Must auk Ruumipiirkond Suur garvitatsioon Singulaarsus Sündmuste horisont Pöörlev objekt Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi Gravitatsiooniväli muutub tugevamaks ainesisesed vastastikmõjud keha tõmbub lõpmatult kokku, ehk kollabeerub. Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ruumipiirkonda mis jääb sissepoole niinimetatud sündmuste horisonti Schwarzschildi raadius, selle tihedus läheneb lõpmatusele ja seda punkti nimetatakse singulaarusseks. Must auk ei ole nähtav Valguse kiirusele lähedase kiirusega musta auku langev aine tekitab elektromagn...
Must auk Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski, isegi valgus, ei pääse sellest läbi ning väga suur mass on koondanud ühte punkti. Must auk koosneb kahest osast: 1)singulaarsus horisondist 2)sündmuste horisondist. Singulaarsus horisont on musta augu keskpunkt, kus aeg ja ruum kaotavad oma mõtte ja kus esinevad kõige kummalisemad nähtused. Sündmuste horisont on musta augu välimine piir, mille ümber on aegruum lõpmatult kõverdunud
Elementide keemilised/füüsikalised omadused sõltuvad elektronide arvust väliskihil. Elektronkatte kihte tähistatakse s,p,d,f ja g. Elektronmikroskoobis kasutatakse valgusvihkude asemel elektronkimpu ehk kiirete elektronide voogu. Pilt tehakse nähtavaks luminestseerival ekraanil või jäädvustatakse fotoplaadile. See on parem kui tavaline valgusmikroskoop, sest see suurendab objekte sadu kordi rohkem. Potentsiaalibarjäär: ruumipiirkond, milles osakese potentsiaalne energia on suurem kui tema koguenergia, mikromaailmas on need nt elektriväljad. Potentsiaaliauk: potentsiaalibarjääriga ümbritsetud ruumipiirkond, milles osakese potentsiaalne energia on väiksem kui tema koguenergia nt kaev, kus ergastatud lained peegelduvad kaevu seintelt ja moodustavad veepinnal seisvaid laineid. Tunnelbarjäärmikroskoop teeb nähtavaks üksikaatomeid ning saadakse jälgida nende paiknemist aine pinnal. Alfalagunemine:
MUST AUK KOOSTAJA: KATRIN KÕRE 12.KLASS MIS ON MUST AUK? MUST AUK ON RUUMIPIIRKOND, MILLE GRAVITATSIOON ON NII SUUR, ET MISKI, ISEGI VALGUS, EI PÄÄSE SELLEST VÄLJA. MUSTA AUGU SÜND KAS MUSTI AUKE ON VÕIMALIK NÄHA? SEE ON VÄGA KEERULINE. SELLEKS ON KOLM VÕIMALUST. MUSTA AUGU EHITUS MÕNED VÄITED MUSTA AUGU KOHTA MUSTAD AUGUD AURAVAD. MUST AUK ON VÄRAV UUDE DIMENSIOONI. MIS JUHTUKS, KUI MUSTA AUKU HÜPATA? MUSTADE AUKUDE KLASSID MINI-EHK RELIKTAUGUD TÄHE MASSIGA MUSTAD AUGUD
Universum Uku Vernik Universum on lõpmata suure ulatusega ruum. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha hakkab lähenema valguse kiirusele. Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, see tähendab Linnutee on tähesüsteem. Universum kasvab pidevalt, selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest.
