AUTODE HOOLDUS - JA REMONDISÜSTEEM Ees- ja perekonnanimi: KONTROLLTÖÖ NR 2 riho rästas Hõõrdumine ja kulumine Õpperühm: as13 Kuupäev: 05,05,2014 1. Nimetage hõõrdumise liike ja püüdke neid iseloomustada/tooge näiteid! Eristatakse liugehõõrdumist ja veerehõõrdumist Liugehõõrdumine tekib mikrokonarate haardumisest ja mikrokonarate vahelisest adhesioonist. Metallide puhul on liugehõõrdetegur kuivalt 0,1...0,5 ja õlikihiga eraldatud pindade puhul 0,01...0,05 ehk hõõrdumine on umbes 10 korda väiksem.
AUTODE HOOLDUS - JA REMONDISÜSTEEM Ees- ja perekonnanimi: KONTROLLTÖÖ NR 2 riho rästas Hõõrdumine ja kulumine Õpperühm: as13 Kuupäev: 05,05,2014 1. Nimetage hõõrdumise liike ja püüdke neid iseloomustada/tooge näiteid! Eristatakse liugehõõrdumist ja veerehõõrdumist Liugehõõrdumine tekib mikrokonarate haardumisest ja mikrokonarate vahelisest adhesioonist. Metallide puhul on liugehõõrdetegur kuivalt 0,1...0,5 ja õlikihiga eraldatud pindade puhul 0,01...0,05 ehk hõõrdumine on umbes 10 korda väiksem.
Hõõrdumine Võru Kesklinna Kool Anett Laidver 8.b Mis on hõõrdumine? Hõõrdumine- vastastikmõju, mis tekib pindade haakumise tõttu Hõõrdumise põhjuseks on kokkupuutuvate pindade konaruste haardumine Mis on hõõrdejõud? Hõõrdejõud-jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teine teise suhtes Hõõrdejõud sõltub: rõhumisjõust pindade töötlusest kehade materjalist Rõhumisjõud Hõõrdejõud sõltub rõhumisjõust Rõhumisjõud- jõud, millega kehi teineteise vastu surutakse
Termodünaamika soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. Soojusmasin masin, mis muundab soojust (ja ka keha siseenergiat) tööks. I printsiip energia jäävuse seadus. II printsiip protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Siseenergia keha molekulide kineetilise ja potensiaalse eneria summa. Siseeneriat saab muuta 1)talle soojushulka andes(kuumutamine) 2)mehaanilist tööd tehes(hõõrdumine). Q (juurde antav soojushulk) = delta U (siseeneria muut) + A (välisjõudude vastu tehtud töö). Soojusmasinates kasutatakse gaase sest 1) paisuvad paremini 2) tahke ja vedela aine suur rõhk paisumisel võib masinat kahjustada 3)gaasil on soojushulga üleandmine kergem. Soojusmasina kasuteguriks nim suhet, mis näitab kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks.(=Akas /Q1) Entroopia suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. Ter...
Hõõrdumine Liis ja Johanna Mis on hõõrdumine? Hõõrdumine on füüsikaline nähtus, kus keha või aine liikumist takistab aineosakeste vaheline jõud hõõrdepindadel. Hõõrdumise tõttu muundub osa liikumist põhjustavat energiat soojuseks. Hõõrdumise näited Suusk libiseb Kelg tuleb mäest alla Arvutihiir liigub mööda lauda Hõõrun käsi kokku Uisutamine Teisele inimesele pai tegemine Hõõrdumise liigid Liikumise järgi: Liugehõõrdumine Seisuhõõrdumine Veerehõõrdumine Sisehõõrdumine Välishõõrdumine Mõjutavad tegurid. Hõõrdejõu põhjustab aineosakeste vaheline vastasmõju. Peamiselt on see põhjustatud aatomite koostisse kuuluvate elektronide elektromagnetilisest vastastikmõjust.
Hõõedumine, Hõõrdejõud Hõõrdumine Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende liikumist teiste kehade suhtes. Hõõrdejõud Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teiste kehade suhtes. Hõõrdejõud Üks kõik, kui kõrgelt me liugu laseme – ikka jääme varem või hiljem seisma. Hõõrdejõud Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal, nimetatakse liugehõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib keha veeremisel teise keha pinnal, nim...
