma kujunduses kummarduse Eesti futurismi ajaloole. Sinijärve loomingut- eriti kolme esimest kogu- iseloomustavadki pidevad suhted sajandialguse avangardsete vooludega: futurismiga, dadaismiga, sürrealismiga, (hilis)ekspressionismiga. Karl Martin Sinijärve esikraamatut nimetada "eelõitsenguks", sest enamik luuletusi on kirjutatud 13-16 aasta vanuselt. Nii tundub selles esimeses kogus veel küllalt palju poosi ja lõbu sõnadest ja lõbu nende sõnade liigutamisest. Sinijärve maailm selles esimeses kogus ongi sõnade maailm, ka tüdrukut võrdleb ta sõnadega, tekstiga. Aga romantilistest mõtetest ei pääse temagi, unistustest armastuse ja vaimukõrguste järele ja muust noorele luuletajale iseloomulikust
1924 lõpetas esimese lennuga. Asutati oma teater, Kalmet polnud kambas. Juhiks Engelberg (realismi pooldaja- sügav sisemine psühholoogiline analüüs ja selle kaudu kuju siseelu igakülgne avamine). Avatükiks Vilde Pisuhänd, kuhu võeti ka Kalmet- mängis Sanderi osa (järelikult polnud päris andetu) Lavastuse Kriitika – kas üldse on nii palju teatreid vaja. (vrdl stuudioga) 1924 Oma teater saksa teatri ruumides. Esimene hooaeg ei õnnestunud. Katsetati ekspressionismiga Kitzbergi Tuulte pöörises, Kaiseri Gaas II. Suured majanduslikud raskused Kui vana Draamateater 1924 suleti võttis Draamastuudio vabaõhuetendused üle ja muutsid oma traditsiooniks. Üks silmapaistvamaid Antigone 1928, massistseenid. Laulupidude osana. Majanduslikult kasulikud. Teine viis majanduslikku kitsikust vähendada oli see, et - 1925 asut Töölisteater, millel puudus teater ja polnud oma truppi, aga sai (miljon marka) toetust. Asutajate hulgas palju draamastuudiolasi
Münchenis oli teine kunstirühmitus ,,Der Blaue Reiter"(Sinine Ratsanik). Sealt rühmitusest on tuntuim Franz Marc oma loomapiltidega. Peale Esimest maailmasõda muutus see stiil Saksamaal üldiseks ja pühendus süngete sõjamälestuste esitamisele. Selles vallas olid äärmuslikud Otto Dixi maalid. Nende tegevuse lõpetas võimule tulnud Hitler. Ekspressionism levis kõikjale Euroopasse ja isegi eesti suurima graafiku Eduard Viiralti töödes on märgata sidet saksa ekspressionismiga. Ning teised kunstnikud Konrad Mägi,Nikolai Triik ja Peet Aren. · 15. 20.saj II poole kunst · Popkunst Stiil tekkis 1950.aastate keskel Ameerika Ühendriikides. Tõelise populaarsuse omandas 1964.a. Veneetisa biennaalil(suur kunstinäitus). Stiili eesmärk oli lähendamine laiale vaatajaskonnale..Töödes kadus piir maali ja skulptuuri vahel, tihiti olid teosed kolmemõõtmelised või oli ühe tervikuna kujutatud kogu näitlejasruum.
