Mõisted (3)

1.Mida uurib füüsika ?
Füüsika on loodusteadus , mis uurib füüsikalise nähtusi ja kehade omadusi.
2. Mis on keha?
Keha on mis tahes uuritav objekt N: vooluallikas, energiaallikas .
3. Mis on nähtus?
Nähtus on igasugune muutus(protsess)looduses. N: Liikumine, soojenemine
Sulamine .
4. Milleks kasutatakse füüsikalise suurusi?
Füüsikaline suurus võetakse kasutusele füüsikalise nähtuse või keha omadusi
täpseks iseloomustuseks. Iga füüsikaline suurus on mõõdetav. N: Kiirus
aeg, jõud .
5. Mis on mõõtmine?
Mõõtmine on füüsikaline suurus võrdlemine tema ühikuga.
6. Mis on optika ?
Optika on füüsikaline osa, mis uurib valgusnähtusi.
7. Mis on valgusallikas ?
Valgusallikas on keha, mis kiirgab valgust. N: lamp.
8. Miks näeme kehi?
Me näeme kehi valguse silma langemise sihitis .
9. Millal paistab keha valgena?
Keha paistab valgena, kui enamus talle peale langevast valgusest peegeldub.
10.Millal paistab keha mustana?
Keha paistab mustana kui enamus talle pealelangevast valgusest neeldub.
11.Millal paistab keha värvilisena?
Valge valgus on liitvalgus. Keha paistab värvilisena siis kui värviline pind
peegeldab seda värvi valgust, mis värvi pind ise on ja neelab kõik ülejäänud värvi
valgused .
12.Miks tekib vari?
Vari on piirkond, kuhu valgus ei satu . Vari tekib läbipaistmatu keha taha.
Vari tekib valguse sirgjoonilise keha tõttu. Vari koosneb täisvarjust ja poolvarjust.
13.Valguse peegeldumisseadus.
Valguse peegeldumisseadus: peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga.
14.Kui suur on valduse kiirus vaakumis ?
Valguse kiirus vaakumis on 300 000 km / s
15.Mis määrab keskkonna optilise tihenduse?
Keskkonna optilise tihedus tekib valguse kiirusest antud aines. Mida väiksem
On valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedamaks loetakse keskkonda.
16.Valguse murdumise seaduspärasus.
Valguse murdumisel kehtivad seaduspärasused:

• Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse
  

Keskkonda valguskiir murdub pinna ristsirge poole ehk murdumisnurk on
Langemisnurgast väiksem.

• valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse
  

keskkonda valguskiir murdub pinna ristsirgest eemale ehk murdumisnurk on
langemisnurgast suurem.
17.Mis on läätse fookus ?
Läätse fookus(F)on punkt mille koonduvad optilise peateljega paralleelsed kiired.
18.Mis on läätse fookuskaugus ?
Läätse fookuskaugus (OF = f) on läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus.
19.Mis on läätse optiline tugevus? Valem ,tähiste selgitusega, ühik.
Läätse optiliseks tugevuseks nimetame läätse fookuskauguse pöördväärtust.
D- optiline tugevus(1dptr) f – fookuskaugus(1m)
*Mõõduühik on 1 dioptria. 1 dptr=
üks dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on üks meeter.
20.Silm, selle ehitus. Prillid .
Silma ehitus: silmalääts, läätse pingutav lihas, sarvkest , klaaskeha, võrkkest,
Nägemisnärv.
* Normaalnägija näeb selgelt nii lähedasi kui kaugeid esemeid. Terav kujutis tekib
võrkkestale nii lähedasest kui kaugest esemest.

• Prillklaaside number on vastava läätse optiline tugevus. Kumerläätse optiline
  

Tugevus loetakse positiivseks ja nõgusläätse optiline tugevus loetakse
negatiivseks. Positiivse optilise tugevusega prille kannavad kaugelenägijad,
negatiivse optilise tugevusega prille kannavad lühinägelikud. Silm on
nägemiselund.

• Lühinägija- kauge eseme vaatamiseks hajutatakse valgust nõgusläätsega.
  
• Kaugelenägija- kaugelenägevuse parandamiseks kasutatakse kumerläätsega prille.
  