HÕÕRDEJÕUD Hõõrdumine nähtus, mis esineb kokkupuutuvate kehade vahel ja takistab nende omavahelist liikumist. Paigalseisuhõõre teineteise suhtes paigalseisvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Liugehõõre teineteise suhtes liikuvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Hõõrdejõud Fh hõõrdumisel esinev jõud, mis sõltub kokkupuutuvate pindade siledusest, kehade materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu liikumisele vastupidises suunas. Liugehõõrdejõu suuruseks on paigalseisuhõõrdejõu suurim väärtus. Katsed näitavad, et Fh=yN ; y=Fh/N ; M=mg kus y on liugehõõrdetegur, mille väärtus sõltub kehade materjalist ja hõõrduvate pindade siledusest
Töö eesmärk: ● Õpilane teab, mis on hõõrdumine ja hõõrdejõud. ● Õpilane teab, mis on hõõrdetegur. ● Õpilane teab, mille poolest erinevad seisu- ja liugehõõrdetegurid. ● Õpilane oskab määrata hõõrdetegurit simulatsiooni abil. Simulatsioon:https://phet.colorado.edu/sims/html/forces-and-motion-basics/latest/forces-and- motion-basics_et.html Teoreetiline osa: Hõõrdumine tekib kui kaks pinda puutuvad omavahel kokku. Hõõrdumine tekib sellest, et mikroskoopilisel tasemel ei ole pinnad silevada, vaid on krobelised. Nüüd, kui kaks sellist pinda omavahel kokku panna, siis pindade kõrgemad tipud hakkavad üksteise külge ja kehade liigutamisel takistavad need kehade liikuma hakkamist ja liikumist. Sellepärast pannaksegi teatud olukordades kehade vahele õli, et hõõrdumist vähendada. Õli tungib pragudesse ja põhimõtteliselt silendab pindasid, mille tulemusena kõrgemad punktid muutuvad
3. Gravitatsioon * Kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. * Gravitatsiooni vastastik mõju iseloomustame gravitatsioonijõu abil. * Gravitatsioonijõud sõltub kehade massidest ja on sellega võrdeline.( Gravitatsioonijõud on võrdeline kehade massidega.) * Gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline kehade kauguste ruuduga. 4. Raskusjõud * Jõud, millega Maa tõmbab kehi enda poole. * F= mg F- raskusjõud (1N)= m- mass (1kg) * g- raskuskiirendus(~10N) 5. Hõõrdumine. Liugehõõrdejõud * Hõõrdumine on kokkupuutuvate kehade vaheline vastastik mõju, mis takistab pindade teineteise suhtes liikumist. Iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdumine tekib, kuna pindade konarused jäävad üksteise taha kinni. * Liugehõõrdejõud tekib keha libisemisel teise keha pinnal, mis püüab takistada pindade teineteise suhtes liikumist. Sõltub keha vastu pinda suruvast jõust ja pindade töötlusest. Liugehõõrdejõud on võrdeline vastu pinda suruva jõuga.
6=72 N/kg Marsil:F=45*4=180 N/kg 7) Märgi joonistele keha liikumise suund kui kehale mõjuvad samaaegselt mitu jõudu. 1 ovaalil liigub paremale. 2 ristkülikul liigub alla. 3 ruut püsib paigal ( samapikad jooned ) 4 .imelik kujund liigub diagonaalis HÕÕRDUMINE JA HÕÕRDEJÕUD. 1) Millist füüsikalist nähtust nimetatakse hõõrdumiseks? Kokkupuutuvate pindade vahel asinev vastastikumõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. 2) Miks tekib pindade vahel hõõrdumine? Kuna kehade pinnad on karedad. 3)Millise füüsikalise suurusega iseloomustatakse hõõrdumist? Milline on selle jõu suund? Hõõrdejõud on alati vastassuunalised. Hõõrdejõu liigid :Liughõõrdejõud,seisuhõõrdejõud , veerehõõrdumine. 4) Millest sõltub liugehõõrdejõu suurus? Pindade omadusest .Raskusjõust. 5) Kuidas vähendada pindadevahelist hõõrdumist? Kui keha panna rullidele või ratastele.
Abs. jäik keha- 2 punkti vaheline kaugus kehas ei muutu Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub Ekvivalentsed jõusüsteemid- jõusüsteemid, millel sama mõju vaadeldavale kehale. Kas siis seisab paigal või hakkab liikuma sama kiirendusega Hõõrdetegur- iseloomustab pinna karedust Fh=fN Jõud- kehade vastastikune mõju(otsene/kaudne) Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti Tasakaalus olevaks jõusüsteemiks nim jõusüsteemi, mis mõjutades paigalseisvale kehale ei kutsu esile selle liikumist Jõumoment punkti suhtes- vektor, mis võrdub jõu rakenduspunkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0 Koonduv jõusüs...
Abs. jäik keha- 2 punkti vaheline kaugus kehas ei muutu Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub Ekvivalentsed jõusüsteemid- jõusüsteemid, millel sama mõju vaadeldavale kehale. Kas siis seisab paigal või hakkab liikuma sama kiirendusega Hõõrdetegur- iseloomustab pinna karedust Fh=fN Jõud- kehade vastastikune mõju(otsene/kaudne) Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti Tasakaalus olevaks jõusüsteemiks nim jõusüsteemi, mis mõjutades paigalseisvale kehale ei kutsu esile selle liikumist Jõumoment punkti suhtes- vektor, mis võrdub jõu rakenduspunkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0 Koonduv jõusüs...
liikumist. Millest Millest sõltub sõltub hõõrdejõud? hõõrdejõud? 1. 1. Hõõrdejõud Hõõrdejõud sõltub sõltub pindade pindade karedusest. karedusest. 2. 2. Hõõrdejõud Hõõrdejõud sõltub sõltub rõhumisjõust. rõhumisjõust. Hõõrdumine Pean meeles Hõõrdumine Hõõrdejõuks Hõõrdejõuks nimetatakse nimetatakse jõudu, jõudu, mis mis takistab
kus m on tehiskaaslase mass. Kui tehiskaaslane liiguks maapinna kõrgusel (h = 0), siis G mM vI = RM ja vI = 7,9 10 m/s. Seda kiirust nimetatakse esimeseks kosmiliseks kiiruseks. 3 Hõõrdumine Hõõrdumine nähtus, mis esineb kokkupuutuvate kehade vahel ja takistab nende omavahelist liikumist. Paigalseisuhõõre teineteise suhtes paigalseisvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Liugehõõre teineteise suhtes liikuvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Hõõrdejõud ( h ) hõõrdumisel esinev jõud, mis sõltub kokkupuutuvate pindade siledusest, F kehade materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust (rõhumisjõust) ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu; liugehõõrdel liikumisele vastupidises suunas (liugehõõrdejõud),
Füüsika Kärolain Hunt Hõõrdejõud Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. Hõõrdejõu olemus Hõõrdejõu põhjustab aineosakeste vaheline vastasmõju. Peamiselt on see põhjustatud aatomite koostisse kuuluvate elektronide elektromagnetilisest vastastikmõjust. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja jõust, mis hõõrdepindasid kokku surub. Hõõrdejõud ei sõltu kehade kokkupuutepinna suurusest. Hõõrdejõu vähendamine Kehade pinnad on karedad, pindade kokkupuutel haakuvad konarused üksteise vahele ja takistavad liikumist. Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõ...