Saare loomingu vastu tunneb huvi esijoones eelarvamustest ja harjumustest vaba ning uue suhtes alati vastuvõtlikum noorem generatsioon. Oleks ekslik arvata, et Saare loomingusse alati hästi suhtuti. 1922. a. toimus Tallinnas esmakordselt Mart Saare helitööde õhtu. Sel puhul kirjutati, et Saar püüdvat "uut Eesti stiili luua", ühendades rahvamuusika elemente moodsa muusika väljendusvormidega, täpsemalt-ekspressionismiga, mistõttu tekkivat ebaloomulikust ühtesegamisest piinlik mõju isegi koorilaulus. 1926. a. esitas Tartu üliõpilasmeeskoor Saare laule Ungaris. Mitu kuud hiljem järgnes üllatus- Ungarist saadeti trükitult ja ungarikeelse tekstiga neli seal lauldud laulu. 1925. a. toimus Saare helitööde kontsert, seal esitati teiste seas ka muusika Oro muinasjutt-näidendile "Kadunud printsess", sellele ilmus väga erinevat kriitikat, nii head kui halba
aasta klassisõja masendused. Sõja vägivalla vastu astus Under sama ägedalt, kui ta laulis loodusest ja armastusest. Kuid võitluslaulikut tavalises mõttes temast ei saanud. 1923. aastal sai Marie Under 40-aastaseks. Mitmed küsimused isiklikus elus olid otsustatud. Luuletaja siseelu hakkas tasakaalustuma, kuigi väliseid rahutusi oli veel küllalt. Uusi arenguid luulesse tõid välisreisid, eriti kaks esimest reisi Saksamaale 1921 ja 1923. Marie Under tutvus nüüd vahetult ekspressionismiga, mis sel ajal hakkas küll oma pinget kaotama, nagu see väljendub Underi selleaegsetest esseedest ja artiklitestki. Uus vool kirjanduses ei tänendanud Underile ainult uusi mängureegleid, vaid elukäsituse avardumist, sotsiaalse õigusetuse ja vägivalla vapustavat läbielamist. Inflatsiooniaegses Berliinis jõudis luuletaja silma alla rohkesti idakultuuride filosoofilist kirjandust. Idakultuuride ,,vaiksetest väärtustest" otsiti eluhädadele lohutust
aastatel osales ta mitmes popkunsti liikumises ja tegeles niinimetatud happening-kunstiga, mis oli tolle aegne performance kunsti üks tegevaimaid voolusid. Ta andis iseenda loomuinguline nimeks "Ray Gun Theatre". Tema esimene abikaasa (19601970) Pat Muschinski, kes aitas tal õmmelda tema paljusid "pehmeid" skulptuure, oli pidev esineja tema performance kunstis. Tema jultunud tihti humoorikas lähenemine kunstile andis valdavalt tundlikule kunstile loomuse tegelda sellega kui taasleitud ekspressionismiga. Oldenburg leidis kõigepealt nisi oma kunstielus ja siis alles sai selle najal kuulsaks, mis kestab tänase päevani. Lates 1976. aastast teeb ta koostööd Hollandi/Ameerika popkunstnikuga Coosje van Bruggeniga. Nad abiellusid 1977. 9.Naivism Naivismi loojad on inimesed, kellel pole reeglina kunsti haridust, nad on enamasti kunsti harrastajad, kes on alustanud maalimist pensioni põlvest. Mõnikord on naivismi nim ka primitivismiks
Ferdinand Hodler. See ilmnes rahvusromantilistes muistendiainelistes kompositsioonides nagu "Sõttaminek" ja "Lennuk". Pärast Pariisi vaheldumisi Eestis ja Peterburis elanud kunstnik lahkus 1910. aasta näitusel vanameelsete akademistidega plahvatanud konflikti tõttu taas välismaale. 191112 lõi ta oma parimad sümbolistlikus laadis tööd "Deemon", "Surma viis" ja "Surma lõikus". Samal ajal Berliinis elades puutus ta kokku saksa ekspressionismiga. N. Triigi töödesse ilmusid veelgi teravamad emotsioonid ahastus, hirm, iha, ja eredamad värvid. Seal loodud portree kunstnik A. Laikmaast kuulub kindlasti eesti kunsti paremikku. Ääretult haaravad on ka vabagraafilised joonistused "Märter", "Jaht", "Katastroof". 1913. aastal tuli ta Eestisse tagasi ja kujunes siin üheks nõutavaimaks portretistiks. Loomingus võttis maad teatud rahunemine, tasakaalukus, soliidsus. Ta maalis hiilgavaid
Kunst iseseisvas Eestis 1919 1940 Eesti kunsti üldisemas arengus kahe maailmasõja vahelisel ajal võib küllalt selgesti eristada kaht etappi: 1920.aastad ja 1930.aastad. Nagu mujal Euroopas, nii näeme ka Eestis, et 1920.a. levib avangardistlik kunst peamiselt laiuti. 1930.a. iseloomustab avangardi suhteline taandumine või taltumine ning kompromiss loodust jäljendava kunstiga. 1920.aastate algupoolel pärinesid eesti kunsti peamised eeskujud Saksamaalt. Saksa ekspressionismiga olid seotud mitmed eesti kunstnikud. Vanematele kunstnikele Triigile ja Mägile oli lähedasem sõjaeelne, romantilisem ja värviküllasem ekspressionism. Tüüpiline 1920.aastate ekspressionistlik maalikunstnik oli Peet Aren (1889 1970). Nooremad pallaslased olid 1920.aastate alguses huvitatud, kujunenud kahest suunast, üks väljendas ebamäärast, romantilist tundlemist ning püüdis kajastada objektiivset tegelikkust.