Must auk Paul Krela Mis on must auk · Must auk on ruumipiirkond (objekt), mille gravitatsioon on nii suur, et miski, isegi valgus, ei pääse välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Kuidas tekib must auk · Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele
Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valguse levimine on füüsikaline nähtus. Valgustatud osa ja valgustamata osa vahelsied piirjooned on sirged, mis näitab, et valgus levib sirgjooneliselt. Valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Suuremõõtmeliseks valgusallikaks võib lugeda küünlaleeki, elektripirni lae või laualambis, väikesemõõtmeliseks aga taskulambi hõõgniiti.Valgusvihu abil näidatakse ruumipiirkond, milles valgus levib, mõnikord ka valguse levimise suunda. Valgusvihku, mis moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirtest , nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valguskiired lähtuvad valguallikast.Kui valgusallikas on väga kaugel, nagu näiteks päike, siis on valguskiirte lõikepunkt meist väga kaugel ja valguskiired on praktiliselt paralleelsed. Peegeldumine. Peeglile langeva ja peeglit peegelduva valgusvihu
Must auk Margit Mölder 2010 Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski, isegi valgus, ei pääse sellest välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast: singulaarsus sündmute horisont Singulaarsus - punkt, kus aine tihedus on lõpmata suur. Sündmuste horisont - musta augu näiv piir, mõnikord nimetatud ka lõkspinnaks või Schwarzschildi raadiuseks Singulaarsus ja sündmuste horisont Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Paokiirus - on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suur...
Miks me näeme kehi ? *VALGUS Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Valgusallikad mis kiirgavad valgust seetõttu et on kuumad neid nimetatakse soojuslikeks valgusallikateks . Näiteks: lõke, elekripirni hõõgniit ja päike. Jahedad või külmad valgusallikad on valgusallikad mis kiirgavad valgus olles ise jahedad. Näiteks: virmalise,helendavad organismid ja teleriekraan. Valgus, mis tekitab valgusaistangu, nimetatakse nähtavaks valguseks. Infravalgus on nähtamatu valgus, mille abil soojenevad kehad see päras nimetatakse seda ka soojus kiirguseks . Ultravalgus on organismidele ohtlik nähtamatu valgus. Ultravalguse eest kaitseb maad osooni kiht. *VALGUSE LE...
Must auk Must auk on on ruumipiirkond või objekt, mille gravitatsioon on nii suur, et miski, isegi valgus, ei pääse välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumisosas. Näiteks Päikse massiga taevakeha oleks must auk, kui kogu Päike oleks kokku surutud umbes 1 km raadiusega objektiks. Musta auku ise pole võimalik näha, ainult tema ümber pöörlevaid objekte.
Hajus valgus valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda tajume valgusena. Vari piirkond, kuhu valgus ei lange. Täisvari ruumipiirkond eseme taga, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari ruumipiirkond eseme taga, mida vagusallikas valgustab osaliselt. Mattpinnalt peegeldub valgus hajusalt. VALGUSE KIIRUS ON LIGIKAUDU 300 000 KM/S Mida väiksem on valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedam on keskkond. Valguse murdumine valguse levimise suuna muutumine kahe keskkonna piirpinnal. Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel.
levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). 4. Punktvalgusallikaks nimetatakse valgusallikat või eseme piirkonda, mille mõõtmed on palju väiksemad kui kaugust vaatluskohani. 5. Valguse sirgjoonelise levimise seadus:ühtlases keskonnas levib valgus sirgjooneliselt. Ühtlae keskkond:laseb valgust läbi, on kõikjal phesuguse temperatuuriga,koosneb samast ainest. 7. Vari on ruumipiirkond, mida valgusallikas ei valgusta. 10. Valgusvooks nimetatakse ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemishaistingu põhjal.Tähis on [1 lm(luumen)]. 11. 1 luumen on punktvalgusallika tugevusega 1 candela poolt ühes stradiaani suurusesse ruuminurka kiiratud valgusvoog. 12. Ruuminurgaks nimetatakse koonilise pinnaga piiratud pinnaosa. Tähis on [1 sr(steradiaan)]. 13. 1 steradiaan on selline ruuminukr, mis lõikab keha pinnast välja pinnatüki,