Jõud looduses (10c) 1. Keha seisab paigal, kui sellele ei mõju teised kehad. 2. Keha kiirus võib muutuda vaid mõne teise keha mõjul. 3. Kehade mõju on alati vastastikune, üks keha mõjutab teist ja teine esimest. 4. Kehade vastastikmõjus muutub suure massiga keha kiirus vähem kui väikese massiga keha kiirus. Hõõrdumine. Hõõrdumine jaguneb 3-ks liikmeks: Hõõrdejõud 1.Hõõrdumine esineb libisemisel. 2.Seisuhõõrdumine. 3.Veerehõõrdumine esineb veeremisel. Hõõrdejõud esineb sel juhul, kui üks keha rõhub teisele. Kehad peavad kindlasti kokku puutes olema. Liuge-ja veerehõõrdejõud. Nende kehade pinnad pole iseaalselt siledad vaid krobelised. Seetõttu jäävad pinnakonarused libisemisel üksteise taha kinni. Liug ja veerehõõrdejõud on alati keha liikuseimisega vastassuunaline. Hõõrdejõu suund on kokkupuutuvate kehade pinnaga parallelne. Hõõrdejõud, mis takistab keha liikumishakkamist nim. seisuhõõrdejõ...
kehale nimetatakse raskusjõuks. Maapinnast eemaldumisel tegur g väheneb. Samuti on teguri g väärtus erinev erinevate taevakehade pinnal. Näiteks Kuul jõuab inimene tõsta kuus korda suurema massiga keha kui Maal. Hõõrdejõud Keha kiirus võib muutuda vaid kehade vastastikmõju tulemusena. Näiteks kujutame ette, et lükkame mingit eset mööda lauda. Lükkamise lõpetades ese peatub. Ese peatub, sest selle ja laua vahel esineb hõõrdumine. Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esineb vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Näiteks tänu hõõrdumisele püsivad taimed mullas ning teeküünal oma topsikeses. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele! Hõõrdumise tekkimise peamiseks põhjuseks on kokkupuutuvate pindade
Hõõrdejõud Hõõrdejõud on vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise aeglustumist või suunamuutust. Hõõrdejõu olemus Hõõrdejõu tekke põhjuseks on kokkupuutuvate kehade aatomite ja molekulide vaheline vastasmõju. Peamiselt on see põhjustatud aatomite koostisse kuuluvate elektronide vastasmõjust. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja keha massist kuid
24.Hõõrdejõu suund on vastupidin liikumis suunale. 25.Seisuhõõrdumine(mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale) Liugehõõrdumine(keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda) 26. Hõõrdumine on väga vajalik, näiteks ei saaks ilma hõõrdejõuta masinad alustada liikumist ega pidurdada. Rattad küll pöörleksid, kuid jääksid paigale (nagu auto libedal jääl). Masinates aga mõjub hõõrdumine ka kahjulikult, sest masinaosad kuluvad ja muutuvad tuliseks. 27. Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele.(kiiksuva ukselingi õlitamine). Hõõrdejõu suurendamine kontramutri või vedruseibiga. Kontramutter tekitab keermesliites täiendava pinguse ja hõõrdumise. Vedruseib vähendab vibratsiooni mõju keermesliites. 28.Dünamomeetri abil. 29. Hõõrdejõud võrdub hõõrdeteguri ja rõhumisjõu korrutisega. Fh = µ N
4) Programmi kõige olulisemad muutujad - Ratta kiirendamine ja pidurdamine. Kasutades ratta hetkelist kiirust (ratta kiiruse andurist), ratta kiirendamist või pidurdamist saab arvutada arvesse võetes pikaajalisemat muutust. - Pikisuunaline haarduvus rehvi ja teepinna vahel: aju arvutab täpselt välja momentaarse hõõrdumise ratta käitumise järgi. Erinevat tüüpi hõõrdumine tekitab teistest erineva, kiirenduse ja pidurduse väärtuse. Kokku võttes aju võtab arvesse kahete erinevat haardumise äärmust: madal(jää-lumi) ja kõrge( märg- kuiv tee). Need vastavad erinevatele kontroll väärtustele. - Identifitseerima sõidu iseärasused (äkilised pidurdused ja kiirendused). · Kurvis. Kurvid tuvastatakse tagarataste kiiruste erinevuse jälgimisel (sisekurvis asuv ratas
Newtoni 1. seadus ehk inertsiseadus: kehad seisavad kas paigal või liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui neile ei mõju teised kehad või nende mõjud tasakaalustavad teineteist Inerts – kõikide kehade omadus säilitada oma liikumise kiirus muutumatuna. 1kg. Newtoni 2. seadus: kiirendus, millega keha liigub on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga Keha mass – keha omadus, mis on keha inertsi mõõduks - m Jõud – Füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale Newtoni 3. seadus e mõju ja vastumõju seadus: kaks keha mõjutavad teineteist alati sama olemusega, aga võrdvastupidiste jõududega F=m1*m2/r2 G=6,67*10-11 Nm2/kg2 Gravitatsioon – kõikide kehade vastastikune tõmbumine Gravitatsiooni konstant näitab, kui suurte jõududega tõmbuvad kaks 1kg keha, kui nende vaheline kaugus on 1m Gravitatsiooniseadus- kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutistega ja pöördvõrd...