21.Mis on mehaaniline liikumine?
Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukohta muutumisest teise kehade
suhtes.
22.Mis on trajektoor ?
Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt.
23.Mis on teepikkus ?
Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku
jooksul.
24.Mida näitab kiirus? Valem. Ühikud.
Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul.
Kiiruse valem: Ühik :
25.Millist liikumist nimetatakse ühtlaseks?
Liikumist, kus keha kiiru ei muutu, nimetatakse ühtlaseks liikumiseks.
26.Milline liikumine on mitteühtlane?
Liikumine, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks.
27.Mida näitab tihedus. Valem. Ühikud.
Aine tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass.
Valem: Ühik:
28.Mis on gravitatsioon ?
Gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust.
29.Mis on raskusjõud. Valem. Ühik.
Raskusjõud on maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat
Gravitatsioonijõud.
Valem: Ühik:
30.Miks tekib hõõrdumine?
Kokkupuutuvate pindade konaruste haakumine on hõõrdumisel tekkimise
Peamiseks põhjuseks.
31.Millest oleneb hõõrdejõu suurus?
*Keha vastu pinda suruvast jõust.
*Pinna töötlusest.
*Kehade materjalist.
32.Mis on deformatsioon ?
Deformatsioon on keha kuju muutumine. Deformatsioon jaotatakse:
*Elastne deformatsioon- deformeeriva mõju lakkamisel keha kuju taastub.
*Plastiline deformatsioon- deformeeriva mõju lakkamisel keha kuju ei taastu .
33.Mida näitab rõhk? Valem. Ühik.
Rõhk näitab pinnaühikule mõjuvat rõhumisjõudu.
Valem: Ühik:
34.Mis on resultantjõud?
Resultantjõuks nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele
Kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku.
35.Sõnasta Paseali seadus.
Vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi.
36.Kuidas arvutatakse vedelikusamba rõhku?
Raskusjõust põhjustatud vedelikusamba rõhk on võrdne samba kõrguse, vedeliku
Tiheduse ja teguri g korrutisega.
Valem:
37.Sõnasta Archimedesi seadus. Valem.
Vedelikku sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt
Väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskus jõu.
Valem:
38.Millal keha upub vedelikus?
Keha upub vedelikus, kui keha tihedus on vedeliku tihedusest suurem.
39.Millal keha hõljub vedelikus?
Keha hõljub vedelikus, kui keha tihedus on vedeliku tihedusega võrdne.
40.Millal keha tõuseb vedelikus üles?
Keha tõuseb vedelikus üles, kui kehale mõjuv raskusjõud on väiksem, kui kehale
Mõjuv üleslükkejõud.
41.Millal tehakse mehaanilist tööd?
Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul.
42.Millest sõltub töö suurus? Valem. Ühik.
Töö suurus sõltub kehale rakendatud jõust ja keha poolt läbitud teepikkusest.
Valem: Ühik:
43.Mida näitab võimsus? Valem .Ühik.
Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust.
Valem: Ühik:
44.Milliseid kehad omavad energiat?
Energiat omavad kehad, mis teevad tööd.
45. Millistel kehadel on kineetilist energiat?
Kineetilist ehk liikuva keha energiat omavad liikuvad kehad.
46.Millistel kehadel on potentsiaalset energiat?
Potentsiaalset ehk, vastastikmõju energiat omavad ülestõstetud kehad ja
Deformeeritud kehad.
47.Sõnasta energia jäävuse seadus.
Energia ei teki ega kao , ta muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt
Teisele.
48.Sõnasta kangi tasakaalutingimus.
Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega.
49.Sõnasta mehaanika kuldreegel .
Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda, kui võidakse jõus,
Kaotatakse teepikkuses. Mehaanika kuldreegel väljendab lihtmehhanismide korral
Energia jäävuse seadust.
50.Mida näitab kasutegur?
Kasutegur näitab, millise osa kogutööst moodustab kasulik töö.
51.Mis on akustika ?
Akustika on füüsika osa, kus uuritakse helinähtusi.
52.Mis on heli?
Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist.
53.Missugused kehad on heliallikateks?
Heliallikateks nimetatakse võnkuvaid kehasid.
54.Millist liikumist nimetatakse võnkliikumiseks?
Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla
Ajavahemiku järel.
55.Mis on võnkeamplituud? Ühik.
Võnkeamplituud on suurim kaugus tasakaaluasendist. Ühik:
56.Mis on võnkeperiood? Ühik.
Ajavahemik , mis kulub 1 võnkesooritamiseks. Ühik: Valem:
57.Mis on võnkesagedus? Ühik.
Võnkesageduseks nimetatakse täisvõngete arvu, mida pendel sooritab 1 sekundi
Jooksul. Ühik: Valem:
58.Mis määrab heli kõrguse?
Heli kõrguse määrab heliallika võnkesagedus.
59.Kuidas sõltub heli kõrgus sagedusest?
Mida suurem on heliallika võnkesagedus, seda kõrgemat heli see teeb ja mida.
madalam on heliallika võnkesagedus, seda madalamat heli see tekitab.
60.Mis on kuuldav heli ehk hääl?
Hääl on kuuldav heli, vahemikus 16Hz-20 000Hz, mida inimene kuuleb.
61.Mis on infraheli ?
Infraheli on heli, mille sagedus on väiksem kui 16Hz.
62.Mis on ultraheli ?
Ultraheli on heli, mille sagedus on suurem kui 20 000Hz,
63.Mis on laine?
Laine on võnkumise levimine keskkonnas.
64.Mis ühikutes mõõdetakse heli valjust?
Helivaljuse mõõtühikuks on 1 db (0,1 B)
65.Mis on kaja ?
Kaja on peegeldunud heli, mida kuuleme iseseisva helina.
66.Mis tekitavad müra?
Müra tekitavad korrapäratult võnkuvad kehad.