· Surev täht, mis on udukogu keskel asuva tolmupilve varjus, paiskas 800 aasta eest välja hiiglasliku koguse gaasi, mis liigub nüüd kiirusega 500 000 km/h. Ümbritseva gaasiga põrkudes tekivad lööklained, mis kiirgavad sinist valgust. · Hetkel on udukogu 1,4 valgusaasta pikkune ja asub Maast 5000 valgusaasta kaugusel. · Oma täismõõtmeteni jõuab see udukogu umbes tuhande aasta pärast. Mädamuna udukogu Mustad augud · Must auk on ruumipiirkond (objekt), mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. · Koosneb: kahest osast - singulaarsus ja sündmuste horisont. · Mustad augud koosnevad ainest, mis on ülitihedalt kokku surutud. Seepärast omavad mustad augud väga suurt külgetõmbejõudu. · Mustad augud tekivad harilikult hiigeltähtede kokkuvarisemisel. · Musti auke on kosmosest teleskoobiga väga
· Ühed kaugemad objektid maailmaruumis. · Tekivad tõenäoliselt galaktikate ühinemisel. · Algselt peeti ülitähtedeks. · On teada u 200 000 kvasarit. Kõik vaadeldavad kvasarid on punanihetel 0.06- 6.5 . · Heledus varieerub kindla ajagraafikute järgi. · Kõige heledam k. on 3C 273. · I kvasar avastati 1950 lõpus. · 2006 a. leiti mikrokvasar. · Suurim läbimurre 1963 a. 3C 273 ( Maarten Schmidt). 9. Mustad augud... · ... ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et miski, isegi valgus, ei pääse sellest välja. · Koosneb 2 osast: singulaarsus ja sündmuste horisont. · Tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, nt. piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses... · Tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks hinnatakse umbes 2 kuni 3 Päikese massi. · Arvatakse, et suured m.a.-d tekivad, kui rasked tähed supernoova ajal kokku vajuvad ja ümbritseva
Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Nägemine Täielikus pimeduses me ei näe midagi, nägemiseks on vaja valgust. Valgust on näha siis, kui see silma levib. Mida eredam on valgus seda tugevam on erutus. Valgusallikaid näeme neilt kiirguva valguse tõttu. Neid kohti keha pinnal, mis peegeldavad rohkem valgust, näeme heledamatena kui neid kohti, mis peegeldavad vähemvalgust. Me tajume kehi valguse silma langemise sihis. Vari Käe ja põranda vahel on teatud ruumipiirkond, mis lamp kas üldse ei valgusta või valgustab osaliselt. Füüsikas nimetatakse seda ruumi piirkonda varjuks. Ruumipiirkonda eseme taga, mida valgusallikas ei valgusta, nimetatakse täisvarjuks. Ruumipiirkonda eseme taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt, nimetatakse poolvarjuks. Läbipaistva aine mõju valguse levimisele Valguse levimiskiiruse määramine Esmakordselt määras valguse kiiruse katseliselt taani astronoom Olaf Römer 1676. aastal ja sai selleks 220 000 km/s.
Kui varjutust saab vaadelda ainult kui konkreetset (see juhtub siis, kui kuu varju koonus möödub maapinna lähedalt, kuid ei puutu seda), liigitatakse varjutus privaatne. Kui vaatleja on kuu varjus, jälgib ta täielikku päikesevarjutust. Penumbra piirkonnas olles saab ta jälgida osalist päikesevarjutust. Lisaks täielikule ja osalisele päikesevarjutusele on neid ka rõngakujulised varjutused. Miks tekib poolvari? Selgitage poolvarjulist kuuvarjutust. Poolvari on ruumipiirkond, kus osa valgusallikast jääb eseme serva taha, osa veel paistab, seega on ka valgus seal nõrgem kui täielikult valgustatud alal. Poolvari on seda laiem, mida suurem on valgusallikas ja mida lähemal see asub. Näiteks Päikese poolvari on üsna kitsas, kuna Päike asub väga kaugel. LED-lampide (valgusdioodlampide) valgusest tekkivad poolvarjud on väga kitsad, kuna nende sees olevad valgusdioodid on väga väikeste mõõtmetega. Kui klassis on terve lagi