Nt kukkudes, langedes 6. Mis on raskusjõu ja kaalu peamised erinevused? - Raskusjõud oleneb keha massist ja teguri g suuruses, kaal aga kiirendusest Hõõrdejõud 1. Hõõrdejõud - füüsikaline jõud, mis tekib kahe keha kokkupuutel ja takistab keha liikumist või liikumahakkamist 2. Hõõrdejõu suund on suunatud vastupidi liikumisele 3. Seisuhõõrdumine - nähtus, kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal; liugehõõrdumine - nähtus, kus hõõrdumine takistab mööda teist keha pinda libiseva keha liikumist 4. Hõõrdejõud sõltub: 1. materjalist, ainest (kummil on suur ja plastil väike hõõrdumine) 2. pinna siledusest 3. pindu kokkusuruvast jõust 5. Hõõrdejõu muutmine (vähendamine ja suurendamine) - vähendamiseks pannakse nt kahe keha vahele õli ehk vähendatakse MÄÄRIMISE abil, suurendamiseks KARESTATAKSE, nt spetsiaalsete katete kasutamine piduriklotsides Elastsusjõud 1
pinda ja on suunatud liikumisele vastupidiselt Hõõrdejõudu põhjustab: kokkupuutuvate kehade pindade krobelisus Kokkupuutuvate kehade molekulide vastastikune tõmbumine Hõõrdumist jaotatakse: Seisuhõõrdeks (takistab keha liikuma hakkamist) Liugehõõrdeks ( tekib keha libisemisel) Veerehõõrdeks (ratas veereb keha pinnal) Hõõrdejõud sõltub: Rõhujõust Pindade töötlusest Kehade materjalist Hõõrdumine võib olla nii kasuli kui kahjulik. Kui hõõrdumine on kasulik, siis püütakse seda suurendada, kui aga kahjulik, siis vähendada.
Valida lõtkuga poltliite komponendid: poldid, seibid ja mutrid ning mõõtmed a, b ja t. Poltide arv on neli ja omadusklass on 8.8. Töö sisu: 1. Joonestada konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed a, b ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest. 3. Koostada keermesliite koormusskeem ning arvutada põikkoormus enim koormatud poldile. 4. Valida poldi nimiläbimõõt eeldusel, et keermesliite liikumatuse peab tagama hõõrdumine UNP profiili ja teraslehe vahel. 5. Valida poldi ava läbimõõt ja sobilik mutter ning seib. 6. Kontrollida seibide ja mutrite paigaldamise võimalust UNP profiili sees, vajaduse korral muuta konstruktsiooni. 7. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt ning anda kinnituselementide korrektsed tähised). 8. Arvutada poltide nõutav pingutusmoment. 9. Arvutada konstruktsiooni kinnituselementide ostuhind.
Füüsika Newtoni II seadus Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a = F/m Keha mass on suurus, mis iseoomustab keha inertsi ja gravitatsioonilisi omadusi. Mida suurem on keha mass, seda suuremat jõudu tuleb tema kiiruse muutmiseks rakendada. Kilogramm oli algselt määratud 1 liitri puhta vee massiga temperatuuril 4oC, mis erineb natuke praeguse etaloni massist. Newtoni III seadus Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete, ühel sirgel mõjuvate ja vastassuunaliste jõududega F1 = -F2 Jõudude liigid Jõuks nimetatakse ühe keha mõju teisele kehale. Jõud on kehade vastastikuse mehaaniise mõju mõõt. Kehad mõjutavad üksteist vahetult (näit. Rõhumine, hõõrdumine) ja väljade vahendusel. Jõud on vektor, mida iseloomustab väärtus, suund ja rakenduspunkt. Gravitatsioonijõud Gravitatsioon (ladina k raskus) on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Gr...
Hõõrdejõudu põhjustab: · kokkupuutuvate kehade pindade krobelisus · kokkupuutuvate kehade molekulide vastastikune tõmbumine Hõõrdumist jaotatakse: · seisuhõõrdeks (takistab keha liikuma hakkamist) · liugehõõrdeks (tekib keha libisemisel) · veerehõõrdeks (ratas veerb keha pinnal) Hõõrdejõud sõltub: · rõhumisjõust · pindade töötlusest · kehade materjalist Hõõrdumine võib olla nii kasulik kui kahjulik. Kui hõõrdumine on kasulik, siis püütakse seda suurendada, kui aga kahjulik, siis vähendada. Elastsusjõud Keha kuju ja ruumala muutumist nimetatakse deformatsiooniks. Deformatsiooni liigitatakse: · elastseks · plastiliseks Juhul kui keha kuju ja ruumala taastub on tegemist elastse deformatsiooniga. Kui keha kuju ja ruumala ei taastu on tegemist plastilise deformatsiooniga. Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule.
Abrasiivkulumise,Korrosioonkulumise põhjused · Liikuvate pindade omavaheline hõõrdumine kui kasutatakse saastatud töövedeliklu. · Vedelikuga koos liiguvad abrasiivide osakesed põhjustavad kulumist just suurtel voolamiskiirustel. · Pikad seisakuajad ja mittesobilikud töövedelikud · Niiskus põhjustab roostekihi moodustumist komponentide liugpindadele ja suurendab kulumist.
