11. Laine on võnkumise edasikandumine keskkonnas. 12. Kui üks osake panna võnkuma siis see tõmbab kaasa ka naaberosakesi. Sest osakeste vahel mõjuvad tõmbejõud Iga järgmine osake hakkab võnkuma veidi hiljem. Inertsi tõttu. 13. Pikilained on lained, kus võnkumine toimbub piki levimissihti. (heli) 14. Ristlained on lained kus võnkumine toimub levimissihiga risti. (järvelained) 15. Lainepikkus teepikkus mille laine läbib ühe võnkeperioodi jooksul (lambada=v*t, lambada=v/f) 16. Heli tekitajaks on võnkuvad kehad. 16-20 000 Hz 17. Helivaljusus sõltub helkiallika võnke amplituudist, amplituut suureneb heli valjeneb. 18. Heli kõrgust tekitab suurema sagedusega võnkuv keha. Mida suurem sagedus, seda kõrgem heli. 19. Interferents on nähtus kus lainete liitumise tulemusena keskkonna erinevad punktid hakkavad võnkuma erineva amplituudiga. Tekib kui keskkonnas levib korraga mitu lainet. 20
Samba Päritolumaa ja sugulased Brasiilia Aafrika Bossa nova Lambada Macarena Brasiilia Asukoht Pindala Riigikeel Rahaühik Iseloomulikud tunnused Taktimõõt Sammud Stiil Esitajad ja saatepillid Shakira Cavaquinho Pandeiro Riietus Sambakarneval Huvitavad faktid Euroopasse jõudmine Võistlustants TÄNAME
tantsu saatev muusika. Sõna tähistas algselt kitarrimuusikaga ning vaba õhkkonnaga pidu. Bachata muusikapalade teemaks on tihti armastus, romantika ning armupiinad. Tants tekkis 1960. aastatel ning saavutas ülemaailmse leviku 1990. aastatel. Põhisammudeks on kolmel esimesel taktiosal liikumine kõrvale-juurde-kõrvale ning neljandal taktiosal liikumissuuna vastassuunda jääva puusa kergitus. · Lambada Boliiviast või Brasiiliast pärinev tants, mis sai maailmas populaarseks 1980. aastatel. Nimetus pärineb portugalikeelsest sõnast, mis tähistab piitsapiu lainekujulist liikumist. Seda liikumist püüavad tantsijad matkida sujuvate ringjate puusaliigutustega. · Salsa Kariibi päritolu tants ja muusikastiil 4/4 taktimõõdus. Iseloomulik ona kahte takti ühendavad kaheksalöögilised rütmikujundid. Tantsus toimub liikumine tantsupõrandal võrdlemisi
aastatel ning oli oma sensuaalse iseloomu tõttu algselt keelatud tants. Rumba sarnaneb salsale. Rumba ajalugu: Rumba on Kuubast pärit tants, mis muutus populaarseks juba eelmise sajandi alguses. Aja jooksul on rumba arenenud neegritantsust ja omandanud pisut iseloomu fokstrotiltki olles nii heaks näiteks Afro-Kuuba muusikast. Ameerikas ja Euroopas võitis see tants inimeste südamed 1930ndatel aastatel. Rumba põhimõte Ta on kõige erootilisem (kui lambada välja arvata) meil tantsitavatest tantsudest. Tema sisuks on võrgutamine ja vastavalt sellele peab ka muusikas olema sarmi, glamuuri ja varjatud kirge. Rumbat tantsides peaksid partnerid välja nägema kui armunud, see on armunute tants. Küllaltki rahulik ja aeglane, samas nii palju keha keeles edasiandev - selline ei ole ükski teine tants. Võistlustel tantsitakse kuuba rumbat, seltskonnatantsijad harrastavad aga tihti ruutrumba tantsimist
