Ernst Ludwig Kirchner (0)

1. Ernst Ludwig Kirchner (6.5. 1880 – 15.6. 1938) oli saksa ekspressionist ja üks kunstnikeliidu „Die Brücke“ ( sild ) asutajatest. See grupp oli ekspressionismile aluse panijaks. Ta astus Teise Maailmasõja ajal vabatahtlikult armeesse, aga elas seal üle šoki, mis tõttu ta armeest kõrvaldati.
1933 nimetasid natsid tema tööd ”väärastunuks” ning 1937 müüdi või hävitati üle 600 tema kunstitüki.
1938 sooritas ta enesetapu.
2.

• Kuninglik tehnikakõrgkool – arhitektuur
  
• Palju lisaaineid , nt:
  

- vaba käega joonistamine
- kunstiajalugu
1903- 1904 õppis Münchenis.
1905 läks tagasi Dresdenisse ja sai seal oma kraadi.
3. 1905 aastal lõi Kirchner kahe teise arhitektuuritudengiga kunstnikeliidu nimega Die Brücke. Nendeks teisteks olid Bleyl, Karl Schmidt- Rottluff ja Erich Heckel. Nad õppisid arhtektuuri vaid oma vanemate soovil ja neid ühendas kirg kunsti vastu ning soov saada tunnustatuks. Nad teadsid et see võimalus on väike ning esimesi näitusi saatiski ebaedu . Sellegipoolest olid nad rahul, sest neid oli tähele pandud. Nad tahtsid luua midagi uut ning jätta vana akadeemilise stiili selja taha. Sild on sümboliks teelt vanalt uuele. Rühmituse tegevus mõjutas suuresti 20. sajandi kunsti. 1913 lagunes Die Brücke individuaalsete eripärade tõttu. Kunstnikud olid saanud aga kindlust et ise ekspressionismiga edasi tegeleda.
4. Kirchneri stuudiost sai sündmuskoht ühiskondlike väärtuste ümberlükkamiseks. Tema kunst lubas juhuslikke vahekordi ning alastust. Kirchner kasutas tihti juhuslikke ning ebaprofessionaalseid modelle ning tema jaoks oli eelkõige tähtis spontaansus ning lihtsus, naturaalsus. Eeskujud: Vincent van Gogh (eksootika, idamaine temaatika ), Edvard Munch.
5. Üks tuntuim Kirchneri töö on „Autoportree sõdurina”, milles väljendub selgelt tema vaimne ja füüsiline äng, mis valdas teda pärast sõjaväeteenistust. Tegelikkuses ei kaotanud Kirchner sõjas oma kätt, kuid maalil tähendab verine käetomp, mida mees üleval hoiab tema võimetust jätkata loomet sellises olukorras. Ta on pööranud selja oma tavalisele motiivile, aktile, ning vaatab meie poole suutmata hingelise tühjuse tõttu vaatajaga kontakti saavutada. Maalil domineerivad tugevad punased toonid, mis lisavad tööle agressiivust ning on kontrastiks tumeda sõjaväevormi kõrval.
6. 1920. aastast paranes tema maine paljude näitustega Saksamaal ja Šveitsis. 1923. a kolis ta Frauenkirch- Wildbodenisse. Kirchner külastas viimast korda saksamaad 1925-26 aastatel. Populaarsus kasvas.
7. 1931 sai Ida- Preisimaa kunstiakadeemia liikmeks. 1933. aastal märgistati ta natside poolt kui „väärastunud kunstnik“ ning nõuti ta tagasiastumist eelmainitud kunstiakadeemiast. 1937 konfiskeeriti umbes 600 tööd Saksamaa muuseumidest ning need hävitati või müüdi. 1938. aastal tegi ta psühholoogilise trauma tõttu enesetapu.