Deformatsiooni on peamiselt kaks liiki. Mõnede materjalide puhul räägitakse ka haprast deformatsioonist. Need materjalid painduvad veidi ja purunevad kergesti. Selline on näiteks paber. Elastse deformatsiooni näiteks on väljavenitatud vedru esialgse kuju taastumine jõu mõju lõppemisel. Hapra deformatsiooni näiteks on kokku kägardatud šokolaadipaber. Elastsusjõud on deformeerimisel kehas tekkiv jõud, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha kuju muutvale jõule. C) Hõõrdumine on jõud, mis takistab kokkupuutuvate kehade pindade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on suunatud keha liikumisele vastu. Seisuhõõrdejõud on hõõrdejõu liik, mis takistab keha liikuma hakkamist. Liugehõõrdejõud on hõõrdejõu liik, mis tekib tahke keha libisemisel teise tahke keha pinnal.. Hõõrdejõud on seda suurem, mida tugevamini kehasid kokku suruda ja seda väiksem, mida siledamad on kehade pinnad. Hõõrdejõu suurendamiseks puistatakse jääle liiva
Ketaspidur Tööpõhimõte ● Piduriklotsid surutakse vastu ketast ● Ketas lõpetab pöörlemise Ajalugu ● Areng algas 1890. aastal Inglismaal ● Esimene patent 1902. aastal ● F. W. Lanchester Piduriketas ● Puuritud kettad ● Soontega kettad Kahjustused kettale ● Hõõrdumine ● Mõrenemine ● Roostetamine Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Disc_brake Tänan kuulamast!
suurusest. Vastu mingit pinda surumisel mõjub kehale rõhumisjõuga võrdne vastassuunaline toereaktsioon N. Mõõtmised näitavad, et liugehõõrdejõud on võrdeline kehale mõjuva toereaktsiooniga. Hõõrdejõu muutmine Hõõrdejõud võib olla nii kasulik kui ka kahjulik. Kui on vaja keha paigal hoida või pidurdada, peab hõõrdejõud olema võimalikult suur. Liikumist segavat hõõrdumist tuleb aga vähendada. Et osata hõõrdumist muuta, on vaja teada, miks hõõrdumine üldse tekib. Hõõrdumisel on kaks peamist põhjust. Esiteks põhjustab hõõrdumist pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist. Teiseks põhjuseks on aineosakeste vahelised tõmbejõud. Väga siledad pinnad pääsevad teineteisele sedavõrd lähedale, et molekulidevahelised jõud kasvavad märgatavaks. Nii kleepuvad kokku kaks siledat plii- või klaasplaati. Hõõrdumist vähendatakse määrimisega
translatoorseks liikumiseks, mõnikord aga ka vastupidi. Seejuures võib nii kruvil kui mutril olla kas üks eesnimetatud liikumistest või siis mõlemad üheaegselt. Keermesülekande eelised Keermesülekande eelisteks on: Võimalus kergesti saada aeglasi paigutusi suure võidu juures jõus, konstruktsiooni ja valmistustehnoloogia lihtsus, võime taluda suuri koormusi, Keermesülekande puudusteks on: Suur hõõrdumine, mis tingib ülekande kiire kulumise ja madala kasuteguri. Ülekande detailide konstruktsioon Keermesülekannete kruvid jagatakse jõukruvideks (tungrauad, pressid) ja käigukruvideks (tagavad täpseid paigutusi metallilõikepinkides ja mõõteriistades). Kruvidel on tavaliselt trapetskeere, eriti suurte ühesuunaliste jõudude korral aga tugikeere. Ruutkeeret, milles hõõrdumine on küll väiksem kui trapetskeermes ei
JÕUDUDE TÖÖ 10. KLASSILE 1. Sõnasta ülemaailmne gravitatsiooniseadus ja pane kirja valem selgitusega. Lk 54 2. Mille poolest erinevad keha mass ja keha kaal? Lk 56 ja 58 3. Selgita seisuhõõrdumise, liugehõõrdumise ja veerehõõrdumise erinevust. Lk 59 4. Too näiteid elust, kus hõõrdumine on kasulik ja kus ta on kahjulik ning kuidas saame hõõrdumist suurendada või vähendada? 5. Millega võrdub hõõrdejõud? VALEM selgitusega lk 60 6. Sõnasta Hooke'i seadus. Ja pane kirja valem. Lk 61-63 7. Millistes kehades tekib elastsusjõud? Too mõned elulised näited. 8. Võrdle hõõrde- elastsus- ja raskusjõudu, nende suundasid ja too näiteid nende esinemisest igapäevaelus. ÜLESANDED nelja valemi peale: F=ma, F=G, F=kl, F=µN, F=µmg g=9,8 m/s2
Sobivamad täpsetes lahendustes. 2. Madalam hind: Väike detailide arv. Lihtsam konstruktsioon ( valmistamisel/koostamisel). Lihtsam vahetada. 3. Väiksemad möödud ja massid. 4. Tööea sõltumatus välisnähtustest: Kontaktsurved on väiksemad. Koormustetsüklilisus väike või puudub. Puudused: 1. Suhteliselt suur hõõrdumine: Tapi ja laagri ühilduvate kontaktpindade adhesioon. 2. Kõrgemad nõuded määrdeaine puhtusele: Abrasiivsed osakesed kahjustavad hõõrdepindu. 3. Kõrgemad nõuded määrdesüsteemile: Määrimise halvenemine/puudumine kiirendab oluliselt laagri kulumist. 2) Valida sobiv liugelaagri materjal ja kirjeldada selle materjali omadused. 1