Enamik lähtus loodusmuljest, arendas selle tundmatuseni, kuid säilitas sideme sõjaeelse hilisimpressionistliku värvimaitse ja maalimistehnikaga. 3. Mida tähendab ,,neo"? Neo-uus 4. Millistes kunstiliikides olid itaalia neorealismi saavutused kõige tähelepanuväärsemad? Filmikunstis 5. Millise suurema kunstivoolu alaliigiks pead informalistmi? Millist kunsti sellega tähistati? Informalism. Sarnasus USA-s levinud abstraktse ekspressionismiga. 6. Lahka ära sõna ,,Cobra". Mille puhul seda kasutatakse kunstis? Kopenhaagen, Brüssel ja Amsterdam. Maalisid abstraktseid pilte pastoosselt, rahutult segatud värvimassiga, rühmitus. 7. Nimeta vähemalt 2 Pariisi ekspressiivset abstraktsionisti, kelle teoseid pead kõige kergemini äratuntavaks? P. Soulages ja H. Hartung. Esimese. 8. Kuidas hindad eelmises küsimuses puudutatud teoste kompositsiooni, värvilahendusi jms? 9
sündmuseks kunstiajaloo õppetooli avamine Tartu ülikoolis. Eesti kunsti üldisemas arengus kahe maailmasõja vahelisel ajal võib küllalt selgesti eristada kaht etappi: 1920.aastad ja 1930.aastad. Nagu mujal Euroopas, nii näeme ka Eestis, et 1920.a. levib avangardistlik kunst peamiselt laiuti. 1930.a. iseloomustab avangardi suhteline taandumine või taltumine ning kompromiss loodust jäljendava kunstiga. 1920.aastate algupoolel pärinesid eesti kunsti peamised eeskujud Saksamaalt. Saksa ekspressionismiga olid seotud mitmed eesti kunstnikud. Vanematele kunstnikele Triigile ja Mägile oli lähedasem sõjaeelne, romantilisem ja värviküllasem ekspressionism. Tüüpiline 1920.aastate ekspressionistlik maalikunstnik oli Peet Aren (1889 1970). Nooremad pallaslased olid 1920.aastate alguses huvitatud, kujunenud kahest suunast, üks väljendas ebamäärast, romantilist tundlemist ning püüdis kajastada objektiivset tegelikkust
Enamik lähtus loodusmuljest, arendas selle tundmatuseni, kuid säilitas sideme sõjaeelse hilisimpressionistliku värvimaitse ja maalimistehnikaga. 3.Mida tähendab „neo“? Neo - uus 4.Millistes kunstiliikides olid itaalia neorealismi saavutused kõige tähelepanuväärsemad? Filmikunstis 5.Millise suurema kunstivoolu alaliigiks pead informalistmi? Millist kunsti sellega tähistati? Informalism. Sarnasus USA-s levinud abstraktse ekspressionismiga. 6.Lahka ära sõna „Cobra“. Mille puhul seda kasutatakse kunstis? Kopenhaagen, Brüssel ja Amsterdam. Maalisid abstraktseid pilte pastoosselt, rahutult segatud värvimassiga, rühmitus. 7.Nim. Vähemalt 2 Pariisi ekspressiivset abstraktsionisti, kelle teoseid pead kõige kergemini äratuntavaks? P. Soulages ja H. Hartung. Esimese. 9.Millega paistis oma Pariisi ametivendade seas silma Jean Dubuffet? Millist kunsti pidas ta kõige väärtuslikumaks? Kuidas suhtus ta kunsti ilusse?