Tohutult on kasvanud kõikide nende riikide pealinnad. Rahvastik Mehhikos on kuuma ja kuiva kliima ning põllumaade puudumise tõttu enamik riigi põhjaosast hõredalt asustatud. Ligikaudu 75% elanikest elab linnastunud piirkondades. Pealinn Mexico on koduks peaaegu igale viiendale selle riigi elanikule ja on üks suuremaid linnu maailmas. São Paulo Kultuur (tantsud) Suureks osaks Ladina-Ameerika kultuurist on tantsud. Tuntumad neist on: Bachata, Lambada, Mambo, Merengue, Rumba, Salsa, Samba, Tsatsa. Vähem tuntud tantsud: Boolero, Boogaloo, Bossanoova, Conga, Cumbia, Forró, Maxixe, Pachanga, Rueda de casino. Ladina-Ameerika päritolu on ka Tango. Brasiilias toimub igal aastal suur sambakarneval. Sambakarneval Kultuur (muusika, film) Ladina-Ameerikas on palju erinevaid muusikavorme, millest igaüks kuulub mõne kindla Ladina- Ameerika riigi traditsiooni. Ladina-Ameerika muusika juured on Hispaanias
5 Tantsuvõtted, Tsa-tsa-tsaa, Samba 6 Salsa 7 Tango, Rumba 9 Kasutatud kirjandus 2 LADINAAMEERIKA TANTSUD Ladina-Ameerika tantsud on Ladina-Ameerika maadest (Brasiilia, Argentiina, Colombia, Boliivia, Kuuba jt) pärinevad tantsud, mis tihti sulatavad endasse erinevate rahvaste kultuurimõjusid. Paljud neist tantsudeks on saanud ülemaailmselt populaarseks seltskonna- ja võistlustantsudena. Tuntumad on bachata, lambada, mambo, merengue, rumba, salsa, samba, tsa-tsa (cha-cha-cha). Vähem tuntud Ladina-Ameerika tantsude hulka kuuluvad näiteks boogaloo, boolero, bossa nova, carimbó, charanga, conga, cumbia, forró, maxixe, pachanga, rueda de casino jpt. SISSEJUHATUS Seltskondlik tantsimine, peaks pakuma kosutust ihule, hingele ja vaimule. Selleks et tantsimisest naudingut tunda, ei ole tegelikult vaja osata ja teada palju. Tuleb vaid tantsimisel harjuda seisma, astuma ja pöörduma sama
Brasiiliast võib peamiselt leida Portugali ja Hispaania tantsutraditsioone. Sealt pärineb ka Ladina-Ameerikas väga tuntud muusikainstrument kitarr. Aafrika muusikast on jäänud sinna ebatavaliste taktimõõdud ja indiaani traditsioon on esindatud mitmete tantsuelementidega ja rütmipilli marakaaga. Samba Samba on elavaloomuline tants, mis pärineb Rio de Janierost. Sambale on iseloomulik taktimõõt 2/4 ja vetruv liikumine. Samba kauge sugulane on bossa nova. Sambast on arenenud lambada ja macarena. Argentiina Argentiina on riik Lõuna-Ameerika lõunaosas. Hispaania maadeavastajad saabusid sinna 16. sajandil ning 19. sajandil paiknesid sinna ka paljud itaalia immigrandid. Argentiina riigikeeleks on hispaania keel. Tango Tango on 19. sajandi lõpus Argentiina alamklasside seas sündinud tants. Iseloomult on tants sensuaalne ja dramaatiline, sammud ja peapöörded on järsud ning teravad. Kuuba Kuuba hõlmab suuremat osa Kesk-Ameerikas Kariibi meres asuvast Kuuba saarest
V=1/T amplituud on keha suurim kaugus taskaaluasendist. periood on ühe täisvõnke kestvus. sagedus näitab, kui mitu võnget tehakse sekundis. sagedus on võrdne võnkeperioodi pöördväärtusega. f=1/T ühik on Hz, üks herts on kui keha sooritab ühe täisvõnke sekundis. Laineks nim võnkumise levimist keskkonnas. Laineharja kõrgus lainepõhjast on võrdne kahekordse laine amplituudiga. Lainepikkus on kahe kõrvutise laineharja vaheline kaugus. Ühik: m, tähis: lambada λ . Laine levimiskiirus: v=s/t või v= π /t. Laine kiiruseks nim laine mingit punkti, nt laineharja levimise kiirust. Ristlaines võnguvad keskkonna osakesed laine levimise suunaga risti. Pikilaines võnguvad keskkonna osakesed laine levimise suuna sihiliselt. Heli tekitavad heliallikad e võnkuvad kehad. Heli on keskkonnas leviv võnkumine, mida organismid tajuvad. Õhus levib heli pikilainena. Stetoskoobid on arstidel kaelas. Ühtlases keskkonnas levib heli sirgjooneliselt
annaabi.ee 