Kuu mass on 7,3 x 10 kg. 1p p=mg 22 17. Too näiteid seisu- ja liugehõõrdejõu kohta. 2p liuge - uisutamine, laua liigutamine , seisu - kõndimine, rulluisutamine. 18. Too kaks näidet, millal hõõrdejõud on kasulik ja kaks näidet, millal hõõrdejõud on kahjulik. 4p Kasulikkus: 1) ilma hõõrdejõuta ei saaks masinad alustada liikumist ega pidurdada 2) Tänu sellele püsib nael seinas ja veeklaas käes. Kahjulik : 1) Masinates aga mõjub hõõrdumine ka kahjulikult, sest masinaosad kuluvad ja muutuvad tuliseks. 2) Uisutades ja suusatades on hõõrdumine ebavajalik, sest mida väiksem see on, seda kiiremini liigud edasi 19. Kirjelda batuudil hüppamist. Kasuta sõnu: elastne deformatsioon, elastsusjõud, deformeeriv jõud, raskusjõud, kaal. 2p Elastsele kehale mõjub raskusjõud, elastsusjõu mõjul toimub elastne deformatsioon. Alla hüpates suureneb kaal ja elastusjõud ka
Kui Puuduks hõõrdejõud Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on keha liikumisele vastassuunaline. Hõõrdejõu tekkimise peamiseks põhjuseks on konaruste haakumine kokkupuutes pindadega. Kui hõõrdejõudu poleks, siis näiteks: kelk jääkski libisema, asju kokku hõõrudes ei läheks need kuumaks. Kui hõõrdejõudu poleks siis kiviaja inimesed ei oleks saanud endale kahe puutüki abil kätega hõõrudes tuleleeki tekitada ja võib-olla elaksime praeguseni ilma tuleta. Ilma hõõrdejõuta oleksid põrandad, teed libedamad kui Lõunakeskuse liuväli ja inimesed ei suudaks püsti liikuda. Ilma hõõrdejõuta oleksid kõik asjad libedad ning neid ei saaks kätte võtta. ...
MEHE VILJAKUST MÕJUTAVAD ELUKUTSED 1. ÕPETAJAD, ÕPPEJÕUD JT ÕPETAMISEGA SEOTUD MEHED Stress: hormonaalse tasakaalu häired Pidev kiirustamine Töö ka puhkeajal Kriiditolm 2. SÕDURID Stress Halvad elutingimused Mürgised gaasid, toksiinid mutatsioonid spermatosoidide ehituses Vigastused JALGRATTURID Pikk sadulas istumine: Ülekuumenemine Väheneb spermatosoidide hulk Surve, hõõrdumine veresoonte ja närvide kahjustused Kukkumised, vigastused PÕLLUHARIJAD Kemikaalid Mutatsioonid spermide ehituses Kasvajad Spermide arvu vähenemine BÖRSIMAAKLERID, FINANTSANALÜÜTIKUD Stress Pidev kiirustamine Ebakorrapärane WCs käimine Puudulik toitumine KAUGSÕIDUAUTOJUHID Vereringehäired Ülekuumenemine Ebakorrapärane WCs käimine Stress Ebaregulaarne magamisaeg Pidev valveolekuseisund Juhusuhted haigused ITALAL TÖÖTAVAD MEHED
KÄITUMINE ja TÄHENDUS Ergas, püstine kõnnak - Eneseusaldus, kindlustunne Seismine käed puusas - Valmisolek, agressiivsus Istumine jalg üle jala, jalg lööb kergelt - Igavus Jalad laiali istumine - Avatud, pingevaba Rinnal käsi üle käe - Kaitsev Kõndimine käed taskus, õlad küürus - Nukrus Käsi põsel - Hindamine, mõtlemine Nina katsumine, kergelt hõõrumine - Äraütlemine, kahtlus, valetmine Silma hõõrdumine - Kahtlus, uskumatus Käed selja taga haardes - Viha, pettumus, hirm Kinnised pahkluud - Taip, mõistmine, kinnipidamine Pea puhkavalt käel, silmad norus - Igavus Käsi hõõruma - Ootusärevus Istuma käed pea taga haardes, jalg üle jala - Enesekindel, üleolek Avatud peopesa - Siirus, avatus, süütus Näpistama nina silda, silmad kinni - Negatiivne hinnang Koputama sõrmi - Kannatamatus Järsud sõrmeliigutused - Usaldusväärne, käskiv, autoriteetne
Füüsika kordamine- jõud ! Elastsusjõud Mõiste: Elastsusjõud tekib elastse keha kuju muutumisel. Valem: Fe=k L Tähis : Fe Liigid : · Tõmbamine e.tõmme · Surumine e. surve · Painutamine e.paine · Väänamine e.vääne Hõõrdejõud Mõiste: Hõõrdejõud tekib kehade hõõrdumisel , ja hõõrdumine kui kehad puutuvad kokku. Valem: Fh= u m g Tähis : u (müü) Liigid: · Paigalseisuhõõrdejõud · Liugehõõrdejõud · Veerehõõrdejõud Jõu tähis on F. Ning selle valem on F=mg 1. Defineeri mõiste hõõrdejõud 2. Defineeri resultantjõud 3. Avalda raskusjõu valemist mass 4. Mille poolest erinevad raskusjõud ja gravitatsioonijõud 5. Milline hõõrdejõud on üldjuhul kõige väiksema takistusega? 6
Gravitatsiooni seadus- kaks ainepunkti tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende kauguse ruuduga. Gravitatsioonikonstant- selle arvväärtus võrdub jõuga, millega kaks ühikulise massiga ainepunkti mõjutavad teineteist ühikulisel kaugusel. Hõõrdumine- nähtus, mis esineb kokkupuutuvate kehade vahel ja takistab nende omavahelist liikumist. Paigalseisuhõõre- teineteise suhtes paigalseisvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Paigalseisuhõõrdejõud liikumapaneva jõuga võrdne ja on suunatud liikumapanevale jõule vastupidiselt. Liugehõõre- teineteise suhtes liikuvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Toereaktsioonijõud - alusega risti olev jõud. Liugehõõrdejõud - liugehõõrdel esinev jõud, mis sõltub kokkupuutuvate pindade siledusest, kehade materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu liikumisele vastupidises suunas.