soololaule aga esitatakse isegi Tallinnas veel võrdlemisi harva. Saare loomingu vastu tunneb huvi esijoones eelarvamustest ja harjumustest vaba ning uue suhtes alati vastuvõtlikum noorem generatsioon. Oleks ekslik arvata, et Saare loomingusse alati hästi suhtuti. 1922. a. toimus Tallinnas esmakordselt Mart Saare helitööde õhtu. Sel puhul kirjutati, et Saar püüdvat "uut Eesti stiili luua", ühendades rahvamuusika elemente moodsa muusika väljendusvormidega, täpsemalt- ekspressionismiga, mistõttu tekkivat ebaloomulikust ühtesegamisest piinlik mõju isegi koorilaulus. 1926. a. esitas Tartu üliõpilasmeeskoor Saare laule Ungaris. Mitu kuud hiljem järgnes üllatus- Ungarist saadeti trükitult ja ungarikeelse tekstiga neli seal lauldud laulu. 1925. a. toimus Saare helitööde kontsert, seal esitati teiste seas ka muusika Oro muinasjutt-näidendile "Kadunud printsess", sellele ilmus väga erinevat kriitikat, nii head kui halba
CARLO CARRA 1881-1966 tänapäevast irdunud, igavikulisusele pretendeeriv maailm GIORGIO MORANDI tardumuse tunne, liikumise vältimine DADA, UUSASJALIKKUS JA EKSPRESSIONISM SAKSAMAAL PÄRAST 1918. AASTAT John Hearfield; montaaziehnikaga poliitplakatid GEORGE GROSZ 1893- 1959 (esimene pilt dada surm) Berliini dada kui sarkastiline sõjajärgne karikatuur. Põimub ekspressionismiga (karikatuurne moment!) JOHN HEARTFIELD OTTO DIX Politiseeritud ekspressionism . Kunst mis ei taha ilus olla. Sõjakoledused, sandid. Eesmärk rünnata, paljastada.. kuid mitte ilu. MAX BECKMANN. Sõja järgse berliini õudused. (põgeneb hiljem Hollandisse) SÜRREALISM ANDRÉ BRETON 1896-1966 Sürrealismi manifest 1924: "Puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil välendab mõtte
uuendusliku „dripping“ tehnika tõttu. Dripping ehk 'tilgutamine' on tehnika, mille leiutas Pollock aastatel 1946–1947. Seda tehnikat kasutades sai ta põhjendada oma teoste suuri mõõtmeid ja seda, et see mis lõuendile jõuab, ei ole teos ega pilt, vaid tegevus. Seeläbi kuulub tehnika action paintingu ehk tegevusmaali kategooriasse, mille puhul on kõige olulisem teose loomise protsess. Nagu ka dripping, on action painting on tihedalt seotud abstraktse ekspressionismiga. Pollocki loomingut vormisid lisaks realismi juhtfiguuri Thomas Hart Bentoni loomuse mõjule ka mõjutused Mehhiko muralistide poolt ning hiljem Picasso ja sürrealism, sealjuures eriti Joan Miró. 1943. aastal toimus New Yorgis Pollocki esimene personaalnäitus ja Pollock sõlmis aastase lepingu tolleaegse New Yorgi kõige prestiižikama kunstikoguja Peggy
muutub, sest seal juba antakse ruumi ennekõike moodsamat esteetikat kasutavaile autoreile. 2 esimest albumit – 1905 ja 1907 – on seotud romantismiga, kudi I albumis on juba Aaviku Baudelaire ja dekadentismuse tutvustus: 1 esimesi moodsa kultuuri tutvustus. Hiljem järgnevad Aaviku Baudelaire-tõlked. III ja IV album esindavad Noor-Eesti kõrgperioodi: noored autorid on edasi liikunud, süvenenud moodsa kunsti vooludesse. Nooreestlaste looming haakub impressionismi, ekspressionismiga. Tasapisi opositsioon teravneb, üsna selgelt tuleb naturalismi vastandseisukoht. Esteetika: „N-E“ kaudu jõuavad eesti kirjandusse nt Wilde, Rusky, kelle lähenemine kunstile erines selle poolest, et kui naturalist ja realist ütlevad, et kunst imiteerib elu, kokkupuutepunkt on tihe, siis nüüd side katkes. Idee on selles, et kunsti kaudu on võimalik luua oma maailm. Kunstimaailm on oma reeglitega tegelikkus, pole tegelikkusega kokkupuutepunkte
· Tähtis oli elulähedus liikumine · Kasutasid ekspressionistlikku luulet, mis oli väga retooriline, jõuline · Rühmituse ühisväljaandeks oli ajakiri ,,Tarapita", mida ilmus 7 numbrit 5 · Kirjutati ajaluulet, kus kujutati elu reaalsena · Tarapita hääbumineoli seotud rühmituse siseste vastuoludega ning Eesti Kirjanike Liidu loomisega 1922 · Tegeleti uusromantismi ja ekspressionismiga ,,Arbujad" 30ndatel aastatel · Kuulusid: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik, Paul Viiding · Nad olid kõik üleõpilased ja sealt sõpruskond tekkis · Kogumik ,,Arbujad" 1938 · Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole · Esimene kirjanikkond, kes on saanud eestikeelse kõrghariduse
annaabi.ee 