tekib valge kääbus Valge kääbus- tekib tähe kokkuvarisemisel kütuse lõppemise tagajärjel Plahvatusest järele jäänud tähe tuum suurem kui 1,5 päikese massi järgneb tugev kokkutõmbumine ja elektronid tungivad aatomituumadesse, toimub täheaine muundumine nutronideks (neutrontäht). Neurontäht- koosneb ainult neutronitest Pulsarid- tähed, mille kiirgus jõuab meieni lühiajalise impulsina (alla 1s) Prototäht-> punane hiid-> supernoova-> neutrontäht-> must auk Must auk- ruumipiirkond (objekt) , mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski, isegi valgus ei pääse sellest välja ja seepärast ei ole seda võimalik näha, tema olemasolu saab tuvastada vaid tänu tugevale gravitatsiooniväljale. Kaksiktäht- selle moodustavad kaks teineteise ümber tiirlevat tähte. Gaasipilves moodustavad enamuse kaksikpilve, kus üks jääb vähem märgatavamaks. Kahe kääbustähe tiirlemisel väga
10. Millal paistab keha valgena? KEHA PAISTAB VALGENA, kui see peegeldab enamuse keha pinnale langevast valgusest. Näiteks: valge kriitpaber peegeldab tagasi 85-95% 11. Millal paistab keha mustana? KEHA PAISTAB MUSTANA, kui ta neeleb enamuse talle langenud valgusest. Näiteks: must samet neelab üle 95% talle langevast valgusest 12. Miks tekib vari? VARI tekib läbipaistmatu keha taha valguse sirgjoonelise levimise tõttu. TÄISVARI on ruumipiirkond, mida valgusallikas üldse ei valgusta. Sinna ei satu valgust. POOLVARI on ruumipiirkond, mida valgusallikas valgustab osaliselt. 13. Valguse peegeldumisseadus! PEEGELDUMISEL KEHTIB PEEGELDUMISSEADUS: peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga. = - langemisnurk - peegeldumisnurk
1. Valgusõpetus § Valguse levimine. Vari o Valgusallikas keha, mis kiirgab valgust. o Valguskiir kujutatakse joone abil, millel olev nool näitab valguse levimise suunda. o Täisvari ruumipiirkond, mida valgusallikas ei valgusta. o Poolvari piirkond, mida valgusallikas valgustab osaliselt. o Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. o § Valguse peegeldumine o Langemisnurk nurk langeva kiire ja pinna ristsirge vahel (tähistatakse: ). o Peegeldumisnurk nurk peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel (tähistatakse: ).
kehade vahelisest kaugusest, mida suurem kaugus seda väiksem jõud. 7. Mis on juht? Nimeta 3 juhti. Ained, mida mööda liiguvad elektrilaengud nietatakse juhtideks: metallid, kuld, hõbe, vask, alumiinium, meie ise, Maa. 8. Mis on dielektrik? Nimeta 3. Ained, mis ei anna elektrilaengut edasi nimetatakse mittejuhtideks, isolaatorid, dielektrikud: plastmass, kumm, klaas, portselan, õhk, destilleeritud vesi. 9. Kus esineb elektriväli? Elektriväli on ruumipiirkond, kus mõjub elektrijõud. Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli. Esineb laetud kehade ümber. 10. Kuidas saab kindlaks teha elektrivälja olemasolu? Katse tulemusel. Laetud keha abil saab kindlaks teha, kas ruumis on või ei ole elektrivälja. Seega, kui laetud kehale mõjub elektrijõud, siis see keha asub kindlasti mingi teise laetud keha elektriväljas. 11. Mis on elementaarlaeng? Elementaarlaeng on kõige väiksem looduses eksisteeriv laeng. 12
Mis on neutrontäht, noova, supernoovad ja pulsarid? Neutrontäht on peamiselt neutronitest koosnev täht. Tegu on Päikesest umbes 8 kuni 30 korda suurema massiga tähtede arengu lõppstaadiumiga. Noova äkilise heleduse kasvuga täht Supernoova- eriti hele noovaon oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Pulsar- korrapäraseid kiirgusimpulsse andev täht 25. Mis on must auk ja kuidas need tekivad?- ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii tugev, et igasugune mateeria sealhulgas valgus, ei pääse sellest välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Tekib siis, kui väga suure tähe tuumakütus on lõppenud ning tähe sisemusse suuantud gravitatsioonijõu ja tuumareaktsioonidest tekkiva rõhu tasakaal saab rikutud