Maailma esimene loodeteelektrijaam avati 26. september 1966. aastal Prantsusmaal Bretagne'is Rance'i suudmelahes. Seal on loodete suurim vahe 13,5 m ja vooluhulk kuni 18 000 m³/s. Läänemeremaades, sealhulgas Eestis välistab loodete energia kasutamise Läänemere suletus, mille tõttu on loodete amplituud väike. Loodete energia on kõige suurem lahtedes, mis avanevad otse ookeanile, nagu eelnevalt välja toodud Fundy lahes. Loodeline hõõrdumine 6 Maa pöörleb ümber on telje palju kiiremini kui Kuu tiirleb ümber Maa ja Kuu püüab tõusulainet enda poole tõmmata. Seepärast tekib vee ja merepõhja vahel hõõrdumine, mida nimetatakse loodeliseks hõõrdumiseks. See pidurdab Maa pöörlemist ning suurendab ööpäeva pikkust. Ööpäev Maal pikeneb sajandis 0.0016 sekundi võrra ja Kuu eemaldub Maast 33 meetrit sajandi jooksul.
sulamisele uisu hõõrdumisel eraldunud soojuse tõttu. Kuid oma osa veekihi tekkimisel on ka asjaolu, et jää sulamise temp. langeb rõhu tõustes. Kui jää temp. on 0 kraadi või mõni kraad alla selle, siis uisust tingitud rõhu tõttu ( reaalselt 10 kuni 100 atmosfääri ) sulab jää uisu all ja moodustab veekihi isegi seisva uisu korral. Kui jää oleks väga külm ( näiteks -100 kraadi ja alla selle) , siis poleks sellisel jääl võimalik ka uisutada, sest ei hõõrdumine ega uisust tingitud rõhk suuda tekitada uisu alla veekihti ja libisemine määrab vaid uisu ja jää oma vaheline hõõrdumine, mis on palju suurem , kui veekihi olemasolu korral. Antud rõhu korral siirdetemperatuurist madalamal temperatuuril on aine ühes faasis, kõrgemal aga teises faasis. Et faasisiire toimiks antud rõhul, on vaja, et aine oleks siirdetemperatuuril. Vajalik on ka võimalus siirde soojuse äraviimiseks või juurde andmiseks.
kahe kokkupuutuva pinna libisemist mööda teineteist . Hõõrdejõud tekib, kui üks keha liigub teise keha vastas ning nende pindade konarused haakuvad.Kui käsi mõnda aega tugevasi üksteise vastu hõõruda, tunneme, et käed muutuvad soojemaks. Sellest saame järeldada, et hõõrdumise tagajärjel tekib soojus. Vanasti kasutasid inimesed seda tule tegemiseks. Samuti hõõrdumisel kokkupuutuvad pinnad kuluvad. Näiteks pliiatsidega joonistades kuluvad pliiatside tinad mõne aja pärast. Hõõrdumine on väga vajalik, näiteks ei saaks ilma hõõrdejõuta masinad alustada liikumist ega pidurdada. Nii et kui poleks hõõrdejõudu poleks ka maal elu. 1) Inimesed ei saaks liikud sinna kuhu nad tahaksid. 2) Kehad libiseksid mööda kaldpindu alla. 3) Ei saaks kirjutada ega joonistada. 4) Autoga ei saaks sõita. Silver
1. Mis moodustavad roolisüsteemi? Rooli süsteemi moodustavad Roolimehhanism (Vähendab rooli keeramiseks vajalikku jõudu) ja Rooliajam (Tagab juhtrataste pöördumise sobiva nurga võrra ning rooli häireteta too ebatasasusel) 2. Loetlege hammaslattajamiga roolimehhanismi eeliseid! kompaktne, lihtne konstruktsioon, odav, lihtne toota, väike hõõrdumine ning lõtkud, lihtne piirata max roolinurka 3. Loetlege kruvi-mutter ajamiga roolimehhanismi eeliseid! Saab kasutada jäikade sildade puhul, suudab kanda suuri jõude, võimaldab suur rataste pöördenurka. 4. Mida mõistetakse termini ,,veermik" all? Auto sillad, vedrustus, rehvid, rattasuunangud ja kandevkere mõned detailid. 5. Loetlege vedrustuse ülesandeid! Leevendada ja summutada tee ebatasasusest tingitud löökkoormuseid,
Hõõrdejõud, Elastsusjõud Hõõrdumine on nähtus, kus kehade kokkupuutel tekib liikumist või liikuma hakkamist takistav vastastikmõju. Hõõrdejõud näitab hõõrdumisel tekkiva vastastikmõju suurust. Hõõrdejõud on alati vastassuunas liikumisele. Seisuhõõrdumisel mõjub kehale mingisugune väline jõud, kuid hõõrdejõud tasakaalustab selle ja keha ei liigu. F=-F h Liugehõõrdumisel libiseb ühe keha pind mööda teise keha pinda. Liugehõõrdumise jõud sõltub kehade kokkusuruvast jõust ja pindade omadusest. Valemid: Fh= µ * N ; N=m*g Kus Fh Hõõrdejõud(1N) µ Hõõrdetegur N Rõhumisjõud (1N) m mass(1kg) g gravitatsiooni jõud(9.8) Hõõrdetegur võtab arvesse pinna omadusi (materjal, karedus) ja määratakse katseliselt. Hõõrdumise põhjustavad pindade konarused, mis takerduvad üksteise taha või väga siledate pindade osakeste vahel tekkivad tõmbejõud. Hõõrumisjõud on suuim tahkete ainete vahel, palju väiksem ved...
Õlid ja määrded Hõõrdumine Tehnikas esineb igal pool hõõrdumist. Hõõrdumine takistab ühe keha liikumist teise keha suhtes ja põhjustab energia kadusid. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. See mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Mida põhjustab hõõrdumine? 1) Hõõrdumise tagajärjel tekib soojus. ( kui hõõruda käsi kokku tunneme, et käed lähevad soojemaks) 2) Hõõrdumise tagajärjel asjad kuluvad. (pliiatsiga paberile kirjutades see kulub, sest pliiats ja paber tekitavad hõõrdejõu. Auto mootoris kaod hõõrdumisele ca 25% võimsusest. Kui seda saaks vähendada, paraneb ökonoomsus. Triboloogia: tegeleb üksteise suhtes liikuvate kehade vastastikuse mõju (hõõrdumine, kulumine, määrimine) uurimisega.
hüdropneumovedrustus. ROOLISÜSTEEM Roolisüsteemi ülesanne võimaldab juhil auto liikumise suunda muuta juhtrataste pööramise abil. Roolisüsteemi moodustavad roolimehhanism(roolivõim) ja rooliajam(tagab juhtrataste pöördumise sobiva nurga võrra ning rooli häireteta töö tee-ebatasasustel). Roolilatt Tänapäeval kasutatakse peamiselt hammaslatiga või kruvi-mutter tüüpi rooliajameid Hammaslattajami eelised: · Lihtne konstruktsioon, odav ning lihtne toota. · Väike hõõrdumine ning väiksed lõtkud. · Roolivardad on võimalik kinnitada otse roolilati külge, puudub vajadus lisahoobade järele · Kompaktne. · Lihtne piirata maksimaalset roolinurka. Kruvi-mutter eelised: · Saab kasutada jäikade sildade korral. · Suudab kanda üle suuremaid jõude. · Võimaldab suuremat rataste pöördenurka. · Suuremad võimalused rooli kinemaatika projekteerimisel. Kruvi-mutter reduktor.
Krüoteraapia CO2 laser ja operatiivne ravi Imiquimod Podofüllotoksiin KONNASILMAD Konnasilmad Konnasilmad on naha sarvkihi paksendid, mis tekivad paikset verevarustust halvendava ja sarvestumist soodustava surve või hõõrdumise tagajärjel. Konnasilm on ümara kujuga. Selle keskel on jätkemoodustis ehk konnasilma südamik. Tekke põhjused Valede jalanõude kandmine tekib hõõrdumine Soodustavad tegurid on jalgade liighigistamine, lampjalgsus ja muud pöia kuju muutused. Varvaste ebatavalise kõveruse või asendi tõttu tekkival hõõrdumisel võib tekkida konnasilm. Sümptomid Tekke tagajärjel võib tekkida konnasilma südamikku kerge põletik, mis tekitab valu Konnasilma tahtlikul vigastamisel võib viga saada nahk ning jääb arm Ravi Kui pöia kuju muutusi korrigeerida kaovad konnasilmad iseeneslikult Piisab vahest ka sobivate jalanõude kandmisest
RINGJOONELINE LIIKUMINE Ühtlast ringjoonelist kiirust iseloomustab joonkiirus. Ringjooneline liikumine toimub kellaosuti liikumise suunas. Ühtlane ringjooneline liikumine on kiirendusega liikumine. Meeldetuletuseks: Ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel on kiirendus. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. Valem a=(v-vO)/t Ringjoone pikkuse valem: c=2πr ehk c=πd (sest 2r=d) seega π=c/d (π on ümbermõõdu ja läbimõõdu suhe) Meeldetuletuseks: π=3,14 Ringi pindala valem: S=πr2 1 radiaan (rad) on kesknurk, mis vastab kaarele pikkusega raadius. Kesknurk on kahe raadiuse poolt moodustatud nurk. Joonkiiruse valem: v=2πr/T Joonkiirus on suunatud mööda puutujat ning on risti raadiusega. 360O=2π*rad ==> 1 rad=360O/2π=360O/6,28=57O18I Nurkkiiruse valem: w=2π/T (rad/s) Nurkkiirus näitab millise nurga võrra p...
Taustkehaks nimetatakse keha, mille suhtes vaadeldakse liikumist. Kehade vastastik mõju Keha kiirus muutub mingi teise keha tõttu. Ühe keha mõju teisele kehale iseloomustab jõud. Gravitatsiooniks ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse kehade vastastikkuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonijõudu, millega maa tõmbab mingit maalähedast keha, nimetatakse raskusjõuks. Hõõrdumine on teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikmõju, mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat mõju. Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha ei taasta oma esialgset kuju. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha taastab oma esialgse kuju.
1. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale. 2. Gravitatisoon on mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. 3. Maa külgetõmbejõud 4. Raskusjõuks nimetatakse maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonjõudu. 5. Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. 6. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. 7. Deformatisooniks nimetatakse keha kuju muutumist. 8. Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