või isegi miljardeid Päikese masse. Supermassiivne must auk on võimas kiirgusallikas, kuid ainult nii kaua, kuni tema ümbruses jätkub kütust - tähti. Auku langev täht kiirgab seda heledamalt, mida suurem on musta augu mass. Musta augu ümber moodustub pööraselt pöörlev akretsioonketas, mille sisepiiril läheneb pöörlemiskiirus valguse kiiruseni. Akretsioonikettast vabanev energia sobib hästi seletamaks ka heledate tuumade tekkimist Seyferti galaktikates. Must auk on ruumipiirkond (objekt), mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski , isegi valgus, ei pääse sellest välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele
makroskoopilise maailma toimimise aluseks oleva teadusliku „reeglistiku“ — ülitillukestes mõõtkavades aine ja energia käitumist suunava kvantmehhaanikaga. Taolise teooria, nn kvantgravitatsiooniteooria formuleerimise eelduseks võib aga olla olemasoleva üldrelatiivsusteooria Autor: 5 3. Mis on musta augu sees? Must auk on definitsiooni kohaselt ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii tugev, et isegi valgus ei pääse sealt välja ja sellest ka meie võimetus musta augu sisemuse kohta infot hankida. Ka näha pole musti auke võimalik, neid saab avastada vaid uurides nende mõju teistele taevakehadele Musta augu sees arvatakse olevat lõputult väikese ruumalaga piirkond, kuhu on kogunenud kogu musta augu mass. Seda punkti nimetatakse singulaarsuseks.
Silmaava ehk pupilli abil reguleerib organism silma sattuva valguse hulka. Mida suurem on vaatenurk, seda suurem on eseme kujutis võrkkestal ja seda täpsemalt on eseme detailid näha. Valguse levimine on valguslaine edasikandumine ruumis, Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Valguse kiirus õhus ja õhuta ruumis on 300 000 km/s. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aasta jooksul. Vari on ruumipiirkond, kuhu valgusallikast tulev valgus ei levi või levib ainult mõnest valgusallika osast. Täisvari on valju osa, kuhu valgusallikast tulev valgus ei levi. Poolvari on varju osa, kuhu valgus levib ainult mõnest valgusallika osast. VALGUSE PEEGELDUMINE JA MURDUMINE Valguse peegeldumiseks nim nähtust, kus valgus langeb mingile pinnale ja pöördub tagasi samasse keskkonda, kust see tuli. Langev kiir kujutab valguse levimise suunda enne peegeldumist.
............................11 3 Sissejuhatus Senini on mustad augud hüpoteetilised objektid, mille olemasolu ei ole suudetud otseste vaatlustega kinnitada. Sellele vaatamata on nende olemasolu uuritud ja üritatud tõestada kaudsete vaatluste ja arvutuste abil. Kuid mis see must auk siis õigupoolest on ja mida ta endast kujutab? 4 Must auk Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et mitte miski, isegi valgus, ei pääse sellest välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks hinnatakse umbes 2 kuni 3 Päikese massi. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja teine sündmuste horisont. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht
värvid neelduvad. Värviline pind peegeldab vaid iseenda värvi valgust, ülejäänud neelduvad. Silmaava ehk pupilli abil reguleerib organism silma sattuva valguse hulka. Kepikesed näevad valgust, kolvikesed värve. Kolvikesi on kolme liiki: sinised, rohelised ja punased. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt, mitteühtlases kõverjooneliselt. Valguse kiirus õhus ja ka õhuta ruumis on 300 000km/s. Valgusaasta on vahemaa, mille läbib valgus ühe aasta jooksul. Vari on ruumipiirkond, mida valgusallikas ei valgusta. Esemetel on vari, sest valgus levib sirgjoonelisel ja seetõttu ei levi ta keha taha. Vari jaguneb täisvarjuks ja poolvarjuks. Valguse peegeldumine on nähtus, kus valgus langeb mingile pinnale ja pöördub tagasi samasse keskkonda, kust see tuli. Valguskiire langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. a=B Omavahel risti olevad tasapeeglid suunavad valguse samas sihis tagasi. Nõguspeegel koondab, kumerpeegel hajutab.
kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus( on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi
augud, aga kui galaktikakeskme mustad augud välja jätta ja piirduda tähtede ümber tiirlevatega, siis on tegu tõelise rekordiga. Ligi kahe miljoni valgusaasta kaugusel, ühe Cassiopeia tähtkuju tähe ümber tiirutav auk on massi poolest 24 kuni 33 korda meie Päikesest suurem. Eelmine rekord, millest astronoomid teatasid alles mõne nädala eest, asub galaktikas M33 ja ületab Päikese massilt 16 korda. Must auk on ruumipiirkond, kus gravitatsiooniväli on nii tugev, et mitte miski, isegi mitte valgus, ei suuda sealt välja tungida. Tähtede ümber tiirlevate mustade aukude massi hindavad astronoomid nende gravitatsioonilise mõju järgi oma tähele või siis röntgenkiirte järgi, mida auku langev aine välja kiirgab. Andrea Prestwich Harvard-Smithsoni astrofüüsikakeskusest ja ta kolleegid avastasid
Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus( on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi
Optilised omadused ja optilised materjalid Version: 30. aprill 2018 Loengukursus annab ülevaate optilistest omadustest ja optilistest materjalidest. Küsimuste vastused tuleb esitada kodutööna 6. mail aadressile [email protected]. Eksamil tulevad samade küsimuste analoogid. Kodutöö annab 40% ja eksam 60% hindest. Kodutöö peab sisaldama vähemalt 70% õigeid vastuseid (kõik vastused on konspektist leitavad). Eksamist peab saama vähemalt 51%. Kodutöö koosneb 25 küsimusest, millest valikuliselt 7 tuleb kontrolltöösse. 1. Sissejuhatus. 2. Elektromagnetkiirguse klassikaline teooria. 2.1 Elektromagnetlainete olemus. 2.2 Elektromagnetlainete tekitamine. 2.3 Vaguse intensiivsuse (kiiritustiheduse) ja elektrivälja amplituudi vaheline seos 2.4 Lineaarselt polariseerutud valgus 2.5 Elliptiliselt polariseerutud valgus 2.6 Loomulik valgus 2.7 Rakendus: Polarisaator 2.8 Malus seadus ...
Võrgustikud esindavad erinevaid tähelepanuprotsesside kogumeid. Virgutav võimendav – põhirolliks muuta valitud tajusisud esilepaistvateks, võimendatuteks, selgemateks ja märgatavateks. - Moduleerib retikulaarformatsiooni aktiivsus keskaju piirkondades. Peamine komponend on neuromoduleeriv noradrenaliini projektsioon ajutüves asuvast sinituumast eesajju. - Ülesane: teiste ajupiirkondade töötluse alla surumine Orienteeriv võrgustik – põhiroll on eristada selektiivselt ruumipiirkond ja suunata aktiivsuskese just sellele. Või valida välja vastav sensoorne modaalsus. - 2 eristatavat süsteemi – dorsaalne (esmase tähelepanu suunamisel) ja ventraalne (tähelepanu mujale suunamine) Täidesaatev võrgustik: 2 süsteemi: - Frontoparietaalne – tähelepanu rakendamisel lühiajaliselt uue tegevuse algatamine - Tsingulaar-frontaal-insulaar võrgustik – oluline tegevuse ajal püsival tähelepanu hoidmisel. -
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
